Avapauk 2022

Koduõppeosakonnas alustasime oma uue traditsiooniga – 1.sept. avapauk, kus mässime akadeemilist avaaktust ning koduõppe perepäevahõngulist kohtumisrõõmu. Jagan mõned fotod ja julgustan meie kogukonnaga liituma uuel õppeaastal (oktoobrini saame võtta veel vastu paar 3., 4.kl ja paar 8.kl koduõppijat – kirjuta mulle huvi korral).

Tervitasime uusi koduõppijaid, keda oli sel aastal kokku 50! Esimese klassi koduõppijad said kingituse Lugemisseikluse näol.

Jagunesime klassipõhiselt rühmadeks ja iga rühm sai omavahel tutvumiseks ülesande, mille tulemuseks oli rühma tutvustav plakat, mida sai teistele tutvustada ühise tiimina.

Peale esitlusi toimus mitu toredat töötuba koduõppevanemate eestvedamisel ja kandletöötuba muusikaõpetaja Anna Humala juhtimisel.

Uue traditsiooniga avasime ka KÕOK (koduõppeosakonna) ajajoone – võimalus jäädvustada oma tulekuaasta, klass ja nimi ajajoonele. Talletame selle järgmise septembrini, et võtta vastu uusi jäljejätjaid.

Avapaugu lõpetas tossu ja pauguga hull teadlane Herbert. Tema ja meie kõigiga saavad külalised kohtuda 1. oktoobril KODUÕPPE SÜGISPÄEVAL TLPK koolimajas Tartus Küütri tn. Info on MTÜ Koduõppe Ühingu kodulehel koduope.ee.

Head uut aastat!

Intervjuu koduõppekoordinaatoritega

TLPK-58 (1)Tartu Luterliku Peetri Kooli koduõppeosakond on kosutavalt puhkuselt tagasi ja kuna meie imeline naiskond sai värsket verd ( meiega liitus PIIA UUSPÕLD, kelle koordineerida on 2.kooliastme juhendatud pered), siis ühel augusti hommikupoolikul intervjueeris seda võluvat viisikut paar uudishimulikku koduõppijat ja tulemus on teie ees.

Palun tutvustage ennast. Kas teil on lapsi või loomi? Kelleks te lapsena saada tahtsite? 

Kadi: Ma tahtsin saada lauljaks, tantsijaks, lenduriks, õpetajaks ja kirjanikuks või kunstnikuks. Õppisin ülikoolis logopeediks, mis oli väga põnev ja mitmekülgseid võimalusi pakkuv amet. Aga praegu olen oma eluga väga rahul ja on mul 2 vahvat last ning suur must koer.

Irja: Mul on kaks poega. Lisaks on meil veel koer Tobi, kes armastab voodis magada, ja papagoid, kes on tegelikult mammagoid. Lapsena mul mingit väga kindlat ja püsivat kirge ei olnud. Käisin kunstikoolis ja üsna pikalt olen ka armastanud erinevates keeltes rääkida ja kirjutada, koolis õppisin koguni viit võõrkeelt, kuuenda sain külge Rootsis elades.

Janet: Lapsi mul veel ei ole (aga kindlasti tahan kunagi saada), aga mul on kass nimega Kurru. Haha, ta ongi nagu minu laps. Minu jaoks oli juba koolis selge, et õpetajaamet on minu jaoks kõige õigem amet. Mind häiris vaid üks asi. Ma ei suutnud otsustada, mida ma õpetada tahaksin, sest ma tundsin ennast kõiges hästi ja kindlalt. Mulle meeldib laulda, joonistada, tantsida, trenni teha, kirjutada, arvutada, näidelda, looduses olla jne. MA TAHTSIN SAADA KÕIKE SEDA. Õnneks oli ja siiani on olemas õppekava, mis kõike seda pakub. Klassiõpetajaks õppimine on andnud mulle igast ainevaldkonnast laialdasi teadmisi. 

Ingrid: Minul veel lapsi ei ole, aga selle eest on praeguseks hetkeks aastaseks saanud koer. Tema nimi on Charlie ning mitmed koduõppepered on saanud temaga tutvuda perepäeval. Lapsena oli mul kindel plaan saada lasteaiaõpetajaks. Käisin pererühmas, mis tähendas seda, et meie rühmas oli palju erivanusega lapsi. Mulle meeldis juba siis endast nooremaid aidata ning õpetajad olid minu lasteaia lõpupeol öelnud, et nüüd läheb ära nende suur abiline ning nad ei tea, kuidas edasi hakkama saavad.

Piia: Minul endal on kodus kolm suurt last – vanuses 16, 18 ja 20. Loomi praegu ei ole, kuid lapsena kasvasin maal loomade keskel, mul oli isegi enda lehm, seega unistan kunagi uuesti linnast maale kolida, kus oma pisike loomaaed tekitada. Päris esimene soov oli saada aednikuks, aga kui ma karmi tõe teada sain, et selles ametis peab rohima ka, mitte ainult lillepeenarde vahel jalutama, siis loobusin kiiresti. Sealt edasi olin üsna kindel, et hakkan õpetajaks.

Kas teie vanemad lasid teil kah koduõppel olla? Kui ei, siis kas teile koolis meeldis?

Kadi: Mõnes mõttes küll – ma ei pidanud käima lasteias, aga kooli siiski läksin. Ma sündisin nn nõukogudeajal, siis koduõpe ei olnud võimalik. Kõik lapsed pidid käima koolis ja saama ühesugust haridust. Mulle meeldis kool, kus käisin alates 5.klassist. See oli Pärnus üks tore erakool väga põnevate ainete ja õpetajatega. Näiteks, õppisin seal loovtantsu, palju põnevaid keeli nt ladina keelt, religiooni- ja kultuuriajalugu, psühholoogiat. Kuna meil ei olnud gümnaasiumiosas tunnis istumise kohustust, kui kõik tööd olid hästi tehtud õigeks ajaks, siis võiks seda nimetada ka teatud mõttes koduõppele sarnaseks, hübriidkoduõppeks.

