Veebipõhine õppeprogramm koduõppijale kujundab ennastjuhtivat õppijat

V nagu veebipõhine,

Õ nagu õppeprogramm,

K nagu koduõppijale/koduõppevanemale/koolile.

Mis on VÕK:

OÜ Viisakas pakub  VÕKi e veebipõhist õppeprogrammi koduõppijale. Teeme koostööd nn koduõppesõbralike koolidega ja peredega, kes on oma lapsed jätnud vanema soovil koduõppele. Tänu mitmeaastasele arendusele ja kogemusele koostöös Tartu Luterliku Peetri Kooli koduõppesuunaga saame perede ja koordinaatorite tagasiside põhjal öelda, et koduõpe koos VÕKiga kujundab ennastjuhtivat õppijat. 

Mida VÕK sisaldab:

  • aineid lõimivaid ülesandeid, mis on koostatud Opiq ja Seesaw veebikeskkondades esitamiseks;
  • individuaalse õppekava lisa ehk töökava eeltäidetud vormi, mille abil on võimalik:
    • koolil ülesanded hinnata,
    • vanemal õppetegevusi kohandada ja täiendada ning hindamiseks koolile esitada;
  • vanematele, aineõpetajatele ja koordinaatoritele mõeldud veebiseminare (sagedusega kord kuus), kus saab ühiselt arutada koduõppe teemadel sh töökava kohanduste ja lisanduste tegemise osas;
  • võimalust osaleda veebipõhises õpigrupis suhtlemiseks ja koostöiseks õppimiseks.

Millist koostööd ootame kooli poolt:

  • VÕK-programmi koordinaatori palkamine
  • VÕK-programmis osalevale koduõppijale Opiq konto võimaldamine
  • 3.kooliastme aineõpetajate kaasamine 3.kooliastme koduõppija hindamisse
  • koduõppija individuaalse õppekava koostamine koostöös perega arvestades VÕK programmi tegevusi (programmist saab kaasa ind.õppekava lisana töökava, kus on loetelu hindamisperioodi õpieesmärkidest ja õppetegevustest).

Millist koostööd ootame pere poolt:

  • VÕK-programmis osalevale koduõppijale ligipääsu võimaldamine arvutile ja internetile
  • koduõppija toetamine veebipõhistes keskkondades Opiq ja Seesaw ülesannete postitamisel
  • õppetegevuste kohandamine ja kohanduste kajastamine individuaalses õppekavas;
  • hindamisperioodi lõpuks täidetud töökava esitamine
  • VÕK teenuse eest tasumine kuu või poolaasta kaupa (kuutasu alates 25.-)

Kuidas täpsemalt VÕK toetab ennastjuhtiva õppija kujunemist?

On teada, et ennastjuhtiva õppimise võimekus areneb järk-järgult ja sõltub eelkõige õppija kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mitte ainult tema vanusest. Oleme koduõppijaid jälgides märganud ka seda, et koolist koduõppele siirdunud teismelisel võib veel puududa oskus seada pikaajalisi eesmärke ja hinnata kriitiliselt oma õppeprotsessi, aga laps, keda on õpetatud varakult vastutust võtma, võib olla võimeline ennastjuhtivaks õppimiseks juba nooremas eas. Seega võib väita, et koduõppes on võimalik suunata ka nooremaid õppijaid võtma rohkem vastutust oma õppmises. Üldiselt on siiski vähesed lapsed ja noored loomult organiseeritud ja enesedistsiplineeritud, enamus vajavad lapsevanema juhendamist ja tuge. Toe pakkumisel tuleb silmas pidada, et õppija tunneks end kaasatuna õpiprotsessi igas faasis. Need faasid on järgmised:

