Intervjuu koduõppekoordinaatoritega

TLPK-58 (1)Tartu Luterliku Peetri Kooli koduõppeosakond on kosutavalt puhkuselt tagasi ja kuna meie imeline naiskond sai värsket verd ( meiega liitus PIIA UUSPÕLD, kelle koordineerida on 2.kooliastme juhendatud pered), siis ühel augusti hommikupoolikul intervjueeris seda võluvat viisikut paar uudishimulikku koduõppijat ja tulemus on teie ees.

Palun tutvustage ennast. Kas teil on lapsi või loomi? Kelleks te lapsena saada tahtsite? 

Kadi: Ma tahtsin saada lauljaks, tantsijaks, lenduriks, õpetajaks ja kirjanikuks või kunstnikuks. Õppisin ülikoolis logopeediks, mis oli väga põnev ja mitmekülgseid võimalusi pakkuv amet. Aga praegu olen oma eluga väga rahul ja on mul 2 vahvat last ning suur must koer.

Irja: Mul on kaks poega. Lisaks on meil veel koer Tobi, kes armastab voodis magada, ja papagoid, kes on tegelikult mammagoid. Lapsena mul mingit väga kindlat ja püsivat kirge ei olnud. Käisin kunstikoolis ja üsna pikalt olen ka armastanud erinevates keeltes rääkida ja kirjutada, koolis õppisin koguni viit võõrkeelt, kuuenda sain külge Rootsis elades.

Janet: Lapsi mul veel ei ole (aga kindlasti tahan kunagi saada), aga mul on kass nimega Kurru. Haha, ta ongi nagu minu laps. Minu jaoks oli juba koolis selge, et õpetajaamet on minu jaoks kõige õigem amet. Mind häiris vaid üks asi. Ma ei suutnud otsustada, mida ma õpetada tahaksin, sest ma tundsin ennast kõiges hästi ja kindlalt. Mulle meeldib laulda, joonistada, tantsida, trenni teha, kirjutada, arvutada, näidelda, looduses olla jne. MA TAHTSIN SAADA KÕIKE SEDA. Õnneks oli ja siiani on olemas õppekava, mis kõike seda pakub. Klassiõpetajaks õppimine on andnud mulle igast ainevaldkonnast laialdasi teadmisi. 

Ingrid: Minul veel lapsi ei ole, aga selle eest on praeguseks hetkeks aastaseks saanud koer. Tema nimi on Charlie ning mitmed koduõppepered on saanud temaga tutvuda perepäeval. Lapsena oli mul kindel plaan saada lasteaiaõpetajaks. Käisin pererühmas, mis tähendas seda, et meie rühmas oli palju erivanusega lapsi. Mulle meeldis juba siis endast nooremaid aidata ning õpetajad olid minu lasteaia lõpupeol öelnud, et nüüd läheb ära nende suur abiline ning nad ei tea, kuidas edasi hakkama saavad.

Piia: Minul endal on kodus kolm suurt last – vanuses 16, 18 ja 20. Loomi praegu ei ole, kuid lapsena kasvasin maal loomade keskel, mul oli isegi enda lehm, seega unistan kunagi uuesti linnast maale kolida, kus oma pisike loomaaed tekitada. Päris esimene soov oli saada aednikuks, aga kui ma karmi tõe teada sain, et selles ametis peab rohima ka, mitte ainult lillepeenarde vahel jalutama, siis loobusin kiiresti. Sealt edasi olin üsna kindel, et hakkan õpetajaks.

Kas teie vanemad lasid teil kah koduõppel olla? Kui ei, siis kas teile koolis meeldis?

Kadi: Mõnes mõttes küll – ma ei pidanud käima lasteias, aga kooli siiski läksin. Ma sündisin nn nõukogudeajal, siis koduõpe ei olnud võimalik. Kõik lapsed pidid käima koolis ja saama ühesugust haridust. Mulle meeldis kool, kus käisin alates 5.klassist. See oli Pärnus üks tore erakool väga põnevate ainete ja õpetajatega. Näiteks, õppisin seal loovtantsu, palju põnevaid keeli nt ladina keelt, religiooni- ja kultuuriajalugu, psühholoogiat. Kuna meil ei olnud gümnaasiumiosas tunnis istumise kohustust, kui kõik tööd olid hästi tehtud õigeks ajaks, siis võiks seda nimetada ka teatud mõttes koduõppele sarnaseks, hübriidkoduõppeks.

Irja: Koduõpe ei olnud minu lapsepõlves võimalik või vähemalt polnud see mingi levinud praktika. Mu vanematel polnud ka otsest vajadust mind koduõppele võtta, kuna koolis mulle meeldis ja sain seal hästi hakkama. Kord küll võtsin ennast ise kunstikoolist koduõppele, sest olin sellest tüdinud ja teatasin vanematele, et õpetajad sõitsid määramata ajaks minema ja kool pandi kinni. Kevadeti korraldasime pinginaabriga ka üksikuid koduõppepäevi, kui ilusa ilmaga kooli asemel kodulähedasse metsaparki läksime.

