Kursuse “Koduõppe alused” tagasiside

Valmistume Irjaga järgmiseks kursuseks ning sedapuhku teeme selle taas veebikursusena nagu esimesel ja kolmandal korral. Suvel 2021 tegime päriskohtumisega kursuse saime taas väga positiivse tagasiside, jagan kaht lühemat ja üht pikemat siin. Vaata ka allpool veebikursuse tagasisidet. Ja muidugi registreeru uuele kursusele siin.

“Tahan ka omalt poolt tänada selle kahe päeva eest, mida sain kogeda. Esimesel päeval küsitud “Miks?” saadab mind hetkel ja suunab rohkem enda sisse vaatama. Aitäh. Teie koordinaatide järgi läbiksin ka kinnisilmi koduõppe, sellise usalduse suutsite anda. Kõik inimesed kellega kohtusin, lisaks maja peremees ja perenaine köögist, ülesehitus, toit ja tuba olid kõik väga head. Hetkel kõige suurem väärtus, mis kaasa võtsin oli teiste inimestega suhtlemine ja nende lugude kuulamine, teiste inimeste kui inimeseks olemise kogemine.”

“Aitäh! Teie panuse abil on koduõpe muutumas normaalseks valikuks tänu millele saavad järjest rohkem peresid kogeda elutervemat olemist, õppimist, koostööd.”

Ühe osaleja kokkuvõte:

Osalesin 30.07-1.08.2021 koduõppe teemalisel koolitusel, mis toimus Ilmatsalu motellis, kus osales ca 30 inimest.
Kuna see oli elumuutev kogemus ja koolituse sisu oli palju enamat kui pelgalt tutvustada koduõppe võimalust (kui alternatiivi tavalise kooliskäimisele), leian et saadud kogemus väärib jagamist.

Toon välja mõned teemad, millest koolitusel juttu oli:

1) Miks põhjuste lahkamine, erinevad tasandidIsikliku ning pere Miks? formuleerimise olulisus. Teadlik vastutuse endale võtmine (vastutus on igal juhul, teadliku otsuse tegemisel on võimalik teha paremaid valikuid).

2) Konstruktivistlik õpikäsitlus kui võimalus pakkuda soodne keskkond enese tundmaõppimiseks ja eluterveks arenemiseks.

3) Õpiprotsessi kolm faasi, millest ühegi vahele jätmine toob kaasa tegevuse mõtestatuse hääbumise ja seega ka motivatsiooni kadumise. Oht langeda järjest tekkivate probleemide kuhja selle asemel, et tegeleda probleemide algpõhjustega.

4) Motivatsioon kui kolme jalaga taburett
5) Suhtlemisoskused kui koduõppe õnnestumise võti

6) Staažikate koduõppevanemate edulood
Koduõpe ei ole tegelikult midagi ulmelist. Kooli saatmine võib esmalt tunduda mugav ja lihtne viis, kuidas laste aeg sisustada, ent pikas perspektiivis ja individuaalsetest iseärasustest tingituna võib see kulutada absurdselt elu kõige produktiivsemat aega, tekitada ülearuseid probleeme, mis võivad varjule jääda ja mille lahendamine võib osutuda oluliselt keerulisemaks võrreldes tõkete lahendamisega sh koduõppe võimaluste avastamisel ning integreerimisel.
Poole pealt koduõppele minemine on keerulisem, ent võimalik. Tuleb mõista harjumuspäraste mõttemustrite mõju ulatust (märksõnaks deschooling).
Edulugude läbiv joon, et tänu koduõppele on avanenud võimalus õppida end ja teisi paremini tundma ja tugevdada suhteid. Oluline on küsida vajadusel abi ning jagada kogemusi teistega.
Sotsialiseerumise aspekt koolides vs koduõppel on tänapäeval aina enam küsitavam. On pigem erand, et noored teeksid midagi muud peale nutifonides passimise. Huviringides osalemine ja omaalgatuslikud kokkusaamised/üritused on mõjusamad kui suvaliselt kokku aetud samavanuselises kollektiivis hakkama saamine.

Lisan veel mõned näited, mis jäid edulugudest kõlama.
Üks näide: Laps õpib kõige meelsamini ja produktiivsemalt õhtul/öösel ja magab hommikuti kaua. Kõik riikliku õppekava nõuded saavad täidetud (ja enamgi). Selline toetav rütm on võimalik vaid koduõppel.
Teine näide: Koolis käimisel tekkisid lapsel tervise- ja keskendumishäired. Kodus/väikeses grupis toimetades on kõik korras. Kolmas näide:
Lapsevanem oli sunnitud peale tööpäeva põhimõtteliselt kõik koolitükid lapsega üle tegema, sest koolis ei saa lihtsalt hakkama, õpetajal pole aega lapsele eraldi selgitada – aja kulutamine ja mõttetu stress.

Veebikursuse tagasiside

Sain julgust, et asjaga peale hakata. Ja sain enesekindluse, et oma perega lapse koduõppevariant, kui tõsiselt võetav võimalus, läbi rääkida. Kuna teema tegelikult suht võõras, siis ei tunne hetkel, et midagi oleks puudu jäänud. Küsimused tekivad vast pigem juba praktikas. Sain toreda seltskonna, näha koduõppega juba alustanud vanemaid. Laps on väga sotsiaalne ja suhtleja ning pean oluliseks reaalset suhtlemist, mitte virtuaalset. Muretsen, et ta hakkab tundma puudust igapäevasest reaalsest suhtlusest omavanustega, mida kool tegelikult pakub.

Mulle tundub, et sain nende kõikide oodatud teemade kohta info: täpsemat infot koduõppe kohta; IÕK koostamise ja info leidmise kohta infot. Kolmandaks ootasin, et koolituselt tekib mõni koduõppevanem, kellega saaksin jagada oma mõtteid ja muresid. Edasine on kõik minu enda kätes. Mulle tundub, et ma ei osanud midagi suuremat oodata kuna mul puudus eelnev kokkupuude. Kõik, mis ma sain oli puhas boonus 🙂 Sain palju teadmisi koduõppe, lapsega suhtlemise , koostöö laabumise, seaduste, bürokraatia kohta. Olen väga rahul.