Koduõppeperede kohtumine

27.11 kell 11-14 toimus TLPK/Põlva Jakobi Kooli koduõppeperede perepäev Zoomis ja ruumis. Tegevusi oli nii vanematele kui koduõppijatele.
Vanemate vestlusringis jagasime rõõme-väljakutseid, Irja rääkis veidi töökorraldusest. Töötoad koduõppijatele toimusid kahes ruumis: teadusainete töötuba 6.-9. klassile, teemaks keemilised reaktsioonid; meisterdamise töötuba 1.-5. klassile, teemaks saabuv advent ja osavad näpud.

Järgmine perepäev on veebruaris. Kui tekkis soov osaleda sarnasel veebikohtumisel, siis olete oodatud osalema meie uueformaadilisel kevadisel veebikursusel, mis toimub veebruarist maini kord kuus laupäeviti kell 11-14. Kui olete selleks hetkeks meie st TLPK/Põlva Jakobi Kooli koduõppepere, siis teile on veebikursus tasuta (see toimub perepäevadega samal ajal, kokkuleppel saab osaleda ka koolimajas samal ajal), muude koolide koduõppevanematel või huvitatutel on võimalik soetada ligipääs veebikursuse materjalidele (artiklid, harjutuste töölehed) ja veebiseminaridele osalustasuga 85.-/poolaasta.

Kõigil huvilistel palume registreeruda https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSc42S-cZafVOaeu-hpfWkJ3jbksTJIFCed__O5NkWW3eG7uPQ/viewform.

Nende veebiseminaride kuupäevad ja teemad on kirjas siin.

Õpikäsitus koduõppes

“Ma olen alati valmis õppima, kuid mitte alati ei meeldi mulle, kui mind õpetatakse.”

Winston Churchill

Kui haridussüsteem on suur kaubalaev, siis koduõpet võiks võrrelda väikse mootorpaadiga – palju paindlikum ja kiiremate manööverdamisvõimalustega liikumisviis haridusvetel. Kiirelt muutuv maailm aga vajab paindlikkust üle kõige. Maailma Majandusfoorum toob esile tulevikuoskustena kriitilist mõtlemist, kommunikatsiooni, kreatiivsust, koostööd; OECD on öelnud, et aastaks 2030 on kõige olulisem omadus empaatiavõime ja Eesti Haridustrateegia 2035 keskne mõiste on õppima õppimise oskus kui baasoskus. Kui me seame need oskused esikohale, siis tuleb olla valmis paindlikuks ajakasutuseks, kaasata uusimad teadmised motivatsiooniteooriatest (nt kasutada aktiivõppemeetodeid, autonoomia võimaldamine), soodustada hirmuta vigade tegemist jne. See kõik eeldab uuenenud st KONSTRUKTIVISTLIKU ÕPITEOORIA rakendamist.

KONSTRUKTIVISTLIKU ÕPITEOORIA järgi õppimine pole ämbri täitmine, vaid tule läitmine st mitte passiivne info vastuvõtmine või “lattu” panek, vaid õppides loob õppija uut teadmist ise, aktiivselt. Seejuures tuleb arvestada, et õppija varasemad kogemused ja teadmised mõjutavad seda, kuidas ta töötleb uusi teadmisi. Oleme ilmselt kõik kogenud, kuidas õppija ei reageeri kunagi õpitavale ühtemoodi st me saame asjadest erinevalt aru – me reageerime mitte välisele stiimulile kui sellisele, vaid oma tõlgendusele antud stiimulist.

Paljude perede jaoks on see väga oluline teema, sest seondub koduõppe missiooniga ning lahustab hirme. Mitmed pered on lausa öelnud, et nende lapsed on koduõppel, sest suudavad luua neile sobiva õpikeskkonna paremini kui õpetaja suures klassis, mis pole tõenäoliselt veel konstruktivistliku õpikäsitlusega liiga heas kooskõlas. Samas, tihti tunnevad koduõppevanemad hirmu nn õpetaja rolli ees.

Mis on õpetaja roll konstruktivistliku õpikäsituse järgi?

Uuenenud  õpikäsituses eeldame, et õppijal on alati olemas kogemus, mida ta saab ise täiustada sobiva keskkonna olemasolul ja õppija konstrueerib endale ise teadmised, oskused, suutlikkuse. Eeldame, et õppija on enesejuhtija ning esimene tagasisidestaja endale, et seejärel võtta seda mujalt. Samas tuleb hoolt kanda, et õppija ei jääks üksi, sest üks eeldus on ka see, et õppija saab konstrueerida oma teadmised st õppida täiuslikult vaid koostöös teistega.

Nagu klassis koolis jmt gruppides ka Koduõppes tuleb olla teadlik, et me ei tegele vaid õpiprotsessiga, sellega paralleelselt toimub õppijas ja tegelt kõigis pereliikmetes isiksusliku arengu protsessid ning  SUHTED E GRUPIPROTSESSID. Grupiprotsesse juhib tiimi juht ja koduõppeperekonnas on see lapsevanem. Selles rollis vajalikud oskused on suhtlemisoskus ja teadlikkus grupiprotsessidest.

Isiksusliku arengu protsessid e küpsemine on looetavasti koduõppevanemal seal maal, et suudab olla täiskasvanuna eeskujuks küpse mõttemaailma ja väärtushinnangutega.

