Featured

Miks valida koduõpe?

Vahel on hea peatuda ja mõelda, mis see on, mida me teeme ja miks me seda teeme; mis on asja mõte, kuhu päriselt lõpuks tahame välja jõuda?

Mis on koduõppe eelised? Milleks valida koduõpe?

Seda on oluline endale teadvustada mitmel põhjusel. MIKSist sõltub see, KUIDAS me otsustame oma eesmärgini jõuda ja konkreetselt MIDA e milliseid tegevusi teeme oma eesmärkide saavutamiseks ja mida valime mitte teha.

Välismaistes uuringutes nimetatakse koduõppe valiku põhjusteks tihti:

  1.  vanemate vabadust valida õpetamise meetodeid ja kujundada õppekava vastavalt lapse huvidele.
  2. Samuti on võimalik koduõppes näha õppimise protsessi loomulikkust st õppija saab luua ise oma teadmise ja mõistmise loomulikus vestluses, mängus, uurimises. Sellega seoses on koduõppijal ka kõrgem motivatsioon – nt Neuman (2020) toob välja, et koduõppijal on parem kontakt iseendaga, ta on ennastjuhtiv õppija, tal kujuneb välja sisemine õpimotivatsioon ja kriitiline mõtlemine ning koduõppija kujutlusvõime on paremini arenenud.
  3. Samuti toob ta välja pereväärtuste tugevnemise koosõppimise käigus.

Kärt Kao 2018a magistritöös on uuritud Eesti koduõppeperesid. Ilmnes, et koduõppele jäämise põhjuseid saab liigitada laias laastus kolmeks:

  1. Ma ei ole rahul koolisüsteemis levivate käitumis- ja moraalinormidega ning soovin kaitsta oma last (kooli) negatiivsete mõjude eest (nt kiusamine, ebakvaliteetsed sotsiaalsed suhted, koolistress, väsimus).
  2. Kodustes tingimustes on lapsi võimalik õpetada tulemuslikumalt kui koolis: lapsest lähtuv tempo, süvenemisaste, õpistiil (st arvestamine eripäraga, nt ATH, düsleksia, andekus, tegelemine spordi, muusika vm erihuviga).
  3. Soovin perekonnana rohkem koos aega veeta ning seeläbi perekonnasiseseid ja põlvkondadevahelisi suhteid tugevdada (ka nt reisiv või mitut kodu omav elustiil).

Hendrik Noore magistritöös (2021) sama teemat kohta andmeid uurides moodustus kaks peakategooriat:

  1. ideelised koduõppurid
    • (peresid iseloomustas suur teadlikkus koduõppe korraldamisest ning võimekus organiseerida koostööd kooli ja teiste sarnaste peredega.
    • Samuti võis täheldada, et mõnel juhul toetas koduõppe teadlik valik pere liikuvat elustiili)
  2. kodusõppijad juhuse tahtel. Koduõpe juhuse tahtel jaguneb omakorda kolmeks alakategooriaks:                  
    • Õpilase koolitrauma (lapse stressitaluvuse läve ületamine koolis; õpetajatepoolne märgistamine, mis surus lapse mittesoovitavasse “paha lapse” rolli; koolirõõmu puudumine; koolis läbivalt kogetud igavustunne; kliiniliselt diagnoositud depressioon); lähedaste suhete puudumine koolis ning varajane ärkamiskohustus lisas kaalu koduõppe kasuks otsustamisel.
    • Koolikorralduslikud põhjused (õppetööga võrreldes läheb liiga palju aega distsipliini hoidmise ja kehtestamise peale; kui huvi mingi teema vastu oli ärganud, algas juba järgmine tund; lapse kui kordumatu indiviidi ja tema vajaduste mittemärkamine õpetajate poolt; distsipliini saavutamiseks kasutatud lapse eneseväärikust riivavat karistamist; kodutööde suur kogust, mis lämmatas lapse elavad huvid; puudulike hinnete ja puudumiste tõttu järelevastamisega kaasnev bürokraatia.
    • Tugiteenustega seonduvad põhjused (kooli pakutavate hariduslike tugiteenuste ebapiisav rakendamine või mittetõhusad meetmed). 


Aga iga pere põhjus on siiski eriline ja  võib olla mitu erinevat põhjust põimunud. Koduõppe valiku põhjus oleneb paljus sellest, kes me oleme ja millesse me usume, mis on meie väärtused.

Miks valiksid koduõppe oma perele sina? Tule ja jaga oma mõtteid koduõppevanematega siin.

TLPK koduõppe osakonna õppeaasta olulisemad kuupäevad:

Ole muutus, mida oled oodanud 🙂

Nädala-ülesande nr Kuupäev Sündmused
Tutvumisnädal 29.08-4.09 Tutvumine veebiseminaris (vanemad) ja veebitunnis (juhendatud koduõppijad) 1.septembri avaaktus kell 13-15
Tegevused noortele ja vestlusring vanematele
Tartu koolimajas
Nädal 1 5.09-11.09 PEREPÄEV
10.sept. 2022
kell 11-13
Tartu koolimajas
vanematele vestlusringid:
MIKS koduõppel olla

kell 14-17
Tartu koolimajas
Tugigrupp vanematele (lapsehoid samal ajal)

Noortele
SPORDIPÄEV TAMME STAADIONIL
kell 11-13

Nädal2 12.09-18.09
Nädal 3 19.09-25.09
Nädal 4 26.09-2.10 29.09 õhtul toimub juhendatud koduõppevanematele veebiseminar koduõppija ind. õppekava töökava täitmiseks. KODUÕPPE SÜGISPÄEV koostöös Eesti Koduõppe Keskusega korraldab TLPK koduõppeosakond:
1. oktoobril 2022 koolis + Zoom keskkonnas.

