Käes on aeg jagada ja saada hinnanguid.
Lisaks sellele, et lapsed suunatakse oma tegevust analüüsima ja hinnangut andma – kuidas järgmisel õppeaastal saaks veel paremini 🙂 – jagatakse ka täiskasvanute poolt lastele hinnanguid. Heida pilk oma lapse hinnangulehele – on seal kirjas pigem vasaku poole märksõnad või õnnestub leida mõni pärl ka parempoolsest tulbast?
Impulssiivne=elab hetkes, siin ja praegu.
Hüperaktiivne=energiat täis.
Unistaja=oskab end lõõgastada.
Hajuva tähelepanuga=tundlik.
Unustaja=ei koorma end lõputute tegevustega.
Kaotab asju=matriaalsetest asjadest vähe hooliv.
Käitub nagu ei kuule=võime väljalülituda ebameeldivas olukorras.
Räägib liiga palju=on väljakujunenud huvidega ja nende suhtes kirglik mõtete vahetaja. Segab teiste jutule vahele=ta on elevil oma mõtete jagamisest teistega.
Ei õpi oma vigadest= ei tunne liigset süüd ebaõnnestumiste tõttu.
Vihkab koduseid ülesandeid= mänguhimuline.
Vähene reaalsustaju=unikaalne vaade maailmale.
Kinnismõtetetga=kirglik, pühendunud.
Ignoreerib=keskendub eesmärgile.
Isekas= seisab oma vajaduste eest.
Eneseteadlikkus puudulik= ei põe oma puuduste pärast. (raamatust The ADHD Advantage: What You Thought Was a Diagnosis May Be Your Greatest Strength)
Vahel piisab lapse saatuse muutmiseks, et üks täiskasvanu suudab näha tema tugevusi, suudab võtta teda sellisena nagu ta on.
ATH ja ASH (neurodiversiteediga) õppijad on väga tundlikud ja seetõttu tavaklassis tihti raskustes oma tugevuste näitamisega. Sügavamale pealispinnast uurides on näha nende õppijate erilist loovust, erinevat mõtlemisstiili, erilist süvenemisvõimet ja erakordne empaatiavõime. Palun, ära usu juttu, et autism = empaatiavõime puudumine!
Ma usun, et iga laps on väärt, et teda ümbritsevad täiskasvanud märkaksid teda ja tema tugevusi.
Hinnanguline aeg nagu meil on – kõige targem, kõige tublim … kiituskirjade tuhinas ärgem unustagem lapsi, kes on kõige… kenamad ja hoolivamad teiste vastu.
Pai!
Kadi
Ole muutus, mida oled oodanud :) 