Kuna minu psühhodraama grupiterapeudi õpingud hakkavad lõppema (2016.a-2025.a Tartu Psühhodraama Instituudis), siis osalesin oma õpetajate ja õpingukaaslastega õppereisil Viinis, sest just seal elas ja töötas JACOB LEVY MORENO (1889-1974) – psühhodraama meetodi ja mõtteviisi alusepanija, Austria-USA psühhiaater, tunnustatud sotsiaalteadlane, psühhoterapeut, grupipsühhoteraapia ja suhtlemisoskuste- ning rollitreeningu looja. Õppisin väga palju ja sugugi mitte ainult psühhoteraapia kohta. Kui kõik õppereisid oleks sellised, siis ma teisiti ei olegi nõus õppima :D. Fototõestuseks usin õpilane metroos:
Me õppereisi peakorraldaja Ellen Aunini kuldsed sõnad: “Mina valisin lihtsalt kohad, reisist teevad reisi ikka inimesed ja kohtumised!” illustreerisid me õppemeetodit. Igas paigas oli kellelgi meist ettevalmistatud lühike psühhodramaatiline harjutus koos miniloenguga – kogesin tõelist kogemuslikku aktiivõpet.
Näiteks mina korraldasin õpitoa Bad Vöslau nimelises eeslinnas, selle maja ees, kus Moreno elas ja töötas arstina ja kus alustas sotsiomeetria alustõdede välja töötamist. Saime mõtiskleda selle üle, kuivõrd suur osa meie tööst ja eraelust on sotsiomeetriast mõjutatud, aga saime ka teha rollivahetust Morenoga, kes armastas oma nädalavahetusi veeta Viini melu sees ja argipäevadel nautis oma töiseid tegemisi väikeses eeslinnas.
Kõige mõjuvam rollivahetus Morenoga toimus tõelises austriatüüpi saunaelamuses, sest kohe Moreno elumaja teise korruse aknast võis näha, kuidas me seltskond naudib esimest sooja päikest, õuebasseine ja saunarituaale sajandivanuses spas. Kahjuks ei saa ma siia panna fotosid sellest õppetunnist, aga spa esiots on fotol näha:
Ma ei tea, mida Moreno teistele sealt katusetoaaknast soovitas, aga mind julgustas ta avama juba suvel uut psühhodraama enesearengugruppi, selle kohta võid saada lisainfot mulle kirjutades või vormis regades, sest grupiliikmetega teeme eelvestlused ning kuupäevad valime koos kõigile sobivate hulgast.
Grupis osalemine on tasuline, aga osalejate, läbiviijate, ruumide ja meetodiga saab tutvuda tasuta töötubades ning kui osalemine jääb ainult raha taha, aga tahtmine endale ja teistele head teha on olemas, võta samuti ühendust.
Aeg-ajalt kuulen meie pere koduõppijalt, kuidas ta kooliskäivad sõbrad uurivad, et mil viisil ta küll oma vanemad nõusse sai ja koduõppel saab olla. Siiani polegi ta kooliskäijatelt halvustavaid kommentaare kuulnud, minu kõrvu on siiski sattunud paar imestust, et kodus hakkaks ju jube igav jms.
Nagu igal kevadel, tegime ka nüüd TLPK koduõppeperede seas tagasisideküsitluse ja seekordki palusime noortelt uurida, mis neile koduõppe puhul enim meeldib.
Nagu võite arvata, asetasid noored esikohale aja ja iseseisvuse teema:
Aus vastus – et ta saab olla oma aja peremees ja saab magada nii kaua, kui süda lustib.
Vabadus ise oma tegemisi reguleerida.
Saab suure osa ajast endale sobivamas rütmis ning keskkonnas toimetada.
Rahulik keskkond. Saab teha omas tempos oma asju.
Vabadus suurel määral ise oma õppimist korraldada ja võimalus jätta suurem osa ajast või parim osa päevast lemmiktegevustele. Siis ei pea hobid tulema pärast nn kohustuslikke töid ja samuti võib puhkus tulla enne tööd.
Iseseisvus, saab valida millal õppetegevusi teha.
Saab õppida just seda mis talle hetkel meeldib.
Et on piisavalt aega koolitükkide kõrvalt tegeleda endale meeldivate tegevuste/hobidega.
Õppimine omas tempos ja eripäradega arvestamine.
Vabadus valida materjale ja õppeaega. Paindlikkus.
Õppimine enda režiimi järgi, puuduvad käsud ja keelud, on vaid enda vastutus.
Vabadus ise oma aega planeerida, saab ise lugeda omas tempos, saab une täis magada, saab teha rohkelt söögipause, saab otsustada, millal mida teeb.
Antakse vabadust ja samas ka on olemas abi alati, kui on vaja.
See, et ei pea vara ärkama ja pole üldist kooli stressi ja pinget.
Saab kodus olla ja ennast välja magada. Õpetajad ei võrdle teda “edukamate” lastega.
Aega on piisavalt. Stressivaba õppimine ja et ei pea kodust õppimiseks minema koolimajja. Saame asju teha enda kodus, omas ajakavas ning omale sobilikku moodi. Vabadus katsetada ja õppida omas tempos endale huvipakkuvaid asju.
Selle enesestmõistetava kõrval aga mainiti just meie VÕK programmi eripärast tingitud elemente, mida noored tänuga esile tõid. Kuna ka mina olen meie programmi ja juhendajate üle väga uhke, siis toon need vastused ka siin välja:
Ei pea käima koolis ega taluma kiusamist. Ei pea muretsema ega õppima hinnete pärast. Tagasiside on õppijat austav ja konstruktiivne.
Vabadus ise juhida protsessi.
Omas tempos õppimine, võimalus sisuliselt läheneda, teemade käsitlemisel on esiplaanil sisu ja mõte, mitme aine ühendamine tiimitunnis; oma tugevuste ära kasutamise võimalus nt muusika, kunsti ja kehalise ainetes.
Et see on Eestis olemas!
Õppida projektipõhiselt. Teema, mis huvitab, saab õppida süvitsi uurida. Projektide kujundamine meeldib ka.
Otse loomulikult juhendaja Ingrid, kes on “nagu väga hea ja alati oodatud sõber” – lapse kommentaar
Veebitunnid.
Kunstiline väljendamisvõimalikkus; õppevideod on lihtsad, lõbusad ja selged. Vajadusel võimalus videot korduvalt vaadata. Eriti meeldib muusika – saab teha ise muusikat, kasutada teistmoodi programme.