PEREPÄEV
1.oktoober
kl 11-13:

Võimalused ja väljakutsed koduõppes
Vanema roll koduõppes (Õpikeskkond ja õpikäsitus. Konstruktivistliku õpikäsituse rakendamisest kui ühest koduõppe eelisest.)
Hoiakud, väärtused ja nende avaldumine
Hirmud koduõppega alustades

14-17 Tugigrupp vanematele (lapsehoiuga)

Nädal 5 3.10- 9.10 Lõikustänupüha laat ?
Nädal 6 10.10-16.10
Nädal 7 17.10-23.10
VAHEAEG 24.10-30.10 Juhendatud koduõppijatele Seesaw keskkonnas õppetöö avatud, Zoomis veebikohtumisi ei…

View original post 321 more words

Juhendatud koduõppest meie osakonnas

Kuna praegu on mõned kohad TLPK (Tartu Luterlik Peetri Kool) Jakobi Kooli koduõppe osakonna 4.klassi juhendatud koduõppesse, siis kirjutan veidi selle töökorraldusest. Kui kõnetab, siis anna endast märku! Koduõppe ja veebitundide tõttu võib pere asuda kus iganes.

Seesaw ülesannetena pakume õppekavale vastavaid õppetegevusi, mida koduõppija saab koostöös vanemaga lahendada. Üldiselt on nad mõeldud tegelemiseks mitmes etapis jaotatuna mitmele päevale.

Iga nädal saavad koduõppijad nädalaülesande. Ülesanne koosneb erinevatest õppeainetest, mis on omavahel lõimitud. Iga ülesande juures toome ära erinevate õppeainete eesmärgid, mida selle ülesandega täita saab – see aitab vanemal töökava täita ja annab selguse, milles on õpimapp kogunenud selle ülesandega.

Pakume ideid kõikide ainete eesmärkide saavutamise kohta, kuid mõne aine puhul (nt võõrkeel, kunstiõpetus, liikumisõpetus, muusikaõpetus, käsitöö ja kodundus) on nädalaülesandest olulisem suurem roll pere poolt sisse seatud regulaarsel tegevusel st neis aines tuleb perel leida nt huviring, eraõpetaja või kodused juhendamised süstematiseerida.

Lapsevanemal on võimalik meie saadetud nädalaülesandeid asendada täielikult või osaliselt, samuti teha lisategevusi (eraõpetajad, õppekäigud, huviringid, oma projektid vms). Asendamised ja lisamised on oluline IÕK töökavades ära märkida.

Nädalaülesanne on kirjeldatud Seesaw keskkonnas. Kirjeldatakse, milliseid ainetekste tuleb lugeda, mis ülesandeid teha, millistel linkidel leiab videomaterjali jms. Mõned kirjatööd/audio-või videosalvestus/foto käelisest tööst tuleb Seesaw keskkonnas teha ja see toimib kui õpimapp.

Kasutame ülesannete koostamisel õppematerjali Opiqu keskkonnast ning veebipõhiseid videotunde/materjale. Opiqus on kolm päevikut:

  • matemaatika päevik (kohtustuslik, kui ei tee pabertöövihikus) ,
  • ülesannete päevik (kohustuslik, seal on kirjanduse, loodusõpetuse, ajaloo, inimeseõpetuse, ühiskonnaõpetuse õpikutest parimad palad valitud selliselt, et oleks nädalaülesandes võimalik aineid lõimida).
  • eesti keele päevik
  • inglise keele päevik (ei ole kohtustuslik, kui teeb ülesandeid mujal nt pabertöövihikus ja kui ei osale ingl.k veebitundides kord nädalas)

Vanem saab Opiqus tehtud ülesannetest ülevaade siis, kui ta logib õpilase vaatest sisse st koduõppija saab talle näidata, mis tehtud/tegemata, vaemal õpetajavaade puudub. Seetõttu soovitame: tasub teha koduõppijaga kokkulepe, et enne postitamist vaatab vanem ülesande üle. Sama kehtib ka Seesaw ülesande kohta. Mõlemas keskkonnas on postitamise tähtaeg pühapäev.

Esmaspäevases veebitunnis selgitab juhendaja, mida tuleb nädala jooksul teha. Reedeses veebitunnis noored saavad eelnevalt kokkulepitud ülesande osasid teineteisele esitleda ja teha koostööd, arutleda nädalateemal jms. NB kuigi esmaspäeval lepitakse kokku, kes mida esitleb reedel, siis pühapäevaks on vaja kogu ülesanne postitada, mitte ainult see, mis reedel esitletud. Teiste esitlusi kuulates saab inspiratsiooni ja motivatsiooni ülesandega valmis saada.

