Ole muutus, mida oled oodanud :)

Veebipõhine õppeprogramm koduõppijale

Alates 23/24 õa on võimalik osaleda VÕKis ka teiste koolide nimekirjas olevatel koduõppijatel. Sellises vormis on kooli roll hinnata koduõppijat meie abiga kogutud õpimapi järgi. VÕK osalustasu on sel puhul sama, mis TLPK koduõppijale (al 65€ kuus). Mis on VÕK?

V nagu veebipõhine,

Õ nagu õppeprogramm,

K nagu koduõppijale.

Tänu mitmeaastasele kogemusele (2019/20 õa alustasime VÕKi piloteerimisega), saame öelda, et VÕK arenendab koduõppija õpioskuseid – ta saab oma õppimisest teadlikumaks ja koostööd harjutada. VÕK pakub meie arvates ideaalilähedast õppekeskkonda, mis ühendab koduõppe ja distantsõppe tugevused, sest kasutame nii otsekontaktiga veebitunde (õpilased arutavad, mida nad nädala jooksul kodus õppisid, kuidas millestki aru said; kuulavad veebitunnis üksteise arvamusi jms) kui ka asünkroonset õpet st õpitakse kodus vanema juhendamisel.

Veebitunnid 2x nädalas (45 min tund) aitavad hoida koduõppes rütmi ja käivitada motivatsiooni, arendada suhtlemisoksust; veebijuhendaja roll on suunata läbi 3-faasilise õpiprotsessi õppijaid nädalaülesandeid mõtestama, uurima, vormistama, reflekteerima. Toimub koostöö väikestes gruppides, oma tööde esitlemine, endale ning kaaslastele tagasiside andmine. Lisaks tavapärastele veebitundidele oleme moodustanud huvilistele õppegruppe nt matemaatika, võõrkeele ja eesti keele harjutamiseks.

VÕKi peamine võlu on õppeprogrammi lõimitud nädalaülesannetes. Iga nädalaülesande puhul on välja toodud, kuidas see on seotud riikliku õppekava õpieesmärkidega ja üldpädevustega (see info on abiks perele ja koolile individuaalse õppekava täitmisel). Vajadusel saab vanem asendada või kohandada ülesandeid.

Alates 2022/23õa on VÕK võimalik 1.-9. st kõigis klassides. 2023/24 aasta grupid on peaaegu täitunud, ruumi on vaid 1.-4.klassi rühmades.

Kirjuta oma huvist kadi@kynnapuu.com.

Ole ise see muutus, mida oled hariduses oodanud!

TLPK koduõppe põhimõtted

Eestis nagu kogu maailmas on olemas ja kasvamas koduõppekogukond – pered, kes on aastate jooksul kujunenud väärtuste ja võimete alusel teinud kaalutletud otsuse võtta ise vastutus oma laste haridustee ja õpikeskkonna kujundamise eest ning tulevad võetud vastutuse ja vabaduse kandmisega suurepäraselt toime.

Koduõppijate seas tunnustatud Tartu Luterliku Peetri Kooli kiirelt kasvava koduõppeosakonna väärtused võib kokku võtta märksõnadena “teadlikkus, looming, paindlikkus ja koostöö”.

T nagu teadlikkus

– riiklikus õppekavas nõutud õpieesmärkidest õppija kooliastme lõikes nii õppeainetes kui ka üldpädevustes. Teadlik koduõppevanem märkab igasuguses õppija valitud tegevuses õppimist ja leiab viisi seda õppijale teadlikustada ja tagasisidestada kui täidetud õpieesmärki.
– oma õppija võimetest ja eripäradest, et sellest lähtuvalt koostada individuaalne õppekava ja kohandada õppetegevus.
– õpioskuste olulisusest, mis võimaldavad keskenduda õpirotsessile tervikuna, nii eesmärgistamise, kavandamise, läbiviimise kui refleksioonifaasis.
– vajadusest kavandada õppetegevus selliselt, et see oleks õppija jaoks tähenduslik, huvitav ja samas ka väljakutset esitav, aga mitte hirmutav, igav või liiga lihtne.
– sisemist motivatsiooni ja iseseisvat õppimist käivitavatest teguritest ja ka neid piiravatest asjaoludest.

L nagu looming

– Koduõppevanem usub elukestvasse õppesse. Seega on ta valmis endas arendama hariduse ja kasvatusega seotud pädevusi, uskumusi ja oskusi. Õpetamine ei ole ainult teadmise ja oskuse edastamine, vaid õppija motivatsiooni sütitamine, hoiakute kujundamine ja õppija juhendamine õppimisoskuste arendamisel.
– Koduõppevanem tunnetab kasvu-ja õpikeskkonna pakkumist lapsele mitte ainult kui vanema kohustust, aga ka võimalust, privileegi, vastutust.
– Koduõppevanemat toetab uskumus, et inimesed on arengule orienteeritud aktiivseid organismid, kel on sisemine soov otsida uudsust ja väljakutset, areneda ja õppida. Ta teab, et igal inimesel on võimalus ja vastutus luua oma isikupärane elu ja õpitee, ja ta soovib oma lapsel aidata sellel rajal suunda leida ja omandada lisaks akadeemilistele teadmistele ka muud vajalikku.
– Õppija saab olla loov ja keskenduda oma erihuvile või valdkonnale, milles on andekas, sest teadlikkus ja paindlikkus annavad võimaluse ressursside ümberpaigutamiseks.
– Õppija tunneb vastutust oma õpitee ja elu kujundamisel ning kasvab see läbi õnnelikumaks ja vastutustundlikumaks.
– Loomeprotsessis on vigade tegemine normaalne ja oodatud. Vead on head, need aitavad õppida. Selline juurdekasvuuskumus aitab kujuneda terviklikul looval isiksusel.

