Veebipõhine õppeprogramm koduõppijale kujundab ennastjuhtivat õppijat

V nagu veebipõhine,

Õ nagu õppeprogramm,

K nagu koduõppijale/koduõppevanemale/koolile.

Mis on VÕK:

OÜ Viisakas pakub  VÕKi e veebipõhist õppeprogrammi koduõppijale. Teeme koostööd nn koduõppesõbralike koolidega ja peredega, kes on oma lapsed jätnud vanema soovil koduõppele. Tänu mitmeaastasele arendusele ja kogemusele koostöös Tartu Luterliku Peetri Kooli koduõppesuunaga saame perede ja koordinaatorite tagasiside põhjal öelda, et koduõpe koos VÕKiga kujundab ennastjuhtivat õppijat. 

Mida VÕK sisaldab:

  • aineid lõimivaid ülesandeid, mis on koostatud Opiq ja Seesaw veebikeskkondades esitamiseks;
  • individuaalse õppekava lisa ehk töökava eeltäidetud vormi, mille abil on võimalik:
    • koolil ülesanded hinnata,
    • vanemal õppetegevusi kohandada ja täiendada ning hindamiseks koolile esitada;
  • vanematele, aineõpetajatele ja koordinaatoritele mõeldud veebiseminare (sagedusega kord kuus), kus saab ühiselt arutada koduõppe teemadel sh töökava kohanduste ja lisanduste tegemise osas;
  • võimalust osaleda veebipõhises õpigrupis suhtlemiseks ja koostöiseks õppimiseks.

Millist koostööd ootame kooli poolt:

  • VÕK-programmi koordinaatori palkamine
  • VÕK-programmis osalevale koduõppijale Opiq konto võimaldamine
  • 3.kooliastme aineõpetajate kaasamine 3.kooliastme koduõppija hindamisse
  • koduõppija individuaalse õppekava koostamine koostöös perega arvestades VÕK programmi tegevusi (programmist saab kaasa ind.õppekava lisana töökava, kus on loetelu hindamisperioodi õpieesmärkidest ja õppetegevustest).

Millist koostööd ootame pere poolt:

  • VÕK-programmis osalevale koduõppijale ligipääsu võimaldamine arvutile ja internetile
  • koduõppija toetamine veebipõhistes keskkondades Opiq ja Seesaw ülesannete postitamisel
  • õppetegevuste kohandamine ja kohanduste kajastamine individuaalses õppekavas;
  • hindamisperioodi lõpuks täidetud töökava esitamine
  • VÕK teenuse eest tasumine kuu või poolaasta kaupa (kuutasu alates 25.-)

Kuidas täpsemalt VÕK toetab ennastjuhtiva õppija kujunemist?

On teada, et ennastjuhtiva õppimise võimekus areneb järk-järgult ja sõltub eelkõige õppija kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mitte ainult tema vanusest. Oleme koduõppijaid jälgides märganud ka seda, et koolist koduõppele siirdunud teismelisel võib veel puududa oskus seada pikaajalisi eesmärke ja hinnata kriitiliselt oma õppeprotsessi, aga laps, keda on õpetatud varakult vastutust võtma, võib olla võimeline ennastjuhtivaks õppimiseks juba nooremas eas. Seega võib väita, et koduõppes on võimalik suunata ka nooremaid õppijaid võtma rohkem vastutust oma õppmises. Üldiselt on siiski vähesed lapsed ja noored loomult organiseeritud ja enesedistsiplineeritud, enamus vajavad lapsevanema juhendamist ja tuge. Toe pakkumisel tuleb silmas pidada, et õppija tunneks end kaasatuna õpiprotsessi igas faasis. Need faasid on järgmised:

1. Eesmärkide seadmine ja planeerimine

Oma õppimise planeerimine aitab enda ajakasutust ja võimeid tundma õppida ja see oskus on väga oluline ennastjuhtiva õppija kujunemiseks. Esimeses faasis õppija loeb ülesandega seotud õpieesmärke, kohandab neid enda jaoks, valib esmatähtsad ja kavandab eesmärkide saavutamiseks nädalaks tegevused, mis on seotud tema hobide ja huvidega. Selle tegevusega ta ühtlasi mõtestab enda jaoks tegevuse ja käivitab oma motivatsiooni. VÕK toetab vanemat oma põnevate, eluliste, lõimitud ülesannetega. Oleme ülesannetes kombineerinud ainevaldkonnad, et õpetada integreeritud teadmisi ja oskusi võimalikult elulähedastes olukordades. Ülesannetest mitmed hõlmavad uurimistööd, planeerimist, koostööd ja tulemuste esitlemist. Motivatsiooni tõstab see, et õpilased saavad valida ja kohandada õppeteemasid, projekte, et õppimine oleks isikupärane. Iga ülesande puhul on välja toodud, kuidas see on seotud riikliku õppekava õpieesmärkidega ja üldpädevustega (see info on abiks perele ja koolile individuaalse õppekava täitmisel). Vajadusel saab vanem asendada või kohandada ülesandeid oma koduõppijale sobivamaks (nt vanem saab reguleerida, kui palju töid teeb koduõppija suuliselt vs kirjalikult, kui palju käsitsi vs arvutikirjas) tehes täpsustuse ka töökavas muudatuse kohta. 

2. Õppeprotsessi juhtimine

Ülesanded saadetakse õppijale regulaarselt Opiq ja Seesaw keskkonda ja see annab koduõppele struktuuri ja rütmi, samas on piisavalt paindlikkust tempo valimisel. Õppija rakendab oma nädala- ja päevakava, vastavalt vanusele ja iseseisvusele vajab ta seejuures vanema tuge, et juhtida oma aega ja ressursse. Vanem jälgib edenemist ning kohandab vajadusel tegevusi. Õpilased saavad pidevalt tagasisidet õpetajatelt ja nt Opiq keskkonnast robotilt. Õpilased õpivad ise andma konstruktiivset tagasisidet ja kasutama seda enda arendamiseks. VÕK programmis on igal koduõppijal oma individuaalne õppekava ja õpimapp, kuhu ta märgib oma eesmärgid, edenemise ja refleksioonid, aga ka tehtud tööd. Iga õpilane töötab koos vanematega, kes aitavad seada realistlikke eesmärke ja annavad regulaarset tagasisidet, toetavad õppijaid eneseanalüüsi ja planeerimisoskuste arendamisel. Kasuks tuleb kui vanemad võtavad pigem mentori rolli, st ei dikteeri, vaid tegutsevad juhendajatena, pakkudes tuge ja suunates arutelu. 

