Lugemine kui raskus või seiklus?

Jah, lapsed on erinevad. Mu poeg hakkas lugema iseenesest, samal ajal rääkima hakkamisega (ta kõne hilines veidi :). Mu tütar jutustas juba väiksena imelisi lugusid, aga täna 8-aastasena on tal ikka veel keeruline lugeda. Ma olen mõlema lapse arenemist logopeedina jälginud ja vajadusel toetanud, rakendades oma kogemust ja teadmist.
Püüan valida hoolega seda, mida ta loeb – et see oleks jõukohane vormilt, kuid sisule allahindlust tegemata. Hea viis pakkuda lugemisel eduelamusi on  luule, mis on lihtsas vormis kirjutatud, kuid peidab suurt sisu, kaunilt illustreeritud.
Püüdlen selle eesmärgi suunas oma Lugemisseikluse komplekti loomisel. Lugemisseikluse huviringis nt on tekstid ülilihtsad, luulevormis, tegeleme lihtsate sõnade häälimise ja ladumisega, kirjutamisega, kuid teksti sisu on sügav ja meie vestlused on väga põnevad, lapsed loovad neist inspireeritult oma lugusid ja kunstiteoseid.
Illustreerimaks minu eeskuju Lugemisseikluse loomisel, panen siia ühe Emily Dickinsoni luuletuse, mis on küll inglise keeles, kuid annab imeliselt edasi minu püüdlust ja mõtet. Leidsin selle luuletuse https://www.bridges.edu/ lehelt, (Bridges Academy koolis rakendatakse neurodiversiteediga laste õppel tugevustepõhist lähenemist, sellest oli juttu minu eelmises postituses) Tugevustele rajatud õpe.
Screen Shot 2019-02-02 at 10.24.25
Lugemisraskusega õppijate puhul ei tule kõne alla lihtsustatud õpe, sest nad on nutikad lapsed ja see oleks nende õpirõõmu hävitamine. Kuid kuna nad ei loe hästi, siis vajavad nad teadmistele juurdepääsu teisel moel nt dokumentaalfilmid, meisterdamine vms.

Bridges Academy loojate sõnul on neurodiversiteediga õppija (sh düsleksiku, tähelepanuhäirega õppija, autisti) kognitiivsed, psühholoogilised ja füüsilised vajadused erinevad neurotüüpilise õppija vajadustest ja nende areng on asünkroonne (nö seinast seina erinevaid valdkondades) eakaaslastega võrreldes. Seega õppe korraldamisel on vaja silmas pidada veelgi enam, kui tavaliselt, et õpe toimuks turvalises keskkonnas, kus märgatakse ja tunnustatakse seda, mida õppija suudab, mitte seda, mida ta ei suuda; eesmärk on teha õppija teadlikuks oma tugevustest ning raskustest, et ta oskaks oma vajadusi ja eripära selgitada. Hea õppekeskkonna loomisele aitab kaasa hästi komplekteeritud väike (2-5) grupp kaaslastest, kes on sarnased intellektuaalselt, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu poolest ja stimuleerivad teineteist õppimisel.

Väga on vaja teadlikku ja kannatlikku juhendajat, kes usub õppija võimetesse; vanemaid, kes usaldavad ja mõistavad, et  laps suudab oma tulevikku ja identiteeti ise kujundada, kes loovad selleks võimalusi ja vahendeid olles heasoovlikud partnerid õppimises.  Valida tuleb hirmu asemel armastus ja luua rohkem rõõmu enda ümber. Minu jaoks on olnud päästerõngas see, et “vahetasin prille”: valin rohkem näha seda, milles laps on hea, mid on tema tugevus ja millele saab ta oma tulevikku ehitada. Ja kuni mul ei ole oma Bridges Academyt, on ta koduõppel 😀
Läbi raskuste tähtede poole!
Kadi

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s