Irja: Koduõpe ei olnud minu lapsepõlves võimalik või vähemalt polnud see mingi levinud praktika. Mu vanematel polnud ka otsest vajadust mind koduõppele võtta, kuna koolis mulle meeldis ja sain seal hästi hakkama. Kord küll võtsin ennast ise kunstikoolist koduõppele, sest olin sellest tüdinud ja teatasin vanematele, et õpetajad sõitsid määramata ajaks minema ja kool pandi kinni. Kevadeti korraldasime pinginaabriga ka üksikuid koduõppepäevi, kui ilusa ilmaga kooli asemel kodulähedasse metsaparki läksime.

Janet: Minu vanemad ei olnud teadlikud, et selline võimalus on olemas. Koolis olin ma tubli ja õppisin hästi. Minu jaoks oli oluline, et kõik saaks õigeks ajaks tehtud ning hästi tehtud. Koolis mulle meeldis, aga siis ei meeldinud, kui pidi vaikselt istuma ja töövihikut täitma. Ma panin tähele, et mulle pigem meeldis õppida kodus kui koolis. Koolis meeldis mulle rohkem suhelda/arutleda. Gümnaasiumis ei pidanud ma vajalikuks üldse viis päeva nädalas koolis käia ja enamasti puudusin ma ühel päeval nädalas. Minu õppimisele aitas see pigem kaasa. Lõpetasin põhikooli kiituskirjaga ja gümnaasiumi hõbemedaliga.

Ingrid: Minu vanemad ei lasknud mul olla koduõppel, ilmselt nad ei olnud sellisest valikust teadlikud. Küll ma mäletan seda, et üks minu klassiõde oli tervise tõttu mõnda aega koduõppel ning me käisime tal kogu klassiga külas. Kodus õppimine ja olemine tundus ääretult põnev. Mulle meeldis koolis, ma olen alati olnud suur suhtleja ning õpiedukuselt on mul läinud hästi. Küll aga tuli koolis ette olukordi, mis minu hinnangul ei olnud õiglased (näiteks kui õpetajad olid kellegi vastu ülbed ja kurjad) ning mulle meeldis enda arvamust ka öelda välja. Selle tõttu ma ei olnud mõne õpetaja lemmik, kuid õigluse jalule seadmine oli mulle oluline.

Piia: Enda kooliajast ma ei mäleta, et üldse koduõppe võimalust oleks olnud või vähemalt meil maal seda keegi ei praktiseerinud, seega ei osanud isegi soovida niisugust võimalust. Kuigi mulle oleks koduõpe paremini sobinud. Õppimisega sain väga hästi hakkama, kuid kuna olin selline hästi vaikne ja häbelik, siis oli mul raske sõprussuhteid luua ja kogesin ka koolikiusamist, seega mul väga palju koolirõõmu ei olnud.

Miks te koduõppeosakonda teete?

Kadi: Ma olen õppimise ja õpetamise kohta väga palju lugenud ja kuulnud, tahaksin ise luua  lastele sellise õppekeskkonna, mis on nende jaoks parim. Koolis oleks see keerulisem, sest igale lapsele on vaja veidi erinevat keskkonda, aga klassis on liiga palju lapsi. Koduõppe juures on tore see, et ma saan oma laste arengut ja kasvamist lähedalt näha. Tahan pakkuda seda koos kasvamise võimalust ka teistele peredele.

Irja: Tahan, et minu lapsed ja minu tegevuse kaudu ka teised saaksid õppida võimalikult palju päriselust nende ümber. See pole tavaline, aga tegelikult saab iga lapsevanem sellega hakkama, eriti koduõppeosakonnas, kus teda toetavad nii koordinaatorid kui teised koduõppevanemad. Tore on see, kui peredel on aega hommikuti koos ärgata ja kohvitada, või et õppida saab omas tempos ja omamoodi, või et on aega tegeleda oma huvialade ja unistustega.

Janet: Ma soovin õpetada, juhendada, luua lastele toredaid ja põnevaid ülesandeid ja mis kõige tähtsam, näha nende silmades sära. Usun, et midagi peab tegema teisiti, et laps oleks õppides ka õnnelik. Minu jaoks ei tähenda teisiti tegemine seda, et lisame tundi mõne liikumispausi ja ongi kõik lapsed õnnelikud. EI! See ei ole nii, ma olen ju seda koolis näinud. Ma usun, et lapsele peab andma võimaluse saada iseseisvaks õppijaks.

Ingrid: Minu jaoks on põnev olla osaline kõiges selles, mida me teeme. Meie naiskond on küll väike, aga võimas. Oleme ühiselt suutnud lühikese ajaga areneda meeletult – nii õpilaste arvult kui ka erinevate lahendustega, kuidas koduõpet muuta põnevaks ning nauditavaks. Ma hindan seda, et oleme pidevas arengus ja kõigil on võimalus rääkida kaasa, milliseid uuendusi sisse viia võiksime.

Piia: Mina sattusin koduõppeosakonda üsna juhuslikult, kuid kiiresti sain aru, milline väärtus see on ja kui imelised inimesed asja ajavad. Meeldib hästi individuaalne lähenemine igale lapsele ja perele – otsida, mis on just selles olukorras parim võimalik lahendus.

Mida te täpselt koduõppeosakonnas teete ja kas te midagi peale koduõppeasjade ka teete?

