Ants Kuuling

Ants Kuuling on minu hellitusnimi. Sain selle peale üht kirglikku vestlusringi haridusteemadel. Kohe räägin, miks.

Olen alates 1999.a intensiivselt tegelenud haridusmaastiku uurimisega. Suur huvi õppimise vastu viis mind Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonda, mille lõpetasin logopeedia harus 2004.a. Siis jätkasin loomulikult oma haridusteed lasteaias ja koolis (eripedagoogina ja logopeedina) ja ei saanud enne pidama kui 2018.a. Minu huvid koolituse e ilma koolita õppimise vastu olid kasvanud sedavõrd, et minust sai koduõppe koordinaator ning õpetaja oma ja veel mitmetele lastele. Tunnen end tõeliselt mõnusalt koduõppekogukonnas jt kirglike haridusuuendajate seas, vesteldes nii traditsioonilisest kooliharidusest kui alternatiividest sh koduõppest; koduõppe erinevatest võimalustest sh vabaõppest. Ühes sellises vestlusringis rääkisime vabaõppest e unschoolingust ja võrdlesime seda koduõppe teiste võimalustega ning traditsioonilise kooliõppega. Kuna vestlus käis kohati inglise keeles, siis sai korduvalt hüütud sõna unschooling [ansku:ling]. Minu mees, kes on mulle alati toeks ja mõttekaaslaseks, küsis koduteel, kes see Ants Kuuling on, kellest kõik rääkisid? Nii see nimi mulle armsaks sai ja külge jäi.

Minu isiklikud lapsed on koduõppel, kuid kumbki neist ei ole puhtal kujul vabaõppel, pigem peame end eklektikuteks st võtame erinevatest koolkondadest parima, mis meile sobib. Koduõpe ei pea olema ainult nn “kool kodus”, samuti ei pea langema teise äärmusse ja käed selja taga lapse arengusse sekkumisest hoiduda. Koduõpe ei pea olema puhas waldorf-või montessouripedagoogika, mille imelisi näiteid hiljuti “Roaldi nädalas” tutvustati. Sinu pere koduõpe peaks olema Sinu pere nägu ja sobima teile nagu valatud, mistõttu peab ta olema paindlik, ajas muutuv ja voolamises nagu ka Sinu pere.

Ants Kuuling on see osa minust, kes armastab  aeg-ajalt mõtiskleda õppimisest ja haridusest ning vajadusel ümber hinnata tegevuste tulemuslikkus ning julgeb teha ka vajalikke muudatusi.

Küsi endalt ja vasta ausalt … mida Sa vajad ja mis on võimalik? Ja siis – läbi raskuste tähtede poole!

Kadi

Ülesanne koduõppe õpilasele (IÕK ainekava eesti k.ja kirjandus 2. kooliastmes)

 Kleebin siia ühe koduõppe õpilase jaoks koostatud ülesande, mis aitab kaasa individuaalse õppekava  eesti keele ja kirjanduse ainekava koostamisele. Ülesandes õpilane mõtleb läbi, mida tal on vaja osata 6.klassi lõpus ja mida sellest ta juba oskab; mida ja kuidas peaks veel tegema ja mida ta saaks ette näidata trimestri lõpus toimuval arenguvestlusel. See ülesanne sobib 4.-6.klassi õpilasele.

Kuna Sa oled koduõppel, siis saad Sa ise koostada koos perega endale individuaalse õppekava (IÕK). See peab olema seotud meie kooli õppekavaga ja see omakorda on seotud riikliku õppekavaga.

 

IÕK kõige olulisem osa on ainekavad st see, milliseid eesmärke Sa endale õppimiseks sead igas aines, kuidas kavatsed eesmärkide saavutamiseni jõuda (kas loed mõnda raamatut või külastad muuseumi vms) ning enesehindamine e kuidas Sul eesmärgi saavutamine enda arvates õnnestus.

 

Olen siia kirjutanud 2. kooliastmes  (4.-6.klass) riiklikule õppekavale vastavad eesti keele ja kirjanduse ainetes oodatavad õpitulemused. See tähendab, et 6.klassi lõpetanud õpilastelt oodatakse selliseid oskusi ja pädevusi. Usun, et nii mõnedki tunduvad Sulle lihtsad ja enesestmõistetavad, kuid mõne eesmärgi saavutamise jaoks pead võib olla pingutama.

