Selgituseks ja sissejuhatuseks neile, kes vanema soovil koduõppega vähem tuttavad on: koduõpe võib olla lapsele suurepärane võimalus õppida enda tempos, turvalises keskkonnas ja sellisel viisil, mis toetab tema arengut kõige paremini ja lingil saad lugeda teema kohta HTM korraldatud uuringust.
Kuigi enamus peresid valib vanema soovil koduõppe õppimisfilosoofia või pereolukorra nt reisimise tõttu, siis vahel tõstatub koduõppe teema just siis, kui lapsel on eripärad, mis vajaks tavaklassis lisatuge — näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), ülitundlikkus või mõni muu neuroerisus. Sel puhul on keerulisematel juhtudel võimalik taotleda ka tervislikel põhjustel koduõpet. Kui koolist vanemad ei ole piisavalt tuge saanud ja õpiraskused süvenevad või tekkib kiusamise tõttu juba oht noore vaimsele tervisele, siis on mõned vanemad pöördunud vanema soovil koduõppe vormi poole.
See ei ole lihtne valik ja on vahel kujunenud väga väljakutseterohkeks teekonnaks. Samas oleme TLPK koduõppeosakonnas kogenud ka mõnd edulugu, mis tõestab, et vanema soovil koduõpe on Eestis paindlik ja võimalusterohke õppevorm, mis võib olla lapsele väga toetav lahendus — eeldusel, et see on korraldatud läbimõeldult ja koostöös koduõpet korraldava kooliga. Kui kooli koduõppekoordinaator ja tugispetsialist, tugispetsialistid rehabilitatsioonisüsteemist või erasektorist ja pere teevad koostööd, on võimalik kujundada lapsele selline õpitee, kus rõhk on võrdselt õpitulemustel ja ka heaolul, motivatsioonil ja enesekindlusel — nii, et õppimine oleks turvaline, jõukohane ja päriselt edasiviiv.
Vanema soovil koduõpe võib neuroeripärasele lapsele pakkuda paindlikkust ja võimalust õppida keskkonnas, kus koormus ja stiimulid on paremini juhitavad. Selline õppimisviis võib vähendada ärevust, parandada keskendumist ja lubada lapsel areneda tempoga, mis on talle jõukohane. Kodus on lihtsam kohandada õpikeskkonda — lühikesed õpisessioonid, pausid, alternatiivsed õpivõtted, liikumine, visuaalne tugi — kõik see loob ruumi, kus lapsel on suurem eduelamuse võimalus.
Samas on oluline märgata ka riske. Meie TLPK koduõppeosakonnas püüame leida ressursse vanemate toetamiseks, kuid peame endale aru andma, et vanema soovil koduõppel ei ole tervislikel põhjustel antud ametlikku tuge ega kohustust koolil õppimist eritingimustel kohandada. See tähendab, et kogu õppimise korraldus, struktuur, motivatsiooni hoidmine ja eripäradele vastav kohandamine jääb pere kanda. Kui vanem on ise ülekoormatud, teadmiste või energia puudujäägis, võivad lapse oskused ja sotsiaalsed kogemused kiiresti ebaühtlaseks muutuda. Samuti võib kaduda võimalus saada spetsialisti tuge või järjepidevat tagasisidet, mida neuroeripärane laps sageli vajab.
Koduõpe ei ole ei privileeg ega hädapääs — see on üks hariduslikest võimalustest. Ning õigete kokkulepete ja mõtestatud juhendamisega võib see olla väga edukas, rõõmu ja arengut toetav lahendus. Mitte iga kord ei ole see parim ja kindlasti pole see lihtsaim lahendus, aga võib olla kõnetab ka sind see mõte: “Ole ise see muutus hariduses, mida oled oodanud!”
Kui eelmisel õppeaastal korraldasime Kristina Veidenbaumi, Kati Toobali ja Marju Velström-Looritsaga igakuiseid 8.klassi koduõppijate koosõppepäevi, siis sel õppeaastal tegin koos Karmela Tennemaaga algust 3.klassi koosõppepäevadega. Meie vahva seltskonnaga mahub tegutsema veel 1-2 koduõppijat, seetõttu jagame veidi, millega on tegemist ja kui tunned, et su koduõppijal võib sellest kasu olla, siis kirjuta kadi@kynnapuu.com. Osaleda saab kohapeal kui ka veebis. Toimunud on juba septembri ja oktoobri koosõppimisepäev, järgmiseks kohtume 6.12 Tartus Karolini Koolis.
Septembri koosõppepäeval saadi omavahel tuttavaks, Juhendaja Karmela vestles kohale tulnud lastega koduõppest ja nädalaplaanidest. Lapsed leidsid, et hommikul magamine on koduõppes suur pluss, kuid ka nende päevad ja nädalad kõlasid väga põnevalt — kõigil on mitmeid erinevaid tegevusi ja huviringe, mis on kindlatel aegadel ja muud tegevused kujunevad huviringide/trennide ümber. Suuremale osale lastest meeldib õppida hommikupoolikuti, sest siis on pea värske aga kõik tõdesid, et oleneb täitsa olukorrast. Vahel saab õhtuti õppida kui on aega ja on vaja. Vesteldi tõhusa õppimise nippidest — laste arvates on huvitav õppida siis, kui saab midagi oma kätega teha, uurida, avastada, katseid teha. Seejärel tehti ühislugemist ja koomiksit ning jutustati loetud pala koomiksi abil kokkuvõtlikult ümber, sest see oli üks eesti keele eesmärkidest septembri kuus. Fotol on ühistöö:
Peale koos kokkamist ja lõunasööki tegime Karolini Kooli päikselises aias aardejahi. Karmela oli aeda peitnud “aarded”, mida ühise meeskonnana liikuvad lapsed plaani järgi üles otsisid ja siis võrdselt omavahel ära jagasid. Õuealal märkasime erinevaid taimi, vastavalt loodusõpetuse selle kuu eesmärgile määrasime nende riiki, perekonda ja liiki. Leidsime enda üllatuseks õuealalt mullahunniku, kus päris mitu vahvat tegelast. Laste abiga määrasime, et tegemist on loomariiki kuuluvate selgrootutega, kelle perekond on vihmauss ja liik harilik vihmauss. Tuppa tagasi minnes joonistasid lapsed enda lemmik selgrootu ja selgroogse looma ning tegime koos arvamismängu. Järgmiseks rääkisime eluslooduse seostest ning rühmatöödena koostasid lapsed plakatid. Esmalt toimus arutelu/lõikamine/kleepimine/värvimine rühmades ning seejärel esitlesid rühmad oma plakateid. Plakatitel oli sarnasusi, millega kõik nõus olid aga teatud aspektides tekkis ka eluterve diskussioon ja arutelu. Lapsed tõid eluslooduse seoste kohta näiteid ja küsisid küsimusi. Üks plakat on fotol:
Lapsed esitlesid oma loovtöid, mida sai suurel ekraanil imetleda Seesaw abil, aga sai näidata ka kaasa võetud tööd. Väga südant soojendav oli see, et pärast iga lapse esitlust tekkis spontaanselt aplaus — tore oli näha, kuidas lapsed teineteist kiitsid, julgustasid ja huvi tundsid.
Oktoobri koosõppepäeval oli õuealale oli ära peidetud 9 selgrootut. Laste ülesandeks oli ühise meeskonnana “muukida lahti” pi-keeles (silbitamise harjutamise eesmärgiga) kirjutatud vihjed ning koguda kokku selgrootute pildid, viimases punktis ootas lapsi aare. Seejärel sorteerisid lapsed selgrootud erinevatesse rühmadesse.
Üheks teemaks oli liiklusohutus, valmistada sai ka omale helkuri.