P nagu paindlikkus

Paindlikkus ajas
– õppetegevuste jaotamises päevale/nädalale, lähtudes õppija unerütmist, iseseisvuseastmest, pere elurütmist, huviringidest, eratundidest, õpikaaslastest,
– õppeainete jaotamises terve kalendriaasta peale ühtlaselt või moodulitena (näiteks planeerida elusloodusega seonduv kevade- ja suvekuudesse või läbida ühe ainevaldkonna õppeained moodulina).
– õppimise jaotamises vastavalt õppija tempole ja arvestades, et hajusmõtlemine ja süvaõppimine on ajamahukad protsessid
– iseseisvuse arendamises, mis on võimalik juhul, kui õppijal on piiramatult aega tegevuste kallal pusida, eksida, katsetada ja oma tõhusaid lahendusviise otsida.
Paindlikkus vahendites
– õppijale sobivate õppeviiside valikus: õppekäigud, praktiline probleemilahendus, individuaaltunnid, huviringid, videokursused, jne.
– pere väärtuste ja õppija huvidega kooskõlas oleva materjali valikus, andes õppijale järjest rohkem vabadust ja vastutust valikutes.
– õppija eripärast tingitud kohanduste valikus keskendumist soosivast keskkonnast audioraamatuteni.
– erinevate õppeainete lõimimises terviklikeks mõtestatud õppetegevusteks.

K nagu koostöö

– õppija ja õpitava vahel: koduõppes leiab rakendust konstruktivistlik vaade õppimisele ja isikliku tähenduse loomise olulisus teadmiste omandamisel, seega saab anda õppijale võimalust ja aega õpiprotsessis aktiivselt osaleda.
– õpitavate teadmiste ja oskuste vahel: kuna koduõppevanem juhendab suure osa ainete eesmärkide saavutamist ning tal on tihe koostöö teiste aineõpetajatega, siis toimib hästi ka lõiming erinevate ainete vahel ja oskuste ristkasutamine.
– õppija ja vanema vahel: koostöös õppijaga arutatakse läbi ja viiakse ellu see, mis puudutab õpikeskkonna loomist – rutiinide tagamine, iseseisvaks õppeks vajalikud vahendid, samuti ka aeg puhkamiseks, majapidamistöödes kaasa löömiseks ja perega suhtlemiseks. Õppimine on loomulik osa elust.
– õppijate vahel: koostöös koduväliste võrgustikega leiab õpikaaslaseks lisaks pereliikmele või sugulasele ka naabri, trennikaaslase, sõbra. Koos ja teineteisele õpetamine on tõhusaim viis õppida.
– õppija ja erinevate inimeste vahel: koduõppes saab kasutada mitmekülgseid võimalusi suhelda erinevatest põlvkondadest inimestega ja neilt õppida. Koostöö mitmete õpetajate ja juhendajatega väljaspool kodu – huviringijuhendajad, treenerid, pilliõpetajad, koosõppegrupid, laagrid jne. Koduõppepere paindlikus ajas annab näiteks võimaluse leida suurepärane oskusainejuhendaja, kes on hommikuti tihti vabad.
– õppija ja maailma vahel: koduõpe annab võimaluse vabamalt reisida ning nii reisi ettevalmistusega kui ka uue kultuuri tundmaõppimisega seotud tegevusi õpieesmärke teenima panna.

Kui sul sügav huvi ja motivatsioon oma lapse kasvatamise ja õpetamise vastu, soov olla ise see muutus hariduses, mida oleme oodanud, siis kirjuta meile koduope@luterlik.edu.ee. Anna teada, kuidas alljärgnevad väärtused sinu väärtustega kokku kõlavad. Kui oled valmis, saame alustada teadlikku loomingut paindlikus koostöös 🙂 .

Avatud perepäev Psühhobussiga

Aprillis kohtusid TLPK kaunis koolimajas meie nn vanad ja uued koduõppepered, sest koduõppeosakonnas toimus selle õppeaasta viimane perepäev, kuhu ootasime seekord ka uusi huvilisi, kes meiega sügisest liituda plaanivad.

Pered said omavahel tutvuda, järgnesid tegevused lastele ja noortele ja vanematele eraldi. Noorte ülesandeks jäi jaotuda tiimidesse, oma tiimi tutvustada teistele ja seejärel võisteldi Psühhobussi orineteerumises. Samal ajal toimus vestlusring koduõppevanematele, seekord oli teemaks TLPK koduõppe korralduse tutvustus ning koostöö. Koostöö algab suhtest ja sellest, kuidas suhteid tervendada ja hoida, teavad kogenud koduõppepered nii mõndagi. Juttu tuli nn konfliktifaasist, kus täiskasvanu käitumist käsitletakse oma tegevusvabaduse piiramise ja kitsendamisena, kuid samas pole koduõppija veel valmis iseseisvalt vastutama. See vastuolu tekitab vastupanu, mis kantakse üle täiskasvanule. Vastupanu võib olla ka passiivne: hilinemine, vaikimine, info endale hoidmine; hiljem pikad teemavälised sõnavõtud, lahmivad hinnangud ja agressiivsus nii üksteise kui ka täiskasvanu suhtes. Positiivsena tasub seda faasi näha seetõttu, et see on märk sellest, et koduõppija on valmis vastutust hakkama võtma, lootus ennastjuhtiva õppija kujunemiseks. Vanemale soovitaks sellises olukorras: hoidu destruktiivsest jõukatsumisest, aga pea oluliseks arusaamade selget väljendamist ja põhjendamist ning üksteise kuulamist. Ole valmis vastutust jagama, ära ole üleliia hoolitsev ega ka eralduv, siis on koduõppija valmis iseseisvumiseks.