Janet: Minu vanemad ei olnud teadlikud, et selline võimalus on olemas. Koolis olin ma tubli ja õppisin hästi. Minu jaoks oli oluline, et kõik saaks õigeks ajaks tehtud ning hästi tehtud. Koolis mulle meeldis, aga siis ei meeldinud, kui pidi vaikselt istuma ja töövihikut täitma. Ma panin tähele, et mulle pigem meeldis õppida kodus kui koolis. Koolis meeldis mulle rohkem suhelda/arutleda. Gümnaasiumis ei pidanud ma vajalikuks üldse viis päeva nädalas koolis käia ja enamasti puudusin ma ühel päeval nädalas. Minu õppimisele aitas see pigem kaasa. Lõpetasin põhikooli kiituskirjaga ja gümnaasiumi hõbemedaliga.

Ingrid: Minu vanemad ei lasknud mul olla koduõppel, ilmselt nad ei olnud sellisest valikust teadlikud. Küll ma mäletan seda, et üks minu klassiõde oli tervise tõttu mõnda aega koduõppel ning me käisime tal kogu klassiga külas. Kodus õppimine ja olemine tundus ääretult põnev. Mulle meeldis koolis, ma olen alati olnud suur suhtleja ning õpiedukuselt on mul läinud hästi. Küll aga tuli koolis ette olukordi, mis minu hinnangul ei olnud õiglased (näiteks kui õpetajad olid kellegi vastu ülbed ja kurjad) ning mulle meeldis enda arvamust ka öelda välja. Selle tõttu ma ei olnud mõne õpetaja lemmik, kuid õigluse jalule seadmine oli mulle oluline.

Piia: Enda kooliajast ma ei mäleta, et üldse koduõppe võimalust oleks olnud või vähemalt meil maal seda keegi ei praktiseerinud, seega ei osanud isegi soovida niisugust võimalust. Kuigi mulle oleks koduõpe paremini sobinud. Õppimisega sain väga hästi hakkama, kuid kuna olin selline hästi vaikne ja häbelik, siis oli mul raske sõprussuhteid luua ja kogesin ka koolikiusamist, seega mul väga palju koolirõõmu ei olnud.

Miks te koduõppeosakonda teete?

Kadi: Ma olen õppimise ja õpetamise kohta väga palju lugenud ja kuulnud, tahaksin ise luua  lastele sellise õppekeskkonna, mis on nende jaoks parim. Koolis oleks see keerulisem, sest igale lapsele on vaja veidi erinevat keskkonda, aga klassis on liiga palju lapsi. Koduõppe juures on tore see, et ma saan oma laste arengut ja kasvamist lähedalt näha. Tahan pakkuda seda koos kasvamise võimalust ka teistele peredele.

Irja: Tahan, et minu lapsed ja minu tegevuse kaudu ka teised saaksid õppida võimalikult palju päriselust nende ümber. See pole tavaline, aga tegelikult saab iga lapsevanem sellega hakkama, eriti koduõppeosakonnas, kus teda toetavad nii koordinaatorid kui teised koduõppevanemad. Tore on see, kui peredel on aega hommikuti koos ärgata ja kohvitada, või et õppida saab omas tempos ja omamoodi, või et on aega tegeleda oma huvialade ja unistustega.

Janet: Ma soovin õpetada, juhendada, luua lastele toredaid ja põnevaid ülesandeid ja mis kõige tähtsam, näha nende silmades sära. Usun, et midagi peab tegema teisiti, et laps oleks õppides ka õnnelik. Minu jaoks ei tähenda teisiti tegemine seda, et lisame tundi mõne liikumispausi ja ongi kõik lapsed õnnelikud. EI! See ei ole nii, ma olen ju seda koolis näinud. Ma usun, et lapsele peab andma võimaluse saada iseseisvaks õppijaks.

Ingrid: Minu jaoks on põnev olla osaline kõiges selles, mida me teeme. Meie naiskond on küll väike, aga võimas. Oleme ühiselt suutnud lühikese ajaga areneda meeletult – nii õpilaste arvult kui ka erinevate lahendustega, kuidas koduõpet muuta põnevaks ning nauditavaks. Ma hindan seda, et oleme pidevas arengus ja kõigil on võimalus rääkida kaasa, milliseid uuendusi sisse viia võiksime.

Piia: Mina sattusin koduõppeosakonda üsna juhuslikult, kuid kiiresti sain aru, milline väärtus see on ja kui imelised inimesed asja ajavad. Meeldib hästi individuaalne lähenemine igale lapsele ja perele – otsida, mis on just selles olukorras parim võimalik lahendus.

Mida te täpselt koduõppeosakonnas teete ja kas te midagi peale koduõppeasjade ka teete?