Õpetaja oskab lastega läbi Zoomi suhelda.
Siiani meeldib kõik!
Küsisime, kas noortele miski muret ka teeb. Kuigi paljud vastasid, et muresid pole, siis mõned ikkagi mainisid ka raskemaid kohti koduõppes. Neid leidub mingil perioodil muidugi igas peres. Mainiti raskusi järjepidevuse hoidmisel ja motivatsiooni leidmisel. Mõni aine on ka vahest teistest raskem ja siis noored nimetavad just seda kui muret koduõppes – nt matemaatika. Veebipõhise õppeprogrammi osalejatest mõni tõi välja, et kui on nn kiirem periood, mil on palju huvitavat käsil huviringidega seotud ürituste raames või on muud eksprompt käimised, siis on keerulisem soovitud tähtajaks kõiki Seesaw ülesandeid esitada. Samas on peredel teadmine, et programm on paindlik ja kõik saab kord ikkagi tehtud. Keeleõppe osas on tekkinud mõnel koduõppijal mure, et kas omaette õppides on keeleõpe ikka tulemuslik. Omalt poolt soovitame ikka võimalusel grupiga liituda, eriti julgustaks võõrkeele õppeks ära kasutama suvelaagreid ja kursusi. Kahjuks mainis paar noort ka, et koduõppes on suur koormus, aga et see tuleneb tööde edasilükkamisest, samuti on raske enesekontolli saavutamine ja hoidmine. Kui õpetaja ei kontrolli, siis tuleb ise vastutada ja antud usaldust õigustada. Kahjuks mainiti, et põhikooli lõpueksamid tekitavad ärevust, samas lohutab teadmine, et TLPKs saavad ka koduõppijad teha koolis proovieksameid, et harjuda ruumide ja eksamiolukorraga. Leidub ka ärevamaid noori, kellest mõni on mures, et kas koduõppes on ikka sama tase, mis koolis, ja et kas ikka kõik oluline saab selgeks ja tehtud. Vanemate ja koordinaatori ülesanne on siis selgitada, et selleks on meil iga koduõppija individuaalses õppekavas kirjas kõik õpieesmärgid, mis on täpselt samad, mis ka kooliõpilastel. Ühel korral mainiti ka, et muret tekitab ühiskonna võõristav suhtumine koduõppesse, seega midagi saame me kõik ära teha, et noori toetada.
Mitmed vanematepoolsed tunnustused läksid eriti südamesse:
Minu meelest ei hoia te vaid mu last hellalt, vaid kogu pere on mõnusas hellust täis rütmis. Olete olnud meile väga suureks toeks ja eeskujuks. Oleme teile koduõppe võimaluse eest väga tänulikud. Senine töökorraldus sobib meie perele väga hästi! Suur tänu teile! Kuna olen üllatunud, kui hästi on kõik korraldatud (vastukaaluks eelnevale koolile, kus suhtlus toimus igapäevaselt, aga asjad ei olnud nii läbi mõeldud), siis hetkel ei ole siia midagi lisada.
Aitäh, et olete andnud tiivad mu lapsele! TLPK saab kindlasti kaks õppurit meie kodust tulevikuks juurde
Tahan öelda südamest aitäh, et lapsel on võimalus koduõppel olla. Ja eriti nii armsas koolis ja õppetegevust läbiviivate inimeste juures.
Olen tänulik, et TLPK koduõppeosakond eksisteerib ja soovin rohkelt jaksu ning helget kulgemist seotud olukordade lahendamisel!
Väga tublit tööd teete tegelikult ja olen ikka jätkuvalt vaimustuses mitmekesistest võimalustest, mida peredele pakute! Ja meeldib ka, et peredel on võimalik ka sündmustel mitte osaleda, kui ei soovi/ei saa. Tänapäeva maailmas on paidlikkus väga oluline. Meie pere jätkab hea tundega ka järgmisel aastal teie toel oma koduõppe teekonda.
Tänan teid koduõppe võimaluse loomise ja meie pere totamise eest!
Aitäh, et see võimalus on, meie pere jaoks on see olnud elumuutev – ühe noore inimese vaimne tervis on palju-palju parem selle abil! On olnud silmiavav kogemus ka selles mõttes, et on pannud vaatama hoopis teise pilguga tavakoolides toimuvat. Igatahes, hindame väga kõrgelt teie tööd ja täname, et saame sellest osa.
Meie perele sobivad väga hästi juhendatud koduõppes kuupõhised ülesanded. Sellel õppeaastal on palju lihtsam last suunata ja õpetada, sh organiseerida õppevahendeid, näituste külastusi, juhendatud õppekäike või filmiõhtuid.
Olen tänulik kolme aasta eest koduõppel. Ja selle eest, et sain võimaluse oma last kodus õpetatada ja et mul oli teie kooli poolt suur tugi ja võimalus seda nii vabalt omaenda raamides seda teha. Aitäh!
Suur kummardus ja austus kõigile juhendajatele ja koduõppe aluspanijatele! Olen väga tänulik, et otsustasin just selle kooli kasuks. Parim valik üldse! Soovitan kindlasti teistele ka Suured tänud tervele koduõppeosakonnale
Küsisime ka, milliseid tegevusi hindavad pered TLPK koduõppeosakonna juures enim. Toodi välja, et alati saab kiiresti tekkinud probleemile lahenduse ja suureks abiks on ka eeltäidetud dokumentatsioon. Tunnustati me sõbralikku ja toetavat meeskonda, pikaaegseid kogemusi koduõppe valdkonnas. Süsteemsus, individuaalne lähenemine, pühendumine, hea kontakt, kiire kommunikatsioon – meie tugevused on nähtavad, seda on hea teada. On märgatud meie ühisüritusi, mida perede kokkutoomiseks regulaarselt korraldame: õppekäigud, igakuised (teadus)üritused ja õppekäigud, koduõppepäevad. Väärtustatakse ka seda, et TLPK koduõppes saab osaleda ka juhendatud programmis. Mõned mõtted peredelt:
Sümpaatne on see, et on tagatud, et RÕK tingimused saaksid koduõppepere eripärasid arvestades võimalikult ladusalt täidetud. Juhendatud pool toetab seda, et seotud tegevused oleksid aasta lõikes ühtlasemalt jaotunud. Meeldib, et saab tegevustes/üritustel osaleda täpselt nii palju või vähe, kui on soovi või ajalisi ressursse. Perepäevad ja õppekäigud on toredad ja meeldib, et hindamine/nõustamine on kättesaadav nii veebi teel kui ka vajadusel silmast-silma. Juhendatud koduõpe e veebipõhine õppeprogramm, veebitund, juhendaja Ingridi poolt tehtav tegelikult on see, mis enim toetab – operatiivne tagasiside, juhendamine ja abi pakkumine. Abiks on ka proovieksamid. Meeldivad perepäevade töötoad, õpilaste võimalus osaleda organiseerimises ja läbiviimises. Hindan kõrgelt võimalust lapsel iga kuu koolis käia inimeseõpetuse töötoas psühhodraamameetodil ja kohtuda teistega, ühtlasi arutavad nad seal elulistel teemadel ja see on teda väga arendanud ja aidanud. Kuigi oleme ühisüritustest senimaani osa võtnud vaid perepäevast, siis suurem kogemus puudub, kuid ühised üritused on väga toredad. Perepäevast räägib laps siiani häid sõnu! Vanemaid juhendatakse regulaarselt. Tugisüsteem lapsevanemale, võimalus osaleda koolitustel.