3. Õpitulemuste jälgimine ja hindamine

Hindamine on õpiprotsessi oluline osa ja kujundab suuresti õpilaste arengut. Koduõppe suur eelis kooli ees on see, et igapäevaselt ei saa koduõppijad hindeid, toimub kujundav hindamine, st suunatakse enesehindamisele ja tulemuste kõrval märkama ka õppeprotsessi (nt pingutust, strateegiate kasutamist ja refleksioonioskusi). Julgustame õppijaid analüüsima oma tugevusi ja nõrkusi. Ise valitud regulaarsusega  esitavad õpilased oma töö tulemusi kaasõpilastele, mis annab võimaluse saada teistelt inspiratsiooni ja tunnustust. 

Õppija jälgib oma edusamme ja hindab oma õpitulemusi, kasutades tagasisidet, reflektsiooni ja enesehindamist. Soovitame vanematel igapäevaolukordi kasutada empaatia, stressijuhtimise ja konfliktide lahendamise oskuste arendamiseks, julgustame vanemaid hindamise ja parandamise asemel suunama õppijat enesehindamisele, samuti tutvustame erinevaid õpistrateegiaid. Näeme, et enesehindamise oskuse ja harjumuse kujundamisel on toeks Opiq keskkonnas robotilt saadav kohene tagasiside, mis võimaldab oma vigadest õppida. 

4. Refleksioon ja kohandamine

Programmis on mitmed ülesanded just selleks, et õppija arutleks koos vanemaga oma õppeprotsessi ja -kogemuste üle, tuvastaks oma tugevused ja arengukohad ning täiendaks oma õpistrateegiaid tulevikuks. Kord poolaastas toimub kokkuvõtlik hindamine koos arenguvestlusega, kus õppija vaatab üle oma saavutused ja õpiprotsessi, hindab, mis töötas hästi, ja otsustab, kuidas järgmine poolaasta õpieesmärke veelgi tõhusamalt saavutada.

 Koduõppeperede tagasiside on selline:

“Ei oodanud, et saame nii palju praktilisi, elulisi ülesandeid. Laps ootab klassikaaslaste postitatud ülesandeid. Meeldib, et Seesaws postitustel on kommenteerimise ja “südametega” teineteise tunnustamise võimalus.”

“Mitmekesisust ja teisi vaatenurki pakkuvad lõbusad, atraktiivsed ülesanded ja video selgitused. Lihtsalt mõistetavad, mitmekülgsed ja huvitavad ülesanded erinevates keskkondades.“

“Kuna ma täitsa esimest korda koduõpet tegemas, siis on kogu aeg tunne, et midagi on tegemata ja ei oska. Peale selle on lapsel veel kuidagi raske aduda, et kool on päris ja seega tuleb asju teha. See, et on iganädalane meeldetuletus, mis peaks olema tehtud ja kuidas end järjel hoida, on super.”

“Tänu VÕKile on lapse õppimine koolistressivaba, kiusamisvaba, hirmuvaba, rahulik ja omas tempos. Teemat saan selgitada, kuni laps saab aru – last arvestav, ise mõtlemise oskust arendav.“

“Hea, et päris üksi alguses pusima ei pea planeerimise ja dokumentatsiooni koostamisega, õppetegevustega eeltäidetud vorm on väga mugav ja lihtne ning hea on jälgida teemasid ette, et planeerida perega õppkäike ja muid tegevusi lisaks VÕKile. “

Koostöine õppimine

Kuna tavapärases koduõppekriitikas tuuakse välja koostööoskuse vähest harjutamist, siis oleme sellele valdkonnale eriti suurt tähelepanu pööranud ja toetame vanemaid koostöise õppimise võimaluste leidmisel. Loomulikult eeldame, et ka kooli ja pere enda initsiatiivil saab koduõppija võtta osa erinevatest üritustest, aga VÕK programmi poolt pakume võimalust osaleda regulaarselt veebikohtumistel, et koduõppijate koostööoskuseid harjutada. Kohtumised aitavad hoida koduõppes rütmi ja käivitada motivatsiooni, arendada suhtlemisoskust. Veebikohtumiste puhul soovitame eelnevalt uurida, kas need vastavad pere vajadustele, sest need ei sarnane tavapäraste koolitundidega, kus õpetaja aitab konkreetse aine õpieesmärke täita. Veebikohtumistel on teine eesmärk, sest sealsel juhendajal on pigem mentori kui õpetaja roll. Näiteks eeldatakse, et enne veebikohtumist tuleb oma tööd esitada ja kohtumisel toimub juhendatud koostöö väikestes gruppides, oma tööde esitlemine, endale ning kaaslastele tagasiside andmine. Eesmärgiks on suunata õppijaid uurima, reflekteerima, eelkõige aga koostööd tegema. Kohtumisel lepitakse kokku, kes mida järgmisel kohtumisel esitleb – noored õpivad vastutustunnet ja ka eneseväljendust, koostööd. Selliselt saab koduõppija kasutada ideaalilähedast õppekeskkonda, mis ühendab koduõppe ja distantsõppe tugevused –  koostöisus, paindlik tempo, individuaalne lähenemine. 

Koduõppeperede tagasiside veebikohtumistele:

“Laps ootab väga õppepäevi ja tahab teha enne kohtumisi vajalikud tööd seetõttu õigeaegselt. Meeldib, et laps saab suhelda ja õpib kuulama juhendajat ja teisi noori.“

“Tütrele meeldivad veebitunnid, sai sealt isegi sõbranna endale, kellega juba peale esimest tundi suhtlema hakkasid.“

Ole ise see muutus hariduses, mida oled oodanud!

Koduõppe sügispäev 2024

2.11.24 oli järjekordne võimalus kohtuda koduõppijatel üle-eestilisel koduõppe sügispäeval TLPK kaunis koolimajas heade mõtete linnas – Tartus.

Tegus päev võimaldas õppida, mängida erinevaid liikumismänge ja oma nn klassikaaslastega üle Eesti tutvuda ja koostööd harjutada.

Noored õppisid ja õpetasid teineteisele maskide ja makramee meisterdamist.

Trikipulkade abil ja Janelli juhendamisel sai kinnistada teadmisi füüsikas ja arendada osavust.

Vanemad said omavahel kogemusi vahetada ümber snäkilaua, ennastjuhtiva õppija kujundamise vestlusringis.

Vestlusringis TLPK uue koolijuhiga sai arutleda kirikukalendri tähtpäevade tähistamise üle.

Koduõppekoordinaatorid taaskohtusid vestlusringis, et teineteist nõustada ja jõustada.