Täpsemalt tahaks rääkida ÕPIPROTSESSI KUJUNDAMISESt ja vanema rollist siin. Kuna olulisim on, et õppija peab õppima õppimist, õpioskusi, siis on vanema roll teadlikkustada, et õppetegevused, õppeained ja vahendid on vaid viis, kuidas seda põhiülesannet täita. Seega saab olla siin paindlik ning näha erinevas tegevuses nt ennastjuhtivas iseseisvas ka mängulises tegevuses õppima õppimist. Teine oluline asi õpiprotsessis on õppida ennast paremini tundma ja juhtima enda emotsioone, ennast motiveerida – siin on vanema roll olla teadlik motivatsiooni ja emotsioonide reguleerimise põhimõtetest. Kolmandaks

Vanem peab olema teadlik õpifaasidest kuna vastutab, et õppija saaks 1.faasis oma eelteadmised aktiviseerida ning 3.faasis on vaja suunata õppija refleksiooni ja enesehindamist tegema, samuti tagasisidet küsima vanemalt.

Koduõppe faasid

Koduõpe on igas peres selle pere nägu. Samuti on see muutuv ajas – nagu iga grupi puhul on ka koduõppepere arengus näha konkreetsed faasid st koduõppepere suhted muutuvad ja arenevad tegutsemise käigus.

Teadus teab, et igasuguse grupi või meeskonna arengus saab tuua välja neli etappi ehk faasi:

  1. Kujunemise faas, mida iseloomustab sõltumine juhist,
  2. Tormiliste muutuste ja konfliktide faas,
  3. Reeglite ja normide kehtestamise ja üksteisest eraldumise faas,
  4. Koostööle tuginev tegutsemine.

Koduõppevanemana on sul hea teada, et nt vastupanu st 2.faas on tervitatav nähtus ning viib edasi koostöö suunas. Järgnevalt iseloomustan iga etappi põhjalikumalt ning kirjeldan koduõppijate, koduõppevanemate tegevusi ja tundeid ning koduõppevanema kui juhi ülesandeid tiimi ühteliitmisel ja koostöö korraldamisel.

1. Sõltuvuse faas

Sinus endas ja su koduõppijate tunnetes ja tegevuses võib olla ebakindlus, kahtlused ja kõhklused: „kas saan hakkama, kas koduõpe ikka oli hea mõte, kas sobin siia, mida ja kuidas tuleb teha, et mind omaks võetaks; et õnnestuksime“. Arvesta, et on üsna ahvatlev olukord oma sõna nö maksma panna autortaarses võtmes, sest selles faasis juhti idealiseeritakse ning usutakse, et ta teab kõike, temalt oodatakse juhtnööre, abi ja toetust.
Halb uudis on see, et õppimist ei toimu eriti, sest rühma liikmed ei näe võimalust toimuvat mõ­ju­tada ja ei tunne toimuva eest vastutust – nad nö annavad end juhi hoolde ning lasevad tal määrata, kuidas edasi minna. Tark juht ei lase sel nii minna, vaid annab kohe vastutust kõigile.

Rühma juhi ülesanded

  • Tagab turvalise õhkkonna.
  • Algatab reeglites ja normides kokkuleppimise.
  • Soodustab ja õhutab rühma liikmete omavahelist suhtlemist.
  • Ta ergutab ja suunab inimesi oma tugevusi (oskusi ja positiivseid omadusi) välja tooma.

2. Konflikti faas e vastupanufaas

Õpi väärtustama vastupanu, näe selles olukorda, kus su koduõppija hakkab võtma vastutust. Selles faasi hakkab ta oma tegevust rohkem mõttestama ja tal on …ettepanekuid – juhi käitumist käsitletakse oma tegevusvabaduse pii­ramise ja kitsendamisena. Tekib vajadus vabaneda juhist sõltumisest, kuid rühma liikmed pole veel valmis iseseisvalt vastutama. See vastuolu tekitab emotsionaalse rahulolematuse, mis kantakse üle juhile.
Rahulolematuse väljendamise viisiks on esialgu passiivne vastuseis: hilinemine, vaikimine, info endale hoidmine; hiljem pikad teemavälised sõnavõtud, lahmivad hinnangud ja agressiivsus nii üksteise kui ka juhi suhtes. Tekkivad ebapüsiva koosseisuga aliansid ja alarühmad.
Koduõppe eesmärgid või koduõpe ise või vähemalt selle vahendid ja tegevused/nende otstarve, koostöö reeglid ja juhi roll seatakse kahtluse alla. Loomulikult ei toimu ka siin faasis õppimist, suurem osa energiast suundub ülesannete lahendamise asemel suhete selgitamisele, mõnikord ka võimuvõitlusele.

Rühma juhi tunded ja roll

Sulle võib tunduda, et su koduõppeseltskond provotseerib või ründab sind asjata. Sul võib tekkida soov end kaitsta või vastu rünnata.
NB hoia end tagasi, ära astu vastupanuga võitlusse, mine sellest meelekindlalt ja paindlikult läbi. Grupi arengu määrab juhi suutlikkus hoiduda destruktiivsest jõukatsumisest ning oskus lahendada konfliktid konstruktiivselt – neid summutamata või vältimata. Tähtis on arusaamade selge väljendamine ja põhjendamine ning partneri kuulamine.
Juhul kui juht lahendab olukorda autoritaarselt võib rühm langeda tagasi sõltuvuse faasi ja alistuda juhile. Vastutusest ülesannete täitmise eest loobutakse ja tulemuste saavutamise eest loetakse vastutavaks juht.
Kui juht talub pingeid ja lahendab konfliktid arvestades osapoolte huve ja vajadusi, kui ta pole üleliia hoolitsev ega ka eralduv, siis on grupi liikmed valmis iseseisvumiseks.