Järgmiseks kohtume Lõpupaugul ja spordipäeval, muidugi arenguvestlustel ja siis suundume kosutavale puhkusele. Kes soovib uueks õppeaastaks mõtteid koguda, siis augusti lõpus ootame teid retriidile, registreeru siin.

Avapauk 2022

Koduõppeosakonnas alustasime oma uue traditsiooniga – 1.sept. avapauk, kus mässime akadeemilist avaaktust ning koduõppe perepäevahõngulist kohtumisrõõmu. Jagan mõned fotod ja julgustan meie kogukonnaga liituma uuel õppeaastal (oktoobrini saame võtta veel vastu paar 3., 4.kl ja paar 8.kl koduõppijat – kirjuta mulle huvi korral).

Tervitasime uusi koduõppijaid, keda oli sel aastal kokku 50! Esimese klassi koduõppijad said kingituse Lugemisseikluse näol.

Jagunesime klassipõhiselt rühmadeks ja iga rühm sai omavahel tutvumiseks ülesande, mille tulemuseks oli rühma tutvustav plakat, mida sai teistele tutvustada ühise tiimina.

Peale esitlusi toimus mitu toredat töötuba koduõppevanemate eestvedamisel ja kandletöötuba muusikaõpetaja Anna Humala juhtimisel.

Uue traditsiooniga avasime ka KÕOK (koduõppeosakonna) ajajoone – võimalus jäädvustada oma tulekuaasta, klass ja nimi ajajoonele. Talletame selle järgmise septembrini, et võtta vastu uusi jäljejätjaid.

Avapaugu lõpetas tossu ja pauguga hull teadlane Herbert. Tema ja meie kõigiga saavad külalised kohtuda 1. oktoobril KODUÕPPE SÜGISPÄEVAL TLPK koolimajas Tartus Küütri tn. Info on MTÜ Koduõppe Ühingu kodulehel koduope.ee.

Head uut aastat!

Intervjuu koduõppekoordinaatoritega

TLPK-58 (1) Tartu Luterliku Peetri Kooli koduõppeosakond on kosutavalt puhkuselt tagasi ja kuna meie imeline naiskond sai värsket verd ( meiega liitus PIIA UUSPÕLD, kelle koordineerida on 2.kooliastme juhendatud pered), siis ühel augusti hommikupoolikul intervjueeris seda võluvat viisikut paar uudishimulikku koduõppijat ja tulemus on teie ees.

Palun tutvustage ennast. Kas teil on lapsi või loomi? Kelleks te lapsena saada tahtsite?

Kadi: Ma tahtsin saada lauljaks, tantsijaks, lenduriks, õpetajaks ja kirjanikuks või kunstnikuks. Õppisin ülikoolis logopeediks, mis oli väga põnev ja mitmekülgseid võimalusi pakkuv amet. Aga praegu olen oma eluga väga rahul ja on mul 2 vahvat last ning suur must koer.

Irja: Mul on kaks poega. Lisaks on meil veel koer Tobi, kes armastab voodis magada, ja papagoid, kes on tegelikult mammagoid. Lapsena mul mingit väga kindlat ja püsivat kirge ei olnud. Käisin kunstikoolis ja üsna pikalt olen ka armastanud erinevates keeltes rääkida ja kirjutada, koolis õppisin koguni viit võõrkeelt, kuuenda sain külge Rootsis elades.

Janet: Lapsi mul veel ei ole (aga kindlasti tahan kunagi saada), aga mul on kass nimega Kurru. Haha, ta ongi nagu minu laps. Minu jaoks oli juba koolis selge, et õpetajaamet on minu jaoks kõige õigem amet. Mind häiris vaid üks asi. Ma ei suutnud otsustada, mida ma õpetada tahaksin, sest ma tundsin ennast kõiges hästi ja kindlalt. Mulle meeldib laulda, joonistada, tantsida, trenni teha, kirjutada, arvutada, näidelda, looduses olla jne. MA TAHTSIN SAADA KÕIKE SEDA. Õnneks oli ja siiani on olemas õppekava, mis kõike seda pakub. Klassiõpetajaks õppimine on andnud mulle igast ainevaldkonnast laialdasi teadmisi.

Ingrid: Minul veel lapsi ei ole, aga selle eest on praeguseks hetkeks aastaseks saanud koer. Tema nimi on Charlie ning mitmed koduõppepered on saanud temaga tutvuda perepäeval. Lapsena oli mul kindel plaan saada lasteaiaõpetajaks. Käisin pererühmas, mis tähendas seda, et meie rühmas oli palju erivanusega lapsi. Mulle meeldis juba siis endast nooremaid aidata ning õpetajad olid minu lasteaia lõpupeol öelnud, et nüüd läheb ära nende suur abiline ning nad ei tea, kuidas edasi hakkama saavad.