Lapsed õpetasid teineteisele oma oskuseid: kes näitas oma puutööd, kes enda tehtud kodukoha plaane/kaarte, kes oma meisterdatud šeifi (koodi me ära ei arvanud), kes oma lemmikraamatut, kes õpetas, kuidas ilma patsikummita juukseid kinni panna 🙂
Kokkuvõttes on koosõppe päevad täis avastamist, koostööd, küsimusi, vastuseid, tutvumist ja sõbrunemist. Mõlemal koosõppepäeval tegid lapsed koostööd, arutlesid aktiivselt ja olid üksteise suhtes väga toetavad ja sõbralikud. Kõik üle veebi osalenud lapsed soovisid kuu aja pärast jälle kohtuda. Kohapeal osalenud laste tagasiside on selline:
Aeg on teha kokkuvõtteid ja vaadata tagasi selle õppeaasta säravamatele hetkedele. Kutsun teid ajarännakule ja saama nii osa meie sündmustest.
Koduõppepered kuuluvad TLPK kogukonda ja on alati oodatud meie kooli traditsioonilistele üritustele: laternarongkäigule, lõikustänupüha-laadale Peetri kiriku aeda ning jõulu-või ülestõusmispühateenistusele Peetri kirikusse, kevadpeole ja talendipäevale koolimajja. Kuigi koduõpe käib aastaringselt, siis on kena komme, et 1.klassi koduõppijad (sel aastal 17 last) saavad koos põhikooliga 1.septembril alustada õppeaastat Peetri kirikus traditsioonilisel aktusel.
Jõulupeod peame igas kodus eraldi, kuid meie töökas tiim sai sel aastal ka koos jõulumeeleolu nautida TLPK asutuse jõulupeol (pildilt puudu Piia). Sel aastal tunnustati meie tiimi hõbedase ja 3 pronksja staazimärgiga.
Sel aastal oleme püüdnud TLPK vapraid koduõppevanemaid igati toetada. Näiteks, neil oli võimalus koostöiselt õppida positiivse koduõppevanemluse ja õpioskuste kohta veebipõhisel tasuta kursusel Seesaw õpikeskkonnas. Kursusel esitatud küsimustest inspireeritud vestlusring toimus kevadisel perepäeval ja muidugi tuleb iga-aastane koolitus-retriit koduõppevanematele augusti lõpus.
Samuti toetasime oma peresid igakuisete tasuta KIK toetatud õppekäikude korraldamisega(vt keskkonnaharidus.ee). Sügisest õppekäikude hooaega alustasime lodjaretkega „Kuidas elad, Emajõgi?“ Sõitsime mööda Emajõge ja nautisime heade mõtete linna sügisest hurma. Enne retke algust selgitati ka turvalisuse ja laeval käitumise reegleid.
Õppekäigud jätkusid loodusmajas, kus nooremad tutvusid “Taimede ja loomade talvenippidega” (programm toodi meile nö koju kätte koolimajja) ja vanematele koduõppijatele sai selgeks “Kahe mulla keemiline analüüs ja võrdlus” e mullaproovide võtmine teaduslikul meetodil, mulla ekstraheerimine, erinevate ühendite mõõtmine reaktiivide abil, saadud tulemuste kogumine ja analüüs.
Maikuus orienteerusid koduõppijad Toomemäel ja muudes vabaõhulistes kohtades õppekäigu “Mõõtmised ja kaart” raames, et saada praktilisi kogemusi kaardiga ja reljeefiga seotud teemadest orienteerumisel.
“Pargiprogramm” Tartu Ülikooli botaanikaaias said nooremad koduõppijad proovida kompassi käsitsemist, õppida tundma mõningaid pargis esinevaid liike ja pärast programmi on võimalus botaanikaaia kasvuhoonetes ringi vaadata.
Igal aastal on meil Sügisene Liikumispäev koos põhikooliga ja seekord toimus see orienteerumise vormis Tartus Tähtvere pargis Euroopa keeltepäeval, seega pidi igas punktis vastama ka keelteteemalistele küsimustele. Kevadine spordipäev toimus Tartu Tamme staadionil ja nagu ikka oli kavas: kaugushüpe, pallivise, 60m jooks, 400m jooks. Muidugi näitasid end sportlikust ja koostöisest küljest ka vanemad, kes tulid appi rühmatööd korraldama ja tulemusi üles kirjutama.
Alati on põnev minna sinna, kuhu niisama lihtsalt ei pääse ja teatrikuu märts on parim aeg külastada Vanemuise teatri lavataguseid ruume. Saime ülevaate Eesti vanima teatri ajaloost, lavastuse valmimise protsessist, külastasime teatri töökodasid ja butafoorse koogi töötoas valmis hõrgu välimusega koogilõik, mille iga valmistaja sai endaga koju kaasa võtta.
Selleks, et harjutada õppimist ja ka oma teadmiste näitamist erinevates keskkondades, said koduõppijad oma teadmisi proovile panna koolimajas toimuvatel proovieksamitel ja ka Kängurul, mis on maailma populaarseim matemaatikavõistlus eesmärgiga mänguliste ülesannete kaudu populariseerida matemaatikat.
Tartu Ülikooli muuseumi TÄHETORNis saime käia sel õppeaastal kaks korda. “Päikesesüsteemi” programmis saime teadmisi kõigist kaheksast planeedist meie päikesesüsteemis ja Päikesest endast. Õppekäigul “Vulkaanid ja maavärinad” Tartu Ülikooli muuseumi TÄHETORNis tutvusime erinevate maailma vulkaanidega ning nende asupaikadega kasutades selleks maailma vulkaane tutvustavaid kaarte ja laamade puslet. Tähetorni ekspositsioonis olevalt arvutiekraanilt saime näha maailmas viimase nelja päeva jooksul toimunud maavärinaid, tutvusime seismograadi ja maavärinate skaaladega.
Lisaks õppekäikudele on meil traditsiooniks saanud korraldada perepäevi. Koduõppe Avapauk septembri alguses, Koduõppe Sügispäev on olnud igal aastal oktoobri lõpus (avatud kogu Eesti koduõppijatele, selle ürituse kohta leiad pildi ja teksti siit) ja Koduõppe Kevadpäev (perepäev aprillis TLPK koduõppeperedele ja selle kohta leiad postituse siit) ning lõpuks Koduõppe Lõpupauk juuni alguses.
Sel aastal oli lõpupaugul kohal u 70 inimest ja kogunesime Karolini Kooli aias ja ruumides.
Pered said mängida toas lauamänge ja õues õuemänge ning külastada koduõppepere Jairuse õuekohvikut, suhelda vanade ja uute sõpradega, aga aega jagus ka toredate töötubade külastuseks. Töötuba teemal “Usundiõpetus – miks ja kuidas?” juhtisid koolijuht Rein ja koordinaator Irja “Koduõppeaasta särvaimad hetked” nimelist vestlusringi aga mina st õppesuunajuht.
“Vanema ja lapse treening” koduõppevanem Krista ja koduõppija Rosana Jasminega oli juhendatud treening koduõppevanemast treeneri eestvedamisel, mille fookuses oli koostegutsemine, lõbus liikumine ja positiivne kehakogemus kogu perele.
Suši töötuba koduõppija Hettiga võimaldas ise käed külge panna ning sushi valmistamise protsessi praktiliselt kogeda.
Ühistöö kooli sünnipäevaks
Koordinaatorite Janeti ja Ingridiga sai meisterdada ümbriku, mis täideti suvise meeleoluga detailidega, sai panna oma mõtted ja ootused suveks paberile.
