Juhendatud koduõppest meie osakonnas

Kuna praegu on mõned kohad TLPK (Tartu Luterlik Peetri Kool) Jakobi Kooli koduõppe osakonna 4.klassi juhendatud koduõppesse, siis kirjutan veidi selle töökorraldusest. Kui kõnetab, siis anna endast märku! Koduõppe ja veebitundide tõttu võib pere asuda kus iganes.

Seesaw ülesannetena pakume õppekavale vastavaid õppetegevusi, mida koduõppija saab koostöös vanemaga lahendada. Üldiselt on nad mõeldud tegelemiseks mitmes etapis jaotatuna mitmele päevale.

Iga nädal saavad koduõppijad nädalaülesande. Ülesanne koosneb erinevatest õppeainetest, mis on omavahel lõimitud. Iga ülesande juures toome ära erinevate õppeainete eesmärgid, mida selle ülesandega täita saab – see aitab vanemal töökava täita ja annab selguse, milles on õpimapp kogunenud selle ülesandega.

Pakume ideid kõikide ainete eesmärkide saavutamise kohta, kuid mõne aine puhul (nt võõrkeel, kunstiõpetus, liikumisõpetus, muusikaõpetus, käsitöö ja kodundus) on nädalaülesandest olulisem suurem roll pere poolt sisse seatud regulaarsel tegevusel st neis aines tuleb perel leida nt huviring, eraõpetaja või kodused juhendamised süstematiseerida.

Lapsevanemal on võimalik meie saadetud nädalaülesandeid asendada täielikult või osaliselt, samuti teha lisategevusi (eraõpetajad, õppekäigud, huviringid, oma projektid vms). Asendamised ja lisamised on oluline IÕK töökavades ära märkida.

Nädalaülesanne on kirjeldatud Seesaw keskkonnas. Kirjeldatakse, milliseid ainetekste tuleb lugeda, mis ülesandeid teha, millistel linkidel leiab videomaterjali jms. Mõned kirjatööd/audio-või videosalvestus/foto käelisest tööst tuleb Seesaw keskkonnas teha ja see toimib kui õpimapp.

Kasutame ülesannete koostamisel õppematerjali Opiqu keskkonnast ning veebipõhiseid videotunde/materjale. Opiqus on kolm päevikut:

  • matemaatika päevik (kohtustuslik, kui ei tee pabertöövihikus) ,
  • ülesannete päevik (kohustuslik, seal on kirjanduse, loodusõpetuse, ajaloo, inimeseõpetuse, ühiskonnaõpetuse õpikutest parimad palad valitud selliselt, et oleks nädalaülesandes võimalik aineid lõimida).
  • eesti keele päevik
  • inglise keele päevik (ei ole kohtustuslik, kui teeb ülesandeid mujal nt pabertöövihikus ja kui ei osale ingl.k veebitundides kord nädalas)

Vanem saab Opiqus tehtud ülesannetest ülevaade siis, kui ta logib õpilase vaatest sisse st koduõppija saab talle näidata, mis tehtud/tegemata, vaemal õpetajavaade puudub. Seetõttu soovitame: tasub teha koduõppijaga kokkulepe, et enne postitamist vaatab vanem ülesande üle. Sama kehtib ka Seesaw ülesande kohta. Mõlemas keskkonnas on postitamise tähtaeg pühapäev.

Esmaspäevases veebitunnis selgitab juhendaja, mida tuleb nädala jooksul teha. Reedeses veebitunnis noored saavad eelnevalt kokkulepitud ülesande osasid teineteisele esitleda ja teha koostööd, arutleda nädalateemal jms. NB kuigi esmaspäeval lepitakse kokku, kes mida esitleb reedel, siis pühapäevaks on vaja kogu ülesanne postitada, mitte ainult see, mis reedel esitletud. Teiste esitlusi kuulates saab inspiratsiooni ja motivatsiooni ülesandega valmis saada.

Koduõpe on vanema vastutada ja korraldada, 2.koolastmes vajab koduõppija vanema tuge veel suurel määral. Vanema roll juhendatud koduõppes e VÕKis

• liitub Seesaw Family rakendusega info saamiseks ja oma koduõppija soorituse jälgimiseks ning vanematele mõeldud Seesaw ülesannete päevikuga.
• tagab oma koduõppijale õpiülesannete sooritamiseks vajaliku aja (õppetööd toetav päeva- ja nädalarutiin), koha (keskendumist võimaldav õppekeskkond veebitundideks ja õppetööks) ja vahendid (võimetekohased õppematerjalid, netiühenduse, mikrofoni ja veebikaameraga laua-, süle- või tahvelarvuti).
• pakub oma koduõppijale eakohast tuge tööde sooritamisel (veebitundides õpetamist ei toimu) st aitab õppetegevusi nädala peale planeerida, on õppija jaoks kättesaadav nii ülesannete tegemiseks kui kontrollimiseks ja hindamiseks (koos õppimise käigus selgub teil, mil määral on koduõppija iseseisev ja millistes kohtades vajab tuge või abi - selle põhjal saate anda hinnangu aine eesmärkide saavutamisele ja poolaasta lõpus kokkuvõtva hinde),
• abistab koduõppijat materjalide hankimisel nt hangib kunsti-, käsitöö- ja muud tarbed jne;
• tagab, et koduõppija esitleb osa ülesandest neljapäevases veebitunnis ning postitab valmis ülesande pühapäevaks;
• hindab koos õppijaga ülesannete sooritust (eriti selles osas, mida juhendaja ei näe, nt õpiprotsess, abivajadus, raskused) ja märgib hinnangud individuaalsesse õppekavasse.
• osaleb igakuisel juhendatud koduõppevanemate veebiseminaril (et juhendaja suunamisel hinnata oma koduõppija sooritust ja täiendada IÕK töökava);
• täiendab IÕK töökava jooksva poolaasta lõpuni ainetes, mis jäävad suuremas osas väljapoole teenust (võõrkeeled, muusikaõpetus, käsitöö/tehnoloogia, liikumisõpetus) ning ainepõhine eraõpetus (nt matemaatikas vms);
• teavitab juhendajat puudumistest ja sündmustest, millel võib olla mõju õpiülesannete lahendamisele;