Koduõpe on vanema vastutada ja korraldada, 2.koolastmes vajab koduõppija vanema tuge veel suurel määral. Vanema roll juhendatud koduõppes e VÕKis

• liitub Seesaw Family rakendusega info saamiseks ja oma koduõppija soorituse jälgimiseks ning vanematele mõeldud Seesaw ülesannete päevikuga.
• tagab oma koduõppijale õpiülesannete sooritamiseks vajaliku aja (õppetööd toetav päeva- ja nädalarutiin), koha (keskendumist võimaldav õppekeskkond veebitundideks ja õppetööks) ja vahendid (võimetekohased õppematerjalid, netiühenduse, mikrofoni ja veebikaameraga laua-, süle- või tahvelarvuti).
• pakub oma koduõppijale eakohast tuge tööde sooritamisel (veebitundides õpetamist ei toimu) st aitab õppetegevusi nädala peale planeerida, on õppija jaoks kättesaadav nii ülesannete tegemiseks kui kontrollimiseks ja hindamiseks (koos õppimise käigus selgub teil, mil määral on koduõppija iseseisev ja millistes kohtades vajab tuge või abi - selle põhjal saate anda hinnangu aine eesmärkide saavutamisele ja poolaasta lõpus kokkuvõtva hinde),
• abistab koduõppijat materjalide hankimisel nt hangib kunsti-, käsitöö- ja muud tarbed jne;
• tagab, et koduõppija esitleb osa ülesandest neljapäevases veebitunnis ning postitab valmis ülesande pühapäevaks;
• hindab koos õppijaga ülesannete sooritust (eriti selles osas, mida juhendaja ei näe, nt õpiprotsess, abivajadus, raskused) ja märgib hinnangud individuaalsesse õppekavasse.
• osaleb igakuisel juhendatud koduõppevanemate veebiseminaril (et juhendaja suunamisel hinnata oma koduõppija sooritust ja täiendada IÕK töökava);
• täiendab IÕK töökava jooksva poolaasta lõpuni ainetes, mis jäävad suuremas osas väljapoole teenust (võõrkeeled, muusikaõpetus, käsitöö/tehnoloogia, liikumisõpetus) ning ainepõhine eraõpetus (nt matemaatikas vms);
• teavitab juhendajat puudumistest ja sündmustest, millel võib olla mõju õpiülesannete lahendamisele;

Koduõppevanemate kohtumised 2022/23 õa

1.sept. 2022 kell 11-13: MIKS koduõppel olla

  • Koduõpe Eestis (Mis on koduõpe? Erinevais terminites orienteerumine)
  • Miks valida koduõpe? (Uuringud koduõppest Eestis: Mis on koduõppe mõte? Mis on meie koduõppepere missioon?)

1.oktoober kl 11-13: Võimalused ja väljakutsed koduõppes

  • Vanema roll koduõppes (Õpikeskkond ja õpikäsitus. Konstruktivistliku õpikäsituse rakendamisest kui ühest koduõppe eelisest.)
  • Hoiakud, väärtused ja nende avaldumine
  • Hirmud koduõppega alustades

5. nov kell 11-13: KUIDAS koduõpet läbi viia

  • IÕK planeerimisest ja elluviimisest
  • Õppijast lähtuva õppe kavandamine, juba toimuva õppimise märkamine

3.dets. kl 11-13 Õpiprotsessi ülesehitus koduõppes

  • Õpikeskkond ja õpikäsitus. 
  • Õpifaasid
  • Hindamine kui osa õpiprotsessist

11.veebruar 11-13: MIDA koduõppes teha

  • Õpioskused
  • Iseseisvus vs koostöö

4.märts kl 11-14: Motivatsiooni reguleerimise võimalused ja väljakutsed koduõppes

  • Motivatsioon, selle käivitamine ja hoidmine

15.aprill kl 11-13 kuidas jõuda koostööni koduõppes

  • Koduõppe faasid konfliktist koostööni
  • Suhtekeskkond, emotsioonide reguleerimine, sotsiaalsed oskused

6.mai kl 11-13 Kuidas säilib koduõppevanema rõõm

  • Koduõppevanema enesehool
  • Tugivõrgustiku loomine, kogemustega koduõppeperedega suhtlemine

Kohtumiseni!

Taas on võimalik osaleda suvisel kursusel koduõppest!

Koduõpe on järjest populaarsem valik vanematele, kes võtavad vastutuse oma lapse vaimse ja psüühilise arengu eest ning soovivad olla rohkem seotud oma lapse haridustee kujundamisega. Siiski võib olla koduõppega alustades päris palju küsimusi ja kõhklusi.
Oleme teie jaoks kokku pannud õppeprogrammi, kus on võimalust kuulata miniloenguid koduõppeteemadel, osaleda rühmatöödes, saada nõu ja vastuseid kogenud koduõppevanematelt, aga ka lõõgastuda meeldivas seltskonnas kosutava looduse keskel. Keskendume küsimustele:
• Koduõpe – millest alustada?
• Kuidas ehitada üles lapse huvidele, tugevustele ja eripärale vastavad lõimitud õpitegevused?
• Kuidas toetada enda lapse kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks?
• Kuidas ennast säästa ja ennetada läbipõlemist?

Kui soovid peale koolitustegevusi ka ööbida ja kümmelda, on osalustasu 111.-Kui osaled kahel päeval kl 12-18, siis 99.- panus.
Koolitajad: Kadi Künnapuu, Irja Toots, külalised (kogenud koduõppevanemad)

Registreeru ruttu, osalejate arv piiratud:

 https://forms.gle/D2TdFtcfgSKhA1kq9

Üritusel on oma FB leht:

https://fb.me/e/1dVoNmHpR

Orienteeruv ajakava:

Laupäev, 30.07
11.30 saabumine
12.00-1330  koolitustegevused
Ühine toiduvalmistamine, söömine, puhkus
14.30-16.00 koolitustegevused
Värskenduspaus
16.30-18.00 koolitustegevused
Külalised, ühine toiduvalmistamine, söömine, puhkus, kümblus jms

Pühapäev, 31.07
10.00-11.30 koolitustegevused  
Värskenduspaus
12.00-1330  koolitustegevused
Ühine toiduvalmistamine, söömine, puhkus
14.30-16.00 koolitustegevused
Värskenduspaus
16.30-18.00 koolitustegevused

Rõõmsa ja väeka kohtumiseni!