Piia: Minul endal on kodus kolm suurt last – vanuses 16, 18 ja 20. Loomi praegu ei ole, kuid lapsena kasvasin maal loomade keskel, mul oli isegi enda lehm, seega unistan kunagi uuesti linnast maale kolida, kus oma pisike loomaaed tekitada. Päris esimene soov oli saada aednikuks, aga kui ma karmi tõe teada sain, et selles ametis peab rohima ka, mitte ainult lillepeenarde vahel jalutama, siis loobusin kiiresti. Sealt edasi olin üsna kindel, et hakkan õpetajaks.

Kas teie vanemad lasid teil kah koduõppel olla? Kui ei, siis kas teile koolis meeldis?

Kadi: Mõnes mõttes küll – ma ei pidanud käima lasteias, aga kooli siiski läksin. Ma sündisin nn nõukogudeajal, siis koduõpe ei olnud võimalik. Kõik lapsed pidid käima koolis ja saama ühesugust haridust. Mulle meeldis kool, kus käisin alates 5.klassist. See oli Pärnus üks tore erakool väga põnevate ainete ja õpetajatega. Näiteks, õppisin seal loovtantsu, palju põnevaid keeli nt ladina keelt, religiooni- ja kultuuriajalugu, psühholoogiat. Kuna meil ei olnud gümnaasiumiosas tunnis istumise kohustust, kui kõik tööd olid hästi tehtud õigeks ajaks, siis võiks seda nimetada ka teatud mõttes koduõppele sarnaseks, hübriidkoduõppeks.

Irja: Koduõpe ei olnud minu lapsepõlves võimalik või vähemalt polnud see mingi levinud praktika. Mu vanematel polnud ka otsest vajadust mind koduõppele võtta, kuna koolis mulle meeldis ja sain seal hästi hakkama. Kord küll võtsin ennast ise kunstikoolist koduõppele, sest olin sellest tüdinud ja teatasin vanematele, et õpetajad sõitsid määramata ajaks minema ja kool pandi kinni. Kevadeti korraldasime pinginaabriga ka üksikuid koduõppepäevi, kui ilusa ilmaga kooli asemel kodulähedasse metsaparki läksime.

Janet: Minu vanemad ei olnud teadlikud, et selline võimalus on olemas. Koolis olin ma tubli ja õppisin hästi. Minu jaoks oli oluline, et kõik saaks õigeks ajaks tehtud ning hästi tehtud. Koolis mulle meeldis, aga siis ei meeldinud, kui pidi vaikselt istuma ja töövihikut täitma. Ma panin tähele, et mulle pigem meeldis õppida kodus kui koolis. Koolis meeldis mulle rohkem suhelda/arutleda. Gümnaasiumis ei pidanud ma vajalikuks üldse viis päeva nädalas koolis käia ja enamasti puudusin ma ühel päeval nädalas. Minu õppimisele aitas see pigem kaasa. Lõpetasin põhikooli kiituskirjaga ja gümnaasiumi hõbemedaliga.

Ingrid: Minu vanemad ei lasknud mul olla koduõppel, ilmselt nad ei olnud sellisest valikust teadlikud. Küll ma mäletan seda, et üks minu klassiõde oli tervise tõttu mõnda aega koduõppel ning me käisime tal kogu klassiga külas. Kodus õppimine ja olemine tundus ääretult põnev. Mulle meeldis koolis, ma olen alati olnud suur suhtleja ning õpiedukuselt on mul läinud hästi. Küll aga tuli koolis ette olukordi, mis minu hinnangul ei olnud õiglased (näiteks kui õpetajad olid kellegi vastu ülbed ja kurjad) ning mulle meeldis enda arvamust ka öelda välja. Selle tõttu ma ei olnud mõne õpetaja lemmik, kuid õigluse jalule seadmine oli mulle oluline.

Piia: Enda kooliajast ma ei mäleta, et üldse koduõppe võimalust oleks olnud või vähemalt meil maal seda keegi ei praktiseerinud, seega ei osanud isegi soovida niisugust võimalust. Kuigi mulle oleks koduõpe paremini sobinud. Õppimisega sain väga hästi hakkama, kuid kuna olin selline hästi vaikne ja häbelik, siis oli mul raske sõprussuhteid luua ja kogesin ka koolikiusamist, seega mul väga palju koolirõõmu ei olnud.

Miks te koduõppeosakonda teete?

Kadi: Ma olen õppimise ja õpetamise kohta väga palju lugenud ja kuulnud, tahaksin ise luua lastele sellise õppekeskkonna, mis on nende jaoks parim. Koolis oleks see keerulisem, sest igale lapsele on vaja veidi erinevat keskkonda, aga klassis on liiga palju lapsi. Koduõppe juures on tore see, et ma saan oma laste arengut ja kasvamist lähedalt näha. Tahan pakkuda seda koos kasvamise võimalust ka teistele peredele.

Irja: Tahan, et minu lapsed ja minu tegevuse kaudu ka teised saaksid õppida võimalikult palju päriselust nende ümber. See pole tavaline, aga tegelikult saab iga lapsevanem sellega hakkama, eriti koduõppeosakonnas, kus teda toetavad nii koordinaatorid kui teised koduõppevanemad. Tore on see, kui peredel on aega hommikuti koos ärgata ja kohvitada, või et õppida saab omas tempos ja omamoodi, või et on aega tegeleda oma huvialade ja unistustega.

Janet: Ma soovin õpetada, juhendada, luua lastele toredaid ja põnevaid ülesandeid ja mis kõige tähtsam, näha nende silmades sära. Usun, et midagi peab tegema teisiti, et laps oleks õppides ka õnnelik. Minu jaoks ei tähenda teisiti tegemine seda, et lisame tundi mõne liikumispausi ja ongi kõik lapsed õnnelikud. EI! See ei ole nii, ma olen ju seda koolis näinud. Ma usun, et lapsele peab andma võimaluse saada iseseisvaks õppijaks.