1. Eesmärkide seadmine ja planeerimine

Oma õppimise planeerimine aitab enda ajakasutust ja võimeid tundma õppida ja see oskus on väga oluline ennastjuhtiva õppija kujunemiseks. Esimeses faasis õppija loeb ülesandega seotud õpieesmärke, kohandab neid enda jaoks, valib esmatähtsad ja kavandab eesmärkide saavutamiseks nädalaks tegevused, mis on seotud tema hobide ja huvidega. Selle tegevusega ta ühtlasi mõtestab enda jaoks tegevuse ja käivitab oma motivatsiooni. VÕK toetab vanemat oma põnevate, eluliste, lõimitud ülesannetega. Oleme ülesannetes kombineerinud ainevaldkonnad, et õpetada integreeritud teadmisi ja oskusi võimalikult elulähedastes olukordades. Ülesannetest mitmed hõlmavad uurimistööd, planeerimist, koostööd ja tulemuste esitlemist. Motivatsiooni tõstab see, et õpilased saavad valida ja kohandada õppeteemasid, projekte, et õppimine oleks isikupärane. Iga ülesande puhul on välja toodud, kuidas see on seotud riikliku õppekava õpieesmärkidega ja üldpädevustega (see info on abiks perele ja koolile individuaalse õppekava täitmisel). Vajadusel saab vanem asendada või kohandada ülesandeid oma koduõppijale sobivamaks (nt vanem saab reguleerida, kui palju töid teeb koduõppija suuliselt vs kirjalikult, kui palju käsitsi vs arvutikirjas) tehes täpsustuse ka töökavas muudatuse kohta. 

2. Õppeprotsessi juhtimine

Ülesanded saadetakse õppijale regulaarselt Opiq ja Seesaw keskkonda ja see annab koduõppele struktuuri ja rütmi, samas on piisavalt paindlikkust tempo valimisel. Õppija rakendab oma nädala- ja päevakava, vastavalt vanusele ja iseseisvusele vajab ta seejuures vanema tuge, et juhtida oma aega ja ressursse. Vanem jälgib edenemist ning kohandab vajadusel tegevusi. Õpilased saavad pidevalt tagasisidet õpetajatelt ja nt Opiq keskkonnast robotilt. Õpilased õpivad ise andma konstruktiivset tagasisidet ja kasutama seda enda arendamiseks. VÕK programmis on igal koduõppijal oma individuaalne õppekava ja õpimapp, kuhu ta märgib oma eesmärgid, edenemise ja refleksioonid, aga ka tehtud tööd. Iga õpilane töötab koos vanematega, kes aitavad seada realistlikke eesmärke ja annavad regulaarset tagasisidet, toetavad õppijaid eneseanalüüsi ja planeerimisoskuste arendamisel. Kasuks tuleb kui vanemad võtavad pigem mentori rolli, st ei dikteeri, vaid tegutsevad juhendajatena, pakkudes tuge ja suunates arutelu. 

3. Õpitulemuste jälgimine ja hindamine

Hindamine on õpiprotsessi oluline osa ja kujundab suuresti õpilaste arengut. Koduõppe suur eelis kooli ees on see, et igapäevaselt ei saa koduõppijad hindeid, toimub kujundav hindamine, st suunatakse enesehindamisele ja tulemuste kõrval märkama ka õppeprotsessi (nt pingutust, strateegiate kasutamist ja refleksioonioskusi). Julgustame õppijaid analüüsima oma tugevusi ja nõrkusi. Ise valitud regulaarsusega  esitavad õpilased oma töö tulemusi kaasõpilastele, mis annab võimaluse saada teistelt inspiratsiooni ja tunnustust. 

Õppija jälgib oma edusamme ja hindab oma õpitulemusi, kasutades tagasisidet, reflektsiooni ja enesehindamist. Soovitame vanematel igapäevaolukordi kasutada empaatia, stressijuhtimise ja konfliktide lahendamise oskuste arendamiseks, julgustame vanemaid hindamise ja parandamise asemel suunama õppijat enesehindamisele, samuti tutvustame erinevaid õpistrateegiaid. Näeme, et enesehindamise oskuse ja harjumuse kujundamisel on toeks Opiq keskkonnas robotilt saadav kohene tagasiside, mis võimaldab oma vigadest õppida. 

4. Refleksioon ja kohandamine

Programmis on mitmed ülesanded just selleks, et õppija arutleks koos vanemaga oma õppeprotsessi ja -kogemuste üle, tuvastaks oma tugevused ja arengukohad ning täiendaks oma õpistrateegiaid tulevikuks. Kord poolaastas toimub kokkuvõtlik hindamine koos arenguvestlusega, kus õppija vaatab üle oma saavutused ja õpiprotsessi, hindab, mis töötas hästi, ja otsustab, kuidas järgmine poolaasta õpieesmärke veelgi tõhusamalt saavutada.

 Koduõppeperede tagasiside on selline:

“Ei oodanud, et saame nii palju praktilisi, elulisi ülesandeid. Laps ootab klassikaaslaste postitatud ülesandeid. Meeldib, et Seesaws postitustel on kommenteerimise ja “südametega” teineteise tunnustamise võimalus.”