Miks valida koduõpe?

Vahel on hea peatuda ja mõelda, mis see on, mida me teeme ja miks me seda teeme; mis on asja mõte, kuhu päriselt lõpuks tahame välja jõuda?

Mis on koduõppe eelised? Milleks valida koduõpe?

Seda on oluline endale teadvustada mitmel põhjusel. MIKSist sõltub see, KUIDAS me otsustame oma eesmärgini jõuda ja konkreetselt MIDA e milliseid tegevusi teeme oma eesmärkide saavutamiseks ja mida valime mitte teha.

Välismaistes uuringutes nimetatakse koduõppe valiku põhjusteks tihti:

  1.  vanemate vabadust valida õpetamise meetodeid ja kujundada õppekava vastavalt lapse huvidele.
  2. Samuti on võimalik koduõppes näha õppimise protsessi loomulikkust st õppija saab luua ise oma teadmise ja mõistmise loomulikus vestluses, mängus, uurimises. Sellega seoses on koduõppijal ka kõrgem motivatsioon – nt Neuman (2020) toob välja, et koduõppijal on parem kontakt iseendaga, ta on ennastjuhtiv õppija, tal kujuneb välja sisemine õpimotivatsioon ja kriitiline mõtlemine ning koduõppija kujutlusvõime on paremini arenenud.
  3. Samuti toob ta välja pereväärtuste tugevnemise koosõppimise käigus.

Kärt Kao 2018a magistritöös on uuritud Eesti koduõppeperesid. Ilmnes, et koduõppele jäämise põhjuseid saab liigitada laias laastus kolmeks:

  1. Ma ei ole rahul koolisüsteemis levivate käitumis- ja moraalinormidega ning soovin kaitsta oma last (kooli) negatiivsete mõjude eest (nt kiusamine, ebakvaliteetsed sotsiaalsed suhted, koolistress, väsimus).
  2. Kodustes tingimustes on lapsi võimalik õpetada tulemuslikumalt kui koolis: lapsest lähtuv tempo, süvenemisaste, õpistiil (st arvestamine eripäraga, nt ATH, düsleksia, andekus, tegelemine spordi, muusika vm erihuviga).
  3. Soovin perekonnana rohkem koos aega veeta ning seeläbi perekonnasiseseid ja põlvkondadevahelisi suhteid tugevdada (ka nt reisiv või mitut kodu omav elustiil).

Hendrik Noore magistritöös (2021) sama teemat kohta andmeid uurides moodustus kaks peakategooriat:

  1. ideelised koduõppurid
    • (peresid iseloomustas suur teadlikkus koduõppe korraldamisest ning võimekus organiseerida koostööd kooli ja teiste sarnaste peredega.
    • Samuti võis täheldada, et mõnel juhul toetas koduõppe teadlik valik pere liikuvat elustiili)
  2. kodusõppijad juhuse tahtel. Koduõpe juhuse tahtel jaguneb omakorda kolmeks alakategooriaks:                  
    • Õpilase koolitrauma (lapse stressitaluvuse läve ületamine koolis; õpetajatepoolne märgistamine, mis surus lapse mittesoovitavasse “paha lapse” rolli; koolirõõmu puudumine; koolis läbivalt kogetud igavustunne; kliiniliselt diagnoositud depressioon); lähedaste suhete puudumine koolis ning varajane ärkamiskohustus lisas kaalu koduõppe kasuks otsustamisel.
    • Koolikorralduslikud põhjused (õppetööga võrreldes läheb liiga palju aega distsipliini hoidmise ja kehtestamise peale; kui huvi mingi teema vastu oli ärganud, algas juba järgmine tund; lapse kui kordumatu indiviidi ja tema vajaduste mittemärkamine õpetajate poolt; distsipliini saavutamiseks kasutatud lapse eneseväärikust riivavat karistamist; kodutööde suur kogust, mis lämmatas lapse elavad huvid; puudulike hinnete ja puudumiste tõttu järelevastamisega kaasnev bürokraatia.
    • Tugiteenustega seonduvad põhjused (kooli pakutavate hariduslike tugiteenuste ebapiisav rakendamine või mittetõhusad meetmed). 


Aga iga pere põhjus on siiski eriline ja  võib olla mitu erinevat põhjust põimunud. Koduõppe valiku põhjus oleneb paljus sellest, kes me oleme ja millesse me usume, mis on meie väärtused.

Miks valiksid koduõppe oma perele sina? Tule ja jaga oma mõtteid koduõppevanematega siin.

Hirmud koduõppega alustades

Vahel juhtub, et kuigi plaan oli hea, siis koduõpe katkestatakse esimeste tagasilöökide juures või ei julgeta isegi esimesi samme astuda, et koduõppeni reaalselt jõuda. Põhjuseks on enamasti vanema hirmud või siis korralduslikud probleemid. Enamasti on siiski mõlemad lahendatavad, kuigi loomulikult on ka juhuseid, kus koduõpe ei sobigi perele ja selle katkestamine on igati lapse huvides.