 

Sinu ülesanne: prindi leht ja kirjuta vastused küsimustele. Kirjelda täpsemalt, mis Sul on plaanis sel trimestril eesmärgi saavutamiseks teha (õppekäik, kirjand, raamat, film vms). Pane see leht õpimapi vahele, võta õpimapp kaasa meie kohtumisele trimestri lõpus. Pane õpimappi ka kirjalikud tööd või muu põnev näidis tööst, mida oled teinud selles aines.

Pea meeles: Sa ei pea kõiki eesmärke kohe saavutama. Tee oma valik – mis on Sinu jaoks tõeliselt oluline? Mõtle, mida sa võiks teha, et ka ülejäänud eesmärgid 6.klassi lõpuks täita.

Soovin Sulle jõudu!

  1. Suuline ja kirjalik suhtlus; oodatav õpitulemus:

Kui ma midagi kuulan või loen, siis küsin selle kohta küsimusi, avaldan oma arvamust. Ma põhjendan oma arvamust. Kui saan aru, et mu arvamus ei ole põhjendatav, siis muudan oma arvamust.

 

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide: kirjutan arutleva kirjandi omavalitud teemal.

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

  1. Teksti vastuvõtt; oodatav õpitulemus:

Ma loen tekste ajakirjadest, õpikust, ilukirjandusest (vähemalt 8 eakohast eri žanris väärtkirjandusteost).

Ma koostan teksti kohta eri liiki küsimusi; vastan küsimustele oma sõnade või tekstinäitega; koostan teksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu; järjestan teksti põhjal sündmused ning määran nende toimumise aja ja koha.

Ma leian lõigu kesksed mõtted ja sõnastan peamõtte.

Ma otsin teavet tundmatute sõnade kohta ning teen endale selgeks nende tähenduse.

Ma tunnen ära tekstides kõnekäändeid, vanasõnu ja kõnekäände.

Ma mõtestan luuletuse tähendust, tuginedes enda elamustele ja kogemustele.

 

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide: Koostan ühe teksti kohta küsimused – vastused; koostan konspekti; referaat; kokkuvõtted tekstidest/ raamatutest omal valikul.

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

  1. Tekstiloome; oodatav õpitulemus: 

a) Jutustan tekstilähedaselt (kavapunktide järgi või märksõnade abil) mõttelt siduva tervikliku ülesehitusega selgelt sõnastatud loo. Ma kirjeldan loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist ning võrdlen ennast mõne tegelasega; arutlen kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste üle, avaldan ja põhjendan oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka igapäevaelust.

b) Kirjutan kirjandeid, millel on sissejuhatus, teemaarendus ja lõpetus ehk kokkuvõte. Mu kirjandi igas lõigus on üks keskne mõte, millele keskendun ning mida avan. Jutustavas kirjandis on sündmused ajalises järjekorras, arutlevas kirjandis aga loogilise arutluskäigu järgi. Pärast kirjandi kirjutamist loen mustandi mitu korda üle, parandan keelevead, kontrollin keeruliste sõnade õigekeelsust ÕSist. Loen ka puhtandi korra üle, et parandada ümberkirjutamisel tekkinud hooletusvead.

c) esitan peast luuletuse, lühikese proosa- või rolliteksti, taotledes esituse ladusust ja selgust ning tekstitäpsust.

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide:  arutlev ja jutustav kirjand omavalitud teemal; päheõpitud tekst.

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

  1. Õigekeelsus ja keelehoole; oodatav õpitulemus:

Tunnen eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide kasutust ning järgin eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid; vajadusel kasutab abivahendeid:

https://www.taskutark.ee/m/eesti-keele-reeglid/ ja http://www.eki.ee/dict/qs/

 

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide:  kirjutan üles olulisemad reeglid ja näited nende kohta.)

