Lõimingust koduõppes

Oleme koduõppeosakonnas otsinud ja leidnud loomulikke viise ainete nt  kirjandusõpetuse ja eesti keele õpetuse ulatuslikuks ja tõhusaks lõimimiseks. Kasutame sellist lõimimisviisi oma juhendatud koduõppe õpilastega ja soovitame jagada oma kogemust ka iseseisvate koduõppeperedega. Järgnevalt mõned ideed ja juhised.

Koduõppes on võimalus ja vabadus horisontaalseks st ainetevaheliseks lõiminguks. See muudab õppimise efektiivseks, eluliseks ning hoiab aega kokku. 

Ka koolides on saadud aru eesti keele ja kirjanduse õpetuse lõimingu vajadusest,kuid selle muudab sisuliselt võimatuks asjaolu, et eesti keele õpetuse keskmes on keeleteadmiste omandamine keele struktuurist lähtuva lineaarse õppimisviisi tõttu. 

Selle asemel, et ainekeskse st traditsioonilise eesti keele õpetuse stiilis õppida ja harjutada iga keeleoskust eraldi, soovitame võtta eesmärgiks  suhtluspädevuse saavutamise ning märgata, et erinevate tekstide puhul on aktuaalsemad ühed või teised keeleteadmised ning neid vastavalt vajadusele õppida. Näiteks, kui ülesandeks on kirjutada tegevuskava või fantaasiatekst, siis on põhjust kinnistada /õppida tingivat kõneviisi, kui-lause kirjavahemärgistamist; eeskirja või üleskutse kirjutamisel aga saab kinnistada käskivat kõneviisi ning ütet ja selle kirjavahemärgistamist.

Mõned ideed ülesanneteks ja nende raames kinnistatavad keeleteadmised:

Kõige lihtsam ja efektiivsem on lõimida eesti keel ja kirjandus, seejuures kasutada disainõpet, probleemõpet.  2.kooliastme puhul on eesti keele ja kirjanduse lõiming lihtsaim järgmistes kokkupuutepunktides e õppetegevustes: lugemisoskuse arendamine, kuulamisoskuse arendamine, ümberjutustamine, pilttekstide (foto, karikatuur) tõlgendamine, küsimustele vastamine, arvamuse avaldamine, arutlemine, vestlus, diskussioon, probleemi käsitlemine (nt teose probleemistik), sõnavara rikastamine, kirjeldamine, jutustamine. Õpitulemusi kõrvutades on näha, et eesmärgid on enamjaolt kattuvad: sisukava või kokkuvõtte koostamine, arutlemine, oma arvamuse avaldamine, küsimuste koostamine ja neile vastamine, lugemisvara valimine, jutustamisoskuse arendamine, esinemisoskuse, kirjeldava ja jutustava teksti loomine (2.kooliastme ühised õpieesmärgid eesti keele s ja kirjanduses; tabelid ja lisainfo: https://www.hm.ee/sites/default/files/l6imingukogumik.pdf. 

Selline lõiming võimaldab keeleteadmised efektiivsemalt rakendada praktiliste oskuste arendamise teenistusse. Õppevaldkondade lõimimine eesti keele õpetuse sees nõuab põhimõtteliselt uudse õppevara väljaarendamist, kus keeleteadmised ei oleks esitatud lineaarselt keele struktuuri loogikast lähtudes vaid vastavalt sellele, milliseid funktsionaalseid pädevusi parasjagu arendatakse. Kuigi uudne emakeeleõpetuse jaoks, on selline metoodika laialdaselt kasutusel võõrkeeleõpetuses ja on ennast seal täielikult õigustanud.

Soovitan tasuta e-raamatut sel teemal: https://www.meis.ee/kasiraamat-loimitud-aine-ja-keeleope.