Ingrid: Minu jaoks on põnev olla osaline kõiges selles, mida me teeme. Meie naiskond on küll väike, aga võimas. Oleme ühiselt suutnud lühikese ajaga areneda meeletult – nii õpilaste arvult kui ka erinevate lahendustega, kuidas koduõpet muuta põnevaks ning nauditavaks. Ma hindan seda, et oleme pidevas arengus ja kõigil on võimalus rääkida kaasa, milliseid uuendusi sisse viia võiksime.

Piia: Mina sattusin koduõppeosakonda üsna juhuslikult, kuid kiiresti sain aru, milline väärtus see on ja kui imelised inimesed asja ajavad. Meeldib hästi individuaalne lähenemine igale lapsele ja perele – otsida, mis on just selles olukorras parim võimalik lahendus.

Mida te täpselt koduõppeosakonnas teete ja kas te midagi peale koduõppeasjade ka teete?

Kadi: Jah, mulle meeldib õppida ja ma õpin juba alates 2017.a grupiterapeudiks Tartu Psühhodraama Instituudis, minust saab grupiterapeut nii täiskasvanutele kui ka lastele ja noortele. Vahel annan eratunde eripedagoogina. Juba 5 aastat kord nädalas kutsun lapsi minu ja mu tütre loodud Lugemisseiklusse Minikooli, kus erinevas vanuses lapsed saavad mänguliselt õppida ja harjutada lugemist ja palju muud. Aga koduõppeosakonnas olen ma juhtiv koordinaator st juhin meie naiskonda ja esindan meid nii koolis kui mujal. Lisaks on minu koordineerida 1.kooliastme juhendatud pered ja juhendada veebitunnid/veebiseminarid. Samuti korraldan perepäevadel vanematele vestlusringi ja tugigruppi.

Irja: Mina juhendan 3.kooliastme iseseisvaid koduõppeperesid ja täidan administratiivseid kohustusi osakonnas. Tõlkimist armastan, seepärast katsun ikka teha nii, et vähemalt üks ka mind hariv ja täiendav töö oleks käimas. Kuivõrd vajan palju aega mõtlemiseks ja niisama üksi olemiseks, siis elan vahepeal oma metsaonnis ja jalutan koeraga. Hea, kui poisid ka kaasa tulevad, aga kui neil on omad tegemised, siis andku minna 🙂

Janet: Alates sellest õppeaastast juhendan iseiseisvaid peresid 1. ja 2.kooliastmes. Lõpetasin Tartu Ülikooli klassiõpetaja õppekava ja seal õppides sain ma aru, et lisaks vaimsele tervisele on vajalik hoolt kanda ka füüsilise tervise eest. Huvi aina kasvas ja otsustasin lisaks ülikooliõpingutele õppida ka treeneriks. Eelduseks olid ka ülikoolis saadud teadmised. Praeguseks olen ma treener Tartu FitLife Eeden spordiklubis.

Ingrid: Mina juhendan veebitunde ja koordineerin juhendatud peresid 3.kooliastmes. Vabal ajal mulle meeldib käia jõusaalis ning üritan sinna jõuda neli korda nädalas. Lisaks sellele on mul koer, kes vajab mitu korda päevas väljas jalutamist. Mulle väga meeldib veeta aega looduses ja ennast lülitada kõigest välja. Mõnel nädalavahetusel teen ma nutivabasid päevasid, kus kõik nutiseadmed jäävad tuppa ning ise viibin looduses.
Lisaks on mulle alati meeldinud matemaatika ning mul on plaanis minna täiendkoolitusele, mille järel saan hakata matemaatikat õpetama põhikooli lõpuni.

Piia: Alates sellest õppeaastast juhendan veebitunde ja koordineerin juhendatud peresid 2.kooliastmes. Lisaks õpetamisele olen ma ka ise elukestev õppija ehk siis praegu käin töö kõrvalt ka kutsekoolis pagar-kondiitriks õppimas, mistõttu suurem osa vabast ajast möödub ahju ääres. Enda akusid käin laadimas looduses, kas jalutan niisama metsas või sügisesel ajal ühendan selle seente korjamisega.

Mis see VÕK on ja miks ta teie arust nii imeline on?

Kadi: VÕK on lühend sõnadest veebipõhine õppeprogramm koduõppijale. See on tuntud ka kui juhendatud koduõpe meie koois. See on imeline, sest ta on nagu laps, kes on segu oma ema ja isa parimatest omadustest. VÕKi ema on koduõpe ja isa on kaugõpe. VÕK võimaldab koduõppijail suhelda ja koostööd teha. Ka siis, kui nad ei saa mingil põhjusel kohtuda. TLPK koduõppeosakonna deviis on “Teadlik Looming Paindlikus Koostöös” ja usume, et VÕK annab sellele täiesti uue tähenduse. Sellest aastast on võimalik olla VÕKis 1.-9.klassini meie juures.

Irja: VÕK on olnud pidevas arendamises, algselt oli veebipõhine õppeprogrammi Seesaw keskkonnas, siis lisasime programmi videokõned juhendajaga, kes toob kaks korda nädalas koduõppijad Zoom keskkonnas kokku. Täiskasvanud juhendaja roll on suunata õppijaid nädalaülesannete mõtestamisel, vormistamisel ja reflekteerimisel. Selles seisnebki VÕKi imelisus – see aitab õppijal saada iseseisvamaks ja ennastjuhtivamaks. Kui kõik plaanitu õnnestub, siis usume, et meil on olemas ideaalilähedane õppekeskkond, mis ühendab koduõppe ja kaugõppe tugevused.

