Muusika kaudu õppimine

Minu lapsed on muusikast ja pillimängust huvitatud. Lõimin muusikaõpetust mitme ainevaldkonnaga nt keeleõppega. Üks lõbusamaid ja meeldivamaid viise selleks on võõrkeelne laul (laulumäng). Meloodia aitab teksti paremini meelde jätta, kui laulmist saadab ka liikumine, siis on veelgi rohkem neid õpilasi, kes suudavad asja edukalt omandada. Eriti kui  laulusõnade illustreerimiseks kasutada jooniseid, pantomiimi, reaalseid esemeid. Inglise ja vene laule tundes annan neile võimalusi mõista kultuurikonteksti, mõista kõnes ja ilukirjanduses kasutatavaid vihjeid jms.

Noodisüsteemi õppimisel on kasu selle seostamisest matemaatikaga ja vastupidi. Kahjuks ei ole ma muusikateoorias nii pädev, et ise seoseid luua. Loodan prof.muusikaõpetajale ses osas.

Minu lastele pakub huvi IKT abil seostada muusika kunstilise ja füüsikalise poole – näiteks lindistatud materjali töödelda, muutes võnkesagedust, amplituudi või spektrit. Selline tegevus aitab õpilastel praktiliselt mõista, mida iga helilaine parameeter tähendab ja neid seaduspärasusi muusika töötlemisel ja loomisel kasutada.

Arvuti abil on lihtne muusikat töödelda – lõigata, transformeerida, miksida. Kui analüüsitakse enda ja teiste töö tulemusi, siis selgub praktiliselt mitmesuguste muusikateooria terminite – taktimõõt, helistik, lahendused jms – tähendus. Kui õpilane oma muusika loomisel muusikateooria põhimõtteid ignoreerib, tuleb tulemus heal juhul kummaline. Arvuti avardab võimalusi muusika üles märkimiseks – vastavate programmide abil saab muuta nii nootide kirjutamise kui lugemise lihtsaks ja piltlikuks. Õppijal on ka põnev lasta arvutil ette mängida oma loodud helijärjendeid, nende analüüs ja parandamine aitavad kaasa muusikalise kirjaoskuse tekkele. Arvuti võimaldab ka oma laulu (pillimängu) lindistada, töödelda, saatega kombineerida jne. 

Paljude laulude ja muusikapalade sisu on seotud looduse ilu ja suurejoonelisusega. Selliste muusikapalade kuulamine ja esitamine aitavad tekitada loodussäästlikku maailmapilti. Muusikat ja füüsikat sidudes nt laineliste loodusnähtuste (näiteks valguse) kombineerimisel helilainetega võib teha valgusmuusikat. Oleme rääkinud seoses liivahiirte pidamisega, et füüsiliste parameetritega on seotud ka helide tajumine – näiteks teatud sagedustel helid pole inimeste enam kuuldavad, hiirtel on. Huvitav on ka uurida nootide füüsikalisi parameetreid (sagedused jms) ning avastada seaduspärasusi helirea ja seda kirjeldavate arvtunnuste vahel (näiteks, et heli, mille võnkesagedus on 440 Hz, on muusika keeles esimese oktaavi “la”.)

Muusika on aastatuhandeid olnud oluline osa inimühiskonnast ja kultuurist. Kui õppijad teavad, millist rolli mängis/ mängib muusika erinevates riikides ja kultuurides (läbi erinevate aegade), annab see neile sügavama tunnetuse selle kultuurivaldkonna kohta. Lisaks sellele laieneb õppijate maailmapilt ja silmaring, suurenevad ühiskonna- alased ja kultuuriloolised teadmised.  Eesti ajaloos on muusikal, eriti koorimuusikal olnud eriline roll. Esimene laulupidu 1869 oli väga olulise tähtsusega rahvuslikult ärkamisel, ENSV ajal suutsid just laulupeod hoida rahvuslikku aadet ning Eesti taasiseseisvumist nimetatakse laulvaks revolutsiooniks. Kui integreerida ajalookursus ande- ja oskusainetega (muusika, kirjandus, kunst, draama, tants), siis loob selline õppimisviis palju individualiseerimise võimalusi, samuti on sellise õppimise tulemusena saadud teadmised terviklikumad ja süsteemsemad, püsides seetõttu ka paremini meeles ning luues nii aluse ka uute teadmiste seostamiseks.