Koduõppevanemate kohtumised 2022/23 õa

1.sept. 2022 kell 11-13: MIKS koduõppel olla

  • Koduõpe Eestis (Mis on koduõpe? Erinevais terminites orienteerumine)
  • Miks valida koduõpe? (Uuringud koduõppest Eestis: Mis on koduõppe mõte? Mis on meie koduõppepere missioon?)

1.oktoober kl 11-13: Võimalused ja väljakutsed koduõppes

  • Vanema roll koduõppes (Õpikeskkond ja õpikäsitus. Konstruktivistliku õpikäsituse rakendamisest kui ühest koduõppe eelisest.)
  • Hoiakud, väärtused ja nende avaldumine
  • Hirmud koduõppega alustades

5. nov kell 11-13: KUIDAS koduõpet läbi viia

  • IÕK planeerimisest ja elluviimisest
  • Õppijast lähtuva õppe kavandamine, juba toimuva õppimise märkamine

3.dets. kl 11-13 Õpiprotsessi ülesehitus koduõppes

  • Õpikeskkond ja õpikäsitus. 
  • Õpifaasid
  • Hindamine kui osa õpiprotsessist

11.veebruar 11-13: MIDA koduõppes teha

  • Õpioskused
  • Iseseisvus vs koostöö

4.märts kl 11-14: Motivatsiooni reguleerimise võimalused ja väljakutsed koduõppes

  • Motivatsioon, selle käivitamine ja hoidmine

15.aprill kl 11-13 kuidas jõuda koostööni koduõppes

  • Koduõppe faasid konfliktist koostööni
  • Suhtekeskkond, emotsioonide reguleerimine, sotsiaalsed oskused

6.mai kl 11-13 Kuidas säilib koduõppevanema rõõm

  • Koduõppevanema enesehool
  • Tugivõrgustiku loomine, kogemustega koduõppeperedega suhtlemine

Kohtumiseni!

Taas on võimalik osaleda suvisel kursusel koduõppest!

Koduõpe on järjest populaarsem valik vanematele, kes võtavad vastutuse oma lapse vaimse ja psüühilise arengu eest ning soovivad olla rohkem seotud oma lapse haridustee kujundamisega. Siiski võib olla koduõppega alustades päris palju küsimusi ja kõhklusi.
Oleme teie jaoks kokku pannud õppeprogrammi, kus on võimalust kuulata miniloenguid koduõppeteemadel, osaleda rühmatöödes, saada nõu ja vastuseid kogenud koduõppevanematelt, aga ka lõõgastuda meeldivas seltskonnas kosutava looduse keskel. Keskendume küsimustele:
• Koduõpe – millest alustada?
• Kuidas ehitada üles lapse huvidele, tugevustele ja eripärale vastavad lõimitud õpitegevused?
• Kuidas toetada enda lapse kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks?
• Kuidas ennast säästa ja ennetada läbipõlemist?

Kui soovid peale koolitustegevusi ka ööbida ja kümmelda, on osalustasu 111.-Kui osaled kahel päeval kl 12-18, siis 99.- panus.
Koolitajad: Kadi Künnapuu, Irja Toots, külalised (kogenud koduõppevanemad)

Registreeru ruttu, osalejate arv piiratud:

 https://forms.gle/D2TdFtcfgSKhA1kq9

Üritusel on oma FB leht:

https://fb.me/e/1dVoNmHpR

Orienteeruv ajakava:

Laupäev, 30.07
11.30 saabumine
12.00-1330  koolitustegevused
Ühine toiduvalmistamine, söömine, puhkus
14.30-16.00 koolitustegevused
Värskenduspaus
16.30-18.00 koolitustegevused
Külalised, ühine toiduvalmistamine, söömine, puhkus, kümblus jms

Pühapäev, 31.07
10.00-11.30 koolitustegevused  
Värskenduspaus
12.00-1330  koolitustegevused
Ühine toiduvalmistamine, söömine, puhkus
14.30-16.00 koolitustegevused
Värskenduspaus
16.30-18.00 koolitustegevused

Rõõmsa ja väeka kohtumiseni!

Vanema roll koduõppes

“Ma olen alati valmis õppima, kuid mitte alati ei meeldi mulle, kui mind õpetatakse.”