Sügisest alustab TLPK koduõppesuunal 150 koduõppijat, nimekiri hakkab täituma – kiirusta kui soovid meiega koduõppeteekonda alustada! Meie keskmine pere (nagu küsitlusest selgus) on meiega väga rahul (7-palliskaalal 6 ja 7 hindas 95%). Muide, pea pooled me peredest ei ole kristlikud pered, kuid enamus peredest ütlevad, et TLPK väärtused – austus, hoolivus, tänulikkus ja vastutustunne – kõnetavad neid. Mis puutub me perede elukorraldusse, siis pered on väga erinevad nagu diagrammilt näha.
Kuulasin podcasti ja sain sealt taas nukrakstegeva meeldetuletuse, et koolimeeldivus (st kuivõrd lastele koolis meeldib) on Eestis üks Euroopa madalamaid. Lohutuseks mõtisklesin koos koduõppijaga podcastis kuuldust ja ka koduõppe eelistest. Vestluses jäi kõlama, et kuigi koduõppes saab samuti kujundada kahjustava õpikeskkonna, juhul kui ei saada aru, kuidas inimese psüühika toimib, on siiski harvemini koduõppes õpikeskkond võistluslik ja hirmutav, aga just selline õpikeskkond kahjustab õppimist toetavaid ajuprotsesse.
Podcastis rääkis Grete Arro:
„Keskendumine, ebaolulise pidurdamine, ümberlülituvus, mõtlemise paindlikkus, varasema info ja uue info omavahel sidumine ja mõtestamine – kui sa tahad, et need protsessid hästi toimiksid, siis sa tead, et need protsessid on kõige enam kahjustatud ja haavatavad ärevuse, stressi, hirmu, häbi ja muude negatiivsete emotsioonide poolt.“
“…ainult psühholoogilise heaolutundega lapsed on võimelised maksimaalselt saavutama oma akadeemilist potentsiaali.“
“Tähtis on laste õppimist toetada inimväärikust hoidvalt…Nõudlik tähendabki seda, et me loome kogu aeg olukorra, kus lapsel on hästi julge nii-öelda pingutada, vaeva näha, pusida kaugemale.“
Millised on senise koolisüsteemi tagajärjed? Mida toob kaasa, kui kool on anonüümne, võistluslik ja külm? Kui õpikeskkonnast sõltub sel määral meie vaimne tervis ja planeedi heaolu, siis kuidas saame koduõppes teha paremini? Kuidas vähendada välise tunnustamise vajadust ja lasta õppijal ennast tundma õppida?
Arro selgitab, et kui noor peab minema järgmisesse elufaasi nagu ülikool, töö või kutsekool, siis ta tegelikult ei tea, kes ta on. „… Sest ta õppis ära, et see pole tähtis, mida sina mõtled, kes sina oled.“
Teine tagajärg on pidev välise tunnustuse vajadus, mis toob omakorda kaasa materialistlikud väärtused ja sellega seotud vaimse tervise mured. „Võib võrsuda inimene, kes … ise ei ole nö kontaktis sellega, kes ta ise on, aga saab aru, et kogu aeg on vaja saada häid hindeid.“
Koduõppes on tegelikult lihtne olla nn õpilasekeskne ja rakendada nüüdisaegset õpikäsitust: tunda huvi õpilase huvide ja eripära vastu, innustada õpilast endale ise eesmärke seadma, pakkuda talle valikuvõimalusi, innustada teda koostööd tegema. Saab minna veel kaugemale nt eemaldada valemist hindamine, võistluslikkus, negatiivne pinge, sotsiaalne ja psühholoogiline ärevus.
Kogu õppimine saab olla mõtestatud. Koduõppes on loomulik on rääkida sellest, mis koduõppijat väga huvitab ning siduda seda õpitavaga või lihtsalt alustada sellest teemast või siis panna rõhk sellele nüansile teemat õppides. Koduõppes õpilased saavad valida ka seda, kas ja kuidas nad oma teadmisi näitavad: tehes esitlust, kedagi õpetades st suuliselt – Kedagi õpetades õpime teatavasti ise kõige paremini ja seetõttu on VÕK programmis võimalik ka veebtundides seda aeg-ajalt teha: juhendaja jagab nädala 1.tunnis õpilased rühmadeks ja annab igale rühmale mingi alateema iseseisvalt selgeks õppida. Seejärel õpetab iga rühm oma iseseisvalt selgeks õpitud teemat teistele rühmadele. Mõnikord palub juhendaja õpilastel endil tunde ette valmistada, see meeldib erti 1. kooliastme õppijatele. Aga veel saab oma teadmisi näidata tehes referaat, katse, plakat, kirjutades essee õpiku vm materjali abiga, valikvastustega test teha jms. Motivatsiooni tõstmiseks on hea pakkuda valikuid, näiteks kirjanduse hinde saamiseks saab anda valikuks õppijale mitu võimalust: 1) kirjuta loetud novellile järg, 2) arutle novelli põhjal kuuluvustunde või üksilduse teemal, 3) kirjelda novelli atmosfääri ja analüüsi tegelasi.