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Ongi kõik. See ongi Sinu eesti keele ja kirjanduse ainekava. Võid siia muidugi lisada enda jaoks huvitavaid eesmärke. Nüüd, kui Sa tead, mida peaksid tegema ja kuhu jõudma, siis tee endale töökava mingiks õppeperioodiks. Näiteks, trimestriks e kolmeks kuuks. Õppeperioodi lõpus vaata korraks tagasi ja anna endale tehtud töö eest hinnang – mis õnnestus, mida saaks paremini teha.

Enesehindamine õppeperioodi kohta: __________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Plaan järgmiseks õppeperioodiks: ______________________________________________________________________

IÕK 2.kooliastmele eesti keeles, kirjanduses ja ühiskonnaõpetuses

TLPK  koduõppe koordinaatorina nõustan peresid oma õppijale individuaalse õppekava koostamisel. Meie kooli õppekava on sarnane riikliku õppekavaga, mistõttu on perel individuaalse õppekava (IÕK) koostamisel lihtne toetuda riikliku õppekava üldpädevuste ja ainevaldkondade kavadele ja oodatavatele õpitulemustele.

Olen koostanud õppijale arusaadavas keeles ainekavad, et oleks lihtsam kaasata õppija õppimisprotsessi.  Kui õppija on teadlik oma tegevuse eesmärgist ja saab oma saavutusi ise hinnata, siis on ta sisemiselt motiveeritud õppetööks.

Näidisel on lihtsas sõnastuses eesmärgid õppeperioodiks. Need tuleks ideaalis sõnastada koos õppijaga.  Õppeperioodi lõpus saab õppija anda hinnagu oma õpitulemustele nt kas peaks mõne eesmärgiga edasi tegelema. Õppetöö käigus tuleks õpimappi panna mõned näidised oma töödest.

Kooli poolt fikseeritakse kokkuvõtlik hindamine e-päevikus kooliastme lõpus sõnalise hinnanguna, et anda tagasisidet õppeedukusele riikliku õppekava õpitulemustest lähtuvalt. Vajadusel nõustan, millise abiga omandamata jäänud baasoskused omandada.

2.kooliastme IÕK koduõppes eesti keel ja kirjandus

2.kooliastme IÕK koduõppes ühiskonnaõpetuses

nendele linkidele vajutades avanevad näidised eesti keele ja ühiskonnaõpetuse ainekavadest.  Nagu näed, on lihtne aineid omavahel lõimida, mis aitab kaasa mõttestatusele ja hoiab kokku aega. Kui soovid veel sarnaseid näidiseid teistest ainekavadest, siis kirjuta mulle

koduope@luterlik.edu.ee
Kadi Künnapuu.

Muusika kaudu õppimine

Pean kunstivaldkonda hariduses väga oluliseks, et õppija oskaks olla õnnelik, tal oleksid oma eesmärgid, vaimne ja kultuuriline identiteet, ettekujutus maailmast, et ta tahaks ja julgeks olla loov mitte üksnes olemasoleva keskkonnaga kohanemisel, vaid ka selle paremaks muutmisel – et ta julgeks asjadest ka teisiti mõelda, unistada ja oma unistusi ellu viia. Kunstiga tegelev inimene on suurema tõenäolisusega õnnelikum, kui inimene, kes seda ei tee. Erinevate kunstialadega tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Loomingu abil saab ka oma emotsioone teistega jagada.

 

Minu lapsed on muusikast ja pillimängust huvitatud. Lõimin muusikaõpetust mitme ainevaldkonnaga nt keeleõppegaÜks lõbusamaid ja meeldivamaid viise selleks on võõrkeelne laul (laulumäng). Meloodia aitab teksti paremini meelde jätta, kui laulmist saadab ka liikumine, siis on veelgi rohkem neid õpilasi, kes suudavad asja edukalt omandada. Eriti kui  laulusõnade illustreerimiseks kasutada jooniseid, pantomiimi, reaalseid esemeid. Inglise ja vene laule tundes annan neile võimalusi mõista kultuurikonteksti, mõista kõnes ja ilukirjanduses kasutatavaid vihjeid jms.

 

Noodisüsteemi õppimisel on kasu selle seostamisest matemaatikaga ja vastupidi. Kahjuks ei ole ma muusikateoorias nii pädev, et ise seoseid luua. Loodan prof.muusikaõpetajale ses osas.