Kadi: Jah, mulle meeldib õppida ja ma õpin juba alates 2017.a grupiterapeudiks Tartu Psühhodraama Instituudis, minust saab grupiterapeut nii täiskasvanutele kui ka lastele ja noortele. Vahel annan eratunde eripedagoogina. Juba 5 aastat kord nädalas kutsun lapsi minu ja mu tütre loodud Lugemisseiklusse Minikooli, kus erinevas vanuses lapsed saavad mänguliselt õppida ja harjutada lugemist ja palju muud. Aga koduõppeosakonnas olen ma juhtiv koordinaator st juhin meie naiskonda ja esindan meid nii koolis kui mujal. Lisaks on minu koordineerida 1.kooliastme juhendatud pered ja juhendada veebitunnid/veebiseminarid. Samuti korraldan perepäevadel vanematele vestlusringi ja tugigruppi.

Irja: Mina juhendan 3.kooliastme iseseisvaid koduõppeperesid ja täidan administratiivseid kohustusi osakonnas. Tõlkimist armastan, seepärast katsun ikka teha nii, et vähemalt üks ka mind hariv ja täiendav töö oleks käimas. Kuivõrd vajan palju aega mõtlemiseks ja niisama üksi olemiseks, siis elan vahepeal oma metsaonnis ja jalutan koeraga. Hea, kui poisid ka kaasa tulevad, aga kui neil on omad tegemised, siis andku minna 🙂

Janet: Alates sellest õppeaastast juhendan iseiseisvaid peresid 1. ja 2.kooliastmes. Lõpetasin Tartu Ülikooli klassiõpetaja õppekava ja seal õppides sain ma aru, et lisaks vaimsele tervisele on vajalik hoolt kanda ka füüsilise tervise eest. Huvi aina kasvas ja otsustasin lisaks ülikooliõpingutele õppida ka treeneriks. Eelduseks olid ka ülikoolis saadud teadmised. Praeguseks olen ma treener Tartu FitLife Eeden spordiklubis.

Ingrid: Mina juhendan veebitunde ja koordineerin juhendatud peresid 3.kooliastmes. Vabal ajal mulle meeldib käia jõusaalis ning üritan sinna jõuda neli korda nädalas. Lisaks sellele on mul koer, kes vajab mitu korda päevas väljas jalutamist. Mulle väga meeldib veeta aega looduses ja ennast lülitada kõigest välja. Mõnel nädalavahetusel teen ma nutivabasid päevasid, kus kõik nutiseadmed jäävad tuppa ning ise viibin looduses.
Lisaks on mulle alati meeldinud matemaatika ning mul on plaanis minna täiendkoolitusele, mille järel saan hakata matemaatikat õpetama põhikooli lõpuni.

Piia: Alates sellest õppeaastast juhendan veebitunde ja koordineerin juhendatud peresid 2.kooliastmes. Lisaks õpetamisele olen ma ka ise elukestev õppija ehk siis praegu käin töö kõrvalt ka kutsekoolis pagar-kondiitriks õppimas, mistõttu suurem osa vabast ajast möödub ahju ääres. Enda akusid käin laadimas looduses, kas jalutan niisama metsas või sügisesel ajal ühendan selle seente korjamisega.

Mis see VÕK on ja miks ta teie arust nii imeline on?

Kadi: VÕK on lühend sõnadest veebipõhine õppeprogramm koduõppijale. See on tuntud ka kui juhendatud koduõpe meie koois.  See on imeline, sest ta on nagu laps, kes on segu oma ema ja isa parimatest omadustest. VÕKi ema on koduõpe ja isa on kaugõpe. VÕK võimaldab koduõppijail suhelda ja koostööd teha. Ka siis, kui nad ei saa mingil põhjusel kohtuda. TLPK koduõppeosakonna deviis on “Teadlik Looming Paindlikus Koostöös” ja usume, et VÕK annab sellele täiesti uue tähenduse. Sellest aastast on võimalik olla VÕKis 1.-9.klassini meie juures.

Irja: VÕK on olnud pidevas arendamises, algselt oli veebipõhine õppeprogrammi Seesaw keskkonnas, siis  lisasime programmi videokõned juhendajaga, kes toob kaks korda nädalas koduõppijad Zoom keskkonnas kokku. Täiskasvanud juhendaja roll on suunata õppijaid nädalaülesannete mõtestamisel, vormistamisel ja reflekteerimisel. Selles seisnebki VÕKi imelisus – see aitab õppijal saada iseseisvamaks ja ennastjuhtivamaks. Kui kõik plaanitu õnnestub, siis usume, et meil on olemas ideaalilähedane õppekeskkond, mis ühendab koduõppe ja kaugõppe tugevused. 

Janet: VÕK on väga tore, aga lisaks veebikeskkondades kohtumistele on ikka vajalikud ka rikastavad kohtumised perepäevadel ja õppekäikudel: kooliruumid, raamatukogud, kontserdisaalid, näitused, muuseumid, teater, kino, spordistaadionid, mänguväljakud jne. Koduõppepered saavad teha omavahel koostööd soovi korral muude õppekäikude planeerimisel, aga perepäevadel korraldame meie Ingridi ja Piiaga koduõppijate jaoks põnevaid õppekäike samal ajal kui Kadi ja Irja vanematega koolimajas ja Zoomis vestlusringi teevad. 

Ingrid: Eespool on juba kenasti seletatud, mis on VÕK, kuid ma võin öelda, miks on ta minu jaoks imeline. Olles olnud veebitundide juhendaja nüüdseks 2 aastat, olen näinud seda, kuidas õpilased saavad omavahel nii suurteks sõpradeks, et lisaks veebitundidele suheldakse igapäevaselt ka vabal ajal. Minu hinnangul on see väga tore, sest paljude perede hirm on see, et koduõppel kaob ära sotsiaalne pool. Tegelikult ei vasta see üldse tõele ning eakaaslaste leidmine veebitundidest on täitsa võimalik. VÕKi puhul meeldib mulle ka see, et meie grupid on mõnusa suurusega ja iga õpilane saab alati avaldada enda arvamust, kõiki kuulatakse ära!