Mitmed koduõppevanemad on väljendanud raskusi toimetulekus koduõppe läbiviijana:

  • koduõppe tulemuste jälgimine ja analüüs – stressi ja pingetega toimetulek, enesejuhtimine,
  • tugivõrgustiku ja kogukonna loomine, suhted kooliga;
  • eelkõige aga igapäevase õpikeskkonna kujundamisel.

Pea kõigil vanematel on esinenud kahtlusehetki, mil nad tundsid, et koduõpe võib laste tulevikku silmas pidades piiravaks teguriks osutuda. Hirmude allikaks võib olla

  • laste võrdlemine kooliskäivate eakaaslastega.
  • Teinekord tekitab muremõtteid vestlused tuttavate ja sugulastega, kes ei ole koduõppega sisuliselt kursis.
  • Kui on ootused õpetajale kui kõiketeadvale elavale wikipeediale, siis võib tekkida hirm, et seda rolli ei suuda koduõppevanemana küll täita.
  • Kindlasti on koduõppevanemaid sarnaselt koolilaste vanematega tabanud ka abstraktsemat laadi himud – kas nende lapsed saavad elus üldiselt hakkama, kas leiavad tööd ja oskavad luua tähenduslikke inimsuhteid.

Sellised mõtted on teatud määrel kasulikud, sest ajendavad tegema vajadusel kasulike muutusi ja täiendusi, kuid kehvasti on siis, kui hirmud halvavad ja tegevusi ei järgne, koduõpe katkestatakse. Viimasel ajal on mul olnud koduõppe teemadel rohkelt vestlusi. Varasemast rohkem peresid Eestis kaalub sügisest alustada koduõpet, kuid nad on siiski veidi murelikud, sest ikka leidub mõni “heasoovlik tuttav”, kes neisse kahtlusi süstib mõne järgneva müüdiga hirmutama tulles.

Hirm number 1: Ma ei ole õpetaja…olen lihtsalt lapsevanem…õpetaja teab, kuidas last kõige paremini õpetada.

See on tõest kõige kaugemal. Lapse vanemad tunnevad oma last kõige paremini, mistõttu on neil pühendumise korral isegi lihtsam organiseerida tõhus õpikeskkond. Jah, see eeldab nuputamist, kuidas laps kõige paremini õpib, millised on tema nõrkused ja tugevused ning mida laps vajab, et olla edukas. Lapsevanemad ei pea oma lapse õpetamiseks õpetajakoolitusse minema – seal keskendutatakse ikkagi pigem suurte klassikollektiivide õpiprotsessi juhtimise õppimisele. Kui laps on võimeline materjali õppima, siis on ka lapsevanem, isegi kui see tähendab õppimist koos temaga! Muide, kuidas vastaksid sina, kui su koduõppija küsib: “Kui üks õpetaja ei suuda koolis kõiki aineid õpetada, siis kuidas üks õpilane peab suutma kõiki aineid õppida?” 😀 Küll aga on tõsi, et vanem peab olema teadlik õpikäsitusest, õpiprotsessi kujundamisest. Õnneks on veebis ja kirjastustelt võimalik erinevaid materjale saada, samuti on sotsiaalmeedias ja koduõppeosakondades tugigruppe, abvalmis kogemusnõustajaid, kes toetavad ja jagavad oma materjale, õpikuid, kogemusi. Ka meie veebiseminaridelt leiad loodetavasti häid ideid ja saad teiste perede kogemustest õppida. Loe näiteks seda postitust: Vanema roll koduõppes.

Hirm number 2: Lapsed peavad koolis käima, et regulaarselt suhelda. Koduõppelapsed ei saa hakkama hiljem, sest ei oska suhelda, käituda.

See hirm lahustub kiirelt, kui oled näinud mõnda koduõppijat. Tegelikkuses on koduõppija enamasti suurepäraste sotsiaalsete oskustega, sest:

  • tal on rohkem nn pärissuhtlusvõimalusi kui kooliskäijal – rohkem aega sõprade, huviringide jmt jaoks.
  • Koduõppijate vanemad enamasti ka otsivad teadlikult ja rohkem võimalusi suhtluse edendamiseks. Nad teavad, et pikaajalistes gruppides osalemine on oluline suhtlemisoskuste arengule ja aitavad tõsta/hoida motivatsiooni õppimises. Mitmed koolid pakuvad koduõppijatele võimalust üritustel ja huviringides osaleda.
  • Koduõpe annab võimaluse soovi korral ka mõneks ajaks suhtlemisest puhkust saada ja endale ja oma huvidele keskenduda, ka see on mõnes eluetapis hea ja vajalik.
  • Mõelgem, kui palju suhtlemist lapsed klassiruumis tegelikult saavad. Kui lapsed kooli jõuavad, võib neil olla paar minutit, et sõbraga vestelda ja siis on aeg individuaalset või frontaalset tööd alustada – grupitöid on minimaalselt. Suurema osa koolipäevast ei tohi lapsed omavahel rääkida, kui õpetaja neile luba ei anna. Tihtipeale kiirustatakse lõuna ajal sööma enne, kui aeg otsa saab, mis ei jäta liiga palju aega rääkimiseks ja sotsialiseerimiseks.
  • Kahjuks on hoolimata kiusuvastasest võitlusest koolides palju vägivalda. See on probleem ülitundlikele ja neuroerilistele noortele, kes ei talu lärmi, ebaõiglust või jäävad kiusajatele silma oma erineva maailmataju tõttu. Kiusatud ja hirmu all koolis käivad lapsed ei saa õppimisele keskenduda ja kool ei saa olla positiivne kogemus, kui kiusamine on pildis. Koduõppevanematel on sõna otseses mõttes võim paigutada noored positiivsesse keskkonda ja hoida eemal pidevast pingest, sealhulgas olukordadest, kus neid võidakse kiusata. Mõned nimetavad seda ülekaitsvaks vanemluseks, kuid teiste arvates on see lihtsalt hea viis kasvatada noortes enesehinnangut ja enesekindlust, nii et nad oleksid paremini varustatud edaspidi selliste olukordadega toime tulema, kus keegi käitub agressiivselt, ilma et see nende vaimset tervist halvendaks. Kas see nõuab vanematelt rohkem pingutust? Absoluutselt, aga see on seda väärt.
  • Ka pere on grupp, kus õppida suhtlemist, õpioskusi, empaatiat. Tuleb välja, et enamasti lausa ideaalses suuruses grupp, sest teadus teab, et optimaalne õpigrupp on 4 inimest.
  • Isevalitud grupis on lihtsam jõuda koostööfaasi. Nagu igas grupis, tuleks ka koduõppeperes liikuda koostöisuse suunas ja nagu igas grupis, tuleb selleks läbida mitu grupi arengufaasi, nende kohta loe siit. Alati on läbitavate seas ka vastupanufaas. Soovitan: jää loomulikuks, tekita vestlus, tee koduõppija uudishimulikuks. Kui see vestlus ei vii kuskile, siis on ilmselt juba väike mõra suhtes ja usalduses tekkinud, kuid jätka vestlust siiski – nt sa saad sellest rääkida, miks ta ei taha rääkida, jne.
  • Koduõppes toimub enamasti õppimine läbi suhtlemise, vestluse. Kumb kujutluspilt sul tuleb, kui mõtled õppimisest ja mis on täiskasvanu roll, mida soovid: kas oled tahvli ees jutlustamas või nendega kamina ees kõrvuti vestlemas? Kas tahad, et laps ise otsib raamatust vastused ja saate koos arutada edasi sel teemal või et loed talle õpikut ette? Vestluse kaudu õppimine võib olla aeglasem, aga on u 5 korda sügavam kui loengu kuulamine, vaata seda :

Mida arvad sina koduõppijate suhtlemisoskusest ja -võimalustest? On sul mõni koduõppehirm? Tule, vaatame hirmudele otse silma veebiseminaris üheskoos.
Loe ka siit:

Kust leida julgus võtta laps koduõppele?

Vanema roll koduõppes

“Ma olen alati valmis õppima, kuid mitte alati ei meeldi mulle, kui mind õpetatakse.”

Winston Churchill

Kui haridussüsteem on suur kaubalaev, siis koduõpet võiks võrrelda väikse mootorpaadiga – palju paindlikum ja kiiremate manööverdamisvõimalustega liikumisviis haridusvetel. Kiirelt muutuv maailm aga vajab paindlikkust üle kõige. Maailma Majandusfoorum toob esile tulevikuoskustena kriitilist mõtlemist, kommunikatsiooni, kreatiivsust, koostööd; OECD on öelnud, et aastaks 2030 on kõige olulisem omadus empaatiavõime ja Eesti Haridustrateegia 2035 keskne mõiste on õppima õppimise oskus kui baasoskus. Kui me seame selle esikohale, siis tuleb olla valmis paindlikuks ajakasutuseks, kaasata uusimad teadmised motivatsiooniteooriatest (nt kasutada aktiivõppemeetodeid, autonoomia võimaldamine), soodustada hirmuta vigade tegemist jne. See kõik eeldab uuenenud st KONSTRUKTIVISTLIKU ÕPITEOORIA rakendamist.

KONSTRUKTIVISTLIKU ÕPITEOORIA järgi õppimine pole ämbri täitmine, vaid tule läitmine st mitte passiivne info vastuvõtmine või “lattu” panek, vaid õppides loob õppija uut teadmist ise, aktiivselt. Seejuures tuleb arvestada, et iga õppija õppimise tulemus saab ja peabki olema erinev, sest õppija varasemad kogemused ja teadmised mõjutavad seda, kuidas ta töötleb uusi teadmisi. Oleme ilmselt kõik kogenud, kuidas õppija ei reageeri kunagi õpitavale ühtemoodi st me saame asjadest erinevalt aru – me reageerime mitte välisele stiimulile kui sellisele, vaid oma tõlgendusele antud stiimulist.

Paljude perede jaoks on see väga oluline teema, sest seondub koduõppe missiooniga ning lahustab hirme. Mitmed pered on lausa öelnud, et nende lapsed on koduõppel, sest suudavad luua neile sobiva õpikeskkonna paremini kui õpetaja suures klassis, mis pole tõenäoliselt veel konstruktivistliku õpikäsitlusega liiga heas kooskõlas. Samas, tihti tunnevad koduõppevanemad hirmu nn õpetaja rolli ees.

Mis on vanema kui õpetaja roll konstruktivistliku õpikäsituse järgi?

1. Olla eeskuju õppimises. Isiksusliku arengu protsessid e küpsemine on looetavasti koduõppevanemal seal maal, et suudab olla täiskasvanuna eeskujuks küpse mõttemaailma ja väärtushinnangutega.