3. Eraldumise faas

Õnnitlen! Oled vastupanufaasi läbinud. Eraldumise etapp algab selgituste ja tunnete jagamisega: rühma liikmed räägivad oma vajadustest, personaalsetest eesmärkidest, suhtlemisraskustest ja ootustest meeskonnas tegutsemisele.
Tõhusus kasvab, määratletakse ja sõnastatakse selgelt ülesanded, mida ollakse valmis täitma. Energia suunatakse suhete selgitamise asemel tegutsemisele.
Rühma liikmed täpsustavad ja piiritlevad oma ülesanded ja rolli grupis ning tegelevad oma staatuse kindlustamisega. Huvid on suunatud oma vajaduste ja soovide täitmisele. Teistelt oodatakse väljakujuneva tööjaotuse tunnustamist.
Probleemid arutatakse omavahel läbi. Sõnastatakse grupi normid, mis aitavad jõuda soovitud tulemusteni.
Kujundatakse oma arvamus. Seda ei vas­tan­data enam juhi või mõne ebameeldivana tundunud grupi liikme arvamusele vaid pigem kõrvutatakse arvamusi ja otsitakse nii ühisosa kui ka omapära.

Juhi roll ja ülesanded

  • Juht õhutab rühma liikmete enesekehtestamist: võimaldab neil oma arvamusi ja ettepanekuid põhjendada ja selgitada ning suunab tähelepanu arvamustevõrdlemisele, toob välja sarnasused ja igaühe eripära.
  • Korraldab või koordineerib ühisürituste korraldamist, suunab ja soodustab ühistegevust ja meeskondlikku teabevahetust.
  • Pöörab tähelepanu ja tõstab esile rühma tagasihoidlikumate liikmete arvamused.

4. Koostöö faas

Juhhuu! Oled end tippu/töötuks töötanud. Kas pole imeline, et:

  • Kõigi rühma liikmete arvamused kuulatakse ära ja võetakse teatavaks, üksteise erinevusi tunnustatakse ja väärtustatakse.
  • Rühmas kujuneb välja selge tööjaotus, mis vastab liikmete võimetele ja oskustele
  • Probleemidele otsitakse mitmeid, enamust rahuldavaid lahendusi
  • Suheldakse avatult ja pingevabalt
  • Vaidlused tekkivad mitte isiklike vastuolude ja emotsionaalse pinge tõttu vaid pigem arvamuste lahknemise tõttu sellest, kidas kokkulepitud tulemuseni jõuda
  • Kriitika on suunatud lahendustele, puuduvad emotsionaalsed hinnangud, mis olid iseloomulikud konflikti faasis. Kriitika kulatakse ära ning korrigeeritakse tegevust.
  • Oma vajadusi piiratakse grupi huvides.
  • Vastutus võetakse nii enda kui ka grupi tulemuste eest: võetakse endale uusi ülesandeid, et teha ära need asjad, mille eest keegi teine ei vastuta, kuid mis on ühistes huvides vajalikud.
  • Grupi liikmed märkavad tunnustavad teiste liikmete jõupingutusi ja panust. Üksteist matkitakse ja jäljendatakse, õpitakse üksteiselt ja julgetakse küsida abi.

Juhi ülesanded

  • Vaata ja imetle oma koduõppeperet! Naudi!
  • Hoia iga koduõppijaga sidet ja samuti pea silmas tervikut
  • Soodusta suhtlemist teiste koduõppeperedega, et vältida suletud grupi tunde teket
  • Tunnusta ja tõsta esile uute ideede hankimist ja uudsete lahenduste pakkumist koduõppijate poolt.

Kasutatud kirjandus: https://grupidynaamika.weebly.com/meeskonna-arenguetapid.html

Mis on koduõppe mõte? Miks on meie pere koduõppel?

Vahel on hea peatuda ja mõelda, mis see on, mida me teeme ja miks me seda teeme; mis on asja mõte, kuhu päriselt lõpuks tahame välja jõuda.

Koduõppe populaarsust erinevates riikides mõjutab suures osas vastav seadusandlus, mis võib olenevalt riigist või osariigist olla väga liberaalne (Alaska, Inglismaa) kuni koduõpet  mittetolereeriv (Saudi-Araabia, Rootsi, Saksamaa). Meie siin Eestis leiame, et haridus on iga lapse õigus – kui tema koolitee on täis asjatuid kannatusi, siis peab perel olema võimalus ka alternatiivile. 

Kuid koduõpe ei ole ainult kannatuste likvideerimiseks või leevendamiseks. Oh ei – koduõppel on palju eeliseid, seega põhjuseid, miks koduõppel olla algusest peale, ei ole kindlasti raske leida.

Mis on koduõppe eelised? Milleks valida koduõpe?

Välismaistes uuringutes nimetatakse tihti:

  1.  vanemate vabadust valida õpetamise meetodeid ja kujundada õppekava vastavalt lapse huvidele.
  2. Samuti on võimalik koduõppes näha õppimise protsessi loomulikkust st õppija saab luua ise oma teadmise ja mõistmise loomulikus vestluses, mängus, uurimises. Sellega seoses on koduõppijal ka kõrgem motivatsioon – nt Neuman (2020) toob välja, et koduõppijal on parem kontakt iseendaga, ta on ennastjuhtiv õppija, tal kujuneb välja sisemine õpimotivatsioon ja kriitiline mõtlemine ning koduõppija kujutlusvõime on paremini arenenud.
  3. Samuti toob ta välja pereväärtuste tugevnemise koosõppimise käigus.

Kärt Kao 2018a magistritöös on uuritud Eesti koduõppeperesid. Ilmnes, et koduõppele jäämise põhjuseid saab liigitada laias laastus kolmeks:

  1. Ma ei ole rahul koolisüsteemis levivate käitumis- ja moraalinormidega ning soovin kaitsta oma last (kooli) negatiivsete mõjude eest (nt kiusamine, ebakvaliteetsed sotsiaalsed suhted, koolistress, väsimus).
  2. Kodustes tingimustes on lapsi võimalik õpetada tulemuslikumalt kui koolis: lapsest lähtuv tempo, süvenemisaste, õpistiil (st arvestamine eripäraga, nt ATH, düsleksia, andekus, tegelemine spordi, muusika vm erihuviga).
  3. Soovin perekonnana rohkem koos aega veeta ning seeläbi perekonnasiseseid ja põlvkondadevahelisi suhteid tugevdada (ka nt reisiv või mitut kodu omav elustiil).