Õppe mõtestatusele aitab kaasa eesmärgistamine ja see ei saa koduõppes ununeda, sest igal perel on vaja õppeaasta algul individuaalsesse õppekavasse kirja panna, mis teadmisi 1.poolaastal soovid omandada ning eesmärgistamisele saab anda veel sellise ägeda vindi juurde, lisades kokkuleppe – millist hinnet selle aine eest sel poolaastal sead eesmärgiks saada, sest vastavalt saab siis täpsustada õpieesmärke. On väga oluline, et noor teadvustaks, mida ta õpib ja kas ja miks tal õpitut elus vaja läheb. Iga suurema teema alguses oleme soovitanud koduõppevanematel selgitada välja kolm-neli asja, mida noor selle teema kohta juba teab, ning kolm-neli asja, mida tahab selgeks õppida ning kus õpitut kasutada.
Minu mõtetes on olnud viimastel nädalatel Maria Montessori mitmel põhjusel. Esiteks, sain hiljuti armsa kirja, kus vanem, kes oli kaalunud koduõpet meie juures, ütles, et ta siiski ei tule:
“Kaalusime tõesti väga tõsiselt lapse koduõppele jätmise varianti ning imetlen väga just Peetri kooli pühendunud koduõppe suunda (meil on mitmed sõprade pered teie juures koduõppel). Samal ajal olen väga palju aega ja energiat pühendanud Montessori hariduse kättesaadavuse edendamisele Tartus ning täna tundub, et oleme jõudnud nii kaugele, et sügisest avatakse esimene Montessori I kooliastme klass Tartu linnas ja meie laps, kes muidu oleks jäänud koduõppele, saab minna sinna. Kirjutasin meie loobumise tausta nii pikalt lahti, kuna tahtsin lihtsalt väljendada siirast tänu ja tunnustust, et te koduõppe suunda nii pühendunult eest veate ning et peredel, kellel on soov laps koduõppele jätta, saavad seda teha tõeliselt toetatud keskkonnas. See on väga suur väärtus, mida te haridusmaastikul loote!”
Ma olen selle uudise üle väga rõõmus ja uhke, et Tartu linn teeb Montessori hariduse edendajatega koostööd.
Teiseks, sattusin vaatama Mariast filmi. See oli väga liigutav ja kõnetas mitmel tasandil, palju tundeid tuli üles. Ma usun mitmeid eriliste laste vanemaid on külastanud tunne, et on piinlik, et teeme justkui tüli ühiskonnas, justkui oleme süüdi, et soovime oma lapse vajadusi rahuldada. See kurbus ja frustratsioon, et kuidas see jälle nii on , et minu lapse jaoks ei leidu kohta selles maailmas, et ta justkui ei sobitu ja see on ainult minu ja mu lapse valu, kedagi ei huvita. Ja siis see rõõm, kergendus ja ülevoolav tänulikkuse tunne, kui sa leiad selle inimese/koha/meetodi/ niši, kus su laps on oodatud ja mõistetud ja saab end teostada.
Mind hämmastas kõige rohkem, et 100 aastat tagasi juba räägiti sellest, et kool ei tohiks olla koht, kus on rohkem orjust kui vabadust ja vastutust. Maria Montessori filosoofia mõte on anda lapsele austava täiskasvanu poolt tugi ja vahendid, et ta saaks ise end aidata, ise hakkama saada, saada sellest eduelamus.
Kolmandaks, tunnen pikemat aega, et sooviksin puhata ja mängida, olla rohkem koos oma lastega ja neid toetada. Samal ajal mu töökoormus aina kasvab, sest me tiim ja koduõppeosakond kasvab. See on suur rõõm ja frustratsioon samaaegselt. Maria film tuletas mulle meelde, et iga saavutuse taga on ohver. See kõik on seda väärt.
Hiljuti ütles mulle üks inmene, et pole üldse rahul oma lapse kooliga ja ta ju võtaks küll oma lapse koduõppele, aga siis 9 aasta pärast see laps ju peaks ikkagi elama koos samas ühiskonnas nende klassikaaslastega, kes seal samas klassis on kannatanud seda, mida ta peab kehvaks hariduseks ja õpetamisstiiliks. Et muuta tuleks kohe ja kõigi jaoks. Ma kahjuks olen õppinud, et suured muutused on minu jaoks liiga aeglased. Ma soovin olla see muutus, mida olen hariduses oodanud – ja juba täna!
Suur tänu kõigile, kes muutust loovad, olgu siis kodus või koolides 🙂 Ma märkan teid!
Suur rõõm oli kohata nii paljusid koduõppehuvilisi TLPK koolimajas 6. aprillil TLPK koduõppeosakonna Avatud Perepäeval, mis oli ühtlasi ka üle-eestiline Koduõppe Kevadpäev! Koos veetsid mõnusalt aega nii lapsed kui täiskasvanud kui teismelised nii staažikaid kui alles alustavad koduõppepered nii meilt kui mujalt.
Päeva jooksul saime erinevates formaatides tutvuda koduõppe olemusega ja üksteisega, kohal olid ka mitmed Eesti koduõppekoordinaatorid, kellelt sai otse uurida, milline näeb välja koduõpe erinevates koolides nii iseseisvatele kui juhendatud peredele. Kõik küsimused said loodetavasti vastused ja kui mitte, siis järgmine võimalus kohtuda on siin: https://forms.gle/4JUZqWRPwd52RabJ8 või siis juba MTÜ Koduõppe Keskuse suvepäevadel.
Kuid mis siis täpsemalt toimus? Alustasime päeva tegelikult juba kl 11, TLPK I ja II kooliastme koduõppijatele toimus õppekäik Tartu Ülikooli muuseumisse.
Kell 12 alustasime Kevadpäeva avamisega ja jagunemisega töötubadesse. Vanemad kogunesid minu juhendatud vestlusringi erivajaduste sh andekuse toetamisest koduõppes (kokkuvõtet teemast saad lugeda siin). Noortele oli erinevaid töötube: III kooliastmele karjäärikujundaja töötuba Töötukassalt.
Väikekandle töötoas õpiti koos üks lihtne lugu, mis pärast ka ettekandele tuli. Sophia käsitöötoas valmisid kaunid soolamaalid ja kuivainetest reljeefpildid (fotol).
Söögipausi ajal sai vabas vormis tutvuda ja vestleda, kõigi rõõmuks oli paljudel peredel võetud kaasa ühisele lauale erinevaid hõrgutisi. Sai harjutada koostööd, leida sõpru ja võita auhindu mängides kas ristsõnamängu või tegevuskaartidemängu.