Minu lastele pakub huvi IKT abil seostada muusika kunstilise ja füüsikalise poole – näiteks lindistatud materjali töödelda, muutes võnkesagedust, amplituudi või spektrit. Selline tegevus aitab õpilastel praktiliselt mõista, mida iga helilaine parameeter tähendab ja neid seaduspärasusi muusika töötlemisel ja loomisel kasutada.

Arvuti abil on lihtne muusikat töödelda – lõigata, transformeerida, miksida. Kui analüüsitakse enda ja teiste töö tulemusi, siis selgub praktiliselt mitmesuguste muusikateooria terminite – taktimõõt, helistik, lahendused jms – tähendus. Kui õpilane oma muusika loomisel muusikateooria põhimõtteid ignoreerib, tuleb tulemus heal juhul kummaline. Arvuti avardab võimalusi muusika üles märkimiseks – vastavate programmide abil saab muuta nii nootide kirjutamise kui lugemise lihtsaks ja piltlikuks. Õppijal on ka põnev lasta arvutil ette mängida oma loodud helijärjendeid, nende analüüs ja parandamine aitavad kaasa muusikalise kirjaoskuse tekkele. Arvuti võimaldab ka oma laulu (pillimängu) lindistada, töödelda, saatega kombineerida jne. 

 

Paljude laulude ja muusikapalade sisu on seotud looduse ilu ja suurejoonelisusega. Selliste muusikapalade kuulamine ja esitamine aitavad tekitada loodussäästlikku maailmapilti. Muusikat ja füüsikat sidudes nt laineliste loodusnähtuste (näiteks valguse) kombineerimisel helilainetega võib teha valgusmuusikat. Oleme rääkinud seoses liivahiirte pidamisega, et füüsiliste parameetritega on seotud ka helide tajumine – näiteks teatud sagedustel helid pole inimeste enam kuuldavad, hiirtel on. Huvitav on ka uurida nootide füüsikalisi parameetreid (sagedused jms) ning avastada seaduspärasusi helirea ja seda kirjeldavate arvtunnuste vahel (näiteks, et heli, mille võnkesagedus on 440 Hz, on muusika keeles esimese oktaavi “la”.)

 

Muusika on aastatuhandeid olnud oluline osa inimühiskonnast ja kultuurist. Kui õppijad teavad, millist rolli mängis/ mängib muusika erinevates riikides ja kultuurides (läbi erinevate aegade), annab see neile sügavama tunnetuse selle kultuurivaldkonna kohta. Lisaks sellele laieneb õppijate maailmapilt ja silmaring, suurenevad ühiskonna- alased ja kultuuriloolised teadmised.  Eesti ajaloos on muusikal, eriti koorimuusikal olnud eriline roll. Esimene laulupidu 1869 oli väga olulise tähtsusega rahvuslikult ärkamisel, ENSV ajal suutsid just laulupeod hoida rahvuslikku aadet ning Eesti taasiseseisvumist nimetatakse laulvaks revolutsiooniks. Kui integreerida ajalookursus ande- ja oskusainetega (muusika, kirjandus, kunst, draama, tants), siis loob selline õppimisviis palju individualiseerimise võimalusi, samuti on sellise õppimise tulemusena saadud teadmised terviklikumad ja süsteemsemad, püsides seetõttu ka paremini meeles ning luues nii aluse ka uute teadmiste seostamiseks.

 

Muusika toetab inimese identiteeti mitmel tasandil – rahvustunde üks osa on ühine rahvushümn (või ka mõni mitteametlikult sellesse staatusesse tõusnud laul), oma tähendus on sõjaväe marsilauludel (ja selle toime erineb paraadil ning tõelisesse lahingusse minnes), grupikuuluvust ja sotsiaalset staatust väljendavad ka muusikaeelistused jne. Mitmed ühiskonnaõpetuse põhimõisted on muusikaga seostatavad – näiteks proove, samuti õppijate omaloomingulisi projekte saab juhtida nii autokraatlikult kui demokraatlikult, üsna lihtne on praktiliselt läbi proovida mõlema juhtimisstiili plusse ja miinuseid sõltuvalt situatsioonist.