Sel õppeaastal juba teist hooaega said 3.kooliastme koduõppijad osaleda kord kuus Eesti Psühhodraama Instituudi juhendajate korraldatud suhtlusgrupis inimeseõpetuse õpieesmärkide saavutamiseks ja koostöiseks õppimiseks. Grupiga saab liituda uuel hooajal. Uuri
Pikaaegne koostööpartner OÜ Viisakas (VÕK programm) kostitas koordinaatoreid õhtusöögi ja kontserdiga Luke mõisas ja see on märk saabuvast suvepuhkusest.
Kui tahad rohkem teada meie koduõppesuunast ja selle inimestest, siis vaata intervjuusid siit. Video on osa saatesarjast “Tarkuse algus”, kus tutvustati Eesti erinevaid kristlikke erakoole ning meie koduõppesuunda tutvustav osa algab u20.minuti juurest. Sõna saavad nii õppesuunajuht, lapsevanem kui ka koduõppijad (fotodel).
Aeg-ajalt kuulen meie pere koduõppijalt, kuidas ta kooliskäivad sõbrad uurivad, et mil viisil ta küll oma vanemad nõusse sai ja koduõppel saab olla. Siiani polegi ta kooliskäijatelt halvustavaid kommentaare kuulnud, minu kõrvu on siiski sattunud paar imestust, et kodus hakkaks ju jube igav jms.
Nagu igal kevadel, tegime ka nüüd TLPK koduõppeperede seas tagasisideküsitluse ja seekordki palusime noortelt uurida, mis neile koduõppe puhul enim meeldib.
Nagu võite arvata, asetasid noored esikohale aja ja iseseisvuse teema:
Aus vastus – et ta saab olla oma aja peremees ja saab magada nii kaua, kui süda lustib.
Vabadus ise oma tegemisi reguleerida.
Saab suure osa ajast endale sobivamas rütmis ning keskkonnas toimetada.
Rahulik keskkond. Saab teha omas tempos oma asju.
Vabadus suurel määral ise oma õppimist korraldada ja võimalus jätta suurem osa ajast või parim osa päevast lemmiktegevustele. Siis ei pea hobid tulema pärast nn kohustuslikke töid ja samuti võib puhkus tulla enne tööd.
Iseseisvus, saab valida millal õppetegevusi teha.
Saab õppida just seda mis talle hetkel meeldib.
Et on piisavalt aega koolitükkide kõrvalt tegeleda endale meeldivate tegevuste/hobidega.
Õppimine omas tempos ja eripäradega arvestamine.
Vabadus valida materjale ja õppeaega. Paindlikkus.
Õppimine enda režiimi järgi, puuduvad käsud ja keelud, on vaid enda vastutus.
Vabadus ise oma aega planeerida, saab ise lugeda omas tempos, saab une täis magada, saab teha rohkelt söögipause, saab otsustada, millal mida teeb.
Antakse vabadust ja samas ka on olemas abi alati, kui on vaja.
See, et ei pea vara ärkama ja pole üldist kooli stressi ja pinget.
Saab kodus olla ja ennast välja magada. Õpetajad ei võrdle teda “edukamate” lastega.
Aega on piisavalt. Stressivaba õppimine ja et ei pea kodust õppimiseks minema koolimajja. Saame asju teha enda kodus, omas ajakavas ning omale sobilikku moodi. Vabadus katsetada ja õppida omas tempos endale huvipakkuvaid asju.
Selle enesestmõistetava kõrval aga mainiti just meie VÕK programmi eripärast tingitud elemente, mida noored tänuga esile tõid. Kuna ka mina olen meie programmi ja juhendajate üle väga uhke, siis toon need vastused ka siin välja:
Ei pea käima koolis ega taluma kiusamist. Ei pea muretsema ega õppima hinnete pärast. Tagasiside on õppijat austav ja konstruktiivne.
Vabadus ise juhida protsessi.
Omas tempos õppimine, võimalus sisuliselt läheneda, teemade käsitlemisel on esiplaanil sisu ja mõte, mitme aine ühendamine tiimitunnis; oma tugevuste ära kasutamise võimalus nt muusika, kunsti ja kehalise ainetes.
Et see on Eestis olemas!
Õppida projektipõhiselt. Teema, mis huvitab, saab õppida süvitsi uurida. Projektide kujundamine meeldib ka.
Otse loomulikult juhendaja Ingrid, kes on “nagu väga hea ja alati oodatud sõber” – lapse kommentaar
Veebitunnid.
Kunstiline väljendamisvõimalikkus; õppevideod on lihtsad, lõbusad ja selged. Vajadusel võimalus videot korduvalt vaadata. Eriti meeldib muusika – saab teha ise muusikat, kasutada teistmoodi programme.
Õpetaja oskab lastega läbi Zoomi suhelda.
Siiani meeldib kõik!
Küsisime, kas noortele miski muret ka teeb. Kuigi paljud vastasid, et muresid pole, siis mõned ikkagi mainisid ka raskemaid kohti koduõppes. Neid leidub mingil perioodil muidugi igas peres. Mainiti raskusi järjepidevuse hoidmisel ja motivatsiooni leidmisel. Mõni aine on ka vahest teistest raskem ja siis noored nimetavad just seda kui muret koduõppes – nt matemaatika. Veebipõhise õppeprogrammi osalejatest mõni tõi välja, et kui on nn kiirem periood, mil on palju huvitavat käsil huviringidega seotud ürituste raames või on muud eksprompt käimised, siis on keerulisem soovitud tähtajaks kõiki Seesaw ülesandeid esitada. Samas on peredel teadmine, et programm on paindlik ja kõik saab kord ikkagi tehtud. Keeleõppe osas on tekkinud mõnel koduõppijal mure, et kas omaette õppides on keeleõpe ikka tulemuslik. Omalt poolt soovitame ikka võimalusel grupiga liituda, eriti julgustaks võõrkeele õppeks ära kasutama suvelaagreid ja kursusi. Kahjuks mainis paar noort ka, et koduõppes on suur koormus, aga et see tuleneb tööde edasilükkamisest, samuti on raske enesekontolli saavutamine ja hoidmine. Kui õpetaja ei kontrolli, siis tuleb ise vastutada ja antud usaldust õigustada. Kahjuks mainiti, et põhikooli lõpueksamid tekitavad ärevust, samas lohutab teadmine, et TLPKs saavad ka koduõppijad teha koolis proovieksameid, et harjuda ruumide ja eksamiolukorraga. Leidub ka ärevamaid noori, kellest mõni on mures, et kas koduõppes on ikka sama tase, mis koolis, ja et kas ikka kõik oluline saab selgeks ja tehtud. Vanemate ja koordinaatori ülesanne on siis selgitada, et selleks on meil iga koduõppija individuaalses õppekavas kirjas kõik õpieesmärgid, mis on täpselt samad, mis ka kooliõpilastel. Ühel korral mainiti ka, et muret tekitab ühiskonna võõristav suhtumine koduõppesse, seega midagi saame me kõik ära teha, et noori toetada.
Mitmed vanematepoolsed tunnustused läksid eriti südamesse:
Minu meelest ei hoia te vaid mu last hellalt, vaid kogu pere on mõnusas hellust täis rütmis. Olete olnud meile väga suureks toeks ja eeskujuks. Oleme teile koduõppe võimaluse eest väga tänulikud. Senine töökorraldus sobib meie perele väga hästi! Suur tänu teile! Kuna olen üllatunud, kui hästi on kõik korraldatud (vastukaaluks eelnevale koolile, kus suhtlus toimus igapäevaselt, aga asjad ei olnud nii läbi mõeldud), siis hetkel ei ole siia midagi lisada.
Aitäh, et olete andnud tiivad mu lapsele! TLPK saab kindlasti kaks õppurit meie kodust tulevikuks juurde
Tahan öelda südamest aitäh, et lapsel on võimalus koduõppel olla. Ja eriti nii armsas koolis ja õppetegevust läbiviivate inimeste juures.