Soovijatele olid kättesaadavad ernevad lauamängud ja meisterdusvahendid. Kohe peale lõunapausi kogunesime suurde Athena kinosaali, kus töötubade juhendajad andsid ülevaate, mis töötubades põnevat juhtus, aga lisaks oli mitu üllatust. Meile esinesid üliosavad ja rahvusvaheliselt tunnustatud Akrose akrobaadid, kes kutsusid koduõppijaid trenni – vaata siit.
Meie koosviibimiselt ei puudunud ka kaunis muusika. Saime kuulda pilliõpetaja ja pillimeistri Sven Forseli kandletöötoas õpitud lugu ning koduõppeperede esituses nii akordioni-kui ka viiulipalasid.
Peale ühist kogunemist ja esinemisi võis lahkuda kevadist Tartut nautima, aga võis ka veel snäkilaua taga vestelda, meisterdada või osaleda lühikestes töötubades. Võimlemisklubi Akrose akrobaatikatöötoas sai veel teha jõu-ja ilunumbreid. Mina juhendasin vestlusringi TLPK juhendatud koduõppe võimalusest, kus sai küsida VÕK kohta (veebipõhine õppeprogramm koduõppijale) ja ennast sinna kirja panna.
Perepäevad ja vestlusringid on vanemate sõnul väga vajalikud nii uutele muljete kogumiseks ja küsimuste esitamiseks kui vanadele oma kogetu sõnastamiseks ja jagamiseks. Neis jätkub enamasti juttu kauemaks, kui plaan ette näeb, järgmisel kohtumisel oleme seetõttu varunud aega lausa kaks päeva ja broneerinud koha kaunis looduses, pane end kirja siin.
Koduõppe valikut kaaluvad ka mitmed haridusliku erivajadusega õppijate pered. Kärt Kao uuringu järgi on see üks kolmest levinumast koduõppele jäämise põhjusest ja vanemad sõnastavad selle umbes nii: “Kodustes tingimustes on lapsi võimalik õpetada tulemuslikumalt kui koolis, arvestades lapsest lähtuvat tempot, süvenemisastet, õpistiili (sh arvestamine eripäraga, nt ATH, düsleksia, andekus, tegelemine spordi, muusika vm erihuviga).“ Viimasel ajal on koduõppijate ridades rohkem andekaid ja kaksikerivajadusega (andekus ühes valdkonnas ja õpiraskus teises valdkonnas) õppureid märgata.
Koduõppekoordinaatorid saavad tuua nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud näiteid HEV-õppija koduõppe korraldusest. Õppijale ebasoodne olukord on siis, kui täiskasvanu ei ole teadlik oma õppija õpiraskusest või hariduslikust erivajadusest ning ei soovi ja/või ei oska vastavaid kohandusi õpikeskkonnas teha. Kui vanemal ei ole oskusi, ressurssi ja tugivõrgustikku, et last õpiraskustes toetada, siis pole vastututustundlik HEV-õppijat koduõppele jätta. Kahjuks juhtub seda ka koolides, et õpetaja ei oska, ei taha ja ei jaksa, aga see on veidi teine teema. Kui tahtmine on olemas, siis kohanduste tegemiseks tuleb kindlasti pidada nõu eripedagoogi või psühholoogiga, kes suudab vanemale/õpetajale selgeks teha, mida laps õppimiseks vajab ja mida selleks konkreetselt teha tuleb. Eriti hea oleks, kui see tugispetsialist mõistab koduõppe kui kohandusmeetme eripära ja on ses osas positiivselt meelestatud.
Kui õppijal on oluliselt takistav õpiraskus, siis võib juhtuda, et vanem ei saa või ei oska teda ka parima tahtmise korral aidata õppima õppida. Alustada tuleks õpiraskustega laste puhull sellest, et õpetada reguleerima oma emotsioone ja käivitama oma motivatsioon, arendada tunnetusprotsesse, täidesaatvaid funktsioone, mõtlemisoperatsioone, töömälu, ümberlülituvust. Samuti on oluline rahuldada psühholoogilised baasvajadused (piisav uni, turvatunne, kuuluvustunne, pädevustunne).
Seega pole koduõpe võluvits kõigi hariduslike erivajaduste ja õpiraskuste puhul, kuid oma kogemuse põhjal koordinaatori ja koduõppevanemana võin välja tuua, et koduõpe võib olla mõnel juhul õpiraskust leevendav nt kui õpiraskus tuleneb otseselt või kaudselt just nimelt koolikeskkonnast – sel juhul enamasti kodus õppides õpiraskus ei väljendu. Näiteks, ärevust tekitav õpikeskkond ei soodusta enamasti neuroerisusega õppija puhul õpitegevust – tähelepanuhäirega ja autistlikud koduõppijad on väljendanud, et tunnevad end koduses keskkonnas palju turvalisemalt ning seetõttu on vabanenud ressurss, mida saab õppimiseks kasutada. Samas, mõnedel juhtumitel on olnud vaja teadlkult kujundada autistile sobivat õpikeskkonda koolilikumaks, sest kohe alguses koduõppevanem ei suutnud lapsele pakkuda igapäevast struktuuri sel määral nagu ta vajas ja millega kooli oli harjunud. Koolis toetas see, et laps läheb iga päev samal ajal õppimiseks ettenähtud kohta, kus toetab teda alati sama õpetaja, kellega tal on just selles aines õppimiseks kokkulepped jne – pole kattuvaid rolle ja ootamatusi, muutuseid.
Düsleksia on teine spetsiiifiline õpiraskus, millega tänases koolis üsna halvasti toime tullakse, sest klassi õppetöö on suures osas frontaalne ja tekstipõhine, eeldatakse klassiga sama tempos lugemist ja edasi liikumist. Koduõppes oleme näinud sel puhul kiiret eneseusu ja optimismi ja motivatsiooni tõusu, sest tekste on väga lihtsalt võimalik kohandada ja asendada video ja audioga. Kohandusi on lihtne teha ka akalkuuliaga ehk spetsiifilise arvutamisraskusega koduõppijatele – nii koduõppes kui ka koolis on neile võimaldatud kalkulaatori kasutamine ja avatud materjalidega kirjalike tööde tegemine, kuid lisaks on olnud vajalik taotleda matemaatikas ainemahu vähendamine, et saaks positiivselt hinnata seda üsna mahukat ja kaalukat ainet ja et õppija enesehinnang säiliks saades eduelamuse ka selles aines.