Muusika on läbi aegade olnud väga tihedalt seotud just religiooniga. Läbi aegade on valitsev religioosne suund tellinud muusikutelt olulisi ja töömahukaid teoseid. Paljud klassikalise muusika tippteosed on religioosse sisuga. Euroopa kunstiajaloo tundmine ilma vähemalt elementaarsete teadmisteta kristlusest pole mõeldav. Ka ida kultuuride, aga täpselt niisamuti eesti rahvuskultuuri puhul on religioosne-mütoloogiline element muusikas üks olulisemaid.

Tänapäeval on muusika majandusega tihedalt seotud, saab rääkida eraldi majandusharust – muusikatööstusest. Olen mõelnud integreerida muusika- ja majandusõpetus mõne praktilise projekti kaudu, näiteks korraldada muusikaline tuluõhtu ekskursiooniks raha kogumiseks, siis omandavad lapsed teadmisi ja oskusi, mida neil suure tõenäolisusega läheb vaja ka tulevases tööelus.

 

Muusikas on suur osa ka suhtlemisel ja rollimängul. Grupitunnetuse ja soorollide kujundamisel võib kasutada mitmesugust muusikalist tegevust.
Eriti avalduvad soorollid duettides, aga ka koori- ja ansamblimuusikas on palju sellist, mille areneb sooline identiteet. Muusika on tähtis ka perekondlike traditsioonide juures.

Erinevate riikidega tutvumise juurde geograafias võiks kuuluda ka selle maa (rahva)laulu õppimine (või sellega video vms abil tutvumine). Kui integreerida geograafiat ande- ja oskusainetega (tutvuda paralleelselt riigi geograafilise asendiga ka selle maa muusika, kirjanduse, kunsti, draama ja tantsuga), või – veelgi parem – tuua sisse ka ajaloolis-poliitiline mõõde, siis loob selline õppimisviis palju individualiseerimise võimalusi.

 

Mu tütar käib tantsutrennis, kus muusika ja liikumine seostuvad läbi rütmika, võimlemise muusika saatel või musitseerimise saatmisel liikumisega.Muusika tunnetamine läbi liikumise annab mõlemale uue väärtuse ja dimensiooni.

Kõiki kunstiaineid seob see, et need arendavad inimeses originaalsust ja artistlikkust. Ande ja oskusainetes on oluline praktiline tegevus, need ained toetavad vaimset vabadust ja haaravad lisaks isiksuse ratsionaalsele poolele kaasa ka emotsionaalse ja spirituaalse. Kõiki kunstiaineid seovad mitmed ühised mõisted – loomine, interpretatsioon, kompositsioon, harmoonia, rütm, klassika, modernism (impressionism,

ekspressionism jne), kitš jne, jne. . . Nende mõistete käsitlemisel ühes aines on hea tuua paralleele ka teistest kunsti- ja kultuurivaldkondadest.

 

Kirjandusvaramus on mitmeid teoseid muusikaga seotud inimeste – nii heliloojate, lauljate kui interpreetide kohta. Nende teoste lugemine aitab muusikahuvilisel seda kunstiala sügavamalt mõista, empaatia kaudu ka tegelastele kaasa elada ning endale eeskujusid leida. Külastame balletietendusi ja teatrietendusi, milles muusikal on suur roll.

 

Kujutava kunsti süžeesid saab edasi anda ka muusika keeles. või muusika järgi joonistada. Muusika saatel käsitöö tegemine jm töötamine mõjutab meeleolu, aga mitte ainult seda – sobilik rütm võib ka tõsta liigutuste kiirust ja ühtlust. Vanasti saatis ühistööd sageli ka laul, tänapäeval on muusikalise saate võimalusi palju.

Kasutasin ideede kogumiseks Jaak Jürimäe Ande- ja oskusainete võimalustest õppekava üld- ja valdkonnapädevuste arendamisel. Projekti kokkuvõte TÜ õppekava arenduskeskusele vt  https://www.ht.ut.ee/sites/default/files/ht/p2devused_oskusainetes.pdf

 

Soovin teie päevadesse muusikat!