Hendrik Noore magistritöös (2021) sama teemat kohta andmeid uurides moodustus kaks peakategooriat:

  1. ideelised koduõppurid
    • (peresid iseloomustas suur teadlikkus koduõppe korraldamisest ning võimekus organiseerida koostööd kooli ja teiste sarnaste peredega.
    • Samuti võis täheldada, et mõnel juhul toetas koduõppe teadlik valik pere liikuvat elustiili)
  2. kodusõppijad juhuse tahtel. Koduõpe juhuse tahtel jaguneb omakorda kolmeks alakategooriaks:                  
    • Õpilase koolitrauma (lapse stressitaluvuse läve ületamine koolis; õpetajatepoolne märgistamine, mis surus lapse mittesoovitavasse “paha lapse” rolli; koolirõõmu puudumine; koolis läbivalt kogetud igavustunne; kliiniliselt diagnoositud depressioon); lähedaste suhete puudumine koolis ning varajane ärkamiskohustus lisas kaalu koduõppe kasuks otsustamisel.
    • Koolikorralduslikud põhjused (õppetööga võrreldes läheb liiga palju aega distsipliini hoidmise ja kehtestamise peale; kui huvi mingi teema vastu oli ärganud, algas juba järgmine tund; lapse kui kordumatu indiviidi ja tema vajaduste mittemärkamine õpetajate poolt; distsipliini saavutamiseks kasutatud lapse eneseväärikust riivavat karistamist; kodutööde suur kogust, mis lämmatas lapse elavad huvid; puudulike hinnete ja puudumiste tõttu järelevastamisega kaasnev bürokraatia.
    • Tugiteenustega seonduvad põhjused (kooli pakutavate hariduslike tugiteenuste ebapiisav rakendamine või mittetõhusad meetmed). 

Aga iga pere põhjus on siiski eriline ja  võib olla mitu erinevat põhjust põimunud. Koduõppe valiku põhjus oleneb paljus sellest, kes me oleme ja millesse me usume, mis on meie väärtused. Seda on oluline endale teadvustada mitmel põhjusel. MIKSist sõltub see, KUIDAS me otsustame oma eesmärgini jõuda ja konkreetselt MIDA e milliseid tegevusi teeme oma eesmärkide saavutamiseks ja mida valime mitte teha.

Kursuse “Koduõppe alused” tagasiside

Valmistume Irjaga järgmiseks kursuseks ning sedapuhku teeme selle taas veebikursusena nagu esimesel ja kolmandal korral. Suvel 2021 tegime päriskohtumisega kursuse saime taas väga positiivse tagasiside, jagan kaht lühemat ja üht pikemat siin. Vaata ka allpool veebikursuse tagasisidet. Ja muidugi registreeru uuele kursusele siin.

“Tahan ka omalt poolt tänada selle kahe päeva eest, mida sain kogeda. Esimesel päeval küsitud “Miks?” saadab mind hetkel ja suunab rohkem enda sisse vaatama. Aitäh. Teie koordinaatide järgi läbiksin ka kinnisilmi koduõppe, sellise usalduse suutsite anda. Kõik inimesed kellega kohtusin, lisaks maja peremees ja perenaine köögist, ülesehitus, toit ja tuba olid kõik väga head. Hetkel kõige suurem väärtus, mis kaasa võtsin oli teiste inimestega suhtlemine ja nende lugude kuulamine, teiste inimeste kui inimeseks olemise kogemine.”

“Aitäh! Teie panuse abil on koduõpe muutumas normaalseks valikuks tänu millele saavad järjest rohkem peresid kogeda elutervemat olemist, õppimist, koostööd.”

Ühe osaleja kokkuvõte:

Osalesin 30.07-1.08.2021 koduõppe teemalisel koolitusel, mis toimus Ilmatsalu motellis, kus osales ca 30 inimest.
Kuna see oli elumuutev kogemus ja koolituse sisu oli palju enamat kui pelgalt tutvustada koduõppe võimalust (kui alternatiivi tavalise kooliskäimisele), leian et saadud kogemus väärib jagamist.

Toon välja mõned teemad, millest koolitusel juttu oli:

1) Miks põhjuste lahkamine, erinevad tasandidIsikliku ning pere Miks? formuleerimise olulisus. Teadlik vastutuse endale võtmine (vastutus on igal juhul, teadliku otsuse tegemisel on võimalik teha paremaid valikuid).

2) Konstruktivistlik õpikäsitlus kui võimalus pakkuda soodne keskkond enese tundmaõppimiseks ja eluterveks arenemiseks.

3) Õpiprotsessi kolm faasi, millest ühegi vahele jätmine toob kaasa tegevuse mõtestatuse hääbumise ja seega ka motivatsiooni kadumise. Oht langeda järjest tekkivate probleemide kuhja selle asemel, et tegeleda probleemide algpõhjustega.

4) Motivatsioon kui kolme jalaga taburett
5) Suhtlemisoskused kui koduõppe õnnestumise võti

6) Staažikate koduõppevanemate edulood
Koduõpe ei ole tegelikult midagi ulmelist. Kooli saatmine võib esmalt tunduda mugav ja lihtne viis, kuidas laste aeg sisustada, ent pikas perspektiivis ja individuaalsetest iseärasustest tingituna võib see kulutada absurdselt elu kõige produktiivsemat aega, tekitada ülearuseid probleeme, mis võivad varjule jääda ja mille lahendamine võib osutuda oluliselt keerulisemaks võrreldes tõkete lahendamisega sh koduõppe võimaluste avastamisel ning integreerimisel.
Poole pealt koduõppele minemine on keerulisem, ent võimalik. Tuleb mõista harjumuspäraste mõttemustrite mõju ulatust (märksõnaks deschooling).
Edulugude läbiv joon, et tänu koduõppele on avanenud võimalus õppida end ja teisi paremini tundma ja tugevdada suhteid. Oluline on küsida vajadusel abi ning jagada kogemusi teistega.
Sotsialiseerumise aspekt koolides vs koduõppel on tänapäeval aina enam küsitavam. On pigem erand, et noored teeksid midagi muud peale nutifonides passimise. Huviringides osalemine ja omaalgatuslikud kokkusaamised/üritused on mõjusamad kui suvaliselt kokku aetud samavanuselises kollektiivis hakkama saamine.