Hirm, et koduõppes ei õpi suhtlema, ei ole enamasti põhjendatud, kuid seda müüti hoiavad alal üksikud näited juhtumitest, kus täiskasvanu (koduõppes vanem, aga probleem esineb ka koolides, sel puhul siis õpetaja) ei ole teadlik oma õpieskkonna looja rollist või pole teadlik lapse psüühilisest erivajadusest. Kui vanemal ei ole oskusi, ressurssi ja tugivõrgustikku, et võimaldada noorele koostöist suhtlemist erinevas vanuses inimestega, siis pole koduõpe mõistlik valik. Psühholoogid räägivad põhjendatult ärevushäire süvenemisest, kui noor jätta nn mugavustsooni ja mitte võimaldada talle regulaarseid pisikesi väljakutseid oma ärevusest üle saada ja eduelamusi selles. Seda öeldes tuleb möönda, et näiteks autismispektriga kaasnevad püsivad suhtlemisraskused on toetavas koduõppes saanud leevendust. Koolikeskkonnas on raske suhtlemsele sedavõrd suur kohandusi teha ja seetõttu autstide suhtlemisraskused ja ärevus koolikeskkonnas süveneb. Võib juhtuda, et kodus õppides õpi-ja suhtlemisraskus ei väljendu, sest autistid tunnevad end koduses keskkonnas palju turvalisemalt ning seetõttu on vabanenud ressurss, mida saab õppimiseks ja suhtlemise harjutamiseks kasutada.
Kui soovid sel ja muudel koduõppe teemadel pikemalt vestelda, oled oodatud suvisele koolitusele siin.
Üks levinud küsimusi koduõppehuviliste vanemate poolt on, et kuidas lapsel saavad muusika-või liikumisõpetuse õpitulemused saavutatud. Kui nad vaatavad oma kooli ainekavades kirjas olevaid õpitulemusi, siis tõepoolest võib olla seal veel selline aine nagu kehaline kasvatus ja seal all õpitulemused: mängib rahvastepalli lihtsustatud reeglite järgi, on kaasmängijatega sõbralik ning austab kohtuniku otsust jms. Sel puhul võib tekkida põhjendatult küsimus, kuidas koduõppel laps saaks seda õpitulemust harjutada.
Tegelikult on küsimus – kuidas saab seda kohandada koduõppel oleva lapse jaoks? Igasugune liikumine, mida laps harrastab ja spordiüritused, kus osaleb kasvõi vaatlejana, saab täita eesmärki. Pealegi, kehalise kasvatuse asemel on uues õppekavas aine liikumisõpetus ja selle õpieesmärgid on uuendatud, koduõppe vaatest väga mõistlikud ja lihtsasti saavutatavad. Suurepärane veebileht tutvumiseks: https://liikumisopetus.ee/
Samuti on levinud küsimus, et kui tagasisidestamine toimub 2 korda õppeaasta jooksul, siis kuidas õpetajad suudavad kõiki õpitulemusi kontrollida, et neid tagasisidestada? Tõesti, pole mõistlik teha 2 korda aastas noortele eksameid spordis ja muusikas. Koduõppes kasutatakse õpimappi, kuhu kogutakse tehtud töödest ja tegevustest audio (laul; vestlused, kokkuvõtted õppekäikudest jm)/video/fotomaterjali ja ka kirjalikke töid. Tegevused valib pere nii, et oleks näha õpieesmärkide saavutatus. Kogenud koduõppeperedel on palju häid nõuandeid, milliseid tegevusi ja kuidas õpimappi koguda (tule vestle peredega siin). Eesmärgid on kirjas individuaalses õppekavas ja need on kohandatud koduõppija jaoks kooli õppekavast. Hinne kujuneb õpimapi vaatluse ja perega vestluse põhjal.
VÕK programmis osalev koduõppepere saab oma õpimappi mugavalt koguda Seesaw, Opiq ning Drive keskkondades, kuhu tegevuste salvestamine on lihtne ja õppija jaoks motiveeriv.
Kuna TLPK avas märtsis vastuvõtu koduõppeosakonda, siis nn avatud uste nädala raames toimus Tartu Luterlikus Peetri Koolis reede õhtul vestlusring kõigile koduõppehuvilistele! Mina kui koduõppeosakonna juhtivkoordinaator ja koduõppevanem suunasin kohaletulnuid jagama mõtteid ja kogemusi koduõppega kaasnevatest võimalustest ning riskidest. Murdsime müüte, maandasime hirme. Juttu tuli ka veebipõhisest õppeprogrammist koduõppijaile.
Koduõppele eelneb alati vanemate otsus ja otsusele eelnevad enamasti tugevad emotsioonid. Sugugi kõik neist pole meeldivad – hirm, leinatunne, kurbus, häbi jne. Meie emotsioonid ei ole loogilised ega terviklikud, aga neil on alati midagi olulist meile öelda, seetõttu soovitan: võta aeg, et jälgida oma tundeid, kui mõtled võimalusele valida oma lapse jaoks koduõpe.
Olen sarnastes vestlustes enamasti kuulnud selliseid hirme ja enamasti oleme koos neid maandanud selliselt:
Kas koduõpe võib laste tulevikku silmas pidades piiravaks teguriks osutuda? Kas ma suudan oma lapsele kõik olulise selgeks õpetada, et ta saaks soovi korral gümnaasiumis edasi õppida? Kas mu lapsed saavad piisava hariduse, et elus hakkama saada ja leida töö? Võib olla mu laps ei õpigi õppima, sest tundub, et koolis nähakse sellega kurja vaeva ja ikka on õpioskustega kehvasti.
Õppima õppimine on kahtlemata eluks vajalik oskus (teeme vahet õpioskuste omandamisel ja lihtsalt suvaliste õppeülesannete tegemisel, ilma et sellel oleks konkreetset eesmärki ja ilma et keegi suunaks tehtut tagasisidestama, reflekteerima). Tahaksin öelda, et kool on parim koht, kus õpioskusi õppida, kuid kahjuks ei pruugi see nii olla, sest kõikjal veel pole juurdunud uuenenud õpikäsituse rakendamine. Nende oskuste arendamiseks tuleks koolis toimuv täiesti ümber korraldada ja olla valmis paindlikuks ajakasutuseks, kasutada aktiivõppemeetodeid, võimaldada palju rohkem autonoomiat, soodustada hirmuta vigade tegemist, suunata enesehindamisele ja eesmärgistamisele jne. Leian, et koduõppes saab seda teha isegi lihtsamini kui koolis.