Piia: Minu silmis teeb VÕKi imeliseks koostöö – koduõppe pere ei ole üksinda oma tegemistega, vaid õppija kohtub eakaaslastega veebitunnis ja lapsevanem saab veebiseminaril teiste samas rollis olevate vanematega mõtteid jagada, häid ideid kuulda või ka muredest rääkida.

Hästi. Täname intervjuu eest ja soovime teile siis teadlikku loomingut ja paindlikku koostööd!

TLPK koduõppe osakonna õppeaasta olulisemad kuupäevad:

Ole muutus, mida oled oodanud 🙂

Nädala-ülesande nr Kuupäev Sündmused
Tutvumisnädal 29.08-4.09 Tutvumine veebiseminaris (vanemad) ja veebitunnis (juhendatud koduõppijad) 1.septembri avaaktus kell 13-15
Tegevused noortele ja vestlusring vanematele
Tartu koolimajas
Nädal 1 5.09-11.09 PEREPÄEV
10.sept. 2022
kell 11-13
Tartu koolimajas
vanematele vestlusringid:
MIKS koduõppel olla

kell 14-17
Tartu koolimajas
Tugigrupp vanematele (lapsehoid samal ajal)

Noortele
SPORDIPÄEV TAMME STAADIONIL
kell 11-13

Nädal2 12.09-18.09
Nädal 3 19.09-25.09
Nädal 4 26.09-2.10 29.09 õhtul toimub juhendatud koduõppevanematele veebiseminar koduõppija ind. õppekava töökava täitmiseks. KODUÕPPE SÜGISPÄEV koostöös Eesti Koduõppe Keskusega korraldab TLPK koduõppeosakond:
1. oktoobril 2022 koolis + Zoom keskkonnas.

PEREPÄEV
1.oktoober
kl 11-13:

Võimalused ja väljakutsed koduõppes
Vanema roll koduõppes (Õpikeskkond ja õpikäsitus. Konstruktivistliku õpikäsituse rakendamisest kui ühest koduõppe eelisest.)
Hoiakud, väärtused ja nende avaldumine
Hirmud koduõppega alustades

14-17 Tugigrupp vanematele (lapsehoiuga)

Nädal 5 3.10- 9.10 Lõikustänupüha laat ?
Nädal 6 10.10-16.10
Nädal 7 17.10-23.10
VAHEAEG 24.10-30.10 Juhendatud koduõppijatele Seesaw keskkonnas õppetöö avatud, Zoomis veebikohtumisi ei…

View original post 321 more words

Juhendatud koduõppest meie osakonnas

Kuna praegu on mõned kohad TLPK (Tartu Luterlik Peetri Kool) Jakobi Kooli koduõppe osakonna 4.klassi juhendatud koduõppesse, siis kirjutan veidi selle töökorraldusest. Kui kõnetab, siis anna endast märku! Koduõppe ja veebitundide tõttu võib pere asuda kus iganes.

Seesaw ülesannetena pakume õppekavale vastavaid õppetegevusi, mida koduõppija saab koostöös vanemaga lahendada. Üldiselt on nad mõeldud tegelemiseks mitmes etapis jaotatuna mitmele päevale.

Iga nädal saavad koduõppijad nädalaülesande. Ülesanne koosneb erinevatest õppeainetest, mis on omavahel lõimitud. Iga ülesande juures toome ära erinevate õppeainete eesmärgid, mida selle ülesandega täita saab – see aitab vanemal töökava täita ja annab selguse, milles on õpimapp kogunenud selle ülesandega.

Pakume ideid kõikide ainete eesmärkide saavutamise kohta, kuid mõne aine puhul (nt võõrkeel, kunstiõpetus, liikumisõpetus, muusikaõpetus, käsitöö ja kodundus) on nädalaülesandest olulisem suurem roll pere poolt sisse seatud regulaarsel tegevusel st neis aines tuleb perel leida nt huviring, eraõpetaja või kodused juhendamised süstematiseerida.

Lapsevanemal on võimalik meie saadetud nädalaülesandeid asendada täielikult või osaliselt, samuti teha lisategevusi (eraõpetajad, õppekäigud, huviringid, oma projektid vms). Asendamised ja lisamised on oluline IÕK töökavades ära märkida.

Nädalaülesanne on kirjeldatud Seesaw keskkonnas. Kirjeldatakse, milliseid ainetekste tuleb lugeda, mis ülesandeid teha, millistel linkidel leiab videomaterjali jms. Mõned kirjatööd/audio-või videosalvestus/foto käelisest tööst tuleb Seesaw keskkonnas teha ja see toimib kui õpimapp.

Kasutame ülesannete koostamisel õppematerjali Opiqu keskkonnast ning veebipõhiseid videotunde/materjale. Opiqus on reeglina mitu päevikut:

  • matemaatika päevik (kohtustuslik, kui ei tee pabertöövihikus) ,
  • ülesannete päevik (kohustuslik, seal on kirjanduse, loodusõpetuse, ajaloo, inimeseõpetuse, ühiskonnaõpetuse õpikutest parimad palad valitud selliselt, et oleks nädalaülesandes võimalik aineid lõimida).
  • eesti keele päevik
  • inglise keele päevik (ei ole kohtustuslik, kui teeb ülesandeid mujal nt pabertöövihikus ja kui ei osale ingl.k veebitundides kord nädalas)

Vanem saab Opiqus tehtud ülesannetest ülevaade siis, kui ta logib õpilase vaatest sisse st koduõppija saab talle näidata, mis tehtud/tegemata, vaemal õpetajavaade puudub. Seetõttu soovitame: tasub teha koduõppijaga kokkulepe, et enne postitamist vaatab vanem ülesande üle. Seesaw ülesande saab vanem teada samal ajal kui õpilane ja veidi ka lisainfot ülesande eesmärkide kohta. Mõlemas keskkonnas on postitamise tähtaeg pühapäev.