Lisan veel mõned näited, mis jäid edulugudest kõlama.
Üks näide: Laps õpib kõige meelsamini ja produktiivsemalt õhtul/öösel ja magab hommikuti kaua. Kõik riikliku õppekava nõuded saavad täidetud (ja enamgi). Selline toetav rütm on võimalik vaid koduõppel.
Teine näide: Koolis käimisel tekkisid lapsel tervise- ja keskendumishäired. Kodus/väikeses grupis toimetades on kõik korras. Kolmas näide:
Lapsevanem oli sunnitud peale tööpäeva põhimõtteliselt kõik koolitükid lapsega üle tegema, sest koolis ei saa lihtsalt hakkama, õpetajal pole aega lapsele eraldi selgitada – aja kulutamine ja mõttetu stress.

Veebikursuse tagasiside

Sain julgust, et asjaga peale hakata. Ja sain enesekindluse, et oma perega lapse koduõppevariant, kui tõsiselt võetav võimalus, läbi rääkida. Kuna teema tegelikult suht võõras, siis ei tunne hetkel, et midagi oleks puudu jäänud. Küsimused tekivad vast pigem juba praktikas. Sain toreda seltskonna, näha koduõppega juba alustanud vanemaid. Laps on väga sotsiaalne ja suhtleja ning pean oluliseks reaalset suhtlemist, mitte virtuaalset. Muretsen, et ta hakkab tundma puudust igapäevasest reaalsest suhtlusest omavanustega, mida kool tegelikult pakub.

Mulle tundub, et sain nende kõikide oodatud teemade kohta info: täpsemat infot koduõppe kohta; IÕK koostamise ja info leidmise kohta infot. Kolmandaks ootasin, et koolituselt tekib mõni koduõppevanem, kellega saaksin jagada oma mõtteid ja muresid. Edasine on kõik minu enda kätes. Mulle tundub, et ma ei osanud midagi suuremat oodata kuna mul puudus eelnev kokkupuude. Kõik, mis ma sain oli puhas boonus 🙂 Sain palju teadmisi koduõppe, lapsega suhtlemise , koostöö laabumise, seaduste, bürokraatia kohta. Olen väga rahul.

Hirmud koduõppega alustades

 

 

Kui on selge, miks pere soovib koduõpet siis ikkagi juhtub vahel, et loobutakse või katkestatakse koduõpe esimeste tagasilöökide juures või ei julgeta isegi esimesi samme astuda, et koduõppeni reaalselt jõuda. Põhjuseks on enamasti vanema hirmud või siis korralduslikud probleemid. Enamasti on siiski mõlemad lahendatavad.

 

Mitmed koduõppevanemad on väljendanud raskusi toimetulekus koduõppe läbiviijana – koduõppe tulemuste jälgimine ja analüüs – stressi ja pingetega toimetulek, enesejuhtimine, tugivõrgustiku ja kogukonna loomine, suhted kooliga; eelkõige aga igapäevase õpikeskkonna kujundamisel. Pea kõigil vanematel on esinenud kahtlusehetki, mil nad tundsid, et koduõpe võib laste tulevikku silmas pidades piiravaks teguriks osutuda. Hirmude allikaks võib olla laste võrdlemine kooliskäivate eakaaslastega. Teinekord tekitab muremõtteid vestlused tuttavate ja sugulastega, kes ei ole koduõppega sisuliselt kursis. Kui on ootused õpetajale kui kõiketeadvale elavale wikipeediale, siis võib tekkida hirm, et seda rolli ei suuda koduõppevanemana küll täita. Kindlasti on koduõppevanemaid sarnaselt koolilaste vanematega tabanud ka abstraktsemat laadi himud – kas nende lapsed saavad elus üldiselt hakkama, kas leiavad tööd ja oskavad luua tähenduslikke inimsuhteid. Sellised mõtted on teatud määrel kasulikud, sest ajendavad tegema vajadusel kasulike muutusi ja täiendusi, kuid kehvasti on siis, kui hirmud halvavad ja tegevusi ei järgne, koduõpe katkestatakse.

Viimasel ajal on mul olnud koduõppe teemadel rohkelt vestlusi. Varasemast rohkem peresid Eestis kaalub sügisest alustada koduõpet, kuid nad on siiski veidi murelikud, sest ikka leidub mõni “heasoovlik tuttav”, kes neisse kahtlusi süstib mõne järgneva müüdiga hirmutama tulles:

Hirm number 1:
Ma ei ole õpetaja…olen lihtsalt lapsevanem…õpetaja teab, kuidas last kõige paremini õpetada.
See on tõest kõige kaugemal. Lapse vanemad tunnevad oma last kõige paremini, mistõttu on neil pühendumise korral isegi lihtsam organiseerida tõhus õpikeskkond. Jah, see eeldab nuputamist, kuidas laps kõige paremini õpib, millised on tema nõrkused ja tugevused ning mida laps vajab, et olla edukas. Lapsevanemad ei pea oma lapse õpetamiseks õpetajakoolitusse minema – seal keskendutatakse ikkagi pigem klassikollektiivide õpiprotsessi juhtimise õppimisele. Kui laps on võimeline materjali õppima, siis on ka lapsevanem, isegi kui see tähendab õppimist koos temaga! Muide, kuidas vastaksid sina, kui su koduõppija küsib: “Kui üks õpetaja ei suuda koolis kõiki aineid õpetada, siis kuidas üks õpilane peab suutma kõiki aineid õppida?” 😀  Õnneks on veebis ja kirjastustelt võimalik erinevaid materjale saada, samuti on sotsiaalmeedias ja koduõppeosakondades tugigruppe, abvalmis kogemusnõustajaid, kes toetavad ja jagavad oma materjale, õpikuid, kogemusi.