Winston Churchill

Kui haridussüsteem on suur kaubalaev, siis koduõpet võiks võrrelda väikse mootorpaadiga – palju paindlikum ja kiiremate manööverdamisvõimalustega liikumisviis haridusvetel. Kiirelt muutuv maailm aga vajab paindlikkust üle kõige. Maailma Majandusfoorum toob esile tulevikuoskustena kriitilist mõtlemist, kommunikatsiooni, kreatiivsust, koostööd; OECD on öelnud, et aastaks 2030 on kõige olulisem omadus empaatiavõime ja Eesti Haridustrateegia 2035 keskne mõiste on õppima õppimise oskus kui baasoskus. Kui me seame selle esikohale, siis tuleb olla valmis paindlikuks ajakasutuseks, kaasata uusimad teadmised motivatsiooniteooriatest (nt kasutada aktiivõppemeetodeid, autonoomia võimaldamine), soodustada hirmuta vigade tegemist jne. See kõik eeldab uuenenud st KONSTRUKTIVISTLIKU ÕPITEOORIA rakendamist.

KONSTRUKTIVISTLIKU ÕPITEOORIA järgi õppimine pole ämbri täitmine, vaid tule läitmine st mitte passiivne info vastuvõtmine või “lattu” panek, vaid õppides loob õppija uut teadmist ise, aktiivselt. Seejuures tuleb arvestada, et iga õppija õppimise tulemus saab ja peabki olema erinev, sest õppija varasemad kogemused ja teadmised mõjutavad seda, kuidas ta töötleb uusi teadmisi. Oleme ilmselt kõik kogenud, kuidas õppija ei reageeri kunagi õpitavale ühtemoodi st me saame asjadest erinevalt aru – me reageerime mitte välisele stiimulile kui sellisele, vaid oma tõlgendusele antud stiimulist.

Paljude perede jaoks on see väga oluline teema, sest seondub koduõppe missiooniga ning lahustab hirme. Mitmed pered on lausa öelnud, et nende lapsed on koduõppel, sest suudavad luua neile sobiva õpikeskkonna paremini kui õpetaja suures klassis, mis pole tõenäoliselt veel konstruktivistliku õpikäsitlusega liiga heas kooskõlas. Samas, tihti tunnevad koduõppevanemad hirmu nn õpetaja rolli ees.

Mis on vanema kui õpetaja roll konstruktivistliku õpikäsituse järgi?

1. Olla eeskuju õppimises. Isiksusliku arengu protsessid e küpsemine on looetavasti koduõppevanemal seal maal, et suudab olla täiskasvanuna eeskujuks küpse mõttemaailma ja väärtushinnangutega.

2. Pakkuda õppimiseks sobivat keskkonda sh sobivat raskusastet st lähima arengu tsooni. Õppjal on 2 arengutaset Võgotski järgi: a) tegelik arengutase, mis õppijal on juba olemas ning sellel tasemel on õppija
võimeline lahendama probleeme iseseisvalt; b) potentsiaalne areng (lähima arengu tsoon): arengutase, kus õppija on võimeline
probleeme lahendama ja materjali mõistma juhendajaga ja/või kaaslastega koostöös. Õppimine toimub potentsiaalse arengu tasemel, see haarab kognitiivseid struktuure, mis on küpsemisfaasis, kuid mis saavad küpseda ainult koostöös teistega või kellegi juhatusel.

3. Võimaldada õppijal õppida õppimist, õpioskusi. Siin on vanema roll teadlikkustada, et õppetegevused, õppeained ja vahendid on vaid viis, kuidas seda põhiülesannet täita. Seega saab olla siin paindlik ning näha erinevas tegevuses nt ennastjuhtivas iseseisvas ka mängulises tegevuses õppima õppimist. Optimaalne õpigrupi suurus on muide sots.konstruktivismi teooria järgi 4-5 inimest, seega koduõppes märksa lihtsam õppimist võimalikuks teha kui koolis, kus rühmatöid ikka veel liiga vähe kasutatakse. Õpetaja/vanema ülesandeks on juhtida gruppide moodustamist, diskussioonide läbiviimist,
vahendada ja struktureerida inimestevahelisi vastasmõjusid; abistada õppijaid spontaansete mõistete äratamisel, ideede väljendamisel ja arutamisel grupis ning ühisel avastamisel.

4. Kaasata õppija igas õpifaasis. Vanem peab olema teadlik õpifaasidest kuna vastutab, et õppija saaks algfaasis oma eelteadmised aktiviseerida ning lõppfaasis on vaja suunata õppija refleksiooni ja enesehindamist tegema, samuti tagasisidet küsima. Hindamine on osa õpiprotsessist ning seotud eelkõige õppija eneserefleksiooni ja iseenese arengu jälgimise ja hindamisega – koolisüsteemis kahjuks on sellest hindamise tähendusest üsna kaugele triivitud.

5. Üks oluline asi õpiprotsessis on õppida ennast paremini tundma ja juhtima enda emotsioone, ennast motiveerida – siin on vanema roll olla teadlik motivatsiooni ja emotsioonide reguleerimise põhimõtetest, toetada õppijat enese motivatsiooni käivitamisel ja hoidmisel. Näiteks, leides viise, kuidas õppija saab rahuldada kuuluvusvajaduse ja
pädevusvajadus. Sotsiaalse konstruktivismi teooria järgi motivatsioon käivitub õhukeses alas tundmatu väljakutse hirmu ja tuntud teadmise igavuse vahel. Hirmu aitavad maandada kaaslased ja nende
pädevus ning igavuse ületada kaaslaste teadmatus, mis lubab väljenduda osaleja pädevusel. Seda soodustab täiskasvanu/juhendaja poolt organiseeritud interaktsioon õpiprotsessis.