Olen tänulik, et TLPK koduõppeosakond eksisteerib ja soovin rohkelt jaksu ning helget kulgemist seotud olukordade lahendamisel!
Väga tublit tööd teete tegelikult ja olen ikka jätkuvalt vaimustuses mitmekesistest võimalustest, mida peredele pakute! Ja meeldib ka, et peredel on võimalik ka sündmustel mitte osaleda, kui ei soovi/ei saa. Tänapäeva maailmas on paidlikkus väga oluline. Meie pere jätkab hea tundega ka järgmisel aastal teie toel oma koduõppe teekonda.
Tänan teid koduõppe võimaluse loomise ja meie pere totamise eest!
Aitäh, et see võimalus on, meie pere jaoks on see olnud elumuutev – ühe noore inimese vaimne tervis on palju-palju parem selle abil! On olnud silmiavav kogemus ka selles mõttes, et on pannud vaatama hoopis teise pilguga tavakoolides toimuvat. Igatahes, hindame väga kõrgelt teie tööd ja täname, et saame sellest osa.
Meie perele sobivad väga hästi juhendatud koduõppes kuupõhised ülesanded. Sellel õppeaastal on palju lihtsam last suunata ja õpetada, sh organiseerida õppevahendeid, näituste külastusi, juhendatud õppekäike või filmiõhtuid.
Olen tänulik kolme aasta eest koduõppel. Ja selle eest, et sain võimaluse oma last kodus õpetatada ja et mul oli teie kooli poolt suur tugi ja võimalus seda nii vabalt omaenda raamides seda teha. Aitäh!
Suur kummardus ja austus kõigile juhendajatele ja koduõppe aluspanijatele! Olen väga tänulik, et otsustasin just selle kooli kasuks. Parim valik üldse! Soovitan kindlasti teistele ka Suured tänud tervele koduõppeosakonnale
Küsisime ka, milliseid tegevusi hindavad pered TLPK koduõppeosakonna juures enim. Toodi välja, et alati saab kiiresti tekkinud probleemile lahenduse ja suureks abiks on ka eeltäidetud dokumentatsioon. Tunnustati me sõbralikku ja toetavat meeskonda, pikaaegseid kogemusi koduõppe valdkonnas. Süsteemsus, individuaalne lähenemine, pühendumine, hea kontakt, kiire kommunikatsioon – meie tugevused on nähtavad, seda on hea teada. On märgatud meie ühisüritusi, mida perede kokkutoomiseks regulaarselt korraldame: õppekäigud, igakuised (teadus)üritused ja õppekäigud, koduõppepäevad. Väärtustatakse ka seda, et TLPK koduõppes saab osaleda ka juhendatud programmis. Mõned mõtted peredelt:
Sümpaatne on see, et on tagatud, et RÕK tingimused saaksid koduõppepere eripärasid arvestades võimalikult ladusalt täidetud. Juhendatud pool toetab seda, et seotud tegevused oleksid aasta lõikes ühtlasemalt jaotunud. Meeldib, et saab tegevustes/üritustel osaleda täpselt nii palju või vähe, kui on soovi või ajalisi ressursse. Perepäevad ja õppekäigud on toredad ja meeldib, et hindamine/nõustamine on kättesaadav nii veebi teel kui ka vajadusel silmast-silma. Juhendatud koduõpe e veebipõhine õppeprogramm, veebitund, juhendaja Ingridi poolt tehtav tegelikult on see, mis enim toetab – operatiivne tagasiside, juhendamine ja abi pakkumine. Abiks on ka proovieksamid. Meeldivad perepäevade töötoad, õpilaste võimalus osaleda organiseerimises ja läbiviimises. Hindan kõrgelt võimalust lapsel iga kuu koolis käia inimeseõpetuse töötoas psühhodraamameetodil ja kohtuda teistega, ühtlasi arutavad nad seal elulistel teemadel ja see on teda väga arendanud ja aidanud. Kuigi oleme ühisüritustest senimaani osa võtnud vaid perepäevast, siis suurem kogemus puudub, kuid ühised üritused on väga toredad. Perepäevast räägib laps siiani häid sõnu! Vanemaid juhendatakse regulaarselt. Tugisüsteem lapsevanemale, võimalus osaleda koolitustel.
Sügisest alustab TLPK koduõppesuunal 150 koduõppijat, nimekiri hakkab täituma – kiirusta kui soovid meiega koduõppeteekonda alustada! Meie keskmine pere (nagu küsitlusest selgus) on meiega väga rahul (7-palliskaalal 6 ja 7 hindas 95%). Muide, pea pooled me peredest ei ole kristlikud pered, kuid enamus peredest ütlevad, et TLPK väärtused – austus, hoolivus, tänulikkus ja vastutustunne – kõnetavad neid. Mis puutub me perede elukorraldusse, siis pered on väga erinevad nagu diagrammilt näha.
Suur rõõm oli kohata nii paljusid koduõppehuvilisi TLPK koolimajas 6. aprillil TLPK koduõppeosakonna Avatud Perepäeval, mis oli ühtlasi ka üle-eestiline Koduõppe Kevadpäev! Koos veetsid mõnusalt aega nii lapsed kui täiskasvanud kui teismelised nii staažikaid kui alles alustavad koduõppepered nii meilt kui mujalt.
Päeva jooksul saime erinevates formaatides tutvuda koduõppe olemusega ja üksteisega, kohal olid ka mitmed Eesti koduõppekoordinaatorid, kellelt sai otse uurida, milline näeb välja koduõpe erinevates koolides nii iseseisvatele kui juhendatud peredele. Kõik küsimused said loodetavasti vastused ja kui mitte, siis järgmine võimalus kohtuda on siin: https://forms.gle/4JUZqWRPwd52RabJ8 või siis juba MTÜ Koduõppe Keskuse suvepäevadel.
Kuid mis siis täpsemalt toimus? Alustasime päeva tegelikult juba kl 11, TLPK I ja II kooliastme koduõppijatele toimus õppekäik Tartu Ülikooli muuseumisse.
Kell 12 alustasime Kevadpäeva avamisega ja jagunemisega töötubadesse. Vanemad kogunesid minu juhendatud vestlusringi erivajaduste sh andekuse toetamisest koduõppes (kokkuvõtet teemast saad lugeda siin). Noortele oli erinevaid töötube: III kooliastmele karjäärikujundaja töötuba Töötukassalt.
Väikekandle töötoas õpiti koos üks lihtne lugu, mis pärast ka ettekandele tuli. Sophia käsitöötoas valmisid kaunid soolamaalid ja kuivainetest reljeefpildid (fotol).
Söögipausi ajal sai vabas vormis tutvuda ja vestleda, kõigi rõõmuks oli paljudel peredel võetud kaasa ühisele lauale erinevaid hõrgutisi. Sai harjutada koostööd, leida sõpru ja võita auhindu mängides kas ristsõnamängu või tegevuskaartidemängu.
Soovijatele olid kättesaadavad ernevad lauamängud ja meisterdusvahendid. Kohe peale lõunapausi kogunesime suurde Athena kinosaali, kus töötubade juhendajad andsid ülevaate, mis töötubades põnevat juhtus, aga lisaks oli mitu üllatust. Meile esinesid üliosavad ja rahvusvaheliselt tunnustatud Akrose akrobaadid, kes kutsusid koduõppijaid trenni – vaata siit.
Meie koosviibimiselt ei puudunud ka kaunis muusika. Saime kuulda pilliõpetaja ja pillimeistri Sven Forseli kandletöötoas õpitud lugu ning koduõppeperede esituses nii akordioni-kui ka viiulipalasid.