Hirm number 2:
Lapsed peavad koolis käima, et regulaarselt suhelda. Koduõppelapsed ei saa hakkama hiljem, sest ei oska suhelda, käituda.

See hirm lahustub kiirelt, kui oled näinud mõnda koduõppijat. Tegelikkuses on koduõppijal rohkem pärissuhtlusvõimalusi kui kooliskäijal – rohkem aega sõprade, huviringide jmtjaoks. Koduõppijate vanemad enamasti ka otsivad rohkem võimalusi suhtluse edendamiseks. Nad teavad, et pikaajalistes grupiides osalemine on oluline suhtlemisoskuste arengule. Mitmed koolid pakuvad koduõppijatele võimalust üritustel ja huviringides osaleda. Koduõpe annab võimaluse soovi korral ka mõneks ajaks suhtlemisest puhkust saada ja endale ja oma huvidele keskenduda, ka see on mõnes eluetapis hea ja vajalik.

Mõelgem, kui palju suhtlemist lapsed klassiruumis tegelikult saavad. Kui lapsed kooli jõuavad, võib neil olla paar minutit, et sõbraga vestelda ja siis on aeg oma tööd alustada. Suurema osa koolipäevast ei tohi lapsed omavahel rääkida, kui õpetaja neile luba ei anna, rühmatöid korraldatakse liiga vähe. Tihtipeale kiirustatakse lõuna ajal sööma enne, kui aeg otsa saab, mis ei jäta liiga palju aega rääkimiseks ja sotsialiseerimiseks.

Kahjuks on hoolimata kiusuvastasest võitlusest koolides palju vägivalda. See on probleem ülitundlikele ja neuroerilistele noortele, kes ei talu lärmi, ebaõiglust või jäävad kiusajatele silma oma erineva maailmataju tõttu. Kiusatud ja hirmu all koolis käivad lapsed ei saa õppimisele keskenduda ja kool ei saa olla positiivne kogemus, kui kiusamine on pildis.
Koduõppevanematel on sõna otseses mõttes võim paigutada noored positiivsesse keskkonda ja hoida eemal pidevast pingest, sealhulgas olukordadest, kus neid võidakse kiusata. Mõned nimetavad seda ülekaitsvaks vanemluseks, kuid teiste arvates on see lihtsalt hea viis kasvatada noortes enesehinnangut ja enesekindlust, nii et nad oleksid paremini varustatud edaspidi selliste olukordadega toime tulema, kus keegi käitub agressiivselt, ilma et see nende vaimset tervist halvendaks. Kas see nõuab vanematelt rohkem pingutust? Absoluutselt, aga see on seda väärt.

Kas need hirmud võivad osutuda tõeks? Muidugi, kui me midagi ette ei võta, et asju paremini korraldada. Koduõppel on kindlasti ka puuduseid ja nendest on hea teadlik olla. Endisi kodus õppijaid intervjueerides leidis nt Neuman, et kodus õppimise puudusteks on eksamite ja testide tegemise vähene oskus ja välise motivatsiooni ja õppimise raamistiku ning sotsiaalse heakskiidu puudumine, teistest erinev olemine, sõprade vähene arv ja vähene sotsiaalne ettevalmistus. Tehes teadlikke valikuid saame toetuda koduõppe elistele ja vähendada negatiivseid mõjusid. Samas näitavad kaasaegsed uuringud (nt 2017. aastal läbi viidud metauuring, mis kõrvutas 14 uurimuse tulemused) koduõppurite paremaid akadeemilisi tulemusi, võrreldes koolis käivate eakaaslastega (Ray, 2017), seega mureks pole põhjust.

Mida siis teha?

Vanem võiks nn õpetajarollis jääda ehedaks ja mitte panna nö õpetajamütsi pähe ja loengut pidada. Tavapäraselt me ju nii ei suhtle lastega. Tegelikult ei ole see ka loomulik õpetamine ega õppimine ja lapsed teavad seda instinktiivselt, muutuvad ettevaatlikuks, kui kodust proovitakse teha kooli ja armastatud vanemast õpetajat. Kui tiimijuht /vanem on autentnte, käitub sellinea nagu ta on, siis tunnevad kõik end turvaliselt; julgevad teha vigu, kõigi pereliikmete loovus läheb lahti. Ka vanem ise tunneb, et vabaneb ressurss selle arvelt, et ei pea mängima kedagi, kes ta ei ole. Olulisem on, et vanem usub elukestvasse õppesse, on õpivõime ja õpisooviga, tolerantne.

Liikuda võiks koostöisuse suunas. Selleks tuleb läbida mitu faasi, enamasti on seal ka vastupanufaas. Jää loomulikuks, tekita vestlus, tee laps uudishimulikuks. Kui see vestlus ei vii kuskile, siis on ilmselt juba väike mõra suhtes ja usalduses tekkinud, kuid jätka vestlust siiski – nt sa saad sellest rääkida, miks ta ei taha rääkida, jne. Kumb kujutluspilt sul tuleb, kui mõtled õppimisest ja mis on täiskasvanu roll, mida soovid: kas oled tahvli ees jutlustamas või nendega kamina ees kõrvuti vestlemas? Kas tahad, et laps ise otsib raamatust vastused ja saate koos arutada edasi sel teemal või et loed talle õpikut ette? Vestluse kaudu õppimine võib olla aeglasem, aga on u 5 korda sügavam kui loengu kuulamine.