6. Konstruktivistlikus õpikeskkonnas uurib õpetaja kõigepealt õppijate olemasolevaid mõisteid ja kontseptsioone. Siis korraldab ta neile võimalusi oma arusaamade viimistlemiseks või ümber töötamiseks, tuues esile vastuolusid, esitledes uut informatsiooni, küsides küsimusi, haarates ja julgustades õppijaid uurimisse, mille peamiseks eesmärgiks on esitada väljakutseid olemasolevatele mõistetele ja mitte “õigete” vastuste
meeldejätmine. Ka seda on koduõppes orgaaniliselt üles tulevatel teemadel/küsimustel põhinevatel vestlustel lihtsam korraldada kui koolis.

Omast kogemusest võin kinnitada, et vanem võiks ka õpetajarollis jääda eelkõige iseendaks, ehedaks ja mitte panna nö õpetajamütsi pähe loengupidamiseks. Tavapäraselt me ju nii ei suhtle lastega. Tegelikult ei ole see ka loomulik õpetamine ega õppimine ja lapsed teavad seda instinktiivselt, muutuvad ettevaatlikuks, kui kodust proovitakse teha kooli ja armastatud vanemast õpetajat. Kui tiimijuht /vanem on autentnte, käitub sellinea nagu ta on, siis tunnevad kõik end turvaliselt; julgevad teha vigu, kõigi pereliikmete loovus läheb lahti. Ka vanem ise tunneb, et vabaneb ressurss selle arvelt, et ei pea mängima kedagi, kes ta ei ole. Olulisem on, et vanem usub elukestvasse õppesse, on õpivõime ja õpisooviga, tolerantne. 

Milline on vanema/õpetaja roll koduõppes sinu arvates? Arutame koos veebiseminaril siin.

Algab kursus “Koduõppe alused”

Kui soovid meile koduõppele tulla septembrist alates või lihtsalt niisama koduõppevanematega mõtteid vahetada, siis oled oodatud osalema meie veebikursusel, mis toimub veebruarist maini kord kuus laupäeviti kell 11-14.

Sellel õppeaastal veebiseminaride kuupäevad ja teemad:

12. veebruaril kell 11-14: MIKS koduõppel olla

  • Mis on koduõpe? Erinevais terminites orienteerumine.
  • Uuringud koduõppest Eestis:
  • Mis on koduõppe mõte? Mis on meie koduõppepere missioon?
  • Õpikeskkond ja õpikäsitus. Konstruktivistliku õpikäsituse rakendamisest kui ühest koduõppe eelisest.
  • Koduõppevanema/õpetaja roll uues õpikäsituses:
  • Hirmud koduõppega alustades

12. märts kell 11-14: KUIDAS koduõpet läbi viia

  • IÕK e individuaalse õppekava planeerimisest ja elluviimisest
  • Õppijast lähtuva õppe kavandamine, tugevustest lähtuva õppe kavandamine
  • Hindamine kui osa õpiprotsessist
  • Juba toimuva õppimise märkamine
  • Õpikeskkond ja õpikäsitus. Konstruktivistliku õpikäsituse rakendamisest
  • Koduõppevanema/õpetaja roll uues õpikäsituses
  • Õpifaasid

23. aprill 11-14: MIDA koduõppes teha

  • Motivatsioon, selle käivitamine ja hoidmine
  • Iseseisvus vs koostöö
  • Koduõppe faasid konfliktist koostööni
  • Vabaõpe Eesti kontekstis
  • Raskusastme kohandamine 
  • Suhtekeskkond, emotsioonide reguleerimine
  • Suhtlemine, sotsiaalsed oskused

14. mai 11-14: Koduõppevanema enesehool

  • Tugivõrgustiku loomine, kogemustega koduõppeperedega suhtlemine
  • Kovisioon ja eneseareng
  • Kokkuvõte 4 moodulist

Rega: https://forms.gle/z8kqvxiYjtUJFh3B9

Jaga: https://fb.me/e/2IzmE1Dw1

Meie kursused on siiani olnud meeleolukad ja sisukad, heas seltskonnas on olnud põnev nii koolitajatel kui osalejatel. Loe eelmiste kursuste kohta tagasisidet.

Psühhodraama – rühmamatk iseendasse

Sel aastal uue hooga uued väljakutsed! Psühhodraama pikaajaliste enesearengugruppide juhtimisest olen unistanud ja nüüd koos Enega, kes on üks mu õpetajatest, saan seda ka teha. Meie grupp saab kokku poole aasta jooksul, alustame jaanuaris ja oleme sellega valmis liitma veel paar soovijat. Kirjuta siia, kui sul on huvi meiega liituda. Võib olla täitsa terve ja imeline inimene, et tulla psühhodraama gruppi 😀 Hea võimalus inimestega ka PÄRISELT, maskivabalt rääkida.