Peale ühist kogunemist ja esinemisi võis lahkuda kevadist Tartut nautima, aga võis ka veel snäkilaua taga vestelda, meisterdada või osaleda lühikestes töötubades. Võimlemisklubi Akrose akrobaatikatöötoas sai veel teha jõu-ja ilunumbreid. Mina juhendasin vestlusringi TLPK juhendatud koduõppe võimalusest, kus sai küsida VÕK kohta (veebipõhine õppeprogramm koduõppijale) ja ennast sinna kirja panna.
Perepäevad ja vestlusringid on vanemate sõnul väga vajalikud nii uutele muljete kogumiseks ja küsimuste esitamiseks kui vanadele oma kogetu sõnastamiseks ja jagamiseks. Neis jätkub enamasti juttu kauemaks, kui plaan ette näeb, järgmisel kohtumisel oleme seetõttu varunud aega lausa kaks päeva ja broneerinud koha kaunis looduses, pane end kirja siin.
Koduõppe valikut kaaluvad ka mitmed haridusliku erivajadusega õppijate pered. Kärt Kao uuringu järgi on see üks kolmest levinumast koduõppele jäämise põhjusest ja vanemad sõnastavad selle umbes nii: “Kodustes tingimustes on lapsi võimalik õpetada tulemuslikumalt kui koolis, arvestades lapsest lähtuvat tempot, süvenemisastet, õpistiili (sh arvestamine eripäraga, nt ATH, düsleksia, andekus, tegelemine spordi, muusika vm erihuviga).“ Viimasel ajal on koduõppijate ridades rohkem andekaid ja kaksikerivajadusega (andekus ühes valdkonnas ja õpiraskus teises valdkonnas) õppureid märgata.
Koduõppekoordinaatorid saavad tuua nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud näiteid HEV-õppija koduõppe korraldusest. Õppijale ebasoodne olukord on siis, kui täiskasvanu ei ole teadlik oma õppija õpiraskusest või hariduslikust erivajadusest ning ei soovi ja/või ei oska vastavaid kohandusi õpikeskkonnas teha. Kui vanemal ei ole oskusi, ressurssi ja tugivõrgustikku, et last õpiraskustes toetada, siis pole vastututustundlik HEV-õppijat koduõppele jätta. Kahjuks juhtub seda ka koolides, et õpetaja ei oska, ei taha ja ei jaksa, aga see on veidi teine teema. Kui tahtmine on olemas, siis kohanduste tegemiseks tuleb kindlasti pidada nõu eripedagoogi või psühholoogiga, kes suudab vanemale/õpetajale selgeks teha, mida laps õppimiseks vajab ja mida selleks konkreetselt teha tuleb. Eriti hea oleks, kui see tugispetsialist mõistab koduõppe kui kohandusmeetme eripära ja on ses osas positiivselt meelestatud.
Kui õppijal on oluliselt takistav õpiraskus, siis võib juhtuda, et vanem ei saa või ei oska teda ka parima tahtmise korral aidata õppima õppida. Alustada tuleks õpiraskustega laste puhull sellest, et õpetada reguleerima oma emotsioone ja käivitama oma motivatsioon, arendada tunnetusprotsesse, täidesaatvaid funktsioone, mõtlemisoperatsioone, töömälu, ümberlülituvust. Samuti on oluline rahuldada psühholoogilised baasvajadused (piisav uni, turvatunne, kuuluvustunne, pädevustunne).
Seega pole koduõpe võluvits kõigi hariduslike erivajaduste ja õpiraskuste puhul, kuid oma kogemuse põhjal koordinaatori ja koduõppevanemana võin välja tuua, et koduõpe võib olla mõnel juhul õpiraskust leevendav nt kui õpiraskus tuleneb otseselt või kaudselt just nimelt koolikeskkonnast – sel juhul enamasti kodus õppides õpiraskus ei väljendu. Näiteks, ärevust tekitav õpikeskkond ei soodusta enamasti neuroerisusega õppija puhul õpitegevust – tähelepanuhäirega ja autistlikud koduõppijad on väljendanud, et tunnevad end koduses keskkonnas palju turvalisemalt ning seetõttu on vabanenud ressurss, mida saab õppimiseks kasutada. Samas, mõnedel juhtumitel on olnud vaja teadlkult kujundada autistile sobivat õpikeskkonda koolilikumaks, sest kohe alguses koduõppevanem ei suutnud lapsele pakkuda igapäevast struktuuri sel määral nagu ta vajas ja millega kooli oli harjunud. Koolis toetas see, et laps läheb iga päev samal ajal õppimiseks ettenähtud kohta, kus toetab teda alati sama õpetaja, kellega tal on just selles aines õppimiseks kokkulepped jne – pole kattuvaid rolle ja ootamatusi, muutuseid.
Düsleksia on teine spetsiiifiline õpiraskus, millega tänases koolis üsna halvasti toime tullakse, sest klassi õppetöö on suures osas frontaalne ja tekstipõhine, eeldatakse klassiga sama tempos lugemist ja edasi liikumist. Koduõppes oleme näinud sel puhul kiiret eneseusu ja optimismi ja motivatsiooni tõusu, sest tekste on väga lihtsalt võimalik kohandada ja asendada video ja audioga. Kohandusi on lihtne teha ka akalkuuliaga ehk spetsiifilise arvutamisraskusega koduõppijatele – nii koduõppes kui ka koolis on neile võimaldatud kalkulaatori kasutamine ja avatud materjalidega kirjalike tööde tegemine, kuid lisaks on olnud vajalik taotleda matemaatikas ainemahu vähendamine, et saaks positiivselt hinnata seda üsna mahukat ja kaalukat ainet ja et õppija enesehinnang säiliks saades eduelamuse ka selles aines.
Hirm, et koduõppes ei õpi suhtlema, ei ole enamasti põhjendatud, kuid seda müüti hoiavad alal üksikud näited juhtumitest, kus täiskasvanu (koduõppes vanem, aga probleem esineb ka koolides, sel puhul siis õpetaja) ei ole teadlik oma õpieskkonna looja rollist või pole teadlik lapse psüühilisest erivajadusest. Kui vanemal ei ole oskusi, ressurssi ja tugivõrgustikku, et võimaldada noorele koostöist suhtlemist erinevas vanuses inimestega, siis pole koduõpe mõistlik valik. Psühholoogid räägivad põhjendatult ärevushäire süvenemisest, kui noor jätta nn mugavustsooni ja mitte võimaldada talle regulaarseid pisikesi väljakutseid oma ärevusest üle saada ja eduelamusi selles. Seda öeldes tuleb möönda, et näiteks autismispektriga kaasnevad püsivad suhtlemisraskused on toetavas koduõppes saanud leevendust. Koolikeskkonnas on raske suhtlemsele sedavõrd suur kohandusi teha ja seetõttu autstide suhtlemisraskused ja ärevus koolikeskkonnas süveneb. Võib juhtuda, et kodus õppides õpi-ja suhtlemisraskus ei väljendu, sest autistid tunnevad end koduses keskkonnas palju turvalisemalt ning seetõttu on vabanenud ressurss, mida saab õppimiseks ja suhtlemise harjutamiseks kasutada.
Kui soovid sel ja muudel koduõppe teemadel pikemalt vestelda, oled oodatud suvisele koolitusele siin.
Eestis nagu kogu maailmas on olemas ja kasvamas koduõppekogukond – pered, kes on aastate jooksul kujunenud väärtuste ja võimete alusel teinud kaalutletud otsuse võtta ise vastutus oma laste haridustee ja õpikeskkonna kujundamise eest ning tulevad võetud vastutuse ja vabaduse kandmisega suurepäraselt toime.