Suur tänu TLPK ja MTÜ Eesti Koduõppe Keskuse korraldustiimile ja osalejatele. Tänu koduõppeperedele, et olete ise see muutus hariduses, mida olete oodanud!

Hiljuti toimunud grupid

Selleks, et liikuda edasi, on mu õpetajad palunud mul vaadata tagasi 🙂

PIKAAJALISED GRUPID

07.01.-11.06.2022 MTÜ TARTU PSÜHHODRAAMA INSTITUUT ENESEARENGUGRUPP: Mina ja sina – teineteist austav meie (Tartu) 7×18 ak.tundi st 126 ak.h

28.10.22-11.03.23  MTÜ TARTU PSÜHHODRAAMA INSTITUUT ENESEARENGUGRUPP:  Mina ja sina – teineteist austav meie (Tartu)     7×18 ak.tundi st 126 ak.h

25.11.23-21.04.24 MTÜ TARTU PSÜHHODRAAMA INSTITUUT  ENESEARENGUGRUPP:  Mina ja sina – teineteist austav meie (Tartu)     6×18 ak.tundi st 108 ak.h

2022/23 õa Tugigrupp koduõppevanematele 10 päeva õa jooksul 80 ak.h

TEMAATILISED KOOLITUSED

27.02.24-15.03.24 AVATUD MEELE INSTITUUT Sissejuhatav koolitus: ERILINE ÕPILANE. Ebakohase käitumisega toimetulek ja õpiraskusega õpilase toetamine 16 ak.h

2.12.23 OÜ VIISAKAS Koolituspäev “Hindamine koduõppes” Tartus 8 ak.h

26.-27.08.23 OÜ VIISAKAS Suvine koolitus koduõppest Truul 16.ak.h
30.-31.07.22 OÜ VIISAKAS Suvine koolitus koduõppest Truul 16 ak.h
30.07.-1.08.21 OÜ VIISAKAS Suvine koolitus koduõppest Ilmatsalus 16 ak.h

    TEMAATILISED TÖÖTOAD

    26.08.22 TARTU PDI SÜNNIPÄEVAL PÕLTSAMAAL “Laste ja noorte psühhodraama” 3 ak.h

    4.11.23 KODUÕPPE SÜGISPÄEVAL TARTUS “Noorte psühhodraama” 2 ak.h

    Psühhodraama töötuba ja suvine enesearengugrupp Tartus

    Korraldame koos Peemoti keskuse ja Psühhodraama Instituudiga enesearengugrupi (alustab suvel) ning selle tutvustamiseks loome kaks psühhodraama töötuba 13. ja 20. mail kl 18-21. Töötubades osalemine on tasuta ja annab ehk kindlust pikaajalise grupiga liitumiseks.

    Regada saab https://forms.gle/b5dMgsWYCtbLczZWA

    Töötoas tutvustame psühhodraama meetodit, mis on grupilise psühhoteraapia varaseim vorm. Üks psühhodraama kandvaid ideid on, et vaimsel tervenemisel, uute toimetulekuviiside ning õnnelikuma elamise õppimisel saab üks inimene teisele abiks olla.

    Kutsume liituma isikliku kasvu ja enesearengu pikaajalise grupiga seekord rahvusvahelist seltskonda, sest töökeeleks saab olema inglise keel. Grupp toimub Tartus juunist oktoobrini 2024. Kuna teeme seda esmakordselt, siis on osalustasu seekord eriti soodne. Pikaajalises grupis osalemise tasu 250.- on võimalik maksta osadena. 

    Soovitame osaleda, kui tahad paremini toime tulla segadust tekitavate tunnetega või õppida säästvalt sekkuma teiste käitumisse. Kohtumised toimuvad Tartus üks kord kuus reede õhtust laupäeva õhtuni – kokku 5 kohtumist, R 18-21 ja L 10-19. Kuupäevad lepitakse kokku peale grupi moodustumist, et kõigile sobivad leida. 

    Lisainfo saamiseks kirjuta läbiviijatele: Kadi Künnapuu ja Helen Toomsalu

    kadi@kynnapuu.com

    🏳️‍🌈🏳️‍⚧️

    Behemoth’s center and the Psychodrama Institute are organizing two psychodrama workshops on May 13th and May 20th from 6 to 9 pm. Workshop participants are also invited to join a long-term group.

    WORKSHOPS:

    In the workshops, we introduce the psychodrama method, the earliest form of group psychotherapy. A core concept is that one person can aid another in mental healing, learning new coping strategies, and achieving a happier life.

    The two introductory psychodrama workshops are FREE for everyone!

    LONG-TERM GROUP:

    Additionally, we invite you to join a long-term personal growth and self-development group taking place in Tartu from June to December 2024. We recommend participating if you want to better cope with confusing emotions or learn to intervene sustainably in others’ behaviors.

    Meetings will take place once a month on weekends in Tartu (5 meetings altogether), on Fryday evening and on Saturday from 10 am to 7 pm. Participation in the long-term group requires a fee. For more information, contact kadi@kynnapuu.com Kadi Künnapuu, Helen Toomsalu.

    100 tundi Moreno jälgedes

    Kuna minu psühhodraama grupiterapeudi õpingud hakkavad lõppema (2016.a-2025.a Tartu Psühhodraama Instituudis), siis osalesin oma õpetajate ja õpingukaaslastega õppereisil Viinis, sest just seal elas ja töötas JACOB LEVY MORENO (1889-1974) – psühhodraama meetodi ja mõtteviisi alusepanija, Austria-USA psühhiaater, tunnustatud sotsiaalteadlane, psühhoterapeut, grupipsühhoteraapia ja suhtlemisoskuste- ning rollitreeningu looja. Õppisin väga palju ja sugugi mitte ainult psühhoteraapia kohta. Kui kõik õppereisid oleks sellised, siis ma teisiti ei olegi nõus õppima :D. Fototõestuseks usin õpilane metroos:

    Me õppereisi peakorraldaja Ellen Aunini kuldsed sõnad: “Mina valisin lihtsalt kohad, reisist teevad reisi ikka inimesed ja kohtumised!” illustreerisid me õppemeetodit. Igas paigas oli kellelgi meist ettevalmistatud lühike psühhodramaatiline harjutus koos miniloenguga – kogesin tõelist kogemuslikku aktiivõpet.

    Näiteks mina korraldasin õpitoa Bad Vöslau nimelises eeslinnas, selle maja ees, kus Moreno elas ja töötas arstina ja kus alustas sotsiomeetria alustõdede välja töötamist. Saime mõtiskleda selle üle, kuivõrd suur osa meie tööst ja eraelust on sotsiomeetriast mõjutatud, aga saime ka teha rollivahetust Morenoga, kes armastas oma nädalavahetusi veeta Viini melu sees ja argipäevadel nautis oma töiseid tegemisi väikeses eeslinnas.