Esmaspäevases veebitunnis selgitab juhendaja, mida tuleb nädala jooksul teha. Reedeses veebitunnis noored saavad eelnevalt kokkulepitud ülesande osasid teineteisele esitleda ja teha koostööd, arutleda nädalateemal jms. NB kuigi esmaspäeval lepitakse kokku, kes mida esitleb reedel, siis pühapäevaks on vaja kogu ülesanne postitada, mitte ainult see, mis reedel esitletud. Teiste esitlusi kuulates saab inspiratsiooni ja motivatsiooni ülesandega valmis saada.

Koduõppevanemate kohtumised 2022/23 õa

1.sept. 2022 kell 11-13: MIKS koduõppel olla

  • Koduõpe Eestis (Mis on koduõpe? Erinevais terminites orienteerumine)
  • Miks valida koduõpe? (Uuringud koduõppest Eestis: Mis on koduõppe mõte? Mis on meie koduõppepere missioon?)

1.oktoober kl 11-13: Võimalused ja väljakutsed koduõppes

  • Vanema roll koduõppes (Õpikeskkond ja õpikäsitus. Konstruktivistliku õpikäsituse rakendamisest kui ühest koduõppe eelisest.)
  • Hoiakud, väärtused ja nende avaldumine
  • Hirmud koduõppega alustades

5. nov kell 11-13: KUIDAS koduõpet läbi viia

  • IÕK planeerimisest ja elluviimisest
  • Õppijast lähtuva õppe kavandamine, juba toimuva õppimise märkamine

3.dets. kl 11-13 Õpiprotsessi ülesehitus koduõppes

  • Õpikeskkond ja õpikäsitus. 
  • Õpifaasid
  • Hindamine kui osa õpiprotsessist

11.veebruar 11-13: MIDA koduõppes teha

  • Õpioskused
  • Iseseisvus vs koostöö

4.märts kl 11-14: Motivatsiooni reguleerimise võimalused ja väljakutsed koduõppes

  • Motivatsioon, selle käivitamine ja hoidmine

15.aprill kl 11-13 kuidas jõuda koostööni koduõppes

  • Koduõppe faasid konfliktist koostööni
  • Suhtekeskkond, emotsioonide reguleerimine, sotsiaalsed oskused

6.mai kl 11-13 Kuidas säilib koduõppevanema rõõm

  • Koduõppevanema enesehool
  • Tugivõrgustiku loomine, kogemustega koduõppeperedega suhtlemine

Kohtumiseni!

Taas on võimalik osaleda suvisel kursusel koduõppest!

Koduõpe on järjest populaarsem valik vanematele, kes võtavad vastutuse oma lapse vaimse ja psüühilise arengu eest ning soovivad olla rohkem seotud oma lapse haridustee kujundamisega. Siiski võib olla koduõppega alustades päris palju küsimusi ja kõhklusi.
Oleme teie jaoks kokku pannud õppeprogrammi, kus on võimalust kuulata miniloenguid koduõppeteemadel, osaleda rühmatöödes, saada nõu ja vastuseid kogenud koduõppevanematelt, aga ka lõõgastuda meeldivas seltskonnas kosutava looduse keskel. Keskendume küsimustele:
• Koduõpe – millest alustada?
• Kuidas ehitada üles lapse huvidele, tugevustele ja eripärale vastavad lõimitud õpitegevused?
• Kuidas toetada enda lapse kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks?
• Kuidas ennast säästa ja ennetada läbipõlemist?

Kui soovid peale koolitustegevusi ka ööbida ja kümmelda, on osalustasu 111.-Kui osaled kahel päeval kl 12-18, siis 99.- panus.
Koolitajad: Kadi Künnapuu, Irja Toots, külalised (kogenud koduõppevanemad)

Registreeru ruttu, osalejate arv piiratud:

 https://forms.gle/D2TdFtcfgSKhA1kq9

Üritusel on oma FB leht:

https://fb.me/e/1dVoNmHpR

Orienteeruv ajakava:

Laupäev, 30.07
11.30 saabumine
12.00-1330  koolitustegevused
Ühine toiduvalmistamine, söömine, puhkus
14.30-16.00 koolitustegevused
Värskenduspaus
16.30-18.00 koolitustegevused
Külalised, ühine toiduvalmistamine, söömine, puhkus, kümblus jms

Pühapäev, 31.07
10.00-11.30 koolitustegevused  
Värskenduspaus
12.00-1330  koolitustegevused
Ühine toiduvalmistamine, söömine, puhkus
14.30-16.00 koolitustegevused
Värskenduspaus
16.30-18.00 koolitustegevused

Rõõmsa ja väeka kohtumiseni!

Vanema roll koduõppes

“Ma olen alati valmis õppima, kuid mitte alati ei meeldi mulle, kui mind õpetatakse.”