Koduõppijate seas tunnustatud Tartu Luterliku Peetri Kooli kiirelt kasvava koduõppeosakonna väärtused võib kokku võtta märksõnadena “teadlikkus, looming, paindlikkus ja koostöö”.
T nagu teadlikkus
– riiklikus õppekavas nõutud õpieesmärkidest õppija kooliastme lõikes nii õppeainetes kui ka üldpädevustes. Teadlik koduõppevanem märkab igasuguses õppija valitud tegevuses õppimist ja leiab viisi seda õppijale teadlikustada ja tagasisidestada kui täidetud õpieesmärki. – oma õppija võimetest ja eripäradest, et sellest lähtuvalt koostada individuaalne õppekava ja kohandada õppetegevus. – õpioskuste olulisusest, mis võimaldavad keskenduda õpirotsessile tervikuna, nii eesmärgistamise, kavandamise, läbiviimise kui refleksioonifaasis. – vajadusest kavandada õppetegevus selliselt, et see oleks õppija jaoks tähenduslik, huvitav ja samas ka väljakutset esitav, aga mitte hirmutav, igav või liiga lihtne. – sisemist motivatsiooni ja iseseisvat õppimist käivitavatest teguritest ja ka neid piiravatest asjaoludest.
L nagu looming
– Koduõppevanem usub elukestvasse õppesse. Seega on ta valmis endas arendama hariduse ja kasvatusega seotud pädevusi, uskumusi ja oskusi. Õpetamine ei ole ainult teadmise ja oskuse edastamine, vaid õppija motivatsiooni sütitamine, hoiakute kujundamine ja õppija juhendamine õppimisoskuste arendamisel. – Koduõppevanem tunnetab kasvu-ja õpikeskkonna pakkumist lapsele mitte ainult kui vanema kohustust, aga ka võimalust, privileegi, vastutust. – Koduõppevanemat toetab uskumus, et inimesed on arengule orienteeritud aktiivseid organismid, kel on sisemine soov otsida uudsust ja väljakutset, areneda ja õppida. Ta teab, et igal inimesel on võimalus ja vastutus luua oma isikupärane elu ja õpitee, ja ta soovib oma lapsel aidata sellel rajal suunda leida ja omandada lisaks akadeemilistele teadmistele ka muud vajalikku. – Õppija saab olla loov ja keskenduda oma erihuvile või valdkonnale, milles on andekas, sest teadlikkus ja paindlikkus annavad võimaluse ressursside ümberpaigutamiseks. – Õppija tunneb vastutust oma õpitee ja elu kujundamisel ning kasvab see läbi õnnelikumaks ja vastutustundlikumaks. – Loomeprotsessis on vigade tegemine normaalne ja oodatud. Vead on head, need aitavad õppida. Selline juurdekasvuuskumus aitab kujuneda terviklikul looval isiksusel.
P nagu paindlikkus
Paindlikkus ajas – õppetegevuste jaotamises päevale/nädalale, lähtudes õppija unerütmist, iseseisvuseastmest, pere elurütmist, huviringidest, eratundidest, õpikaaslastest, – õppeainete jaotamises terve kalendriaasta peale ühtlaselt või moodulitena (näiteks planeerida elusloodusega seonduv kevade- ja suvekuudesse või läbida ühe ainevaldkonna õppeained moodulina). – õppimise jaotamises vastavalt õppija tempole ja arvestades, et hajusmõtlemine ja süvaõppimine on ajamahukad protsessid – iseseisvuse arendamises, mis on võimalik juhul, kui õppijal on piiramatult aega tegevuste kallal pusida, eksida, katsetada ja oma tõhusaid lahendusviise otsida. Paindlikkus vahendites – õppijale sobivate õppeviiside valikus: õppekäigud, praktiline probleemilahendus, individuaaltunnid, huviringid, videokursused, jne. – pere väärtuste ja õppija huvidega kooskõlas oleva materjali valikus, andes õppijale järjest rohkem vabadust ja vastutust valikutes. – õppija eripärast tingitud kohanduste valikus keskendumist soosivast keskkonnast audioraamatuteni. – erinevate õppeainete lõimimises terviklikeks mõtestatud õppetegevusteks.
K nagu koostöö
– õppija ja õpitava vahel: koduõppes leiab rakendust konstruktivistlik vaade õppimisele ja isikliku tähenduse loomise olulisus teadmiste omandamisel, seega saab anda õppijale võimalust ja aega õpiprotsessis aktiivselt osaleda. – õpitavate teadmiste ja oskuste vahel: kuna koduõppevanem juhendab suure osa ainete eesmärkide saavutamist ning tal on tihe koostöö teiste aineõpetajatega, siis toimib hästi ka lõiming erinevate ainete vahel ja oskuste ristkasutamine. – õppija ja vanema vahel: koostöös õppijaga arutatakse läbi ja viiakse ellu see, mis puudutab õpikeskkonna loomist – rutiinide tagamine, iseseisvaks õppeks vajalikud vahendid, samuti ka aeg puhkamiseks, majapidamistöödes kaasa löömiseks ja perega suhtlemiseks. Õppimine on loomulik osa elust. – õppijate vahel: koostöös koduväliste võrgustikega leiab õpikaaslaseks lisaks pereliikmele või sugulasele ka naabri, trennikaaslase, sõbra. Koos ja teineteisele õpetamine on tõhusaim viis õppida. – õppija ja erinevate inimeste vahel: koduõppes saab kasutada mitmekülgseid võimalusi suhelda erinevatest põlvkondadest inimestega ja neilt õppida. Koostöö mitmete õpetajate ja juhendajatega väljaspool kodu – huviringijuhendajad, treenerid, pilliõpetajad, koosõppegrupid, laagrid jne. Koduõppepere paindlikus ajas annab näiteks võimaluse leida suurepärane oskusainejuhendaja, kes on hommikuti tihti vabad. – õppija ja maailma vahel: koduõpe annab võimaluse vabamalt reisida ning nii reisi ettevalmistusega kui ka uue kultuuri tundmaõppimisega seotud tegevusi õpieesmärke teenima panna.
Kui sul sügav huvi ja motivatsioon oma lapse kasvatamise ja õpetamise vastu, soov olla ise see muutus hariduses, mida oleme oodanud, siis kirjuta meile koduope@luterlik.edu.ee. Anna teada, kuidas alljärgnevad väärtused sinu väärtustega kokku kõlavad. Kui oled valmis, saame alustada teadlikku loomingut paindlikus koostöös 🙂 .
Vahel on hea peatuda ja mõelda, mis see on, mida me teeme ja miks me seda teeme; mis on asja mõte, kuhu päriselt lõpuks tahame välja jõuda?
Mis on koduõppe eelised? Milleks valida koduõpe?
Seda on oluline endale teadvustada mitmel põhjusel. MIKSist sõltub see, KUIDAS me otsustame oma eesmärgini jõuda ja konkreetselt MIDA e milliseid tegevusi teeme oma eesmärkide saavutamiseks ja mida valime mitte teha.
Välismaistes uuringutes nimetatakse koduõppe valiku põhjusteks tihti:
vanemate vabadust valida õpetamise meetodeid ja kujundada õppekava vastavalt lapse huvidele.
Samuti on võimalik koduõppes näha õppimise protsessi loomulikkust st õppija saab luua ise oma teadmise ja mõistmise loomulikus vestluses, mängus, uurimises. Sellega seoses on koduõppijal ka kõrgem motivatsioon – nt Neuman (2020) toob välja, et koduõppijal on parem kontakt iseendaga, ta on ennastjuhtiv õppija, tal kujuneb välja sisemine õpimotivatsioon ja kriitiline mõtlemine ning koduõppija kujutlusvõime on paremini arenenud.
Samuti toob ta välja pereväärtuste tugevnemise koosõppimise käigus.