    Kõige mõjuvam rollivahetus Morenoga toimus tõelises austriatüüpi saunaelamuses, sest kohe Moreno elumaja teise korruse aknast võis näha, kuidas me seltskond naudib esimest sooja päikest, õuebasseine ja saunarituaale sajandivanuses spas. Kahjuks ei saa ma siia panna fotosid sellest õppetunnist, aga spa esiots on fotol näha:

    Ma ei tea, mida Moreno teistele sealt katusetoaaknast soovitas, aga mind julgustas ta avama juba suvel uut psühhodraama enesearengugruppi, selle kohta võid saada lisainfot mulle kirjutades või vormis regades, sest grupiliikmetega teeme eelvestlused ning kuupäevad valime koos kõigile sobivate hulgast.

    Grupis osalemine on tasuline, aga osalejate, läbiviijate, ruumide ja meetodiga saab tutvuda tasuta töötubades ning kui osalemine jääb ainult raha taha, aga tahtmine endale ja teistele head teha on olemas, võta samuti ühendust.

    Vägevate kohtumisteni!

    Mida lapsed koduõppest arvavad?

    Aeg-ajalt kuulen meie pere koduõppijalt, kuidas ta kooliskäivad sõbrad uurivad, et mil viisil ta küll oma vanemad nõusse sai ja koduõppel saab olla. Siiani polegi ta kooliskäijatelt halvustavaid kommentaare kuulnud, minu kõrvu on siiski sattunud paar imestust, et kodus hakkaks ju jube igav jms.

    Nagu igal kevadel, tegime ka nüüd TLPK koduõppeperede seas tagasisideküsitluse ja seekordki palusime noortelt uurida, mis neile koduõppe puhul enim meeldib.

    Nagu võite arvata, asetasid noored esikohale aja ja iseseisvuse teema:

    Aus vastus – et ta saab olla oma aja peremees ja saab magada nii kaua, kui süda lustib.

    Vabadus ise oma tegemisi reguleerida.

    Saab suure osa ajast endale sobivamas rütmis ning keskkonnas toimetada.

    Rahulik keskkond. Saab teha omas tempos oma asju. 

    Vabadus suurel määral ise oma õppimist korraldada ja võimalus jätta suurem osa ajast või parim osa päevast lemmiktegevustele. Siis ei pea hobid tulema pärast nn kohustuslikke töid ja samuti võib puhkus tulla enne tööd.

    Iseseisvus, saab valida millal õppetegevusi teha.

    Saab õppida just seda mis talle hetkel meeldib.

    Et on piisavalt aega koolitükkide kõrvalt tegeleda endale meeldivate tegevuste/hobidega.

    Õppimine omas tempos ja eripäradega arvestamine.

    Vabadus valida materjale ja õppeaega. Paindlikkus. 

    Õppimine enda režiimi järgi, puuduvad käsud ja keelud, on vaid enda vastutus.

    Vabadus ise oma aega planeerida, saab ise lugeda omas tempos, saab une täis magada, saab teha rohkelt söögipause, saab otsustada, millal mida teeb.

    Antakse vabadust ja samas ka on olemas abi alati, kui on vaja.

    See, et ei pea vara ärkama ja pole üldist kooli stressi ja pinget.

    Saab kodus olla ja ennast välja magada. Õpetajad ei võrdle teda “edukamate” lastega.

    Aega on piisavalt. Stressivaba õppimine ja et ei pea kodust õppimiseks minema koolimajja. Saame asju teha enda kodus, omas ajakavas ning omale sobilikku moodi. Vabadus katsetada ja õppida omas tempos endale huvipakkuvaid asju.

    Selle enesestmõistetava kõrval aga mainiti just meie VÕK programmi eripärast tingitud elemente, mida noored tänuga esile tõid. Kuna ka mina olen meie programmi ja juhendajate üle väga uhke, siis toon need vastused ka siin välja:

    Ei pea käima koolis ega taluma kiusamist. Ei pea muretsema ega õppima hinnete pärast. Tagasiside on õppijat austav ja konstruktiivne. 

    Vabadus ise juhida protsessi.

    Omas tempos õppimine, võimalus sisuliselt läheneda, teemade käsitlemisel on esiplaanil sisu ja mõte, mitme aine ühendamine tiimitunnis; oma tugevuste ära kasutamise võimalus nt muusika, kunsti ja kehalise ainetes.

    Et see on Eestis olemas!

    Õppida projektipõhiselt. Teema, mis huvitab, saab õppida süvitsi uurida. Projektide kujundamine meeldib ka. 

    Otse loomulikult juhendaja Ingrid, kes on “nagu väga hea ja alati oodatud sõber”  –  lapse kommentaar 

    Veebitunnid.

    Kunstiline väljendamisvõimalikkus; õppevideod on lihtsad, lõbusad ja selged. Vajadusel võimalus videot korduvalt vaadata. Eriti meeldib muusika – saab teha ise muusikat, kasutada teistmoodi programme.

    Õpetaja oskab lastega läbi Zoomi suhelda.

    Siiani meeldib kõik!

    Küsisime, kas noortele miski muret ka teeb. Kuigi paljud vastasid, et muresid pole, siis mõned ikkagi mainisid ka raskemaid kohti koduõppes. Neid leidub mingil perioodil muidugi igas peres. Mainiti raskusi järjepidevuse hoidmisel ja motivatsiooni leidmisel. Mõni aine on ka vahest teistest raskem ja siis noored nimetavad just seda kui muret koduõppes – nt matemaatika. Veebipõhise õppeprogrammi osalejatest mõni tõi välja, et kui on nn kiirem periood, mil on palju huvitavat käsil huviringidega seotud ürituste raames või on muud eksprompt käimised, siis on keerulisem soovitud tähtajaks kõiki Seesaw ülesandeid esitada. Samas on peredel teadmine, et programm on paindlik ja kõik saab kord ikkagi tehtud. Keeleõppe osas on tekkinud mõnel koduõppijal mure, et kas omaette õppides on keeleõpe ikka tulemuslik. Omalt poolt soovitame ikka võimalusel grupiga liituda, eriti julgustaks võõrkeele õppeks ära kasutama suvelaagreid ja kursusi. Kahjuks mainis paar noort ka, et koduõppes on suur koormus, aga et see tuleneb tööde edasilükkamisest, samuti on raske enesekontolli saavutamine ja hoidmine. Kui õpetaja ei kontrolli, siis tuleb ise vastutada ja antud usaldust õigustada. Kahjuks mainiti, et põhikooli lõpueksamid tekitavad ärevust, samas lohutab teadmine, et TLPKs saavad ka koduõppijad teha koolis proovieksameid, et harjuda ruumide ja eksamiolukorraga. Leidub ka ärevamaid noori, kellest mõni on mures, et kas koduõppes on ikka sama tase, mis koolis, ja et kas ikka kõik oluline saab selgeks ja tehtud. Vanemate ja koordinaatori ülesanne on siis selgitada, et selleks on meil iga koduõppija individuaalses õppekavas kirjas kõik õpieesmärgid, mis on täpselt samad, mis ka kooliõpilastel. Ühel korral mainiti ka, et muret tekitab ühiskonna võõristav suhtumine koduõppesse, seega midagi saame me kõik ära teha, et noori toetada.