“Mitmekesisust ja teisi vaatenurki pakkuvad lõbusad, atraktiivsed ülesanded ja video selgitused. Lihtsalt mõistetavad, mitmekülgsed ja huvitavad ülesanded erinevates keskkondades.“

“Kuna ma täitsa esimest korda koduõpet tegemas, siis on kogu aeg tunne, et midagi on tegemata ja ei oska. Peale selle on lapsel veel kuidagi raske aduda, et kool on päris ja seega tuleb asju teha. See, et on iganädalane meeldetuletus, mis peaks olema tehtud ja kuidas end järjel hoida, on super.”

“Tänu VÕKile on lapse õppimine koolistressivaba, kiusamisvaba, hirmuvaba, rahulik ja omas tempos. Teemat saan selgitada, kuni laps saab aru – last arvestav, ise mõtlemise oskust arendav.“

“Hea, et päris üksi alguses pusima ei pea planeerimise ja dokumentatsiooni koostamisega, õppetegevustega eeltäidetud vorm on väga mugav ja lihtne ning hea on jälgida teemasid ette, et planeerida perega õppkäike ja muid tegevusi lisaks VÕKile. “

Koostöine õppimine

Kuna tavapärases koduõppekriitikas tuuakse välja koostööoskuse vähest harjutamist, siis oleme sellele valdkonnale eriti suurt tähelepanu pööranud ja toetame vanemaid koostöise õppimise võimaluste leidmisel. Loomulikult eeldame, et ka kooli ja pere enda initsiatiivil saab koduõppija võtta osa erinevatest üritustest, aga VÕK programmi poolt pakume võimalust osaleda regulaarselt veebikohtumistel, et koduõppijate koostööoskuseid harjutada. Kohtumised aitavad hoida koduõppes rütmi ja käivitada motivatsiooni, arendada suhtlemisoskust. Veebikohtumiste puhul soovitame eelnevalt uurida, kas need vastavad pere vajadustele, sest need ei sarnane tavapäraste koolitundidega, kus õpetaja aitab konkreetse aine õpieesmärke täita. Veebikohtumistel on teine eesmärk, sest sealsel juhendajal on pigem mentori kui õpetaja roll. Näiteks eeldatakse, et enne veebikohtumist tuleb oma tööd esitada ja kohtumisel toimub juhendatud koostöö väikestes gruppides, oma tööde esitlemine, endale ning kaaslastele tagasiside andmine. Eesmärgiks on suunata õppijaid uurima, reflekteerima, eelkõige aga koostööd tegema. Kohtumisel lepitakse kokku, kes mida järgmisel kohtumisel esitleb – noored õpivad vastutustunnet ja ka eneseväljendust, koostööd. Selliselt saab koduõppija kasutada ideaalilähedast õppekeskkonda, mis ühendab koduõppe ja distantsõppe tugevused –  koostöisus, paindlik tempo, individuaalne lähenemine. 

Koduõppeperede tagasiside veebikohtumistele:

“Laps ootab väga õppepäevi ja tahab teha enne kohtumisi vajalikud tööd seetõttu õigeaegselt. Meeldib, et laps saab suhelda ja õpib kuulama juhendajat ja teisi noori.“

“Tütrele meeldivad veebitunnid, sai sealt isegi sõbranna endale, kellega juba peale esimest tundi suhtlema hakkasid.

Ole ise see muutus hariduses, mida oled oodanud!

Ärev õppija pole võimeline saavutama oma akadeemilist potentsiaali.

Kuulasin podcasti ja sain sealt taas nukrakstegeva meeldetuletuse, et koolimeeldivus (st kuivõrd lastele koolis meeldib) on Eestis üks Euroopa madalamaid.  Lohutuseks mõtisklesin koos koduõppijaga podcastis kuuldust ja ka koduõppe eelistest. Vestluses jäi kõlama, et kuigi koduõppes saab samuti kujundada kahjustava õpikeskkonna, juhul kui ei saada aru, kuidas inimese psüühika toimib, on siiski harvemini koduõppes õpikeskkond võistluslik ja hirmutav, aga just selline õpikeskkond kahjustab õppimist toetavaid ajuprotsesse.