Kas koduõppijad oskavad luua tähenduslikke inimsuhteid? Võib olla mu laps ei õpigi suhtlema ja käituma, sest tundub, et koolis nähakse sellega kurja vaeva ja ikka on kiusamised ja suhtlemisoskusega kehvasti.
Hirm, et koduõppes jääb suhtlemine soiku, lahustub kiirelt, kui oled näinud mõnda koduõppijat. Kindlasti on abi ka sellest, et koduõppijate vanemad enamasti otsivad teadlikult rohkem võimalusi suhtluse edendamiseks. Nad teavad, et pikaajalistes gruppides osalemine on oluline suhtlemisoskuste ja eneseteadlikkuse arengule. Koduõppes saab kiiresti selgeks, et suhtlemine ja koostöö aitavad tõsta ja hoida motivatsiooni õppimises. Paljud pered kasutavad seetõttu ka veebipõhist õppeprogrammi koduõppijale. Et peresid omavahel tuttavaks teha ja koostööd soodustada, korraldame koduõppeosakonnas igakuiseid perepäevi ja õppekäike, kus nii täskasvanud kui noored saavad suhelda, koduõppepered on oodatud ka kooli üritustele ja huvirngidesse.
Kas koduõppijad oskavad rasketes olukordades pingutada? Võib olla mu laps ei õpigi oma motivatsiooni käivitama, sest tundub, et koolis nähakse sellega kurja vaeva ja ikka on enesedistsipliiniga kehvasti.
Motivatsiooniteoreetikud räägivad juba pikemat aega enesedistsipliinist, ennastjuhtivast õppijast ja siin ei abista autoriteetide poolt peale surutud jäigad raamid. Vastupidi, õpikeskkonnas peaks olema loodud olukord, milles õppija saab tunda end pädevana, mis on tema jaoks mõtestatud ja kus ta pole üksi. Need kolm aspekti on motivatsiooni käivitumiseks võtmetähtsusega. Just neid kolme aspekti oleme püüdnud rakendada koduõppijate veebipõhise õppeprogrammi juures ja saanud positiivset tagasisidet peredelt – paljude noorte puhul on olnud abi motivatsiooni kasvatamisel just sellest, sest see pakub tunnet:
Ma pole üksi, mitmed minusugused tegelevad sel nädalal sarnaste ülesannetega. Saame koostöötundides veebis suhelda, arutada, vahel ka ühiselt nuriseda, siis jälle teineteist inspireeida.
Ma olen pädev, saan hakkama – ülesannet saab kohandada, et raskusaste oleks paras, sj ka mitte liiga lihtne, vaid et tuleb pingutada ja ka veidi abi küsida.
Mu tegevus on mõtestatud – oleme sidunud ülesanded õpioskuste õppimisega ja eesmärk ei ole niivõrd faktide meeldejätmine, kuivõrd harjutada oskust häälestuda, valida sobilik õpistrateegia või mnemotehnika või võte. Samuti on vahel võimalik ülesannet kohandada rohkem oma huvidega seonduvaks.
Hirm, et ma ei saa koduõppevanema rolliga hakkama. Ma pole ju õpetajaks õppinud…Kuidas ma enda emotsioonidega toime tulen? Praegu, kui laps käib koolis, on niigi raske kõigega toime tulla, milleks siis veel üks kohustus juurde võtta lisaks oma töökoormusele? Mul on hirm, et ma ei saa õpetamisega hakkama, sest ma ei suuda oma emotsioone kontrollida ja teen oma kärsitusega rohkem kahju kui kasu.
4.11 oli järjekordne võimalus kohtuda koduõppijatele mõeldud üritusel. Sel korral oli tegemist üle-eestilise koduõppe sügispäevaga, pidulikkust lisas ka TLPK 10. juubel. Koduõppekoordinaatorid taaskohtusid vestlusringis, et teineteist nõustada ja jõustada – tõdesime koos, et koduõpe on aina populaasem teadlike vanemate valik. Eeskätt siiski koduõppeperedele mõeldud tegevuste rohke päev võimaldas ka niisama mängida ja hullata ja oma nn klassikaaslastega üle Eesti tutvuda ja koostööd harjutada. Näiteks, tehti TLPKle 10 õnnitluskaarti ja kook!
Tegevusi jagus kõigile – nooremate jaoks perepäeva alustas Hullu Teadlase töötuba kõigile, edasi sai valida sobiva töötoa ja mitmed teismelised valisid Loodusmaja korraldatud Eluslooduse ja kaubanduse töötoa, mis ärgitas loomi kaitsma. KIK programmist toetust saanud Loodusainete õppekava toetav töötuba “Elusloodus ja kaubandus” saab vaadata siin: https://keskkonnaharidus.ee/et/oppeprogrammid/elusloodus-ja-kaubandus-cites
Väikekandle töötuba oli väga populaarne, seal sai nautida kandlekõla ja tutvuda kandlemängu võimalustega, õpiti selgeks kaunis pärimuslik lugu TLPKi 10.sünnipäeva tähistamiseks TLPK koduõppevanema Sven Forseli juhendamisel. Sveni sõnul on väikekannel pannud enda kaunisse kõlasse armuma üha uuesti ja uuesti muusikalembelisi inimesi ja on sobilik esimeseks pilliks koduõppijale. NB! Sven on nõus tegema tõsistele huvilistele regulaarselt Tartus pilliõpet, huvilistel võtke ühendust kadi@kynnapuu.com. Loodame Sven Forseli imelist muusikat ja leebet õpetajaloomust saab kogeda ka järgmisel koduõppe perepäeval.
TLPK koduõppevanema Kalli Pikkase korraldatud laternate meisterdamise töötoas valmisid imelilusad laternad, mida saab TLPK koduõppepere kaasa võtta laternarongkäigule, mis toimub juba 9.11. Kalli multitalenti saab kogeda loodetavasti ka järgmisel koduõppe perepäeval või näiteks siin.