    Mitmed vanematepoolsed tunnustused läksid eriti südamesse:

    Minu meelest ei hoia te vaid mu last hellalt, vaid kogu pere on mõnusas hellust täis rütmis.
    Olete olnud meile väga suureks toeks ja eeskujuks. Oleme teile koduõppe võimaluse eest väga tänulikud. Senine töökorraldus sobib meie perele väga hästi! Suur tänu teile!
    Kuna olen üllatunud, kui hästi on kõik korraldatud (vastukaaluks eelnevale koolile, kus suhtlus toimus igapäevaselt, aga asjad ei olnud nii läbi mõeldud), siis hetkel ei ole siia midagi lisada.

    Aitäh, et olete andnud tiivad mu lapsele! TLPK saab kindlasti kaks õppurit meie kodust tulevikuks juurde 

    Tahan öelda südamest aitäh, et lapsel on võimalus koduõppel olla. Ja eriti nii armsas koolis ja õppetegevust läbiviivate inimeste juures.

    Olen tänulik, et TLPK koduõppeosakond eksisteerib ja soovin rohkelt jaksu ning helget kulgemist seotud olukordade lahendamisel!

    Väga tublit tööd teete tegelikult ja olen ikka jätkuvalt vaimustuses mitmekesistest võimalustest, mida peredele pakute! Ja meeldib ka, et peredel on võimalik ka sündmustel mitte osaleda, kui ei soovi/ei saa. Tänapäeva maailmas on paidlikkus väga oluline. Meie pere jätkab hea tundega ka järgmisel aastal teie toel oma koduõppe teekonda.

    Tänan teid koduõppe võimaluse loomise ja meie pere totamise eest!

    Aitäh, et see võimalus on, meie pere jaoks on see olnud elumuutev – ühe noore inimese vaimne tervis on palju-palju parem selle abil! On olnud silmiavav kogemus ka selles mõttes, et on pannud vaatama hoopis teise pilguga tavakoolides toimuvat. Igatahes, hindame väga kõrgelt teie tööd ja täname, et saame sellest osa.

    Meie perele sobivad väga hästi juhendatud koduõppes kuupõhised ülesanded. Sellel õppeaastal on palju lihtsam last suunata ja õpetada, sh organiseerida õppevahendeid, näituste külastusi, juhendatud õppekäike või filmiõhtuid.

    Olen tänulik kolme aasta eest koduõppel. Ja selle eest, et sain võimaluse oma last kodus õpetatada ja et mul oli teie kooli poolt suur tugi ja võimalus seda nii vabalt omaenda raamides seda teha. Aitäh!

    Suur kummardus ja austus kõigile juhendajatele ja koduõppe aluspanijatele!
    Olen väga tänulik, et otsustasin just selle kooli kasuks. Parim valik üldse! Soovitan kindlasti teistele ka  Suured tänud tervele koduõppeosakonnale 

    Küsisime ka, milliseid tegevusi hindavad pered TLPK koduõppeosakonna juures enim. Toodi välja, et alati saab kiiresti tekkinud probleemile lahenduse ja suureks abiks on ka eeltäidetud dokumentatsioon. Tunnustati me sõbralikku ja toetavat meeskonda, pikaaegseid kogemusi koduõppe valdkonnas. Süsteemsus, individuaalne lähenemine, pühendumine, hea kontakt, kiire kommunikatsioon – meie tugevused on nähtavad, seda on hea teada. On märgatud meie ühisüritusi, mida perede kokkutoomiseks regulaarselt korraldame: õppekäigud, igakuised (teadus)üritused ja õppekäigud, koduõppepäevad. Väärtustatakse ka seda, et TLPK koduõppes saab osaleda ka juhendatud programmis. Mõned mõtted peredelt:

    Sümpaatne on see, et on tagatud, et RÕK tingimused saaksid koduõppepere eripärasid arvestades võimalikult ladusalt täidetud. Juhendatud pool toetab seda, et seotud tegevused oleksid aasta lõikes ühtlasemalt jaotunud.
    Meeldib, et saab tegevustes/üritustel osaleda täpselt nii palju või vähe, kui on soovi või ajalisi ressursse. Perepäevad ja õppekäigud on toredad ja meeldib, et hindamine/nõustamine on kättesaadav nii veebi teel kui ka vajadusel silmast-silma.
    Juhendatud koduõpe e veebipõhine õppeprogramm, veebitund, juhendaja Ingridi poolt tehtav tegelikult on see, mis enim toetab – operatiivne tagasiside, juhendamine ja abi pakkumine. Abiks on ka proovieksamid. Meeldivad perepäevade töötoad, õpilaste võimalus osaleda organiseerimises ja läbiviimises.
    Hindan kõrgelt võimalust lapsel iga kuu koolis käia inimeseõpetuse töötoas psühhodraamameetodil ja kohtuda teistega, ühtlasi arutavad nad seal elulistel teemadel ja see on teda väga arendanud ja aidanud.
    Kuigi oleme ühisüritustest senimaani osa võtnud vaid perepäevast, siis suurem kogemus puudub, kuid ühised üritused on väga toredad. Perepäevast räägib laps siiani häid sõnu!
    Vanemaid juhendatakse regulaarselt.
    Tugisüsteem lapsevanemale, võimalus osaleda koolitustel.

    Sügisest alustab TLPK koduõppesuunal 150 koduõppijat, nimekiri hakkab täituma – kiirusta kui soovid meiega koduõppeteekonda alustada! Meie keskmine pere (nagu küsitlusest selgus) on meiega väga rahul (7-palliskaalal 6 ja 7 hindas 95%). Muide, pea pooled me peredest ei ole kristlikud pered, kuid enamus peredest ütlevad, et TLPK väärtused – austus, hoolivus, tänulikkus ja vastutustunne – kõnetavad neid. Mis puutub me perede elukorraldusse, siis pered on väga erinevad nagu diagrammilt näha.

