Õpioskused ja -faasid

Vaheajamõtiskluseks – mis on 3 põhimõttelist asja, mida peame õppimise kohta teadma?

Meie arvates:

a) õppimiseks on vaja omandada õpioskused,

b) õppimine toimub kolmefaasiliselt.

c) õppimine on aeganõudev protsess, hea on õpitut aeg-ajalt unustada ja meenutada

Õpioskused on:

1. õppimise eesmärgistamine vastavalt enda või õpetaja poolt loodud õpitulemustele

2. õppimise kavandamine (mida teha, millal, millega, kellega, kuidas, kuhu)

3. info otsimine (kuulamine, lugemine, vaatlemine, katsetamine) ja selle töötlemine

(harjutused, katsed, arutelud, mängud, lavastused, kirjutamine, võrdlemine, …)

4. seostamine eelneva, muude ainete ja muude teemadega, enda väärtustega, teiste ootustega

5. õppimise reflekteerimine (mis läks hästi, mis mitte, mida tuleb veel teha) ja hindamine (kuhu jõudsin, mis on eesmärkide ja tulemustega vastavuses, kas see, mida ma tegin oli piisav, mida veel saab teha?)

Õpioskusi saab harjutada õppimise erinevates faasides.

Õpifaasid on:

I faas: eesmärgistamine, isiklik sihiseade

I faasi lõpuks õppija püstitab eesmärgi, kirjeldab tulemust ja kavandab,

• mida,
• kus/kuhu,
• millal/mis ajaks,
• millega,
• kellega ta teeb (st kas võib vajada millegagi kusagil kellegi abi),
• kellel on veel tema tegevusest kasu. Siin faasis on fookuses õpioskused 1, 2.

II faas: õppimine, uue omandamine

II faasis  toimuvat saab välise juhendamisega kõige vähem mõjutada – sest see on see koht, kus iga õppija aju omandab midagi uut lähtuvalt oma ainulaadsetest kogemustest. Õpetaja saab mõjutada ainult ülesande disaini kaudu. Õpioskused 3, 4.

III faas: reflekteerimine, hinnang. Õpioskus 5.

Pidevalt annab endale tagasisidet just õppija, juhendaja annab selleks ülesande, milles õppija saaks

a) reflekteerida enda olemist ja tundeid, tegevuste samme

b) hinnata enda tegevust ja tulemust ning seda analüüsida

     – milliste tegevustega on rahul ja mida ise selleks tegi?

     – millega ei ole rahul? mis häiris? 

Pärast õppijapoolse tagasisidega tutvumist annab juhendaja aeg-ajalt tagasisidet selle kohta, mida juhendaja peab oluliseks ja millele õppija pole ise tähelepanu pööranud: 

• Mis läks õpitulemuse kohaselt, hästi. Mis tekitas imetlust, rahulolu?
• Mis võinuks olla teisiti? Paremini? Õpitulemuse kohasemalt?
• Mida õpetaja soovitab nimelt jälgida, teha teisiti, teha uutmoodi.

Seejärel kavandab õppija uue õpiprotsessi: püstitab eesmärgi, kirjeldab tulemust ja kavandab, mida, kus/kuhu, millal/mis ajaks, millega, kellega ta teeb.

Aga mida sina arvad?