Winston Churchill

Kui haridussüsteem on suur kaubalaev, siis koduõpet võiks võrrelda väikse mootorpaadiga – palju paindlikum ja kiiremate manööverdamisvõimalustega liikumisviis haridusvetel. Kiirelt muutuv maailm aga vajab paindlikkust üle kõige. Maailma Majandusfoorum toob esile tulevikuoskustena KKKK-oskused e kriitilist mõtlemist, kommunikatsiooni, kreatiivsust, koostööd; OECD on öelnud, et aastaks 2030 on kõige olulisem omadus empaatiavõime ja Eesti Haridustrateegia 2035 keskne mõiste on õppima õppimise oskus kui baasoskus. Kui me seame selle esikohale, siis tuleb olla valmis paindlikuks ajakasutuseks, kaasata uusimad teadmised motivatsiooniteooriatest (seotus-, mõtestatuse- ja autonoomiavajadus), soodustada hirmuta vigade tegemist jne. See kõik eeldab uuenenud st KONSTRUKTIVISTLIKU ÕPITEOORIA rakendamist.

KONSTRUKTIVISTLIKU ÕPITEOORIA järgi õppimine pole ämbri täitmine, vaid tule läitmine st mitte passiivne info vastuvõtmine või “lattu” panek, vaid õppides loob õppija uut teadmist ise, aktiivselt. Seejuures tuleb arvestada, et iga õppija õppimise tulemus saab ja peabki olema erinev, sest õppija varasemad kogemused ja teadmised mõjutavad seda, kuidas ta töötleb uusi teadmisi. Oleme ilmselt kõik kogenud, kuidas õppija ei reageeri kunagi õpitavale ühtemoodi st me saame asjadest erinevalt aru – me reageerime mitte välisele stiimulile kui sellisele, vaid oma tõlgendusele antud stiimulist.

Paljude perede jaoks on see väga oluline teema, sest seondub koduõppe missiooniga/MIKSiga ning lahustab hirme. Mitmed pered on lausa öelnud, et nende lapsed on koduõppel, sest suudavad luua neile sobiva õpikeskkonna paremini kui õpetaja suures klassis, mis pole tõenäoliselt veel konstruktivistliku õpikäsitlusega liiga heas kooskõlas. Samuti on pered öelnud, et konstruktivistliku õpiteooriaga tutvumine vähendas neis hirmu nn õpetaja rolli ees.

Mis on vanema kui õpetaja roll konstruktivistliku õpikäsituse järgi?

1. Õppimine ei ole teadmiste vahendamine, kuigi seda kaua aega arvati nii olevat. Uuenenud õpikäsituses eeldame, et õppijal on alati kogemus, mida ta saab ise täiustada sobiva keskkonna olemasolul. Seega on täiskasvanu ülesanne aktiviseerida eelteadmised ja pakkuda õppimiseks sobivat keskkonda. Üks osas sellest on pakkuda sobivat raskusastet st lähima arengu tsooni. Õppjal on 2 arengutaset Võgotski järgi: a) tegelik arengutase, mis õppijal on juba olemas ning sellel tasemel on õppija võimeline lahendama probleeme iseseisvalt; b) potentsiaalne areng (lähima arengu tsoon): arengutase, kus õppija on võimeline probleeme lahendama ja materjali mõistma juhendajaga ja/või kaaslastega koostöös. Õppimine toimub potentsiaalse arengu tasemel, see haarab kognitiivseid struktuure, mis on küpsemisfaasis, kuid mis saavad küpseda ainult koostöös teistega või kellegi juhatusel. Koduõppes on vanemal väga lihtne seda kõike pakkuda, sest ta saab ära kasutada kõik loomuliku õppimise olukorrad, kus õppija juba on aktiviseerimas oma eelteadmisi ja õpitavast huvitatud, tuleb oma küsimusega. Ka raskusastme sobitamine on koduõppel lihtsam, sest ei pea arvestama klassitäie lastega.

2. Uuenenud õpikäsituses eeldame, et täiskasvanu oskab ja tahab õppija eneseväärtustunnet hoida. Isiksusliku arengu protsessid e küpsemine on loodetavasti täiskasvanul seal maal, et suudab olla eeskujuks ja ka toeks oma küpse mõttemaailma ja väärtushinnangutega; suhelda hinnanguvabalt; juhendada hirmuvabalt. Võrreldes biheivioristliku õpikäsitusega on toimunud muutus sümmeetrilise koostöösuhte poole, õpetaja autoritaarsuse on välja vahetanud usaldus ja mõistmine õppija suhtes. See, et heast suhtest vanema ja lapse vahel algab kõik, on koduõppe suurim väljakutse aga ka suurim eelis. Omast kogemusest võin kinnitada, et vanem võiks ka õpetajarollis jääda eelkõige iseendaks, ehedaks ja mitte panna nö õpetajamütsi pähe loengupidamiseks. Tavapäraselt me ju nii ei suhtle lastega. Tegelikult ei ole see ka loomulik õpetamine ega õppimine ja lapsed teavad seda instinktiivselt, muutuvad ettevaatlikuks, kui kodust proovitakse teha kooli ja armastatud vanemast õpetajat. Kui tiimijuht /vanem on autentnte, käitub sellinea nagu ta on, siis tunnevad kõik end turvaliselt; julgevad teha vigu, kõigi pereliikmete loovus läheb lahti. Ka vanem ise tunneb, et vabaneb ressurss selle arvelt, et ei pea mängima kedagi, kes ta ei ole. Olulisem on, et vanem usub elukestvasse õppesse, on õpivõime ja õpisooviga, tolerantne. 

