Kuulasin podcasti ja sain sealt taas nukrakstegeva meeldetuletuse, et koolimeeldivus (st kuivõrd lastele koolis meeldib) on Eestis üks Euroopa madalamaid. Lohutuseks mõtisklesin koos koduõppijaga podcastis kuuldust ja ka koduõppe eelistest. Vestluses jäi kõlama, et kuigi koduõppes saab samuti kujundada kahjustava õpikeskkonna, juhul kui ei saada aru, kuidas inimese psüühika toimib, on siiski harvemini koduõppes õpikeskkond võistluslik ja hirmutav, aga just selline õpikeskkond kahjustab õppimist toetavaid ajuprotsesse.
Podcastis rääkis Grete Arro:
„Keskendumine, ebaolulise pidurdamine, ümberlülituvus, mõtlemise paindlikkus, varasema info ja uue info omavahel sidumine ja mõtestamine – kui sa tahad, et need protsessid hästi toimiksid, siis sa tead, et need protsessid on kõige enam kahjustatud ja haavatavad ärevuse, stressi, hirmu, häbi ja muude negatiivsete emotsioonide poolt.“
“…ainult psühholoogilise heaolutundega lapsed on võimelised maksimaalselt saavutama oma akadeemilist potentsiaali.“
“Tähtis on laste õppimist toetada inimväärikust hoidvalt…Nõudlik tähendabki seda, et me loome kogu aeg olukorra, kus lapsel on hästi julge nii-öelda pingutada, vaeva näha, pusida kaugemale.“
Millised on senise koolisüsteemi tagajärjed? Mida toob kaasa, kui kool on anonüümne, võistluslik ja külm? Kui õpikeskkonnast sõltub sel määral meie vaimne tervis ja planeedi heaolu, siis kuidas saame koduõppes teha paremini? Kuidas vähendada välise tunnustamise vajadust ja lasta õppijal ennast tundma õppida?
Arro selgitab, et kui noor peab minema järgmisesse elufaasi nagu ülikool, töö või kutsekool, siis ta tegelikult ei tea, kes ta on. „… Sest ta õppis ära, et see pole tähtis, mida sina mõtled, kes sina oled.“
Teine tagajärg on pidev välise tunnustuse vajadus, mis toob omakorda kaasa materialistlikud väärtused ja sellega seotud vaimse tervise mured. „Võib võrsuda inimene, kes … ise ei ole nö kontaktis sellega, kes ta ise on, aga saab aru, et kogu aeg on vaja saada häid hindeid.“
Koduõppes on tegelikult lihtne olla nn õpilasekeskne ja rakendada nüüdisaegset õpikäsitust: tunda huvi õpilase huvide ja eripära vastu, innustada õpilast endale ise eesmärke seadma, pakkuda talle valikuvõimalusi, innustada teda koostööd tegema. Saab minna veel kaugemale nt eemaldada valemist hindamine, võistluslikkus, negatiivne pinge, sotsiaalne ja psühholoogiline ärevus.
Kogu õppimine saab olla mõtestatud. Koduõppes on loomulik on rääkida sellest, mis koduõppijat väga huvitab ning siduda seda õpitavaga või lihtsalt alustada sellest teemast või siis panna rõhk sellele nüansile teemat õppides. Koduõppes õpilased saavad valida ka seda, kas ja kuidas nad oma teadmisi näitavad: tehes esitlust, kedagi õpetades st suuliselt – Kedagi õpetades õpime teatavasti ise kõige paremini ja seetõttu on VÕK programmis võimalik ka veebtundides seda aeg-ajalt teha: juhendaja jagab nädala 1.tunnis õpilased rühmadeks ja annab igale rühmale mingi alateema iseseisvalt selgeks õppida. Seejärel õpetab iga rühm oma iseseisvalt selgeks õpitud teemat teistele rühmadele. Mõnikord palub juhendaja õpilastel endil tunde ette valmistada, see meeldib erti 1. kooliastme õppijatele. Aga veel saab oma teadmisi näidata tehes referaat, katse, plakat, kirjutades essee õpiku vm materjali abiga, valikvastustega test teha jms. Motivatsiooni tõstmiseks on hea pakkuda valikuid, näiteks kirjanduse hinde saamiseks saab anda valikuks õppijale mitu võimalust: 1) kirjuta loetud novellile järg, 2) arutle novelli põhjal kuuluvustunde või üksilduse teemal, 3) kirjelda novelli atmosfääri ja analüüsi tegelasi.
Õppe mõtestatusele aitab kaasa eesmärgistamine ja see ei saa koduõppes ununeda, sest igal perel on vaja õppeaasta algul individuaalsesse õppekavasse kirja panna, mis teadmisi 1.poolaastal soovid omandada ning eesmärgistamisele saab anda veel sellise ägeda vindi juurde, lisades kokkuleppe – millist hinnet selle aine eest sel poolaastal sead eesmärgiks saada, sest vastavalt saab siis täpsustada õpieesmärke. On väga oluline, et noor teadvustaks, mida ta õpib ja kas ja miks tal õpitut elus vaja läheb. Iga suurema teema alguses oleme soovitanud koduõppevanematel selgitada välja kolm-neli asja, mida noor selle teema kohta juba teab, ning kolm-neli asja, mida tahab selgeks õppida ning kus õpitut kasutada.
Soovitan kuulata Grete Arro mõtteid hardusest podcastis https://epl.delfi.ee/artikkel/120285614/grete-arro-kool-kus-lapsel-pole-hea-tuleb-kinni-panna
Ole muutus, mida oled oodanud :) 