Janet: VÕK on väga tore, aga lisaks veebikeskkondades kohtumistele on ikka vajalikud ka rikastavad kohtumised perepäevadel ja õppekäikudel: kooliruumid, raamatukogud, kontserdisaalid, näitused, muuseumid, teater, kino, spordistaadionid, mänguväljakud jne. Koduõppepered saavad teha omavahel koostööd soovi korral muude õppekäikude planeerimisel, aga perepäevadel korraldame meie Ingridi ja Piiaga koduõppijate jaoks põnevaid õppekäike samal ajal kui Kadi ja Irja vanematega koolimajas ja Zoomis vestlusringi teevad.

Ingrid: Eespool on juba kenasti seletatud, mis on VÕK, kuid ma võin öelda, miks on ta minu jaoks imeline. Olles olnud veebitundide juhendaja nüüdseks 2 aastat, olen näinud seda, kuidas õpilased saavad omavahel nii suurteks sõpradeks, et lisaks veebitundidele suheldakse igapäevaselt ka vabal ajal. Minu hinnangul on see väga tore, sest paljude perede hirm on see, et koduõppel kaob ära sotsiaalne pool. Tegelikult ei vasta see üldse tõele ning eakaaslaste leidmine veebitundidest on täitsa võimalik. VÕKi puhul meeldib mulle ka see, et meie grupid on mõnusa suurusega ja iga õpilane saab alati avaldada enda arvamust, kõiki kuulatakse ära!

Piia: Minu silmis teeb VÕKi imeliseks koostöö – koduõppe pere ei ole üksinda oma tegemistega, vaid õppija kohtub eakaaslastega veebitunnis ja lapsevanem saab veebiseminaril teiste samas rollis olevate vanematega mõtteid jagada, häid ideid kuulda või ka muredest rääkida.

Hästi. Täname intervjuu eest ja soovime teile siis teadlikku loomingut ja paindlikku koostööd!

TLPK koduõppe osakonna õppeaasta olulisemad kuupäevad:

Ole muutus, mida oled oodanud 🙂

Nädala-ülesande nr	Kuupäev	Sündmused
Tutvumisnädal	29.08-4.09	Tutvumine veebiseminaris (vanemad) ja veebitunnis (juhendatud koduõppijad)	1.septembri avaaktus kell 13-15 Tegevused noortele ja vestlusring vanematele Tartu koolimajas
Nädal 1	5.09-11.09	PEREPÄEV 10.sept. 2022 kell 11-13 Tartu koolimajas vanematele vestlusringid: MIKS koduõppel olla kell 14-17 Tartu koolimajas Tugigrupp vanematele (lapsehoid samal ajal) Noortele SPORDIPÄEV TAMME STAADIONIL kell 11-13
Nädal2	12.09-18.09
Nädal 3	19.09-25.09
Nädal 4	26.09-2.10	29.09 õhtul toimub juhendatud koduõppevanematele veebiseminar koduõppija ind. õppekava töökava täitmiseks.	KODUÕPPE SÜGISPÄEV koostöös Eesti Koduõppe Keskusega korraldab TLPK koduõppeosakond: 1. oktoobril 2022 koolis + Zoom keskkonnas. PEREPÄEV 1.oktoober kl 11-13: Võimalused ja väljakutsed koduõppes Vanema roll koduõppes (Õpikeskkond ja õpikäsitus. Konstruktivistliku õpikäsituse rakendamisest kui ühest koduõppe eelisest.) Hoiakud, väärtused ja nende avaldumine Hirmud koduõppega alustades 14-17 Tugigrupp vanematele (lapsehoiuga)
Nädal 5	3.10- 9.10	Lõikustänupüha laat ?
Nädal 6	10.10-16.10
Nädal 7	17.10-23.10
VAHEAEG	24.10-30.10	Juhendatud koduõppijatele Seesaw keskkonnas õppetöö avatud, Zoomis veebikohtumisi ei…

View original post 321 more words

Juhendatud koduõppest meie osakonnas

Kuna praegu on mõned kohad TLPK (Tartu Luterlik Peetri Kool) Jakobi Kooli koduõppe osakonna 4.klassi juhendatud koduõppesse, siis kirjutan veidi selle töökorraldusest. Kui kõnetab, siis anna endast märku! Koduõppe ja veebitundide tõttu võib pere asuda kus iganes.

Seesaw ülesannetena pakume õppekavale vastavaid õppetegevusi, mida koduõppija saab koostöös vanemaga lahendada. Üldiselt on nad mõeldud tegelemiseks mitmes etapis jaotatuna mitmele päevale.

Iga nädal saavad koduõppijad nädalaülesande. Ülesanne koosneb erinevatest õppeainetest, mis on omavahel lõimitud. Iga ülesande juures toome ära erinevate õppeainete eesmärgid, mida selle ülesandega täita saab – see aitab vanemal töökava täita ja annab selguse, milles on õpimapp kogunenud selle ülesandega.

Pakume ideid kõikide ainete eesmärkide saavutamise kohta, kuid mõne aine puhul (nt võõrkeel, kunstiõpetus, liikumisõpetus, muusikaõpetus, käsitöö ja kodundus) on nädalaülesandest olulisem suurem roll pere poolt sisse seatud regulaarsel tegevusel st neis aines tuleb perel leida nt huviring, eraõpetaja või kodused juhendamised süstematiseerida.