Muusika toetab inimese identiteeti mitmel tasandil – rahvustunde üks osa on ühine rahvushümn (või ka mõni mitteametlikult sellesse staatusesse tõusnud laul), oma tähendus on sõjaväe marsilauludel (ja selle toime erineb paraadil ning tõelisesse lahingusse minnes), grupikuuluvust ja sotsiaalset staatust väljendavad ka muusikaeelistused jne. Mitmed ühiskonnaõpetuse põhimõisted on muusikaga seostatavad – näiteks proove, samuti õppijate omaloomingulisi projekte saab juhtida nii autokraatlikult kui demokraatlikult, üsna lihtne on praktiliselt läbi proovida mõlema juhtimisstiili plusse ja miinuseid sõltuvalt situatsioonist.

Muusika on läbi aegade olnud väga tihedalt seotud just religiooniga. Läbi aegade on valitsev religioosne suund tellinud muusikutelt olulisi ja töömahukaid teoseid. Paljud klassikalise muusika tippteosed on religioosse sisuga. Euroopa kunstiajaloo tundmine ilma vähemalt elementaarsete teadmisteta kristlusest pole mõeldav. Ka ida kultuuride, aga täpselt niisamuti eesti rahvuskultuuri puhul on religioosne-mütoloogiline element muusikas üks olulisemaid.

Tänapäeval on muusika majandusega tihedalt seotud, saab rääkida eraldi majandusharust – muusikatööstusest. Olen mõelnud integreerida muusika- ja majandusõpetus mõne praktilise projekti kaudu, näiteks korraldada muusikaline tuluõhtu ekskursiooniks raha kogumiseks, siis omandavad lapsed teadmisi ja oskusi, mida neil suure tõenäolisusega läheb vaja ka tulevases tööelus.

Muusikas on suur osa ka suhtlemisel ja rollimängul. Grupitunnetuse ja soorollide kujundamisel võib kasutada mitmesugust muusikalist tegevust.
Eriti avalduvad soorollid duettides, aga ka koori- ja ansamblimuusikas on palju sellist, mille areneb sooline identiteet. Muusika on tähtis ka perekondlike traditsioonide juures.

Erinevate riikidega tutvumise juurde geograafias võiks kuuluda ka selle maa (rahva)laulu õppimine (või sellega video vms abil tutvumine). Kui integreerida geograafiat ande- ja oskusainetega (tutvuda paralleelselt riigi geograafilise asendiga ka selle maa muusika, kirjanduse, kunsti, draama ja tantsuga), või – veelgi parem – tuua sisse ka ajaloolis-poliitiline mõõde, siis loob selline õppimisviis palju individualiseerimise võimalusi.

Mu tütar käib tantsutrennis, kus muusika ja liikumine seostuvad läbi rütmika, võimlemise muusika saatel või musitseerimise saatmisel liikumisega.Muusika tunnetamine läbi liikumise annab mõlemale uue väärtuse ja dimensiooni.

Kõiki kunstiaineid seob see, et need arendavad inimeses originaalsust ja artistlikkust. Ande ja oskusainetes on oluline praktiline tegevus, need ained toetavad vaimset vabadust ja haaravad lisaks isiksuse ratsionaalsele poolele kaasa ka emotsionaalse ja spirituaalse. Kõiki kunstiaineid seovad mitmed ühised mõisted – loomine, interpretatsioon, kompositsioon, harmoonia, rütm, klassika, modernism (impressionism,

ekspressionism jne), kitš jne, jne. . . Nende mõistete käsitlemisel ühes aines on hea tuua paralleele ka teistest kunsti- ja kultuurivaldkondadest.

Kirjandusvaramus on mitmeid teoseid muusikaga seotud inimeste – nii heliloojate, lauljate kui interpreetide kohta. Nende teoste lugemine aitab muusikahuvilisel seda kunstiala sügavamalt mõista, empaatia kaudu ka tegelastele kaasa elada ning endale eeskujusid leida. Külastame balletietendusi ja teatrietendusi, milles muusikal on suur roll.

Kujutava kunsti süžeesid saab edasi anda ka muusika keeles. või muusika järgi joonistada. Muusika saatel käsitöö tegemine jm töötamine mõjutab meeleolu, aga mitte ainult seda – sobilik rütm võib ka tõsta liigutuste kiirust ja ühtlust. Vanasti saatis ühistööd sageli ka laul, tänapäeval on muusikalise saate võimalusi palju.

Kasutasin ideede kogumiseks Jaak Jürimäe Ande- ja oskusainete võimalustest õppekava üld- ja valdkonnapädevuste arendamisel. Projekti kokkuvõte TÜ õppekava arenduskeskusele vt  https://www.ht.ut.ee/sites/default/files/ht/p2devused_oskusainetes.pdf