Podcastis rääkis Grete Arro:

„Keskendumine, ebaolulise pidurdamine, ümberlülituvus, mõtlemise paindlikkus, varasema info ja uue info omavahel sidumine ja mõtestamine – kui sa tahad, et need protsessid hästi toimiksid, siis sa tead, et need protsessid on kõige enam kahjustatud ja haavatavad ärevuse, stressi, hirmu, häbi ja muude negatiivsete emotsioonide poolt.“

…ainult psühholoogilise heaolutundega lapsed on võimelised maksimaalselt saavutama oma akadeemilist potentsiaali.“

“Tähtis on laste õppimist toetada inimväärikust hoidvalt…Nõudlik tähendabki seda, et me loome kogu aeg olukorra, kus lapsel on hästi julge nii-öelda pingutada, vaeva näha, pusida kaugemale.“

Millised on senise koolisüsteemi tagajärjed? Mida toob kaasa, kui kool on anonüümne, võistluslik ja külm? Kui õpikeskkonnast sõltub sel määral meie vaimne tervis ja planeedi heaolu, siis kuidas saame koduõppes teha paremini? Kuidas vähendada välise tunnustamise vajadust ja lasta õppijal ennast tundma õppida?

Arro selgitab, et kui noor peab minema järgmisesse elufaasi nagu ülikool, töö või kutsekool, siis ta tegelikult ei tea, kes ta on. „… Sest ta õppis ära, et see pole tähtis, mida sina mõtled, kes sina oled.“

Teine tagajärg on pidev välise tunnustuse vajadus, mis toob omakorda kaasa materialistlikud väärtused ja sellega seotud vaimse tervise mured. „Võib võrsuda inimene, kes … ise ei ole nö kontaktis sellega, kes ta ise on, aga saab aru, et kogu aeg on vaja saada häid hindeid.“

Koduõppes on tegelikult lihtne olla nn õpilasekeskne ja rakendada nüüdisaegset õpikäsitust:  tunda huvi õpilase huvide ja eripära vastu, innustada õpilast endale ise eesmärke seadma, pakkuda talle valikuvõimalusi, innustada teda koostööd tegema. Saab minna veel kaugemale nt eemaldada valemist hindamine, võistluslikkus, negatiivne pinge, sotsiaalne ja psühholoogiline ärevus.

Kogu õppimine saab olla mõtestatud. Koduõppes on loomulik on rääkida sellest, mis koduõppijat väga huvitab ning siduda seda õpitavaga või lihtsalt alustada sellest teemast või siis panna rõhk sellele nüansile teemat õppides. Koduõppes õpilased saavad valida ka seda, kas ja kuidas nad oma teadmisi näitavad: tehes esitlust, kedagi õpetades st suuliselt – Kedagi õpetades õpime teatavasti ise kõige paremini ja seetõttu on VÕK programmis võimalik ka veebtundides seda aeg-ajalt teha: juhendaja jagab nädala 1.tunnis õpilased rühmadeks ja annab igale rühmale mingi alateema iseseisvalt selgeks õppida. Seejärel õpetab iga rühm oma iseseisvalt selgeks õpitud teemat teistele rühmadele. Mõnikord palub juhendaja õpilastel endil tunde ette valmistada, see meeldib erti 1. kooliastme õppijatele. Aga veel saab oma teadmisi näidata tehes referaat, katse, plakat, kirjutades essee õpiku vm materjali abiga, valikvastustega test teha  jms. Motivatsiooni tõstmiseks on hea pakkuda valikuid, näiteks kirjanduse hinde saamiseks saab anda valikuks õppijale mitu võimalust: 1) kirjuta loetud novellile järg, 2) arutle novelli põhjal kuuluvustunde või üksilduse teemal, 3) kirjelda novelli atmosfääri ja analüüsi tegelasi. 

Õppe mõtestatusele aitab kaasa eesmärgistamine ja see ei saa koduõppes ununeda, sest igal perel on vaja õppeaasta algul individuaalsesse õppekavasse kirja panna, mis teadmisi 1.poolaastal soovid omandada ning eesmärgistamisele saab anda veel sellise ägeda vindi juurde, lisades kokkuleppe – millist hinnet selle aine eest sel poolaastal sead eesmärgiks saada, sest vastavalt saab siis täpsustada õpieesmärke. On väga oluline, et noor teadvustaks, mida ta õpib ja kas ja miks tal õpitut elus vaja läheb. Iga suurema teema alguses oleme soovitanud koduõppevanematel selgitada välja kolm-neli asja, mida noor selle teema kohta juba teab, ning kolm-neli asja, mida tahab selgeks õppida ning kus õpitut kasutada.

Soovitan kuulata Grete Arro mõtteid hardusest podcastis https://epl.delfi.ee/artikkel/120285614/grete-arro-kool-kus-lapsel-pole-hea-tuleb-kinni-panna