Lapsevanemal on võimalik meie saadetud nädalaülesandeid asendada täielikult või osaliselt, samuti teha lisategevusi (eraõpetajad, õppekäigud, huviringid, oma projektid vms). Asendamised ja lisamised on oluline IÕK töökavades ära märkida.

Nädalaülesanne on kirjeldatud Seesaw keskkonnas. Kirjeldatakse, milliseid ainetekste tuleb lugeda, mis ülesandeid teha, millistel linkidel leiab videomaterjali jms. Mõned kirjatööd/audio-või videosalvestus/foto käelisest tööst tuleb Seesaw keskkonnas teha ja see toimib kui õpimapp.

Kasutame ülesannete koostamisel õppematerjali Opiqu keskkonnast ning veebipõhiseid videotunde/materjale. Opiqus on reeglina mitu päevikut:

matemaatika päevik (kohtustuslik, kui ei tee pabertöövihikus) ,
ülesannete päevik (kohustuslik, seal on kirjanduse, loodusõpetuse, ajaloo, inimeseõpetuse, ühiskonnaõpetuse õpikutest parimad palad valitud selliselt, et oleks nädalaülesandes võimalik aineid lõimida).
eesti keele päevik
inglise keele päevik (ei ole kohtustuslik, kui teeb ülesandeid mujal nt pabertöövihikus ja kui ei osale ingl.k veebitundides kord nädalas)

Vanem saab Opiqus tehtud ülesannetest ülevaade siis, kui ta logib õpilase vaatest sisse st koduõppija saab talle näidata, mis tehtud/tegemata, vaemal õpetajavaade puudub. Seetõttu soovitame: tasub teha koduõppijaga kokkulepe, et enne postitamist vaatab vanem ülesande üle. Seesaw ülesande saab vanem teada samal ajal kui õpilane ja veidi ka lisainfot ülesande eesmärkide kohta. Mõlemas keskkonnas on postitamise tähtaeg pühapäev.

Esmaspäevases veebitunnis selgitab juhendaja, mida tuleb nädala jooksul teha. Reedeses veebitunnis noored saavad eelnevalt kokkulepitud ülesande osasid teineteisele esitleda ja teha koostööd, arutleda nädalateemal jms. NB kuigi esmaspäeval lepitakse kokku, kes mida esitleb reedel, siis pühapäevaks on vaja kogu ülesanne postitada, mitte ainult see, mis reedel esitletud. Teiste esitlusi kuulates saab inspiratsiooni ja motivatsiooni ülesandega valmis saada.

Koduõppevanemate kohtumised 2022/23 õa

1.sept. 2022 kell 11-13: MIKS koduõppel olla

Koduõpe Eestis (Mis on koduõpe? Erinevais terminites orienteerumine)

Miks valida koduõpe? (Uuringud koduõppest Eestis: Mis on koduõppe mõte? Mis on meie koduõppepere missioon?)

1.oktoober kl 11-13: Võimalused ja väljakutsed koduõppes

Vanema roll koduõppes (Õpikeskkond ja õpikäsitus. Konstruktivistliku õpikäsituse rakendamisest kui ühest koduõppe eelisest.)

Hoiakud, väärtused ja nende avaldumine

Hirmud koduõppega alustades

5. nov kell 11-13: KUIDAS koduõpet läbi viia

IÕK planeerimisest ja elluviimisest

Õppijast lähtuva õppe kavandamine, juba toimuva õppimise märkamine

3.dets. kl 11-13 Õpiprotsessi ülesehitus koduõppes

Õpikeskkond ja õpikäsitus.
Õpifaasid
Hindamine kui osa õpiprotsessist

11.veebruar 11-13: MIDA koduõppes teha

Õpioskused
Iseseisvus vs koostöö

4.märts kl 11-14: Motivatsiooni reguleerimise võimalused ja väljakutsed koduõppes

Motivatsioon, selle käivitamine ja hoidmine

15.aprill kl 11-13 kuidas jõuda koostööni koduõppes

Koduõppe faasid konfliktist koostööni
Suhtekeskkond, emotsioonide reguleerimine, sotsiaalsed oskused

6.mai kl 11-13 Kuidas säilib koduõppevanema rõõm

Koduõppevanema enesehool
Tugivõrgustiku loomine, kogemustega koduõppeperedega suhtlemine

Kohtumiseni!

Taas on võimalik osaleda suvisel kursusel koduõppest!

Koduõpe on järjest populaarsem valik vanematele, kes võtavad vastutuse oma lapse vaimse ja psüühilise arengu eest ning soovivad olla rohkem seotud oma lapse haridustee kujundamisega. Siiski võib olla koduõppega alustades päris palju küsimusi ja kõhklusi.
Oleme teie jaoks kokku pannud õppeprogrammi, kus on võimalust kuulata miniloenguid koduõppeteemadel, osaleda rühmatöödes, saada nõu ja vastuseid kogenud koduõppevanematelt, aga ka lõõgastuda meeldivas seltskonnas kosutava looduse keskel. Keskendume küsimustele:
• Koduõpe – millest alustada?
• Kuidas ehitada üles lapse huvidele, tugevustele ja eripärale vastavad lõimitud õpitegevused?
• Kuidas toetada enda lapse kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks?
• Kuidas ennast säästa ja ennetada läbipõlemist?