    Kui soovid enne septembrit väge koguda kogenud koduõppevanemate seltsis, tule “Suvisele koolitusele koduõppest”!

    Ärev õppija pole võimeline saavutama oma akadeemilist potentsiaali.

    Kuulasin podcasti ja sain sealt taas nukrakstegeva meeldetuletuse, et koolimeeldivus (st kuivõrd lastele koolis meeldib) on Eestis üks Euroopa madalamaid.  Lohutuseks mõtisklesin koos koduõppijaga podcastis kuuldust ja ka koduõppe eelistest. Vestluses jäi kõlama, et kuigi koduõppes saab samuti kujundada kahjustava õpikeskkonna, juhul kui ei saada aru, kuidas inimese psüühika toimib, on siiski harvemini koduõppes õpikeskkond võistluslik ja hirmutav, aga just selline õpikeskkond kahjustab õppimist toetavaid ajuprotsesse.

    Podcastis rääkis Grete Arro:

    „Keskendumine, ebaolulise pidurdamine, ümberlülituvus, mõtlemise paindlikkus, varasema info ja uue info omavahel sidumine ja mõtestamine – kui sa tahad, et need protsessid hästi toimiksid, siis sa tead, et need protsessid on kõige enam kahjustatud ja haavatavad ärevuse, stressi, hirmu, häbi ja muude negatiivsete emotsioonide poolt.“

    “…ainult psühholoogilise heaolutundega lapsed on võimelised maksimaalselt saavutama oma akadeemilist potentsiaali.“

    “Tähtis on laste õppimist toetada inimväärikust hoidvalt…Nõudlik tähendabki seda, et me loome kogu aeg olukorra, kus lapsel on hästi julge nii-öelda pingutada, vaeva näha, pusida kaugemale.“

    Millised on senise koolisüsteemi tagajärjed? Mida toob kaasa, kui kool on anonüümne, võistluslik ja külm? Kui õpikeskkonnast sõltub sel määral meie vaimne tervis ja planeedi heaolu, siis kuidas saame koduõppes teha paremini? Kuidas vähendada välise tunnustamise vajadust ja lasta õppijal ennast tundma õppida?

    Arro selgitab, et kui noor peab minema järgmisesse elufaasi nagu ülikool, töö või kutsekool, siis ta tegelikult ei tea, kes ta on. „… Sest ta õppis ära, et see pole tähtis, mida sina mõtled, kes sina oled.“

    Teine tagajärg on pidev välise tunnustuse vajadus, mis toob omakorda kaasa materialistlikud väärtused ja sellega seotud vaimse tervise mured. „Võib võrsuda inimene, kes … ise ei ole nö kontaktis sellega, kes ta ise on, aga saab aru, et kogu aeg on vaja saada häid hindeid.“

    Koduõppes on tegelikult lihtne olla nn õpilasekeskne ja rakendada nüüdisaegset õpikäsitust:  tunda huvi õpilase huvide ja eripära vastu, innustada õpilast endale ise eesmärke seadma, pakkuda talle valikuvõimalusi, innustada teda koostööd tegema. Saab minna veel kaugemale nt eemaldada valemist hindamine, võistluslikkus, negatiivne pinge, sotsiaalne ja psühholoogiline ärevus.

    Kogu õppimine saab olla mõtestatud. Koduõppes on loomulik on rääkida sellest, mis koduõppijat väga huvitab ning siduda seda õpitavaga või lihtsalt alustada sellest teemast või siis panna rõhk sellele nüansile teemat õppides. Koduõppes õpilased saavad valida ka seda, kas ja kuidas nad oma teadmisi näitavad: tehes esitlust, kedagi õpetades st suuliselt – Kedagi õpetades õpime teatavasti ise kõige paremini ja seetõttu on VÕK programmis võimalik ka veebtundides seda aeg-ajalt teha: juhendaja jagab nädala 1.tunnis õpilased rühmadeks ja annab igale rühmale mingi alateema iseseisvalt selgeks õppida. Seejärel õpetab iga rühm oma iseseisvalt selgeks õpitud teemat teistele rühmadele. Mõnikord palub juhendaja õpilastel endil tunde ette valmistada, see meeldib erti 1. kooliastme õppijatele. Aga veel saab oma teadmisi näidata tehes referaat, katse, plakat, kirjutades essee õpiku vm materjali abiga, valikvastustega test teha  jms. Motivatsiooni tõstmiseks on hea pakkuda valikuid, näiteks kirjanduse hinde saamiseks saab anda valikuks õppijale mitu võimalust: 1) kirjuta loetud novellile järg, 2) arutle novelli põhjal kuuluvustunde või üksilduse teemal, 3) kirjelda novelli atmosfääri ja analüüsi tegelasi. 

    Õppe mõtestatusele aitab kaasa eesmärgistamine ja see ei saa koduõppes ununeda, sest igal perel on vaja õppeaasta algul individuaalsesse õppekavasse kirja panna, mis teadmisi 1.poolaastal soovid omandada ning eesmärgistamisele saab anda veel sellise ägeda vindi juurde, lisades kokkuleppe – millist hinnet selle aine eest sel poolaastal sead eesmärgiks saada, sest vastavalt saab siis täpsustada õpieesmärke. On väga oluline, et noor teadvustaks, mida ta õpib ja kas ja miks tal õpitut elus vaja läheb. Iga suurema teema alguses oleme soovitanud koduõppevanematel selgitada välja kolm-neli asja, mida noor selle teema kohta juba teab, ning kolm-neli asja, mida tahab selgeks õppida ning kus õpitut kasutada.

    Soovitan kuulata Grete Arro mõtteid hardusest podcastis https://epl.delfi.ee/artikkel/120285614/grete-arro-kool-kus-lapsel-pole-hea-tuleb-kinni-panna

    Montessori ja muud Mariad ja mõtted

    Minu mõtetes on olnud viimastel nädalatel Maria Montessori mitmel põhjusel. Esiteks, sain hiljuti armsa kirja, kus vanem, kes oli kaalunud koduõpet meie juures, ütles, et ta siiski ei tule:

    “Kaalusime tõesti väga tõsiselt lapse koduõppele jätmise varianti ning imetlen väga just Peetri kooli pühendunud koduõppe suunda (meil on mitmed sõprade pered teie juures koduõppel). Samal ajal olen väga palju aega ja energiat pühendanud Montessori hariduse kättesaadavuse edendamisele Tartus ning täna tundub, et oleme jõudnud nii kaugele, et sügisest avatakse esimene Montessori I kooliastme klass Tartu linnas ja meie laps, kes muidu oleks jäänud koduõppele, saab minna sinna. Kirjutasin meie loobumise tausta nii pikalt lahti, kuna tahtsin lihtsalt väljendada siirast tänu ja tunnustust, et te koduõppe suunda nii pühendunult eest veate ning et peredel, kellel on soov laps koduõppele jätta, saavad seda teha tõeliselt toetatud keskkonnas. See on väga suur väärtus, mida te haridusmaastikul loote!”