2. Pakkuda õppimiseks sobivat keskkonda sh sobivat raskusastet st lähima arengu tsooni. Õppjal on 2 arengutaset Võgotski järgi: a) tegelik arengutase, mis õppijal on juba olemas ning sellel tasemel on õppija
võimeline lahendama probleeme iseseisvalt; b) potentsiaalne areng (lähima arengu tsoon): arengutase, kus õppija on võimeline
probleeme lahendama ja materjali mõistma juhendajaga ja/või kaaslastega koostöös. Õppimine toimub potentsiaalse arengu tasemel, see haarab kognitiivseid struktuure, mis on küpsemisfaasis, kuid mis saavad küpseda ainult koostöös teistega või kellegi juhatusel.

3. Võimaldada õppijal õppida õppimist, õpioskusi. Siin on vanema roll teadlikkustada, et õppetegevused, õppeained ja vahendid on vaid viis, kuidas seda põhiülesannet täita. Seega saab olla siin paindlik ning näha erinevas tegevuses nt ennastjuhtivas iseseisvas ka mängulises tegevuses õppima õppimist. Optimaalne õpigrupi suurus on muide sots.konstruktivismi teooria järgi 4-5 inimest, seega koduõppes märksa lihtsam õppimist võimalikuks teha kui koolis, kus rühmatöid ikka veel liiga vähe kasutatakse. Õpetaja/vanema ülesandeks on juhtida gruppide moodustamist, diskussioonide läbiviimist,
vahendada ja struktureerida inimestevahelisi vastasmõjusid; abistada õppijaid spontaansete mõistete äratamisel, ideede väljendamisel ja arutamisel grupis ning ühisel avastamisel.

4. Kaasata õppija igas õpifaasis. Vanem peab olema teadlik õpifaasidest kuna vastutab, et õppija saaks algfaasis oma eelteadmised aktiviseerida ning lõppfaasis on vaja suunata õppija refleksiooni ja enesehindamist tegema, samuti tagasisidet küsima. Hindamine on osa õpiprotsessist ning seotud eelkõige õppija eneserefleksiooni ja iseenese arengu jälgimise ja hindamisega – koolisüsteemis kahjuks on sellest hindamise tähendusest üsna kaugele triivitud.

5. Üks oluline asi õpiprotsessis on õppida ennast paremini tundma ja juhtima enda emotsioone, ennast motiveerida – siin on vanema roll olla teadlik motivatsiooni ja emotsioonide reguleerimise põhimõtetest, toetada õppijat enese motivatsiooni käivitamisel ja hoidmisel. Näiteks, leides viise, kuidas õppija saab rahuldada kuuluvusvajaduse ja
pädevusvajadus. Sotsiaalse konstruktivismi teooria järgi motivatsioon käivitub õhukeses alas tundmatu väljakutse hirmu ja tuntud teadmise igavuse vahel. Hirmu aitavad maandada kaaslased ja nende
pädevus ning igavuse ületada kaaslaste teadmatus, mis lubab väljenduda osaleja pädevusel. Seda soodustab täiskasvanu/juhendaja poolt organiseeritud interaktsioon õpiprotsessis.

6. Konstruktivistlikus õpikeskkonnas uurib õpetaja kõigepealt õppijate olemasolevaid mõisteid ja kontseptsioone. Siis korraldab ta neile võimalusi oma arusaamade viimistlemiseks või ümber töötamiseks, tuues esile vastuolusid, esitledes uut informatsiooni, küsides küsimusi, haarates ja julgustades õppijaid uurimisse, mille peamiseks eesmärgiks on esitada väljakutseid olemasolevatele mõistetele ja mitte “õigete” vastuste
meeldejätmine. Ka seda on koduõppes orgaaniliselt üles tulevatel teemadel/küsimustel põhinevatel vestlustel lihtsam korraldada kui koolis.

Omast kogemusest võin kinnitada, et vanem võiks ka õpetajarollis jääda eelkõige iseendaks, ehedaks ja mitte panna nö õpetajamütsi pähe loengupidamiseks. Tavapäraselt me ju nii ei suhtle lastega. Tegelikult ei ole see ka loomulik õpetamine ega õppimine ja lapsed teavad seda instinktiivselt, muutuvad ettevaatlikuks, kui kodust proovitakse teha kooli ja armastatud vanemast õpetajat. Kui tiimijuht /vanem on autentnte, käitub sellinea nagu ta on, siis tunnevad kõik end turvaliselt; julgevad teha vigu, kõigi pereliikmete loovus läheb lahti. Ka vanem ise tunneb, et vabaneb ressurss selle arvelt, et ei pea mängima kedagi, kes ta ei ole. Olulisem on, et vanem usub elukestvasse õppesse, on õpivõime ja õpisooviga, tolerantne. 

Milline on vanema/õpetaja roll koduõppes sinu arvates? Arutame koos veebiseminaril siin.

Koduõpe Eestis

Koduõpe ei ole Eestis uus, see seadustati Eestis juba 1992. aastal ja alates 2008. aastast on võimalik koduõppel olla põhikooli lõpuni.