Enne psühhodraamaga kohtumist oli minu suhe gruppides osalemisse skeptiline, umbes nagu Alice’i vestlus Ükssarvikuga Lewis Caroll raamatus “Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi”. Kumbki neist ei olnud teisesarnast olevust varem kohanud, mistõttu arvas, et teine on väljamõeldis. Kuid kohtumine toimus, mispeale Ükssarvik lausus tervendavalt aktsepteerivad sõnad: “​Noh, nüüd, kui me oleme teineteist näinud, siis mina usun sinusse, kui sina usud minusse. Kas oleme kokku leppinud?”. Senini ei uskunud ma, et grupp ja sellest saadud tagasiside mulle võiks olla midagi nii väärtuslikku, jumalikku nagu Moreno väidab. Psühhodraamaõpingud ja saadud kogemus on pannud mind usku vahetama. Ma usun, et psühhodraamagrupp on nagu peegel, milles on võluvägi, sest meie peegeldus, tagasiside mõjutab teisi grupiliikmeid ja gruppi tervikuna.

Seega, psühhodraama väljaõppesse läksin pigem end erialaselt täiendama, kuid üsna pea sain aru, et see pakub mulle palju enamat. PD aitas mul enda soovidest ja eesmärkidest teadlikuks saada ning andis energiat, toetust ja jõudu, et soovitud muutused ka ellu viia. Lisaks sain meetodeid ja teadlikkust juurde ka erialaselt koolitajana, nõustajana, õpetajana.

Need, kes mind tunnevad, teavad, et ma pole suurem asi draamakuninganna. Pigem olen üsna tasakaalukas. Ma arvan, et psühhodraamas on saanud mu sisemine laps ja sisemine draamakuninganna piisavalt end välja elada nii, et saan päris elus olla see, kes ma olen. Nii saan olla toeks neile, keda armastan, ja nii on mul rohkem energiat, et teha tööd, mida armastan. Kohtumine, see päris kohtumine teiste inimestega psühhodraama kaudu, on minu jaoks delikatess, seda ei pea saama iga päev, aga kui saab, siis hindan selle väärtust. PD kohtumised on olnud tõelised delikatessid ja mulle andnud nauditaval viisil kingitusi: spontaansus, loovus, eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, empaatia, sõbrad, eneseväljendus, mäng, nutt ja rõõm.

Niisiis. Registreeru siin https://forms.gle/DncfkjPw4R9sUMKr7

Tule ja näe seda värvilist maailma ja oma probleemi veidi teise nurga alt. Ühises grupis pool aastat koos käies saame avada end nendena, kes me päriselt oleme ning vajadusel teineteist aidata nö liikuma lükata. Uuel aastal uue hooga. Ole ise see muutus, mida oled oodanud.

Koduõppeperede kohtumine

27.11 kell 11-14 toimus TLPK/Põlva Jakobi Kooli koduõppeperede perepäev Zoomis ja ruumis. Tegevusi oli nii vanematele kui koduõppijatele.
Vanemate vestlusringis jagasime rõõme-väljakutseid, Irja rääkis veidi töökorraldusest. Töötoad koduõppijatele toimusid kahes ruumis: teadusainete töötuba 6.-9. klassile, teemaks keemilised reaktsioonid; meisterdamise töötuba 1.-5. klassile, teemaks saabuv advent ja osavad näpud.

Järgmine perepäev on veebruaris. Kui tekkis soov osaleda sarnasel veebikohtumisel, siis olete oodatud osalema meie uueformaadilisel kevadisel veebikursusel, mis toimub veebruarist maini kord kuus laupäeviti kell 11-14. Kui olete selleks hetkeks meie st TLPK/Põlva Jakobi Kooli koduõppepere, siis teile on veebikursus tasuta (see toimub perepäevadega samal ajal, kokkuleppel saab osaleda ka koolimajas samal ajal), muude koolide koduõppevanematel või huvitatutel on võimalik soetada ligipääs veebikursuse materjalidele (artiklid, harjutuste töölehed) ja veebiseminaridele osalustasuga 85.-/poolaasta.

Kõigil huvilistel palume registreeruda https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSc42S-cZafVOaeu-hpfWkJ3jbksTJIFCed__O5NkWW3eG7uPQ/viewform.

Nende veebiseminaride kuupäevad ja teemad on kirjas siin.

Koduõppe faasid

Koduõpe on igas peres selle pere nägu. Samuti on see muutuv ajas – nagu iga grupi puhul on ka koduõppepere arengus näha konkreetsed faasid st koduõppepere suhted muutuvad ja arenevad tegutsemise käigus.

Teadus teab, et igasuguse grupi või meeskonna arengus saab tuua välja neli etappi ehk faasi:

  1. Kujunemise faas, mida iseloomustab sõltumine juhist,
  2. Tormiliste muutuste ja konfliktide faas,
  3. Reeglite ja normide kehtestamise ja üksteisest eraldumise faas,
  4. Koostööle tuginev tegutsemine.

Koduõppevanemana on sul hea teada, et nt vastupanu st 2.faas on tervitatav nähtus ning viib edasi koostöö suunas. Järgnevalt iseloomustan iga etappi põhjalikumalt ning kirjeldan koduõppijate, koduõppevanemate tegevusi ja tundeid ning koduõppevanema kui juhi ülesandeid tiimi ühteliitmisel ja koostöö korraldamisel.