Jälgi oma käitumist, väärtuseid, sõnakasutust – mis signaale see annab – pea meeles, su käitumist jälgitakse pidevalt ja õpitakse sellest. Näiteks, majapidamistööde tegemisse võiks suhtuda rahulikult, tehes kokkuleppeid mitte sunniviisiliselt, enda järel koristamine võiks olla norm. Samas, tuleb arvestada, et teismelistel on omad väärtushinnangud ja vajadused ses osas, eksperimenteeritakse oma iseseisvuse ja muuga, see on eakohane.

Kui soovid olla koostöisem koduõppevanem, siis küsi julgelt muutumiseks laste abi – nad meenutavad sulle, kui kipud vahel unustama ja muutud taas loengupidajaks-kamandajaks. Usu, koostöisus tasub end ära – aidake teineteist peres sinna suunda liikuda.

ÜLESANNE

Hirmumõtted takistavad, kui me ei mõtle neist loogiliselt ja tegutseme/jätame tegutsemata emotsiooni pealt. Kui sul on hirmud kirjas ja lahendused, siis on tõenäolisem, et sai jäta pooleli koduõpet esimesel raskushetkel.

Kui sul on hetk, saad arutleda kaaslasega – millistes rollides koduõpet viljelev täiskasvanu on? Kas tunneksid mõnes rollis end ebakindlamalt kui teises? Kirjuta selle rolli juurde omadussõna – missugune selle rolli täitja sa oled/oleksid koduõppevanemana? N: närviline kuulaja; hajameelne, katkestav vestleja vms.

Saate koos kaaslasega igale hirmu tekitavale rollile leida asendaja või muu lahenduse.

Hirmude teemal inglise keeles:

Koduõppe sügispäev

Koduõppe avatud üritust e sügispäeva korraldame TLPK koduõppeosakonna tiimiga juba neljandat korda. Vaata muid MTÜ Koduõppe Keskuse üritusi siit: http://koduope.ee/Kokkutulekud/

Sel korral jagasid Tartu Luterliku Peetri Kooli, Rakvere Waldorfkooli ja Gaia Kooli koordinaatorid kogemusi ja nõuandeid seoses 3.kooliastmega koduõppes. Salvestust vaata lehel “videod”.

Lisaks kuulsime mitmete lapsevanemate kogemusi põhikooli lõpetamisest koduõppijaga.

Lõpuringis vesteldi erinevatel koduõpet puudutavatel põletavatel teemadel

Suur osa registreerunuist (70 imelist) oli kohal:

Forms response chart. Question title: Kirjeldaksin ennast eelkõige kui. Number of responses: 63 responses.

Külaisena tutvustas valmivat koduõppeteemalist raamatut Kärt Kao, kes on ka koduõppest magistritöö kirjutanud vt siin:

https://dspace.ut.ee/handle/10062/61544

https://www.facebook.com/Raamat-Eesti-kodu%C3%B5ppe-peredest-100521228546454

TLPK koolimajja olid perepäeva raames seekord kutsutud vaid TLPK 3.kooliastme koduõppijad, kes Hullu teadlase Herberti juhendamisel osalesid kahes loodusteadustemalises töötoas, kuid eraldi Zoomi-ruumis toimus ka vestlusring lastele ja noortele – tutvustati endid ja oma hobisid, räägiti koduõppe võludest ja sellest, mis on päris õppimine, anti soovitusi kooliastmest kooliastmesse: mida soovitavad väiksemad suurematele ja vastupidi?

Jagati ka õppekava materjale:

Lähiajal toimuvad kursused, muu info:

Koolitus vanemale “Koduõppe alused”: https://kynnapuu.com/kursus-koduoppe-alused/

Õpetajate lehes: https://opleht.ee/2020/04/distantsoppe-ja-koduoppe-erinevustest/

Taskuhääling “Õpime koos!”: https://soundcloud.com/opimekoos/koduope

Videod IÕK täitmise kohta: https://kynnapuu.com/videod/

Kertriin Petrovi veebinar: https://youtu.be/hXqnADrMT5U

Kertriini Facebooki leht: https://www.facebook.com/lapseheaks 

Mis on koduõpe?

Koduõppe terminites orienteerumiseks tuleks varuda veidi aega. Lühidalt,

koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume, kusjuures eraldiseisvatena käsitletakse a) terviseseisundist tulenevat koduõpet ja haiglaõpet; ning b) koduõpet vanema taotlusel. Juhendatud koduõpe kui termin ja teenus on välja mõeldud ja töötatud Tartu Luterliku Peetri Kooli koduõppekoordinaatorite poolt (see pole seaduses ettenähtud võimalus või kohustus koolil pakkuda).

Vanema soovil koduõpe on üks mu lemmikteemadest. Suur rõõm oli sellest vestelda meeldivas seltskonnas. Käisin koos Irjaga “Õpime koos” taskuhäälingus – kuula meid siin.