Hiljuti tellis HTM uuringu koduõppe väljakutsetest Eestis täna. Uuringu tulemusi tutvustavas veebiseminaris toodi esile, et lapsevanema taotlusel koduõppel olevate laste hulk on viimastel aastatel Eestis järjekindlalt tõusuteel: kui aastal 2012 oli koduõppel lapsevanema taotlusel 88 last, siis aastal 2017 oli neid lapsi juba 368 ja 2022 üle 700. TLPK koduõppeosakonna töökorraldust peeti nii heaks, et meid kutsuti veebiseminaris oma tööd tutvustama. Tõdeti, et seaduse järgi ei tohiks ükski kool keelduda, kui pere avaldab soovi laps koduõppele jätta. Kahjuks on see tegelikkuses komplitseeritud, sest  klassiõpetajad on niigi erinevate ülesannetega koormatud ja koduõppe koordineerimine on küll imetore töö, aga siiski võtab palju energiat ega ole eraldi tasustatud. Valitakse pigem koordinaatoriga kool nt https://www.luterlik.edu.ee/koduope/

Eestis rakendatakse koduõpet kahel juhul: koduõpe tervislikel põhjustel, mida rakendatakse juhul kui õpilase terviseseisund ei võimalda tal kooli päevakavas ettenähtud õppes osaleda ning koduõpe vanema taotlusel, mida rakendatakse juhul kui lapsevanem soovib põhiharidust
omandava õpilase õpet iseseisvalt korraldada. Mõlemal juhul toimub õppetöö valdavalt koolist eemal. Erinevus seisneb selles, et koduõpet tervislikel põhjustel korraldab kool, lapsevanema taotlusel koduõppel olles on õppe korraldajaks ja finantseerijaks lapsevanem, kes vastutab ka õpitulemuste saavutamise eest.

Veel on kaks terminit, mida tuleb eristada: sellest, kui väga koduõpe ja distantsõpe erinevad üksteisest olulistes aspektides, oleme kirjutanud Õpetajate Lehe artiklis. Meie koduõppeosakonnas on võimalik valida juhendatud koduõpe, milles on põimitud koduõppe ja distantsõppe parimad praktikad – kasutame nii otsekontaktiga veebitunde, kus õpilased arutavad, mida nad nädala jooksul kodus õppisid, kuidas millestki aru said; kuulavad veebitunnis üksteise arvamusi jms; kui ka asünkroonset õpet st õpitakse kodus vanema juhendamise. Vanemate toetamiseks ja juhendamiseks on veebiseminarid, kus arutatakse kuuks planeeritud õpieesmärkide ja -tegevuste ning hindamise üle.

Mina ja meie osakonna teine koordinaator Irja käisime koduõppest Eesti moodi rääkimas “Õpime koos” taskuhäälingus – kuula meid siin.

Eesti koduõppest on tehtud kaks magistritööd, neid saad lugeda veebis: Kärt Kao. “Lastevanemate tegevused koduõppes ja nende arvamused koduõppe eelistest, kitsaskohtadest ja arendusvõimalustest.”
Hendrik Noor “Koduõppe perede vaated kooli ja kodu koostööle ja selle arendusvõimalused”

Kui Sind huvitab koduõppe võimalus, aga Sa veel ei ole otsustanud, siis soovitan uurida koduõppe kohta Eesti Koduõppe Ühingu kodulehelt http://www.koduope.ee/

ja tule veebiseminarile “Koduõppe alused”, et saada infot ja suhelda koduõppevanematega. Mõne pere kogemusest saad lugeda siit:

Loore kokaraamatuprojekt

Levila lood

Riinu intervjuu

Kaire intervjuu

Kaire Ööülikoolis

Kairi lugu

Marrini intervjuu

Osvaldi intervjuu

Algab kursus “Koduõppe alused”

Kui soovid meile koduõppele tulla septembrist alates või lihtsalt niisama koduõppevanematega mõtteid vahetada, siis oled oodatud osalema meie veebikursusel, mis toimub veebruarist maini kord kuus laupäeviti kell 11-14.

Sellel õppeaastal veebiseminaride kuupäevad ja teemad:

12. veebruaril kell 11-14: MIKS koduõppel olla

  • Mis on koduõpe? Erinevais terminites orienteerumine.
  • Uuringud koduõppest Eestis:
  • Mis on koduõppe mõte? Mis on meie koduõppepere missioon?
  • Õpikeskkond ja õpikäsitus. Konstruktivistliku õpikäsituse rakendamisest kui ühest koduõppe eelisest.
  • Koduõppevanema/õpetaja roll uues õpikäsituses:
  • Hirmud koduõppega alustades

12. märts kell 11-14: KUIDAS koduõpet läbi viia

  • IÕK e individuaalse õppekava planeerimisest ja elluviimisest
  • Õppijast lähtuva õppe kavandamine, tugevustest lähtuva õppe kavandamine
  • Hindamine kui osa õpiprotsessist
  • Juba toimuva õppimise märkamine
  • Õpikeskkond ja õpikäsitus. Konstruktivistliku õpikäsituse rakendamisest
  • Koduõppevanema/õpetaja roll uues õpikäsituses
  • Õpifaasid

23. aprill 11-14: MIDA koduõppes teha

  • Motivatsioon, selle käivitamine ja hoidmine
  • Iseseisvus vs koostöö
  • Koduõppe faasid konfliktist koostööni
  • Vabaõpe Eesti kontekstis
  • Raskusastme kohandamine 
  • Suhtekeskkond, emotsioonide reguleerimine
  • Suhtlemine, sotsiaalsed oskused

14. mai 11-14: Koduõppevanema enesehool

  • Tugivõrgustiku loomine, kogemustega koduõppeperedega suhtlemine
  • Kovisioon ja eneseareng
  • Kokkuvõte 4 moodulist

Rega: https://forms.gle/z8kqvxiYjtUJFh3B9

Jaga: https://fb.me/e/2IzmE1Dw1

Meie kursused on siiani olnud meeleolukad ja sisukad, heas seltskonnas on olnud põnev nii koolitajatel kui osalejatel. Loe eelmiste kursuste kohta tagasisidet.