1. Sõltuvuse faas

Sinus endas ja su koduõppijate tunnetes ja tegevuses võib olla ebakindlus, kahtlused ja kõhklused: „kas saan hakkama, kas koduõpe ikka oli hea mõte, kas sobin siia, mida ja kuidas tuleb teha, et mind omaks võetaks; et õnnestuksime“. Arvesta, et on üsna ahvatlev olukord oma sõna nö maksma panna autortaarses võtmes, sest selles faasis juhti idealiseeritakse ning usutakse, et ta teab kõike, temalt oodatakse juhtnööre, abi ja toetust.
Halb uudis on see, et õppimist ei toimu eriti, sest rühma liikmed ei näe võimalust toimuvat mõ­ju­tada ja ei tunne toimuva eest vastutust – nad nö annavad end juhi hoolde ning lasevad tal määrata, kuidas edasi minna. Tark juht ei lase sel nii minna, vaid annab kohe vastutust kõigile.

Rühma juhi ülesanded

  • Tagab turvalise õhkkonna.
  • Algatab reeglites ja normides kokkuleppimise.
  • Soodustab ja õhutab rühma liikmete omavahelist suhtlemist.
  • Ta ergutab ja suunab inimesi oma tugevusi (oskusi ja positiivseid omadusi) välja tooma.

2. Konflikti faas e vastupanufaas

Õpi väärtustama vastupanu, näe selles olukorda, kus su koduõppija hakkab võtma vastutust. Selles faasi hakkab ta oma tegevust rohkem mõttestama ja tal on …ettepanekuid – juhi käitumist käsitletakse oma tegevusvabaduse pii­ramise ja kitsendamisena. Tekib vajadus vabaneda juhist sõltumisest, kuid rühma liikmed pole veel valmis iseseisvalt vastutama. See vastuolu tekitab emotsionaalse rahulolematuse, mis kantakse üle juhile.
Rahulolematuse väljendamise viisiks on esialgu passiivne vastuseis: hilinemine, vaikimine, info endale hoidmine; hiljem pikad teemavälised sõnavõtud, lahmivad hinnangud ja agressiivsus nii üksteise kui ka juhi suhtes. Tekkivad ebapüsiva koosseisuga aliansid ja alarühmad.
Koduõppe eesmärgid või koduõpe ise või vähemalt selle vahendid ja tegevused/nende otstarve, koostöö reeglid ja juhi roll seatakse kahtluse alla. Loomulikult ei toimu ka siin faasis õppimist, suurem osa energiast suundub ülesannete lahendamise asemel suhete selgitamisele, mõnikord ka võimuvõitlusele.

Rühma juhi tunded ja roll

Sulle võib tunduda, et su koduõppeseltskond provotseerib või ründab sind asjata. Sul võib tekkida soov end kaitsta või vastu rünnata.
NB hoia end tagasi, ära astu vastupanuga võitlusse, mine sellest meelekindlalt ja paindlikult läbi. Grupi arengu määrab juhi suutlikkus hoiduda destruktiivsest jõukatsumisest ning oskus lahendada konfliktid konstruktiivselt – neid summutamata või vältimata. Tähtis on arusaamade selge väljendamine ja põhjendamine ning partneri kuulamine.
Juhul kui juht lahendab olukorda autoritaarselt võib rühm langeda tagasi sõltuvuse faasi ja alistuda juhile. Vastutusest ülesannete täitmise eest loobutakse ja tulemuste saavutamise eest loetakse vastutavaks juht.
Kui juht talub pingeid ja lahendab konfliktid arvestades osapoolte huve ja vajadusi, kui ta pole üleliia hoolitsev ega ka eralduv, siis on grupi liikmed valmis iseseisvumiseks.

3. Eraldumise faas

Õnnitlen! Oled vastupanufaasi läbinud. Eraldumise etapp algab selgituste ja tunnete jagamisega: rühma liikmed räägivad oma vajadustest, personaalsetest eesmärkidest, suhtlemisraskustest ja ootustest meeskonnas tegutsemisele.
Tõhusus kasvab, määratletakse ja sõnastatakse selgelt ülesanded, mida ollakse valmis täitma. Energia suunatakse suhete selgitamise asemel tegutsemisele.
Rühma liikmed täpsustavad ja piiritlevad oma ülesanded ja rolli grupis ning tegelevad oma staatuse kindlustamisega. Huvid on suunatud oma vajaduste ja soovide täitmisele. Teistelt oodatakse väljakujuneva tööjaotuse tunnustamist.
Probleemid arutatakse omavahel läbi. Sõnastatakse grupi normid, mis aitavad jõuda soovitud tulemusteni.
Kujundatakse oma arvamus. Seda ei vas­tan­data enam juhi või mõne ebameeldivana tundunud grupi liikme arvamusele vaid pigem kõrvutatakse arvamusi ja otsitakse nii ühisosa kui ka omapära.

Juhi roll ja ülesanded

  • Juht õhutab rühma liikmete enesekehtestamist: võimaldab neil oma arvamusi ja ettepanekuid põhjendada ja selgitada ning suunab tähelepanu arvamustevõrdlemisele, toob välja sarnasused ja igaühe eripära.
  • Korraldab või koordineerib ühisürituste korraldamist, suunab ja soodustab ühistegevust ja meeskondlikku teabevahetust.
  • Pöörab tähelepanu ja tõstab esile rühma tagasihoidlikumate liikmete arvamused.