00:29 Mis on koduõpe?
01:33 Milline on olukord Eestis?
02:38 Mis on koduõppe valiku põhjused?
04:01 Miks on koduõppe populaarsus tõusuteel?
08:18 Kuidas on korraldatud koduõpe Tartu Luterlikus Peetri Koolis?
23:26 Kas koduõppijaid on vaja sotsialiseerida?
25:34 Miks koduõppijad omavahel kohtuvad?
27:20 Milline peab olema lapsevanema ajaressurss?
32:55 Kas koduõppija võib ka mõnes koolitunnis osaleda?
34:00 Kas igale perele sobib koduõpe? Mida teeb kool, et selles veenduda?
39:42 Kes kontrollib koduõppija õpieesmärkide saavutatust?
43:36 Millised on juhendatud koduõppe võimalused ja vajadused?
51:25 Millal alustada koduõppega?
56:07 Millised on kogemused andekate lastega ja kuidas toimub hindamine?
01:01:18 Kui kallis on koduõpe?
01:05:51 Kui palju maksab juhendatud koduõpe?
01:06:09 Mida pakute lastevanematele?
01:08:09 Kuidas toimub Tartu Luterliku Peetri Kooli koduõppesse vastuvõtt?
01:09:03 Kas koduõppijatel on ka koolivaheajad?
01:12:13 Kuidas koduõppijatel pärast lõpetamist edasi läheb?
01:16:09 Millised on Kadi ja Irja enda suurimad koduõppe väljakutsed ja võidud olnud?
01:20:21 Kokkuvõte

Vaata ka:

Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord (§ 5-7)

https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018001

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (§ 23)

https://www.riigiteataja.ee/akt/116042021006

23.10.21 Koduõppe sügispäev: koduope.ee/Kokkutulekud/?fbcli…wBC_p5uaywkbYzeRnn4
6.-7.11.21 Sügisene koolitus koduõppest: www.facebook.com/events/224072999604115
Koduõppe Facebooki grupp: www.facebook.com/groups/393567910736818
Juhendatud koduõppe kirjeldus: kynnapuu.com/juhendatud-koduope…Xgbc4HpIlnohq3SskI
Kadi Künnapuu ja Irja Tootri artikkel “Koduõpe kui muutuste kasvulava”: opleht.ee/2021/03/koduope-kui-…fs_e-6WLEfPKfVMfceGc
Kaire Kaur Daniel raamat ”Lund tilistada saab lumikellukesega: Triina ja Marrini koduõpe”: www.kriso.ee/lund-tilistada-saa…9789949013630.html
Julie Bogart blogi: blog.bravewriter.com/
Julie Bogart raamat “The Brave Learner: Finding Everyday Magic in Homeschool, Learning, and Life”: www.kriso.ee/brave-learner-find…9780143133223.html

Psühhodraama – rühmamatk iseendasse

Olen alates 2016.a õppinud Tartu Psühhodraama Instituudis ja omandanud psühhodraama grupijuhi ja sotsiometristi taseme. Täiendan end laste ja noorte psühhodraama alal rahvusvahelises instituudis Interplay International. Tunnen, et olen selleks tööks sündinud. See teekond on mind küpsetanud nii erialaselt kui isiklikus elus – täna saan öelda, et olen oma elus peategelane, julgen mõelda ja öelda ja teha asju, mis mu maailma paremaks teevad; jaksan armastada oma lähedasi selliselt nagu nad seda väärivad; seisan oma vajaduste eest.

Novembrist alustan koos Ene Kulasaluga pikaajalise enesearengukursuse juhtimist. Kohtume novembrist maini 2-päevastel sessioonidel 7 korral. Grupp on väike, kuni 12 osalejat, kindla koosseisuga st ei muutu novembrist maini. Oled oodatud registreeruma, kui soovid ennast ja teisi paremini mõista ning aktsepteerida; muutuda spontaansemaks, julgemaks ning õnnelikumaks; uurida enda jaoks olulisi teemasid ja leida vastuseid vastamata küsimustele. Registreeru siin, infot saad veel siin.

Kui soovid enne otsustamist meiega kohtuda ja paremat aimu saada, mis toimuma hakkab grupis, siis kutsun sind Avatud Lavale, üritus on tasuta ja juba sel neljapäeval. Leia mu nimi tegijate seast ja registreeru siin. Kohtuda saab meiega ka reedel konverentsil.

Kohtumine – see on psühhodraama käsituses ainuke inimese tõeline väärikas tegu ja panus ühiskonnas. Kohtumised viimasel kahel aastal on olnud piiratud ja muutunud paljudel formaalseks. See mõjutab inimese vaimset tasakaalu ja eluinnukust. Kui kahe inimese kohtumine on aval ja lugupidav, huvituv, vastastikku austav ja vääristav, siis see tervendab. Oma mõtete, tunnete jagamine kohtumisel võimaldab olla teineteisele arenguagendid ja tasakaalustajad. Sinast ja minast tekib meie, mis pole kokkusulanud üksmeel, vaid selgelt eristuvate indiviidide vastastikusel mõistmisel põhinev ühismeel.

Vägeva, ühendava ja ülendava kohtumiseni!

Lugemisseikluse huviring

Oktoobris alustab Tartus Minikoolis taas Lugemisseikluse huviring. Saame kokku kord nädalas 60min. Tasu 40.-

Mis on lugemisseiklus?
See on kaasahaarav, mänguline ja visuaalne viis õppida tähti ja lugemist, kirjutamist, eneseväljendust. Lugemisseikluse metoodika on välja töötanud logopeed Kadi Künnapuu ja programm toetub lugemisseikluse komplekti materjalidele: raamat, näidend, meisterdamine (pilttähestik).
Lugemisseikluse etenduse peategelasest laps otsustab oma nime leida. Etenduse lugu koosneb 8 osast, igast osast e seiklusest saab laps 4 tähte ja väikese tarkusetera. Lapsed vaatavad etendust ja soovijad osalevad selles. Etenduse jooksul kordub laul, mille abil lapsed kinnistavad tähestikku. Lugemisseikluses on omal kohal ka raamatu „Laps, kes leidis oma nime“ lugemine, lihtsate sõnade kirjutamine jm lugemishuvi ja-oskust toetavad tegevused.
Lugemisseikluse juurde käib ka käeline tegevus: meisterdatavad tähed on seotud osalevate lapse nimetähtedega ning meisterdamise vahendid ja teema seotud lugemisseikluse etendusega. Nii valmib lapsele oma nimetähtedega karbike, mille saab koju kaasa võtta.

https://www.facebook.com/events/409073190605312/?ref=newsfeed