    Ma olen selle uudise üle väga rõõmus ja uhke, et Tartu linn teeb Montessori hariduse edendajatega koostööd.

    Teiseks, sattusin vaatama Mariast filmi. See oli väga liigutav ja kõnetas mitmel tasandil, palju tundeid tuli üles. Ma usun mitmeid eriliste laste vanemaid on külastanud tunne, et on piinlik, et teeme justkui tüli ühiskonnas, justkui oleme süüdi, et soovime oma lapse vajadusi rahuldada. See kurbus ja frustratsioon, et kuidas see jälle nii on , et minu lapse jaoks ei leidu kohta selles maailmas, et ta justkui ei sobitu ja see on ainult minu ja mu lapse valu, kedagi ei huvita. Ja siis see rõõm, kergendus ja ülevoolav tänulikkuse tunne, kui sa leiad selle inimese/koha/meetodi/ niši, kus su laps on oodatud ja mõistetud ja saab end teostada.

    Mind hämmastas kõige rohkem, et 100 aastat tagasi juba räägiti sellest, et kool ei tohiks olla koht, kus on rohkem orjust kui vabadust ja vastutust. Maria Montessori filosoofia mõte on anda lapsele austava täiskasvanu poolt tugi ja vahendid, et ta saaks ise end aidata, ise hakkama saada, saada sellest eduelamus.

    Kolmandaks, tunnen pikemat aega, et sooviksin puhata ja mängida, olla rohkem koos oma lastega ja neid toetada. Samal ajal mu töökoormus aina kasvab, sest me tiim ja koduõppeosakond kasvab. See on suur rõõm ja frustratsioon samaaegselt. Maria film tuletas mulle meelde, et iga saavutuse taga on ohver. See kõik on seda väärt.

    Hiljuti ütles mulle üks inmene, et pole üldse rahul oma lapse kooliga ja ta ju võtaks küll oma lapse koduõppele, aga siis 9 aasta pärast see laps ju peaks ikkagi elama koos samas ühiskonnas nende klassikaaslastega, kes seal samas klassis on kannatanud seda, mida ta peab kehvaks hariduseks ja õpetamisstiiliks. Et muuta tuleks kohe ja kõigi jaoks. Ma kahjuks olen õppinud, et suured muutused on minu jaoks liiga aeglased. Ma soovin olla see muutus, mida olen hariduses oodanud – ja juba täna!

    Suur tänu kõigile, kes muutust loovad, olgu siis kodus või koolides 🙂 Ma märkan teid!

    Koduõppe Kevadpäev 2024

    Suur rõõm oli kohata nii paljusid koduõppehuvilisi TLPK koolimajas 6. aprillil TLPK koduõppeosakonna Avatud Perepäeval, mis oli ühtlasi ka üle-eestiline Koduõppe Kevadpäev! Koos veetsid mõnusalt aega nii lapsed kui täiskasvanud kui teismelised nii staažikaid kui alles alustavad koduõppepered nii meilt kui mujalt.

    Päeva jooksul saime erinevates formaatides tutvuda koduõppe olemusega ja üksteisega, kohal olid ka mitmed Eesti koduõppekoordinaatorid, kellelt sai otse uurida, milline näeb välja koduõpe erinevates koolides nii iseseisvatele kui juhendatud peredele. Kõik küsimused said loodetavasti vastused ja kui mitte, siis järgmine võimalus kohtuda on siin: https://forms.gle/4JUZqWRPwd52RabJ8 või siis juba MTÜ Koduõppe Keskuse suvepäevadel.

    Kuid mis siis täpsemalt toimus? Alustasime päeva tegelikult juba kl 11, TLPK I ja II kooliastme koduõppijatele toimus õppekäik Tartu Ülikooli muuseumisse.

    Kell 12 alustasime Kevadpäeva avamisega ja jagunemisega töötubadesse. Vanemad kogunesid minu juhendatud vestlusringi erivajaduste sh andekuse toetamisest koduõppes (kokkuvõtet teemast saad lugeda siin). Noortele oli erinevaid töötube: III kooliastmele karjäärikujundaja töötuba Töötukassalt.

     

    Väikekandle töötoas õpiti koos üks lihtne lugu, mis pärast ka ettekandele tuli. Sophia käsitöötoas valmisid kaunid soolamaalid ja kuivainetest reljeefpildid (fotol).

    Söögipausi ajal sai vabas vormis tutvuda ja vestleda, kõigi rõõmuks oli paljudel peredel võetud kaasa ühisele lauale erinevaid hõrgutisi. Sai harjutada koostööd, leida sõpru ja võita auhindu mängides kas ristsõnamängu või tegevuskaartidemängu.

    Soovijatele olid kättesaadavad ernevad lauamängud ja meisterdusvahendid. Kohe peale lõunapausi kogunesime suurde Athena kinosaali, kus töötubade juhendajad andsid ülevaate, mis töötubades põnevat juhtus, aga lisaks oli mitu üllatust. Meile esinesid üliosavad ja rahvusvaheliselt tunnustatud Akrose akrobaadid, kes kutsusid koduõppijaid trenni – vaata siit. 

    Meie koosviibimiselt ei puudunud ka kaunis muusika. Saime kuulda pilliõpetaja ja pillimeistri Sven Forseli kandletöötoas õpitud lugu ning  koduõppeperede esituses nii akordioni-kui ka viiulipalasid.

    Peale ühist kogunemist ja esinemisi võis lahkuda kevadist Tartut nautima, aga võis ka veel snäkilaua taga vestelda, meisterdada või osaleda lühikestes töötubades. Võimlemisklubi Akrose akrobaatikatöötoas sai veel teha jõu-ja ilunumbreid. Mina juhendasin vestlusringi TLPK juhendatud koduõppe võimalusest, kus sai küsida VÕK kohta (veebipõhine õppeprogramm koduõppijale) ja ennast sinna kirja panna.

    Perepäevad ja vestlusringid on vanemate sõnul väga vajalikud nii uutele muljete kogumiseks ja küsimuste esitamiseks kui vanadele oma kogetu sõnastamiseks ja jagamiseks. Neis jätkub enamasti juttu kauemaks, kui plaan ette näeb, järgmisel kohtumisel oleme seetõttu varunud aega lausa kaks päeva ja broneerinud koha kaunis looduses, pane end kirja siin.