4. Koostöö faas

Juhhuu! Oled end tippu/töötuks töötanud. Kas pole imeline, et:

  • Kõigi rühma liikmete arvamused kuulatakse ära ja võetakse teatavaks, üksteise erinevusi tunnustatakse ja väärtustatakse.
  • Rühmas kujuneb välja selge tööjaotus, mis vastab liikmete võimetele ja oskustele
  • Probleemidele otsitakse mitmeid, enamust rahuldavaid lahendusi
  • Suheldakse avatult ja pingevabalt
  • Vaidlused tekkivad mitte isiklike vastuolude ja emotsionaalse pinge tõttu vaid pigem arvamuste lahknemise tõttu sellest, kidas kokkulepitud tulemuseni jõuda
  • Kriitika on suunatud lahendustele, puuduvad emotsionaalsed hinnangud, mis olid iseloomulikud konflikti faasis. Kriitika kulatakse ära ning korrigeeritakse tegevust.
  • Oma vajadusi piiratakse grupi huvides.
  • Vastutus võetakse nii enda kui ka grupi tulemuste eest: võetakse endale uusi ülesandeid, et teha ära need asjad, mille eest keegi teine ei vastuta, kuid mis on ühistes huvides vajalikud.
  • Grupi liikmed märkavad tunnustavad teiste liikmete jõupingutusi ja panust. Üksteist matkitakse ja jäljendatakse, õpitakse üksteiselt ja julgetakse küsida abi.

Juhi ülesanded

  • Vaata ja imetle oma koduõppeperet! Naudi!
  • Hoia iga koduõppijaga sidet ja samuti pea silmas tervikut
  • Soodusta suhtlemist teiste koduõppeperedega, et vältida suletud grupi tunde teket
  • Tunnusta ja tõsta esile uute ideede hankimist ja uudsete lahenduste pakkumist koduõppijate poolt.

Kasutatud kirjandus: https://grupidynaamika.weebly.com/meeskonna-arenguetapid.html

Kursuse “Koduõppe alused” tagasiside

Valmistume Irjaga järgmiseks kursuseks ning sedapuhku teeme selle taas veebikursusena nagu esimesel ja kolmandal korral. Suvel 2021 tegime päriskohtumisega kursuse saime taas väga positiivse tagasiside, jagan kaht lühemat ja üht pikemat siin. Vaata ka allpool veebikursuse tagasisidet. Ja muidugi registreeru uuele kursusele siin.

“Tahan ka omalt poolt tänada selle kahe päeva eest, mida sain kogeda. Esimesel päeval küsitud “Miks?” saadab mind hetkel ja suunab rohkem enda sisse vaatama. Aitäh. Teie koordinaatide järgi läbiksin ka kinnisilmi koduõppe, sellise usalduse suutsite anda. Kõik inimesed kellega kohtusin, lisaks maja peremees ja perenaine köögist, ülesehitus, toit ja tuba olid kõik väga head. Hetkel kõige suurem väärtus, mis kaasa võtsin oli teiste inimestega suhtlemine ja nende lugude kuulamine, teiste inimeste kui inimeseks olemise kogemine.”

“Aitäh! Teie panuse abil on koduõpe muutumas normaalseks valikuks tänu millele saavad järjest rohkem peresid kogeda elutervemat olemist, õppimist, koostööd.”

Ühe osaleja kokkuvõte:

Osalesin 30.07-1.08.2021 koduõppe teemalisel koolitusel, mis toimus Ilmatsalu motellis, kus osales ca 30 inimest.
Kuna see oli elumuutev kogemus ja koolituse sisu oli palju enamat kui pelgalt tutvustada koduõppe võimalust (kui alternatiivi tavalise kooliskäimisele), leian et saadud kogemus väärib jagamist.

Toon välja mõned teemad, millest koolitusel juttu oli:

1) Miks põhjuste lahkamine, erinevad tasandidIsikliku ning pere Miks? formuleerimise olulisus. Teadlik vastutuse endale võtmine (vastutus on igal juhul, teadliku otsuse tegemisel on võimalik teha paremaid valikuid).

2) Konstruktivistlik õpikäsitlus kui võimalus pakkuda soodne keskkond enese tundmaõppimiseks ja eluterveks arenemiseks.

3) Õpiprotsessi kolm faasi, millest ühegi vahele jätmine toob kaasa tegevuse mõtestatuse hääbumise ja seega ka motivatsiooni kadumise. Oht langeda järjest tekkivate probleemide kuhja selle asemel, et tegeleda probleemide algpõhjustega.

4) Motivatsioon kui kolme jalaga taburett
5) Suhtlemisoskused kui koduõppe õnnestumise võti

6) Staažikate koduõppevanemate edulood
Koduõpe ei ole tegelikult midagi ulmelist. Kooli saatmine võib esmalt tunduda mugav ja lihtne viis, kuidas laste aeg sisustada, ent pikas perspektiivis ja individuaalsetest iseärasustest tingituna võib see kulutada absurdselt elu kõige produktiivsemat aega, tekitada ülearuseid probleeme, mis võivad varjule jääda ja mille lahendamine võib osutuda oluliselt keerulisemaks võrreldes tõkete lahendamisega sh koduõppe võimaluste avastamisel ning integreerimisel.
Poole pealt koduõppele minemine on keerulisem, ent võimalik. Tuleb mõista harjumuspäraste mõttemustrite mõju ulatust (märksõnaks deschooling).
Edulugude läbiv joon, et tänu koduõppele on avanenud võimalus õppida end ja teisi paremini tundma ja tugevdada suhteid. Oluline on küsida vajadusel abi ning jagada kogemusi teistega.
Sotsialiseerumise aspekt koolides vs koduõppel on tänapäeval aina enam küsitavam. On pigem erand, et noored teeksid midagi muud peale nutifonides passimise. Huviringides osalemine ja omaalgatuslikud kokkusaamised/üritused on mõjusamad kui suvaliselt kokku aetud samavanuselises kollektiivis hakkama saamine.