Kärt Kao 2018a magistritöös on uuritud Eesti koduõppeperesid. Ilmnes, et koduõppele jäämise põhjuseid saab liigitada laias laastus kolmeks:
Ma ei ole rahul koolisüsteemis levivate käitumis- ja moraalinormidega ning soovin kaitsta oma last (kooli) negatiivsete mõjude eest (nt kiusamine, ebakvaliteetsed sotsiaalsed suhted, koolistress, väsimus).
Kodustes tingimustes on lapsi võimalik õpetada tulemuslikumalt kui koolis: lapsest lähtuv tempo, süvenemisaste, õpistiil (st arvestamine eripäraga, nt ATH, düsleksia, andekus, tegelemine spordi, muusika vm erihuviga).
Soovin perekonnana rohkem koos aega veeta ning seeläbi perekonnasiseseid ja põlvkondadevahelisi suhteid tugevdada (ka nt reisiv või mitut kodu omav elustiil).
Hendrik Noore magistritöös (2021) sama teemat kohta andmeid uurides moodustus kaks peakategooriat:
ideelised koduõppurid
(peresid iseloomustas suur teadlikkus koduõppe korraldamisest ning võimekus organiseerida koostööd kooli ja teiste sarnaste peredega.
Samuti võis täheldada, et mõnel juhul toetas koduõppe teadlik valik pere liikuvat elustiili)
kodusõppijad juhuse tahtel. Koduõpe juhuse tahtel jaguneb omakorda kolmeks alakategooriaks:
Õpilase koolitrauma (lapse stressitaluvuse läve ületamine koolis; õpetajatepoolne märgistamine, mis surus lapse mittesoovitavasse “paha lapse” rolli; koolirõõmu puudumine; koolis läbivalt kogetud igavustunne; kliiniliselt diagnoositud depressioon); lähedaste suhete puudumine koolis ning varajane ärkamiskohustus lisas kaalu koduõppe kasuks otsustamisel.
Koolikorralduslikud põhjused (õppetööga võrreldes läheb liiga palju aega distsipliini hoidmise ja kehtestamise peale; kui huvi mingi teema vastu oli ärganud, algas juba järgmine tund; lapse kui kordumatu indiviidi ja tema vajaduste mittemärkamine õpetajate poolt; distsipliini saavutamiseks kasutatud lapse eneseväärikust riivavat karistamist; kodutööde suur kogust, mis lämmatas lapse elavad huvid; puudulike hinnete ja puudumiste tõttu järelevastamisega kaasnev bürokraatia.
Aga iga pere põhjus on siiski eriline ja võib olla mitu erinevat põhjust põimunud. Koduõppe valiku põhjus oleneb paljus sellest, kes me oleme ja millesse me usume, mis on meie väärtused.
Miks valiksid koduõppe oma perele sina? Tule ja jaga oma mõtteid koduõppevanematega siin.
Vahel juhtub, et kuigi plaan oli hea, siis koduõpe katkestatakse esimeste tagasilöökide juures või ei julgeta isegi esimesi samme astuda, et koduõppeni reaalselt jõuda. Põhjuseks on enamasti vanema hirmud või siis korralduslikud probleemid. Enamasti on siiski mõlemad lahendatavad, kuigi loomulikult on ka juhuseid, kus koduõpe ei sobigi perele ja selle katkestamine on igati lapse huvides.
Mitmed koduõppevanemad on väljendanud raskusi toimetulekus koduõppe läbiviijana:
koduõppe tulemuste jälgimine ja analüüs – stressi ja pingetega toimetulek, enesejuhtimine,
tugivõrgustiku ja kogukonna loomine, suhted kooliga;
eelkõige aga igapäevase õpikeskkonna kujundamisel.
Pea kõigil vanematel on esinenud kahtlusehetki, mil nad tundsid, et koduõpe võib laste tulevikku silmas pidades piiravaks teguriks osutuda. Hirmude allikaks võib olla
laste võrdlemine kooliskäivate eakaaslastega.
Teinekord tekitab muremõtteid vestlused tuttavate ja sugulastega, kes ei ole koduõppega sisuliselt kursis.
Kui on ootused õpetajale kui kõiketeadvale elavale wikipeediale, siis võib tekkida hirm, et seda rolli ei suuda koduõppevanemana küll täita.
Kindlasti on koduõppevanemaid sarnaselt koolilaste vanematega tabanud ka abstraktsemat laadi himud – kas nende lapsed saavad elus üldiselt hakkama, kas leiavad tööd ja oskavad luua tähenduslikke inimsuhteid.
Sellised mõtted on teatud määrel kasulikud, sest ajendavad tegema vajadusel kasulike muutusi ja täiendusi, kuid kehvasti on siis, kui hirmud halvavad ja tegevusi ei järgne, koduõpe katkestatakse. Viimasel ajal on mul olnud koduõppe teemadel rohkelt vestlusi. Varasemast rohkem peresid Eestis kaalub sügisest alustada koduõpet, kuid nad on siiski veidi murelikud, sest ikka leidub mõni “heasoovlik tuttav”, kes neisse kahtlusi süstib mõne järgneva müüdiga hirmutama tulles.
Hirm number 1: Ma ei ole õpetaja…olen lihtsalt lapsevanem…õpetaja teab, kuidas last kõige paremini õpetada.
See on tõest kõige kaugemal. Lapse vanemad tunnevad oma last kõige paremini, mistõttu on neil pühendumise korral isegi lihtsam organiseerida tõhus õpikeskkond. Jah, see eeldab nuputamist, kuidas laps kõige paremini õpib, millised on tema nõrkused ja tugevused ning mida laps vajab, et olla edukas.
Lapsevanemad ei pea oma lapse õpetamiseks õpetajakoolitusse minema – seal keskendutatakse ikkagi pigem suurte klassikollektiivide õpiprotsessi juhtimise õppimisele. Kui laps on võimeline materjali õppima, siis on ka lapsevanem, isegi kui see tähendab õppimist koos temaga. Muide, kuidas vastaksid sina, kui su koduõppija küsib: “Kui üks õpetaja ei suuda koolis kõiki aineid õpetada, siis kuidas üks õpilane peab suutma kõiki aineid õppida?” 😀
Küll aga on tõsi, et vanem peab olema teadlik õpikäsitusest, õpiprotsessi kujundamisest. Õnneks on veebis ja kirjastustelt võimalik erinevaid materjale saada, samuti on sotsiaalmeedias ja koduõppeosakondades tugigruppe, abvalmis kogemusnõustajaid, kes toetavad ja jagavad oma materjale, õpikuid, kogemusi. Ka meie veebiseminaridelt leiad loodetavasti häid ideid ja saad teiste perede kogemustest õppida. Loe näiteks seda postitust: Vanema roll koduõppes.
Hirm number 2: Lapsed peavad koolis käima, et regulaarselt suhelda. Koduõppelapsed ei saa hakkama hiljem, sest ei oska suhelda, käituda.
See hirm lahustub kiirelt, kui oled näinud mõnda koduõppijat. Tegelikkuses on koduõppija enamasti suurepäraste sotsiaalsete oskustega, sest:
tal on rohkem nn pärissuhtlusvõimalusi kui kooliskäijal – rohkem aega sõprade, huviringide jmt jaoks.
Koduõppijate vanemad enamasti ka otsivad teadlikult ja rohkem võimalusi suhtluse edendamiseks. Nad teavad, et pikaajalistes gruppides osalemine on oluline suhtlemisoskuste arengule ja aitavad tõsta/hoida motivatsiooni õppimises. Mitmed koolid pakuvad koduõppijatele võimalust üritustel ja huviringides osaleda.