Vanematele, kes soovivad leida mõttekaaslaseid ja kursuseid, et koduõppest ja haridusest üldse mõtteid ja tundeid jagada, oli 3 head uudist:
Esiteks, juba kuu aja pärast saab TLPK ruumides ja veebis osaleda just koduõppevanematele mõeldud koolitusel ja tugigrupis, mille info leiad siit ja siit. Juba 2.detsembril toimub 1. kohtumine – koolituspäev, kus teeme sissejuhatuse teemadesse ja moodustame viisikud, kes hakkavad kohtuma tugigrupina kord kuus online. Kord kuus jaanuarist maini toimub kokku 5 veebikohtumist tööpäeva õhtuti kl 19-20 väikestes gruppides; õppimist ja arutelu 5 kuuma koduõppe teema ümber nt motivatsioon ja ennastjuhtiv õppija jms toetab Seesaw veebikeskkonnas olevad videod ja tekstid.
Teiseks, Edumuse veebikool pakub võimalust õppida põnevaid ja tulevikuks vajalikke veebikursuseid – üle 60 veebikursuse! Koduõppeperedele on eripakkumine – sooduskoodiga KODUOPE saab 3 esimest kuud -20% soodustust ja lisaks kehtib tavapärane 14-päevane tasuta prooviperiood.
Kolmandaks, vestlusringis TLPK kaplaniga sai arutleda kristliku hingehariduse, inimese usulise arengu ja laiemalt inimeseks olemise ja kasvamise kohta ning selgus, et TLPK koduõppeperedel on võimalik kokku leppida ka aeg individuaalseks kohtumiseks kaplaniga, selleks pöörduge marek.roots@eelk.ee.
Osad noored ei tahtnud veel lahkuda ja jäime veel pooleks tunniks arutama, kuidas on III kooliastme koduõppijatele mõeldud noorte psühhodraama grupis võimalik inimeseõpetust õppida (NB avanemas uus grupp veebruaris, kirjuta huvist kadi@kynnapuu.com). Noorte psühhodraama tutvustus on siin: https://psyhhodraama.ee/mis_on_laste_ja_noorte_psuhhodraama
Koduõppes on teoorias lihtsam kui koolis nii individuaalse õpitee kujundamine kui ka ennastjuhtiva õppija kujundamine. Praktikas on seal mitmeid takistusi ja raskuseid. Vanemalt eeldatakse võimekust pidevalt õppida ja areneda ja koduõpet juhendada ja juhtida viisil, mis kõigi motivatsiooni kõrgel hoiab. See on paras väljakutse.
Usume, et õppimine – nii koduõppija ku vanema õppimine – võtab aega ja põhineb kogemustel, suhtlemisel, seoste loomisel teooria ja päriselu vahel. Meie koolituse ja tugigrupi põhimõte seisneb selles, et grupi emotsionaalne turvalisus, avatud ja mitmekesised suhted rikastavad ja jõustavad inimeste õppimist.
Sel õppeaastal otsustasime pakkuda ka Tartust kaugemal asuvatele koduõppevanematele osalemisvõimalust koduõppe vanemate koolitusel ja sellele järgnevas pikaajalises tugigrupis. See osaliselt veebipõhine ja osaliselt päriskohtumistega kursus on uus viis sulle tuge pakkuda. Eesmärk on olla osa toetavast kogukonnast, saada osa teiste koduõppevanemate mõtteist ja kogemustest, mõelda ja arutleda selle üle, mis on haridus, õppimine, õpioskused, motivatsioon jms teemad. Võimalus kohtuda õppeaasta jooksul väikeses grupis oma murede ja rõõmude jagamiseks, olles teineteisele õppeaasta jooksul vägevad arengupartnerid. Koduõpe on küll igas peres oma nägu, aga see ei tähenda, et peaksid oma murede ja rõõmudega üksi jääma. Saa ja ole osa kogukonnast!
2.detsembril toimub 1. kohtumine – koolituspäev, kus teeme sissejuhatuse teemadesse ja moodustame viisikud, kes hakkavad kohtuma tugigrupina kord kuus online. Kui on neid, kes 2.12 Tartu tulla ei saa, saame kaaluda ka veebikoolituspäeva korraldamist mõnel muul detsembri päeval.
Kord kuus jaanuarist maini toimub kokku 5 veebikohtumist tööpäeva õhtuti kl 19-20.30 väikestes gruppides (mitte rohkem kui 5 vanemat grupis +grupijuht), erinevate probleemolukordade lahendamine ja arutelud 5 suurema teema ümber
Teemad on:
Koduõppevanema hirmud, koduõppe müüdid
Suhete olulisus ja hoidmine
Õpioskused ja nende arendamine, ennastjuhtiva õppija kujundamine
Motivatsiooni käivitamine ja hoidmine
Koduõppevanema areng ja enesehool
Zoom-kohtumiste jaoks leia palun endale võimalus üksi olla, et saaksid segamatult ja avatult oma mõtteid jagada, tagada grupikaaslastele konfidentsiaalsus. Arutame koos koduõppe ja õppimisega seotud teemade üle, enne kohtumist saadame lugemismaterjali ja loenguvideo lingi.
Enne iga veebikohtumist kord kuus saad ühises õpikeskkonnas (Seesaw) video teooriaosa ja reflektsiooniharjutustega, mis häälestavad kuu teemale ja suunavad märkama muutusi õppimise protsessis. Veebiseminarde vahelisel ajal saab täita Seesaws refleksiooni päevikut (võimalus täita seda nii privaatselt kui ka jagades oma grupikaaslastega) ja teha kirjalikke harjutusi (vabatahtlik muidugi).
Oleme püüdnud teha osalemise võimalikult mugavaks ja soodsaks. Detsembri koolituspäev 2.12 on TLPK koduõppevanemale tasuta, teistele 50.-.Veebipõhine tugigrupp on 20.-/kuutasuga, VÕK vanemale tasuta, TLPK koduõppevanemale (iseseisvale) -50%soodustusega.
Registreerunud saavad ligipääsu õpikeskkonda Seesaws, kus juba ootavad esimesed videod ja materjalid lugemiseks, harjutused reflekteerimiseks. Registreerumine on avatud, kirjuta kadi@kynnapuu.com oma soovist liituda koolituse ja/või veebipõhise tugigrupiga.
NB Anna teada, kui sa 2.12 Tartu tulla ei saa, aga veebipõhises tugigrupis tahaksid osaleda – saame kaaluda ka veebikoolituspäeva korraldamist mõnel muul detsembri päeval.
Ole muutus, mida oled oodanud :) 