 

KKK koduõppes

Koduõppe KKK e korduma kippuvaid küsimusi koduõppe kohta:

  • Kas TLPK nimekirjas koduõppel olemiseks ma pean eelnevalt praegusest koolist lapse dokumendid ära võtma? Jah, korraga kahes koolis ei saa olla laps nimekirjas.
  • Kes mind aitab koduõppe korraldamisel? Vanema soovil koduõpet korraldab pere. Koduõppe koordinaatorilt saab  näidiseid, kuidas aidata lapsel eesmärgistada oma tööd erinevates ainetes, et riikliku õppekava oodatavad õpitulemused saaks täidetud.  Konkreetsemat nõustamist õppija tugevusi/õpiraskusi  arvestava IÕK koostamiseks saab tasulise teenusena koduope@luterlik.edu.ee.
  • Mille puhul ja palju maksab koduõppes oleva lapse vanem? Meie koolis (TLPK) ei ole õppemaksu koduõppijatele. Seega midagi ei maksa vanem, kes õpetab oma last ise. Ainult juhul kui pere soovib eratundi lapsele või kui nt soovib õpilane osaleda koos teiste koduõppeperega rühmatunnis, siis eraõpetaja tasu tuleb maksta, aga enamus koduõppeperesid õpetab oma lapsi ise. Õppekäigud koos kooliga, millega saab ühineda koduõppelaps on enamasti tasulised nii koolilastele kui koduõppijatele, aga see osalemine on vabatahtlik. Töövihikuid ja õpikuid on tasuta veebiversioonina Opiq keskkonnas (pakume vanematele õpetajavaadet, see on väga kvaliteetne ja tasuta materjal), lisaks anname infot muude õppekeskkondade kasutamise kohta. Soovi korral saab ka klassikalist paberkandjal õpikut ja töövihikut laenutada, tasuta. Töövihiku täitmise soovi puhul tuleb töövihik välja osta. (Töövihikud ei ole koduõppes alati parim lahendus, aga mõne lapse puhul võib olla kasulik otsida sobiv töövihik.)
  • Kas koolil on õpinguteks töövihikud ja õpikud kasutusel? Koolis klassis kasutatakse, aga koduõppel ei kasutata eriti paberkandjal õpikuid ja töövihikuid, pigem veebikeskkonda Opiq, saate õpetajavaate sellele, see on päris hea. Koduõppe alguses võib olla keeruline mõista, et õppida saab ilma õpiku ja töövihikuta ning siis jätkatakse samamoodi nagu koolis – ka see on lubatud ja pere enda vabadus, loovus, vastutus 🙂
  • Kust ma leian kooli õppekava? TLPK õppekava riikliku õppekava põhjal koostatud, see on kodulehel http://www.luterlik.edu.ee/kool/alusokumentatsioon/, kuid selle põhjal on koduõppe koordinaator koostanud kooliastmete oodatavatest õpitulemustest ka lapsele arusaadavas vormis dokumendi, mida koduõppijad eelistavad kasutada IÕK e individuaalse õppekava töökavade koostamiseks (küsi koordinaatorilt, see saadetakse meilile).
  • Kui lapse testimine lubada toimuda, siis milline see oleks? Sarnaselt ja koos kooli õpilastega saab teha tasemetöid aasta lõpus, kui laps ise avaldab soovi. Koduõppes näeb vanem väga hästi ja laps ise samuti, mida ta oskab ja mida mida tahab veel harjutada. Kui  olete tutvunud täpsemalt ka RÕK st riikliku õppekava oodatavate õpitulemustega (vt nt link ülal), siis mõistate, et asi on lihtsam, kui esialgu võib paista.

Lisainfo koduope@luterlik.edu.ee

Lugemine kui raskus või seiklus?