Lisan veel mõned näited, mis jäid edulugudest kõlama.
Üks näide: Laps õpib kõige meelsamini ja produktiivsemalt õhtul/öösel ja magab hommikuti kaua. Kõik riikliku õppekava nõuded saavad täidetud (ja enamgi). Selline toetav rütm on võimalik vaid koduõppel.
Teine näide: Koolis käimisel tekkisid lapsel tervise- ja keskendumishäired. Kodus/väikeses grupis toimetades on kõik korras. Kolmas näide:
Lapsevanem oli sunnitud peale tööpäeva põhimõtteliselt kõik koolitükid lapsega üle tegema, sest koolis ei saa lihtsalt hakkama, õpetajal pole aega lapsele eraldi selgitada – aja kulutamine ja mõttetu stress.

Veebikursuse tagasiside

Sain julgust, et asjaga peale hakata. Ja sain enesekindluse, et oma perega lapse koduõppevariant, kui tõsiselt võetav võimalus, läbi rääkida. Kuna teema tegelikult suht võõras, siis ei tunne hetkel, et midagi oleks puudu jäänud. Küsimused tekivad vast pigem juba praktikas. Sain toreda seltskonna, näha koduõppega juba alustanud vanemaid. Laps on väga sotsiaalne ja suhtleja ning pean oluliseks reaalset suhtlemist, mitte virtuaalset. Muretsen, et ta hakkab tundma puudust igapäevasest reaalsest suhtlusest omavanustega, mida kool tegelikult pakub.

Mulle tundub, et sain nende kõikide oodatud teemade kohta info: täpsemat infot koduõppe kohta; IÕK koostamise ja info leidmise kohta infot. Kolmandaks ootasin, et koolituselt tekib mõni koduõppevanem, kellega saaksin jagada oma mõtteid ja muresid. Edasine on kõik minu enda kätes. Mulle tundub, et ma ei osanud midagi suuremat oodata kuna mul puudus eelnev kokkupuude. Kõik, mis ma sain oli puhas boonus 🙂 Sain palju teadmisi koduõppe, lapsega suhtlemise , koostöö laabumise, seaduste, bürokraatia kohta. Olen väga rahul.

Koduõppe sügispäev

Koduõppe avatud üritust e sügispäeva korraldame TLPK koduõppeosakonna tiimiga juba neljandat korda. Vaata muid MTÜ Koduõppe Keskuse üritusi siit: http://koduope.ee/Kokkutulekud/

Sel korral jagasid Tartu Luterliku Peetri Kooli, Rakvere Waldorfkooli ja Gaia Kooli koordinaatorid kogemusi ja nõuandeid seoses 3.kooliastmega koduõppes. Salvestust vaata lehel “videod”.

Lisaks kuulsime mitmete lapsevanemate kogemusi põhikooli lõpetamisest koduõppijaga.

Lõpuringis vesteldi erinevatel koduõpet puudutavatel põletavatel teemadel

Suur osa registreerunuist (70 imelist) oli kohal:

Forms response chart. Question title: Kirjeldaksin ennast eelkõige kui. Number of responses: 63 responses.

Külaisena tutvustas valmivat koduõppeteemalist raamatut Kärt Kao, kes on ka koduõppest magistritöö kirjutanud vt siin:

https://dspace.ut.ee/handle/10062/61544

https://www.facebook.com/Raamat-Eesti-kodu%C3%B5ppe-peredest-100521228546454

TLPK koolimajja olid perepäeva raames seekord kutsutud vaid TLPK 3.kooliastme koduõppijad, kes Hullu teadlase Herberti juhendamisel osalesid kahes loodusteadustemalises töötoas, kuid eraldi Zoomi-ruumis toimus ka vestlusring lastele ja noortele – tutvustati endid ja oma hobisid, räägiti koduõppe võludest ja sellest, mis on päris õppimine, anti soovitusi kooliastmest kooliastmesse: mida soovitavad väiksemad suurematele ja vastupidi?

Jagati ka õppekava materjale:

Lähiajal toimuvad kursused, muu info:

Koolitus vanemale “Koduõppe alused”: https://kynnapuu.com/kursus-koduoppe-alused/

Õpetajate lehes: https://opleht.ee/2020/04/distantsoppe-ja-koduoppe-erinevustest/

Taskuhääling “Õpime koos!”: https://soundcloud.com/opimekoos/koduope

Videod IÕK täitmise kohta: https://kynnapuu.com/videod/

Kertriin Petrovi veebinar: https://youtu.be/hXqnADrMT5U

Kertriini Facebooki leht: https://www.facebook.com/lapseheaks