HEV terminit kasutame laste kohta, kes vajavad tõhustatud tuge – see on uus termin nende laste teenuste jaoks, kellele on koolivälise nõustamiskeskuse poolt diagnoositud käitumishäire, rasked somaatilised haigused, püsiv õpiraskus, düsleksia, düsgraafia, kõnepuue, lihtsustatud õppe vajadus. Nende laste õppe jätkamiseks tavakoolis on võimalik (selleks on ettenähtud lisaraha koolile):
- võtta abiõpetaja tavaklassi,
- moodustada 12 õpilasest klassi
- Pidev tugispetsialistide teenus
- individuaalne õppekava ühes või mitmes aines;
- Kohandatud õpe või erinev õppekava – vajadusel saab rakendada lihtsustatud õppekava
- Individuaalne tugiisik klassis toimuva õppetöö ajal;
- Osaajaline õpe individuaalselt või rühmas.
HEV terminit kasutame ka nende laste teenuste kohta, kes vajavad erituge – (varem käisid väikeklassis või individuaalõppes, neil on diagnoositud liitpuue, toimetuleku või hooldusõpe, käitumishäire, kasvatusraskus, sõltuvushäired, kuulmis- ja nägemispuue). Nende laste õppe jätkamiseks tavakoolis on võimalik (selleks on ettenähtud lisaraha koolile):
- Eriklassis viia õpet läbi kuni kuue õpilasega.
- puudespetsiifiline õppekorraldus, suured ümberkorraldused õppes (õppekeskkond, -metoodika, -vahendid)
- Pidev tugispetsialistide teenus lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga;
- Osaajaline õpe individuaalselt või rühmas;
- Pidev individuaalne tugi (sh abiõpetaja) klassis.
Kokkuvõtlikult – haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kes saab tõhustatud või erituge, selle rakendamise võimaldamiseks on vaja näidata, et kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi.
Eriklass on kõigi eriõppeklasside üldnimetus HEV õpilaste rühma ja klassitüübid on kaotatud ei sildistata (õpiraskustega jne). Kas väikeklassi terminit ei tohi kah enam kasutada? Ilmselt küll.
Üldtuge puudutavast jääb mulje, et õppe diferentseerimine toimub pigem rühmades mitte enam individuaalselt ja pigem väljaspool õppetunde, mitte klassitunnis. IÕK e individuaalne õppekava asemel eeldatakse, et ÕIK-s piisab fikseerimistest ja kokkulepete nimetamisest (arengukaardil); ulatuslikumad muudatused tuleks endiselt fikseerida IÕK-s.
Rahastamine on minu jaoks veel segaseks jäänud, aga saan aru, et tõhustatud tuge vajava lapse puhul korrutatakse koefitsiendiga 1,0 ja eritoe puhul koefitsiendiga 4,0. st võttes aluseks 2017 a. tegevuskulu piirmäära on tegevuskulu toetus: 88 eurot (keskmine tegevuskulu piirmäär kuus) *12 kuud *4,0 koefitsient= 4 224 eurot õpilase kohta aastas. Riigieelarvest antakse kohalikele omavalitsustele ja erakoolide pidajatele hariduslike erivajadusega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks lisavahendeid ca 22 miljonit eurot aastas. Ah jaa, kui kooli pidaja ei täida toe pakkumise kohustuse rikkumisega seotud ettekirjutust selles märgitud tähtaja jooksul, on sunniraha ülemmäär 10 000 eurot (enne oli 640.-) või on õigus tunnistada koolitusluba kehtetuks.
Selline süsteem siis hetkel.
Aga õpetajate palgad pidavat tõusma 🙂
Jõudu!
Kadi
1 kommentaar