3. Õppijasse suhtumine on muutunud, ta ei ole enam objekt, keda on vaja õpetada, kes peab õppima. Õppija on ennastjuhtiv, ta tahab õppida, see on eeldus uues õpikäsituses. Täiskasvanu ülesanne on kaasata õppija igas õpifaasis ja see muidugi eeldab, et vanem on teadlik õpifaasidest ja nende eesmärkidest. Vanem vastutab, et õppija saaks algfaasis oma eelteadmised aktiviseerida ning lõppfaasis on vaja suunata õppija refleksiooni ja enesehindamist tegema, samuti tagasisidet küsima. Hindamine on osa õpiprotsessist ning seotud eelkõige õppija eneserefleksiooni ja iseenese arengu jälgimise ja hindamisega –  õppija on enesejuhtija, esimene tagasisidestaja (st enne teisteslt tagasiside küsimist annab seda endale ise). Koolisüsteemis kahjuks on sellest hindamise tähendusest üsna kaugele triivitud ja asendatud teadmiste kontrollimisega ja hinnangute andmisega. Koduõppes on kõigis õpifaasides õppija kaasamine lihtsam ja loomulikum.

4. Uuenenud õpikäsituses ei vaadelda õppimist kui teatud kohustuslike asjade äraõppimist vaid kui arenemist ja muutust õppijas eneses. Rõhk läheb ainekeskselt teadmiste ja oskuste õpetamiselt sellele, et võimaldada õppijal õppida õpioskusi ja koostööoskusi. Vanema roll on teadlikustada, et õppetegevused, õppeained ja vahendid on vaid viis, kuidas seda põhiülesannet täita. Seega saab olla siin paindlik ning näha erinevas tegevuses nt ennastjuhtivas iseseisvas ka mängulises tegevuses õppima õppimist. Konstruktivistlikus õpikeskkonnas uurib õpetaja kõigepealt õppijate olemasolevaid mõisteid ja kontseptsioone. Siis korraldab ta neile võimalusi oma arusaamade viimistlemiseks või ümber töötamiseks, tuues esile vastuolusid, esitledes uut informatsiooni, küsides küsimusi, haarates ja julgustades õppijaid uurimisse, mille peamiseks eesmärgiks on esitada väljakutseid olemasolevatele mõistetele ja mitte “õigete” vastuste
meeldejätmine
. Ka seda on koduõppes orgaaniliselt üles tulevatel teemadel/küsimustel põhinevatel vestlustel lihtsam korraldada kui koolis, kus kõigile esitatakse enamasti sarnane informatsioon ja esimene õpifaas jääb üürikeseks.

5. Sotsiaalse konstruktivismi järgi saab õppija saab õppida täiuslikult vaid koostöös teistega. Vastupidiselt müüdile, et koduõppes sotsiaalsed oskused kärbuvad, saab just siin paremini õpetada koostööoskuseid mitmel põhjusel. Optimaalne õpigrupi suurus on muide sotsiaalse konstruktivismi teooria järgi 4-5 inimest, seega koduõppes märksa lihtsam õppimist võimalikuks teha kui koolis, kus rühmatöid ikka veel liiga vähe kasutatakse. Õpetaja/vanema ülesandeks on juhtida gruppide moodustamist, diskussioonide läbiviimist, vahendada ja struktureerida inimestevahelisi vastasmõjusid; abistada õppijaid spontaansete mõistete äratamisel, ideede väljendamisel ja arutamisel grupis ning ühisel avastamisel. Üks oluline asi õpiprotsessis on õppida ennast paremini tundma ja juhtima enda emotsioone, ennast motiveeridasiin on vanema roll olla teadlik motivatsiooni ja emotsioonide reguleerimise põhimõtetest, toetada õppijat enese motivatsiooni käivitamisel ja hoidmisel. Näiteks, leides viise, kuidas õppija saab rahuldada kuuluvusvajaduse ja
pädevusvajadus. Sotsiaalse konstruktivismi teooria järgi motivatsioon käivitub õhukeses alas tundmatu väljakutse hirmu ja tuntud teadmise igavuse vahel. Hirmu aitavad maandada kaaslased ja nende
pädevus ning igavuse ületada kaaslaste teadmatus, mis lubab väljenduda osaleja pädevusel. Seda soodustab täiskasvanu/juhendaja poolt organiseeritud interaktsioon õpiprotsessis.

Milline on vanema/õpetaja roll koduõppes sinu arvates? Arutame koos veebiseminaril siin.

Algab kursus “Koduõppe alused”

Kui soovid meile koduõppele tulla septembrist alates või lihtsalt niisama koduõppevanematega mõtteid vahetada, siis oled oodatud osalema meie veebikursusel, mis toimub veebruarist maini kord kuus laupäeviti kell 11-14.

Sellel õppeaastal veebiseminaride kuupäevad ja teemad:

12. veebruaril kell 11-14: MIKS koduõppel olla

  • Mis on koduõpe? Erinevais terminites orienteerumine.
  • Uuringud koduõppest Eestis:
  • Mis on koduõppe mõte? Mis on meie koduõppepere missioon?
  • Õpikeskkond ja õpikäsitus. Konstruktivistliku õpikäsituse rakendamisest kui ühest koduõppe eelisest.
  • Koduõppevanema/õpetaja roll uues õpikäsituses:
  • Hirmud koduõppega alustades

12. märts kell 11-14: KUIDAS koduõpet läbi viia

  • IÕK e individuaalse õppekava planeerimisest ja elluviimisest
  • Õppijast lähtuva õppe kavandamine, tugevustest lähtuva õppe kavandamine
  • Hindamine kui osa õpiprotsessist
  • Juba toimuva õppimise märkamine
  • Õpikeskkond ja õpikäsitus. Konstruktivistliku õpikäsituse rakendamisest
  • Koduõppevanema/õpetaja roll uues õpikäsituses
  • Õpifaasid

23. aprill 11-14: MIDA koduõppes teha

  • Motivatsioon, selle käivitamine ja hoidmine
  • Iseseisvus vs koostöö
  • Koduõppe faasid konfliktist koostööni
  • Vabaõpe Eesti kontekstis
  • Raskusastme kohandamine 
  • Suhtekeskkond, emotsioonide reguleerimine
  • Suhtlemine, sotsiaalsed oskused

14. mai 11-14: Koduõppevanema enesehool

  • Tugivõrgustiku loomine, kogemustega koduõppeperedega suhtlemine
  • Kovisioon ja eneseareng
  • Kokkuvõte 4 moodulist

Rega: https://forms.gle/z8kqvxiYjtUJFh3B9

Jaga: https://fb.me/e/2IzmE1Dw1

Meie kursused on siiani olnud meeleolukad ja sisukad, heas seltskonnas on olnud põnev nii koolitajatel kui osalejatel. Loe eelmiste kursuste kohta tagasisidet.