Jah, lapsed on erinevad. Mu poeg hakkas lugema iseenesest, samal ajal rääkima hakkamisega (ta kõne hilines veidi :). Mu tütar jutustas juba väiksena imelisi lugusid, aga täna 8-aastasena on tal ikka veel keeruline lugeda. Ma olen mõlema lapse arenemist logopeedina jälginud ja vajadusel toetanud, rakendades oma kogemust ja teadmist.
Püüan valida hoolega seda, mida ta loeb – et see oleks jõukohane vormilt, kuid sisule allahindlust tegemata. Hea viis pakkuda lugemisel eduelamusi on  luule, mis on lihtsas vormis kirjutatud, kuid peidab suurt sisu, kaunilt illustreeritud.
Püüdlen selle eesmärgi suunas oma Lugemisseikluse komplekti loomisel. Lugemisseikluse huviringis nt on tekstid ülilihtsad, luulevormis, tegeleme lihtsate sõnade häälimise ja ladumisega, kirjutamisega, kuid teksti sisu on sügav ja meie vestlused on väga põnevad, lapsed loovad neist inspireeritult oma lugusid ja kunstiteoseid.
Illustreerimaks minu eeskuju Lugemisseikluse loomisel, panen siia ühe Emily Dickinsoni luuletuse, mis on küll inglise keeles, kuid annab imeliselt edasi minu püüdlust ja mõtet. Leidsin selle luuletuse https://www.bridges.edu/ lehelt, (Bridges Academy koolis rakendatakse neurodiversiteediga laste õppel tugevustepõhist lähenemist, sellest oli juttu minu eelmises postituses) Tugevustele rajatud õpe.
Screen Shot 2019-02-02 at 10.24.25
Lugemisraskusega õppijate puhul ei tule kõne alla lihtsustatud õpe, sest nad on nutikad lapsed ja see oleks nende õpirõõmu hävitamine. Kuid kuna nad ei loe hästi, siis vajavad nad teadmistele juurdepääsu teisel moel nt dokumentaalfilmid, meisterdamine vms.

Bridges Academy loojate sõnul on neurodiversiteediga õppija (sh düsleksiku, tähelepanuhäirega õppija, autisti) kognitiivsed, psühholoogilised ja füüsilised vajadused erinevad neurotüüpilise õppija vajadustest ja nende areng on asünkroonne (nö seinast seina erinevaid valdkondades) eakaaslastega võrreldes. Seega õppe korraldamisel on vaja silmas pidada veelgi enam, kui tavaliselt, et õpe toimuks turvalises keskkonnas, kus märgatakse ja tunnustatakse seda, mida õppija suudab, mitte seda, mida ta ei suuda; eesmärk on teha õppija teadlikuks oma tugevustest ning raskustest, et ta oskaks oma vajadusi ja eripära selgitada. Hea õppekeskkonna loomisele aitab kaasa hästi komplekteeritud väike (2-5) grupp kaaslastest, kes on sarnased intellektuaalselt, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu poolest ja stimuleerivad teineteist õppimisel.

Väga on vaja teadlikku ja kannatlikku juhendajat, kes usub õppija võimetesse; vanemaid, kes usaldavad ja mõistavad, et  laps suudab oma tulevikku ja identiteeti ise kujundada, kes loovad selleks võimalusi ja vahendeid olles heasoovlikud partnerid õppimises.  Valida tuleb hirmu asemel armastus ja luua rohkem rõõmu enda ümber. Minu jaoks on olnud päästerõngas see, et “vahetasin prille”: valin rohkem näha seda, milles laps on hea, mid on tema tugevus ja millele saab ta oma tulevikku ehitada. Ja kuni mul ei ole oma Bridges Academyt, on ta koduõppel 😀
Läbi raskuste tähtede poole!
Kadi