    Hariduslik erivajadus (sh andekus) ja koduõpe

    Koduõppe valikut kaaluvad ka mitmed haridusliku erivajadusega õppijate pered. Kärt Kao uuringu järgi on see üks kolmest levinumast koduõppele jäämise põhjusest ja vanemad sõnastavad selle umbes nii: “Kodustes tingimustes on lapsi võimalik õpetada tulemuslikumalt kui koolis, arvestades lapsest lähtuvat tempot, süvenemisastet, õpistiili (sh arvestamine eripäraga, nt ATH, düsleksia, andekus, tegelemine spordi, muusika vm erihuviga).“ Viimasel ajal on koduõppijate ridades rohkem andekaid ja kaksikerivajadusega (andekus ühes valdkonnas ja õpiraskus teises valdkonnas) õppureid märgata.

    Koduõppekoordinaatorid saavad tuua nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud näiteid HEV-õppija koduõppe korraldusest. Õppijale ebasoodne olukord on siis, kui täiskasvanu ei ole teadlik oma õppija õpiraskusest või hariduslikust erivajadusest ning ei soovi ja/või ei oska vastavaid kohandusi õpikeskkonnas teha.  Kui vanemal ei ole oskusi, ressurssi ja tugivõrgustikku, et last õpiraskustes toetada, siis pole vastututustundlik HEV-õppijat koduõppele jätta. Kahjuks juhtub seda ka koolides, et õpetaja ei oska, ei taha ja ei jaksa, aga see on veidi teine teema. Kui tahtmine on olemas, siis kohanduste tegemiseks tuleb kindlasti pidada nõu eripedagoogi või psühholoogiga, kes suudab vanemale/õpetajale selgeks teha, mida laps õppimiseks vajab ja mida selleks konkreetselt teha tuleb. Eriti hea oleks, kui see tugispetsialist mõistab koduõppe kui kohandusmeetme eripära ja on ses osas positiivselt meelestatud.

    Kui õppijal on oluliselt takistav õpiraskus, siis võib juhtuda, et vanem ei saa või ei oska teda ka parima tahtmise korral aidata õppima õppida. Alustada tuleks õpiraskustega laste puhull sellest, et õpetada reguleerima oma emotsioone ja käivitama oma motivatsioon, arendada tunnetusprotsesse, täidesaatvaid funktsioone, mõtlemisoperatsioone, töömälu, ümberlülituvust. Samuti on oluline rahuldada psühholoogilised baasvajadused (piisav uni, turvatunne, kuuluvustunne, pädevustunne). 

    Seega pole koduõpe võluvits kõigi hariduslike erivajaduste ja õpiraskuste puhul, kuid oma kogemuse põhjal koordinaatori ja koduõppevanemana võin välja tuua, et koduõpe võib olla mõnel juhul õpiraskust leevendav nt kui õpiraskus tuleneb otseselt või kaudselt just nimelt koolikeskkonnast – sel juhul enamasti kodus õppides õpiraskus ei väljendu. Näiteks, ärevust tekitav õpikeskkond ei soodusta enamasti neuroerisusega õppija puhul õpitegevust – tähelepanuhäirega ja autistlikud koduõppijad on väljendanud, et tunnevad end koduses keskkonnas palju turvalisemalt ning seetõttu on vabanenud ressurss, mida saab õppimiseks kasutada. Samas, mõnedel juhtumitel on olnud vaja teadlkult kujundada autistile sobivat õpikeskkonda koolilikumaks, sest kohe alguses koduõppevanem ei suutnud lapsele pakkuda igapäevast struktuuri sel määral nagu ta vajas ja millega kooli oli harjunud. Koolis toetas see, et laps läheb iga päev samal ajal õppimiseks ettenähtud kohta, kus toetab teda alati sama õpetaja, kellega tal on just selles aines õppimiseks kokkulepped jne – pole kattuvaid rolle ja ootamatusi, muutuseid. 

    Düsleksia on teine spetsiiifiline õpiraskus, millega tänases koolis üsna halvasti toime tullakse, sest klassi õppetöö on suures osas frontaalne ja tekstipõhine, eeldatakse klassiga sama tempos lugemist ja edasi liikumist. Koduõppes oleme näinud sel puhul kiiret eneseusu ja optimismi ja motivatsiooni tõusu, sest tekste on väga lihtsalt võimalik kohandada ja asendada video ja audioga. Kohandusi on lihtne teha ka akalkuuliaga ehk spetsiifilise arvutamisraskusega koduõppijatele – nii koduõppes kui ka koolis on neile võimaldatud kalkulaatori kasutamine ja avatud materjalidega kirjalike tööde tegemine, kuid lisaks on olnud vajalik taotleda matemaatikas ainemahu vähendamine, et saaks positiivselt hinnata seda üsna mahukat ja kaalukat ainet ja et õppija enesehinnang säiliks saades eduelamuse ka selles aines.

    Hirm, et koduõppes ei õpi suhtlema, ei ole enamasti põhjendatud, kuid seda müüti hoiavad alal üksikud näited juhtumitest, kus täiskasvanu (koduõppes vanem, aga probleem esineb ka koolides, sel puhul siis õpetaja) ei ole teadlik oma õpieskkonna looja rollist või pole teadlik lapse psüühilisest erivajadusest.  Kui vanemal ei ole oskusi, ressurssi ja tugivõrgustikku, et võimaldada noorele koostöist suhtlemist erinevas vanuses inimestega, siis pole koduõpe mõistlik valik. Psühholoogid räägivad põhjendatult ärevushäire süvenemisest, kui noor jätta nn mugavustsooni ja mitte võimaldada talle regulaarseid pisikesi väljakutseid oma ärevusest üle saada ja eduelamusi selles. Seda öeldes tuleb möönda, et näiteks autismispektriga kaasnevad püsivad suhtlemisraskused on toetavas koduõppes saanud leevendust. Koolikeskkonnas on raske suhtlemsele sedavõrd suur kohandusi teha ja seetõttu autstide suhtlemisraskused ja ärevus koolikeskkonnas süveneb. Võib juhtuda, et kodus õppides õpi-ja suhtlemisraskus ei väljendu, sest autistid tunnevad end koduses keskkonnas palju turvalisemalt ning seetõttu on vabanenud ressurss, mida saab õppimiseks ja suhtlemise harjutamiseks kasutada.

    Kui soovid sel ja muudel koduõppe teemadel pikemalt vestelda, oled oodatud suvisele koolitusele siin.