Kui soovid peale koolitustegevusi ka ööbida ja kümmelda, on osalustasu 111.-Kui osaled kahel päeval kl 12-18, siis 99.- panus.
Koolitajad: Kadi Künnapuu, Irja Toots, külalised (kogenud koduõppevanemad)

Registreeru ruttu, osalejate arv piiratud:

https://forms.gle/D2TdFtcfgSKhA1kq9

Üritusel on oma FB leht:

https://fb.me/e/1dVoNmHpR

Orienteeruv ajakava:

Laupäev, 30.07
11.30 saabumine
12.00-1330 koolitustegevused
Ühine toiduvalmistamine, söömine, puhkus
14.30-16.00 koolitustegevused
Värskenduspaus
16.30-18.00 koolitustegevused
Külalised, ühine toiduvalmistamine, söömine, puhkus, kümblus jms

Pühapäev, 31.07
10.00-11.30 koolitustegevused
Värskenduspaus
12.00-1330 koolitustegevused
Ühine toiduvalmistamine, söömine, puhkus
14.30-16.00 koolitustegevused
Värskenduspaus
16.30-18.00 koolitustegevused

Rõõmsa ja väeka kohtumiseni!

Miks valida koduõpe?

Vahel on hea peatuda ja mõelda, mis see on, mida me teeme ja miks me seda teeme; mis on asja mõte, kuhu päriselt lõpuks tahame välja jõuda?

Mis on koduõppe eelised? Milleks valida koduõpe?

Seda on oluline endale teadvustada mitmel põhjusel. MIKSist sõltub see, KUIDAS me otsustame oma eesmärgini jõuda ja konkreetselt MIDA e milliseid tegevusi teeme oma eesmärkide saavutamiseks ja mida valime mitte teha.

Välismaistes uuringutes nimetatakse koduõppe valiku põhjusteks tihti:

vanemate vabadust valida õpetamise meetodeid ja kujundada õppekava vastavalt lapse huvidele.
Samuti on võimalik koduõppes näha õppimise protsessi loomulikkust st õppija saab luua ise oma teadmise ja mõistmise loomulikus vestluses, mängus, uurimises. Sellega seoses on koduõppijal ka kõrgem motivatsioon – nt Neuman (2020) toob välja, et koduõppijal on parem kontakt iseendaga, ta on ennastjuhtiv õppija, tal kujuneb välja sisemine õpimotivatsioon ja kriitiline mõtlemine ning koduõppija kujutlusvõime on paremini arenenud.
Samuti toob ta välja pereväärtuste tugevnemise koosõppimise käigus.

Kärt Kao 2018a magistritöös on uuritud Eesti koduõppeperesid. Ilmnes, et koduõppele jäämise põhjuseid saab liigitada laias laastus kolmeks:

Ma ei ole rahul koolisüsteemis levivate käitumis- ja moraalinormidega ning soovin kaitsta oma last (kooli) negatiivsete mõjude eest (nt kiusamine, ebakvaliteetsed sotsiaalsed suhted, koolistress, väsimus).
Kodustes tingimustes on lapsi võimalik õpetada tulemuslikumalt kui koolis: lapsest lähtuv tempo, süvenemisaste, õpistiil (st arvestamine eripäraga, nt ATH, düsleksia, andekus, tegelemine spordi, muusika vm erihuviga).
Soovin perekonnana rohkem koos aega veeta ning seeläbi perekonnasiseseid ja põlvkondadevahelisi suhteid tugevdada (ka nt reisiv või mitut kodu omav elustiil).

Hendrik Noore magistritöös (2021) sama teemat kohta andmeid uurides moodustus kaks peakategooriat:

ideelised koduõppurid
- (peresid iseloomustas suur teadlikkus koduõppe korraldamisest ning võimekus organiseerida koostööd kooli ja teiste sarnaste peredega.
- Samuti võis täheldada, et mõnel juhul toetas koduõppe teadlik valik pere liikuvat elustiili)
kodusõppijad juhuse tahtel. Koduõpe juhuse tahtel jaguneb omakorda kolmeks alakategooriaks:
- Õpilase koolitrauma (lapse stressitaluvuse läve ületamine koolis; õpetajatepoolne märgistamine, mis surus lapse mittesoovitavasse “paha lapse” rolli; koolirõõmu puudumine; koolis läbivalt kogetud igavustunne; kliiniliselt diagnoositud depressioon); lähedaste suhete puudumine koolis ning varajane ärkamiskohustus lisas kaalu koduõppe kasuks otsustamisel.
- Koolikorralduslikud põhjused (õppetööga võrreldes läheb liiga palju aega distsipliini hoidmise ja kehtestamise peale; kui huvi mingi teema vastu oli ärganud, algas juba järgmine tund; lapse kui kordumatu indiviidi ja tema vajaduste mittemärkamine õpetajate poolt; distsipliini saavutamiseks kasutatud lapse eneseväärikust riivavat karistamist; kodutööde suur kogust, mis lämmatas lapse elavad huvid; puudulike hinnete ja puudumiste tõttu järelevastamisega kaasnev bürokraatia.
- Tugiteenustega seonduvad põhjused (kooli pakutavate hariduslike tugiteenuste ebapiisav rakendamine või mittetõhusad meetmed).

Aga iga pere põhjus on siiski eriline ja võib olla mitu erinevat põhjust põimunud. Koduõppe valiku põhjus oleneb paljus sellest, kes me oleme ja millesse me usume, mis on meie väärtused.

Miks valiksid koduõppe oma perele sina? Tule ja jaga oma mõtteid koduõppevanematega siin.