Psühhodraama – rühmamatk iseendasse

Sel aastal uue hooga uued väljakutsed! Psühhodraama pikaajaliste enesearengugruppide juhtimisest olen unistanud ja nüüd koos Enega, kes on üks mu õpetajatest, saan seda ka teha. Meie grupp saab kokku poole aasta jooksul, alustame jaanuaris ja oleme sellega valmis liitma veel paar soovijat. Kirjuta siia, kui sul on huvi meiega liituda. Võib olla täitsa terve ja imeline inimene, et tulla psühhodraama gruppi 😀 Hea võimalus inimestega ka PÄRISELT, maskivabalt rääkida.

Enne psühhodraamaga kohtumist oli minu suhe gruppides osalemisse skeptiline, umbes nagu Alice’i vestlus Ükssarvikuga Lewis Caroll raamatus “Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi”. Kumbki neist ei olnud teisesarnast olevust varem kohanud, mistõttu arvas, et teine on väljamõeldis. Kuid kohtumine toimus, mispeale Ükssarvik lausus tervendavalt aktsepteerivad sõnad: “​Noh, nüüd, kui me oleme teineteist näinud, siis mina usun sinusse, kui sina usud minusse. Kas oleme kokku leppinud?”. Senini ei uskunud ma, et grupp ja sellest saadud tagasiside mulle võiks olla midagi nii väärtuslikku, jumalikku nagu Moreno väidab. Psühhodraamaõpingud ja saadud kogemus on pannud mind usku vahetama. Ma usun, et psühhodraamagrupp on nagu peegel, milles on võluvägi, sest meie peegeldus, tagasiside mõjutab teisi grupiliikmeid ja gruppi tervikuna.

Seega, psühhodraama väljaõppesse läksin pigem end erialaselt täiendama, kuid üsna pea sain aru, et see pakub mulle palju enamat. PD aitas mul enda soovidest ja eesmärkidest teadlikuks saada ning andis energiat, toetust ja jõudu, et soovitud muutused ka ellu viia. Lisaks sain meetodeid ja teadlikkust juurde ka erialaselt koolitajana, nõustajana, õpetajana.

Need, kes mind tunnevad, teavad, et ma pole suurem asi draamakuninganna. Pigem olen üsna tasakaalukas. Ma arvan, et psühhodraamas on saanud mu sisemine laps ja sisemine draamakuninganna piisavalt end välja elada nii, et saan päris elus olla see, kes ma olen. Nii saan olla toeks neile, keda armastan, ja nii on mul rohkem energiat, et teha tööd, mida armastan. Kohtumine, see päris kohtumine teiste inimestega psühhodraama kaudu, on minu jaoks delikatess, seda ei pea saama iga päev, aga kui saab, siis hindan selle väärtust. PD kohtumised on olnud tõelised delikatessid ja mulle andnud nauditaval viisil kingitusi: spontaansus, loovus, eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, empaatia, sõbrad, eneseväljendus, mäng, nutt ja rõõm.

Niisiis. Registreeru siin https://forms.gle/DncfkjPw4R9sUMKr7

Tule ja näe seda värvilist maailma ja oma probleemi veidi teise nurga alt. Ühises grupis pool aastat koos käies saame avada end nendena, kes me päriselt oleme ning vajadusel teineteist aidata nö liikuma lükata. Uuel aastal uue hooga. Ole ise see muutus, mida oled oodanud.

Koduõppeperede kohtumine

27.11 kell 11-14 toimus TLPK/Põlva Jakobi Kooli koduõppeperede perepäev Zoomis ja ruumis. Tegevusi oli nii vanematele kui koduõppijatele.
Vanemate vestlusringis jagasime rõõme-väljakutseid, Irja rääkis veidi töökorraldusest. Töötoad koduõppijatele toimusid kahes ruumis: teadusainete töötuba 6.-9. klassile, teemaks keemilised reaktsioonid; meisterdamise töötuba 1.-5. klassile, teemaks saabuv advent ja osavad näpud.

Järgmine perepäev on veebruaris. Kui tekkis soov osaleda sarnasel veebikohtumisel, siis olete oodatud osalema meie uueformaadilisel kevadisel veebikursusel, mis toimub veebruarist maini kord kuus laupäeviti kell 11-14. Kui olete selleks hetkeks meie st TLPK/Põlva Jakobi Kooli koduõppepere, siis teile on veebikursus tasuta (see toimub perepäevadega samal ajal, kokkuleppel saab osaleda ka koolimajas samal ajal), muude koolide koduõppevanematel või huvitatutel on võimalik soetada ligipääs veebikursuse materjalidele (artiklid, harjutuste töölehed) ja veebiseminaridele osalustasuga 85.-/poolaasta.

Kõigil huvilistel palume registreeruda https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSc42S-cZafVOaeu-hpfWkJ3jbksTJIFCed__O5NkWW3eG7uPQ/viewform.

Nende veebiseminaride kuupäevad ja teemad on kirjas siin.