HEV õpilaste õppekorraldus: üldtugi.

Väike värskendav info :)!

Sellest aastast jõustuv PGS muudatus on veidi muutnud HEV õpilaste õppekorralduse sisu, rahastust ja mõisteid.

Kui varem me rääkisime I tasandi abi st klassitasandil toetamisest ja II tasandi abist, siis nüüd nimetame seda terminiga üldtugi. Me ei sildista enam haridusliku erivajadusega lapsi vaid uus termin üldtuge vajav laps (keda on igas koolis u 20%) võtab kokku seega:

• ajutise käitumisprobleemidega, sotsiaalse ja kergema psüühilise probleemiga lapse, kes vajab nn klassivälist teenust, õpe õpiabirühmas, eripedagoogi, logopeedi ja koolipsühholoogi teenus
• endise õpiraskustega õpilaste klassi õpilase, kes nüüd on liidetud tavaklassiga.

Ilmselt on eeldatud, et klassis hakatakse õpet korraldama tasemerühmades, osalise ajaga õpiabirühmades ja vajadusel eriklassides (pedagoogilis-psühholoogilise hindamise teinud eripedagoogi soovitusel saab seda kool korraldada nn pearaha vahenditega).

Kui varem oli tugispetsialisti teenus juba 2.tasandi teenus, siis nüüd hõlmab üldtugi nii õpetaja pakutava individuaalse lisajuhendamise, tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse kui ka vajaduse korral õpiabitundide korraldamine individuaalselt või rühmas.

Põhiline dokument, kus üldtugi kajastub on endiselt ÕIK e õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart, kuhu kantakse hindamise, testimise ja uuringute tulemused (ilma delikaatse infota nt diagnoos), samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ning koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused, rakendatud teenused ja tugi ning hinnang nende tulemuslikkuse kohta. Kaart on vajalik õpetajate koostöö koordineerimiseks, mil moel ühiselt lapsele õpet kohandada. SO nagu lapse kasutusjuhend, millest peavad kõik täiskasvanud ühtmoodi aru saama ja kokkuleppima sh lapsevanemad, kellele peaks samuti ÕIK olema nähtav.  Kord aastas (varem oli 2 korda) st aasta lõpus on seaduse muudatuse järgi vajalik analüüsida lapse arengut (millest on/oleks/ei olnud abi, mida on teinud/proovinud teha/vajavad vanemad ja pere).