Koduõpe annab võimaluse soovi korral ka mõneks ajaks suhtlemisest puhkust saada ja endale ja oma huvidele keskenduda, ka see on mõnes eluetapis hea ja vajalik.
Mõelgem, kui palju suhtlemist lapsed klassiruumis tegelikult saavad. Kui lapsed kooli jõuavad, võib neil olla paar minutit, et sõbraga vestelda ja siis on aeg individuaalset või frontaalset tööd alustada – grupitöid on minimaalselt. Suurema osa koolipäevast ei tohi lapsed omavahel rääkida, kui õpetaja neile luba ei anna. Tihtipeale kiirustatakse lõuna ajal sööma enne, kui aeg otsa saab, mis ei jäta liiga palju aega rääkimiseks ja sotsialiseerimiseks.
Kahjuks on hoolimata kiusuvastasest võitlusest koolides palju vägivalda. See on probleem ülitundlikele ja neuroerilistele noortele, kes ei talu lärmi, ebaõiglust või jäävad kiusajatele silma oma erineva maailmataju tõttu. Kiusatud ja hirmu all koolis käivad lapsed ei saa õppimisele keskenduda ja kool ei saa olla positiivne kogemus, kui kiusamine on pildis. Koduõppevanematel on sõna otseses mõttes võim paigutada noored positiivsesse keskkonda ja hoida eemal pidevast pingest, sealhulgas olukordadest, kus neid võidakse kiusata. Mõned nimetavad seda ülekaitsvaks vanemluseks, kuid teiste arvates on see lihtsalt hea viis kasvatada noortes enesehinnangut ja enesekindlust, nii et nad oleksid paremini varustatud edaspidi selliste olukordadega toime tulema, kus keegi käitub agressiivselt, ilma et see nende vaimset tervist halvendaks. Kas see nõuab vanematelt rohkem pingutust? Absoluutselt, aga see on seda väärt.
Ka pere on grupp, kus õppida suhtlemist, õpioskusi, empaatiat. Tuleb välja, et enamasti lausa ideaalses suuruses grupp, sest teadus teab, et optimaalne õpigrupp on 4 inimest.
Isevalitud grupis on lihtsam jõuda koostööfaasi. Nagu igas grupis, tuleks ka koduõppeperes liikuda koostöisuse suunas ja nagu igas grupis, tuleb selleks läbida mitu grupi arengufaasi (koduõppe arengufaaside kohta loe siit). Alati on läbitavate seas ka vastupanufaas. Soovitan: jää loomulikuks, tekita vestlus, tee koduõppija uudishimulikuks. Kui see vestlus ei vii kuskile, siis on ilmselt juba väike mõra suhtes ja usalduses tekkinud, kuid jätka vestlust siiski – nt saate sellest rääkida, miks ta ei taha rääkida, jne.
Koduõppes toimub enamasti õppimine läbi suhtlemise, vestluse. Kumb kujutluspilt sul tuleb, kui mõtled õppimisest ja mis on täiskasvanu roll: kas oled õpetajana tahvli ees jutlustamas või nendega diivanil kõrvuti vestlemas? Kas tahad, et laps ise otsib raamatust vastused ja saate koos arutada edasi sel teemal, või see, et loed talle õpikut ette? Vestluse kaudu õppimine võib olla aeglasem, aga on u 5 korda sügavam kui loengu kuulamine, vaata seda skeemi: :
Mida arvad sina koduõppijate suhtlemisoskusest ja -võimalustest? On sul mõni koduõppehirm? Tule, vaatame hirmudele otse silma veebiseminaris üheskoos. Loe ka siit:
Vahel on hea peatuda ja mõelda, mis see on, mida me teeme ja miks me seda teeme; mis on asja mõte, kuhu päriselt lõpuks tahame välja jõuda?
Mis on koduõppe eelised? Milleks valida koduõpe?
Seda on oluline endale teadvustada mitmel põhjusel. MIKSist sõltub see, KUIDAS me otsustame oma eesmärgini jõuda ja konkreetselt MIDA e milliseid tegevusi teeme oma eesmärkide saavutamiseks ja mida valime mitte teha.
Välismaistes uuringutes nimetatakse koduõppe valiku põhjusteks tihti:
vanemate vabadust valida õpetamise meetodeid ja kujundada õppekava vastavalt lapse huvidele.
Samuti on võimalik koduõppes näha õppimise protsessi loomulikkust st õppija saab luua ise oma teadmise ja mõistmise loomulikus vestluses, mängus, uurimises. Sellega seoses on koduõppijal ka kõrgem motivatsioon – nt Neuman (2020) toob välja, et koduõppijal on parem kontakt iseendaga, ta on ennastjuhtiv õppija, tal kujuneb välja sisemine õpimotivatsioon ja kriitiline mõtlemine ning koduõppija kujutlusvõime on paremini arenenud.
Samuti toob ta välja pereväärtuste tugevnemise koosõppimise käigus.
Kärt Kao 2018a magistritöös on uuritud Eesti koduõppeperesid. Ilmnes, et koduõppele jäämise põhjuseid saab liigitada laias laastus kolmeks:
Ma ei ole rahul koolisüsteemis levivate käitumis- ja moraalinormidega ning soovin kaitsta oma last (kooli) negatiivsete mõjude eest (nt kiusamine, ebakvaliteetsed sotsiaalsed suhted, koolistress, väsimus).
Kodustes tingimustes on lapsi võimalik õpetada tulemuslikumalt kui koolis: lapsest lähtuv tempo, süvenemisaste, õpistiil (st arvestamine eripäraga, nt ATH, düsleksia, andekus, tegelemine spordi, muusika vm erihuviga).
Soovin perekonnana rohkem koos aega veeta ning seeläbi perekonnasiseseid ja põlvkondadevahelisi suhteid tugevdada (ka nt reisiv või mitut kodu omav elustiil).
Hendrik Noore magistritöös (2021) sama teemat kohta andmeid uurides moodustus kaks peakategooriat:
ideelised koduõppurid
(peresid iseloomustas suur teadlikkus koduõppe korraldamisest ning võimekus organiseerida koostööd kooli ja teiste sarnaste peredega.
Samuti võis täheldada, et mõnel juhul toetas koduõppe teadlik valik pere liikuvat elustiili)
kodusõppijad juhuse tahtel. Koduõpe juhuse tahtel jaguneb omakorda kolmeks alakategooriaks:
Õpilase koolitrauma (lapse stressitaluvuse läve ületamine koolis; õpetajatepoolne märgistamine, mis surus lapse mittesoovitavasse “paha lapse” rolli; koolirõõmu puudumine; koolis läbivalt kogetud igavustunne; kliiniliselt diagnoositud depressioon); lähedaste suhete puudumine koolis ning varajane ärkamiskohustus lisas kaalu koduõppe kasuks otsustamisel.
Koolikorralduslikud põhjused (õppetööga võrreldes läheb liiga palju aega distsipliini hoidmise ja kehtestamise peale; kui huvi mingi teema vastu oli ärganud, algas juba järgmine tund; lapse kui kordumatu indiviidi ja tema vajaduste mittemärkamine õpetajate poolt; distsipliini saavutamiseks kasutatud lapse eneseväärikust riivavat karistamist; kodutööde suur kogust, mis lämmatas lapse elavad huvid; puudulike hinnete ja puudumiste tõttu järelevastamisega kaasnev bürokraatia.
Aga iga pere põhjus on siiski eriline ja võib olla mitu erinevat põhjust põimunud. Koduõppe valiku põhjus oleneb paljus sellest, kes me oleme ja millesse me usume, mis on meie väärtused.
Miks valiksid koduõppe oma perele sina? Tule ja jaga oma mõtteid koduõppevanematega siin.
:
Ole muutus, mida oled oodanud :) 