Tugevustele rajatud õpe

Einstein on öelnud, et kõik on geeniused, aga kui sa hindad kala tema võime järgi ronida puu otsa, siis elab ta terve elu teadmisega, et ta on rumal. See tsitaat on hakanud minus aina tugevamini helisema ja olen hakanud soovima ja soovitama enda ümber rohkem rõõmu erisuste üle.
Igal erivajadusest tuleneval raskusel on ka oma positiivne külg, mida me kohe ei pruugi märgata ja siis on nii kerge jääda kinni nn meditsiinilisse mudelisse, milles keskendutakse puudujääkidele ja raskustele. Näiteks, düsleksia/düsgraafia puhul: tavaliselt keskendutakse sellele, et on vaja parandada lugemisoskust, käekirja või õigekirja, faktide meeldejätmist – düsleksiaga lapse aju eripära puhul on need raskused tavalised. Samas, düsleksikud näevad nn tervikpilti paremini kui detaile, selline mõtlemise eripära tuleb kindlasti kasuks arhitektil, filmiloojal, kunstnikul; nad on head loovas ja 3D mõtlemises; neile sobib uurimuslik õpe, katsetamine.
Tugevustel põhinev õpe, millest räägivad Dr. Susan Baum ja Dr. Robin Shader võtab nn meditsiinilise defitsiidimudeli asemel kasutusele teistsuguse mudeli. Rohkem infot selle kohta leiad nende suurepärase erakooli leheküljelt ja raamatutest, lisasin need postituse lõppu. Näiteks,  kirjutamisraskusi küll võetakse tõsiselt ja sellega tegeletakse, kuid käsikäes õppija huvide edasiarendamisega ja tugevuste arendamisega. NB see ei ole laste nn vatis hoidmine (kui see on raske, siis ära tee!). Ei, aga see on raskuste ületamine tugevustele keskendumise läbi. Või kuidas sa tunneksid ennast, kui seltskond eksperte võtaks sind testida ja seejärel rääkida ainult kõigest sellest, mida sa ei suuda ja siis koostaksid nn arenduskava, mille järgi sa enamuse oma ajast pead tegelema just sellega, mis on sulle raske ja ebameeldiv ja ebaõnnestumine on sisseprogrammeeritud, sulle nende poolt seatud eesmärgid e  “õnnestumine” tuleb raske töö ja vaevaga pikaldaselt?
Baum ja Shader visualiseerivad oma mudelit kui kollase ja sinise segu –  me oleme rohelised e segu tugevustest ja nõrkustest, aga õppimises me otsime kollase kuma, sest see toob õpirõõmu, motivatsiooni, eduelamuse.
Selle kohta on hea visuaal nende kodulehel:
Screen Shot 2019-02-02 at 10.22.16
Selle mudeli puhul on oluline silmas pidada, et meie eesmärk peab teenima lapse huve ja mitte olema ekspluateeriv ja eesmärgiga tõmmata laps nn mängu, mida ta ei soovi mängida. See “mäng” võib olla nt: käi koolis, õpi hoolega, saa häid hinded, siis saad heasse ülikooli ja saad korraliku töökoha. NB kui laps on selle mängu ise valinud, siis see mäng on OK, vastasel juhul on see kahjustav ja laps kaotab seda mängides iseenda ja elurõõmu. Seega, lapse annet ei saa nn ära kasutada mingite oskuste õpetamiseks, õppija peab alati omama kontrolli oma annete kasutamise üle  ja indikaator siin on tema säravad silmad oma huvialaga tegelemisel. Kui see piir on ületatud, siis tuleb tagasi tõmmata, vabandada ja anda ruumi.
Selle mudeli üle mõtiskledes tuli mulle meelde mu oma tütar armastab muusikat ja olen tal võimaldanud avastada ja rõõmu tunda viiulimängust, mille ta ise valis. Hiljuti märkasin, et ta huvi on raugenud peale 3 aastat pillimängu, sest nõudmised on kasvanud ja sära silmis hakkas tuhmuma. Siis aga hakkasime koos osalema ansamblis ja kuna minu silmi ilmus sära muusikat õppides ja koos musitseerides, siis ilmus ka tema silmi sära tagasi. Ta on nüüd ise küsinud jälle õpetust viiulimängus, et saada pillimängus edasiarenemiseks toetust. Ka Baum ja Shader soovitavad lasta lapsel oma andega lustida ja katsetada ja juhendada last alles siis, kui ta ise seda küsib. Alles siis on ta valmis küsima tagasisidet oma tööle, sest ta on piisavalt ise katsetanud ja tunnetanud oma tugevusi ja puudujääke. Nad soovitavad anda lapsele põhjus  õppida süvendatult oma huvialal edasi, laiendada seda huviala ja õppida oskusi, mis on edasiarenemiseks vajalikud.
Raamatud:
To Be Gifted and Learning Disabled: Strength-Based Strategies for Helping Twice-Exceptional Students With LD, ADHD, ASD, and More (3rd)
Multiple Intelligences in the Elementary Classroom: A teacher’s toolkit