Kadi: Jah, mulle meeldib õppida ja ma õpin juba alates 2017.a grupiterapeudiks Tartu Psühhodraama Instituudis, minust saab grupiterapeut nii täiskasvanutele kui ka lastele ja noortele. Vahel annan eratunde eripedagoogina. Juba 5 aastat kord nädalas kutsun lapsi minu ja mu tütre loodud Lugemisseiklusse Minikooli, kus erinevas vanuses lapsed saavad mänguliselt õppida ja harjutada lugemist ja palju muud. Aga koduõppeosakonnas olen ma juhtiv koordinaator st juhin meie naiskonda ja esindan meid nii koolis kui mujal. Lisaks on minu koordineerida 1.kooliastme juhendatud pered ja juhendada veebitunnid/veebiseminarid. Samuti korraldan perepäevadel vanematele vestlusringi ja tugigruppi.

Irja: Mina juhendan 3.kooliastme iseseisvaid koduõppeperesid ja täidan administratiivseid kohustusi osakonnas. Tõlkimist armastan, seepärast katsun ikka teha nii, et vähemalt üks ka mind hariv ja täiendav töö oleks käimas. Kuivõrd vajan palju aega mõtlemiseks ja niisama üksi olemiseks, siis elan vahepeal oma metsaonnis ja jalutan koeraga. Hea, kui poisid ka kaasa tulevad, aga kui neil on omad tegemised, siis andku minna 🙂

Janet: Alates sellest õppeaastast juhendan iseiseisvaid peresid 1. ja 2.kooliastmes. Lõpetasin Tartu Ülikooli klassiõpetaja õppekava ja seal õppides sain ma aru, et lisaks vaimsele tervisele on vajalik hoolt kanda ka füüsilise tervise eest. Huvi aina kasvas ja otsustasin lisaks ülikooliõpingutele õppida ka treeneriks. Eelduseks olid ka ülikoolis saadud teadmised. Praeguseks olen ma treener Tartu FitLife Eeden spordiklubis.

Ingrid: Mina juhendan veebitunde ja koordineerin juhendatud peresid 3.kooliastmes. Vabal ajal mulle meeldib käia jõusaalis ning üritan sinna jõuda neli korda nädalas. Lisaks sellele on mul koer, kes vajab mitu korda päevas väljas jalutamist. Mulle väga meeldib veeta aega looduses ja ennast lülitada kõigest välja. Mõnel nädalavahetusel teen ma nutivabasid päevasid, kus kõik nutiseadmed jäävad tuppa ning ise viibin looduses.
Lisaks on mulle alati meeldinud matemaatika ning mul on plaanis minna täiendkoolitusele, mille järel saan hakata matemaatikat õpetama põhikooli lõpuni.

Piia: Alates sellest õppeaastast juhendan veebitunde ja koordineerin juhendatud peresid 2.kooliastmes. Lisaks õpetamisele olen ma ka ise elukestev õppija ehk siis praegu käin töö kõrvalt ka kutsekoolis pagar-kondiitriks õppimas, mistõttu suurem osa vabast ajast möödub ahju ääres. Enda akusid käin laadimas looduses, kas jalutan niisama metsas või sügisesel ajal ühendan selle seente korjamisega.

Mis see VÕK on ja miks ta teie arust nii imeline on?

Kadi: VÕK on lühend sõnadest veebipõhine õppeprogramm koduõppijale. See on tuntud ka kui juhendatud koduõpe meie koois.  See on imeline, sest ta on nagu laps, kes on segu oma ema ja isa parimatest omadustest. VÕKi ema on koduõpe ja isa on kaugõpe. VÕK võimaldab koduõppijail suhelda ja koostööd teha. Ka siis, kui nad ei saa mingil põhjusel kohtuda. TLPK koduõppeosakonna deviis on “Teadlik Looming Paindlikus Koostöös” ja usume, et VÕK annab sellele täiesti uue tähenduse. Sellest aastast on võimalik olla VÕKis 1.-9.klassini meie juures.

Irja: VÕK on olnud pidevas arendamises, algselt oli veebipõhine õppeprogrammi Seesaw keskkonnas, siis  lisasime programmi videokõned juhendajaga, kes toob kaks korda nädalas koduõppijad Zoom keskkonnas kokku. Täiskasvanud juhendaja roll on suunata õppijaid nädalaülesannete mõtestamisel, vormistamisel ja reflekteerimisel. Selles seisnebki VÕKi imelisus – see aitab õppijal saada iseseisvamaks ja ennastjuhtivamaks. Kui kõik plaanitu õnnestub, siis usume, et meil on olemas ideaalilähedane õppekeskkond, mis ühendab koduõppe ja kaugõppe tugevused. 

Janet: VÕK on väga tore, aga lisaks veebikeskkondades kohtumistele on ikka vajalikud ka rikastavad kohtumised perepäevadel ja õppekäikudel: kooliruumid, raamatukogud, kontserdisaalid, näitused, muuseumid, teater, kino, spordistaadionid, mänguväljakud jne. Koduõppepered saavad teha omavahel koostööd soovi korral muude õppekäikude planeerimisel, aga perepäevadel korraldame meie Ingridi ja Piiaga koduõppijate jaoks põnevaid õppekäike samal ajal kui Kadi ja Irja vanematega koolimajas ja Zoomis vestlusringi teevad. 

Ingrid: Eespool on juba kenasti seletatud, mis on VÕK, kuid ma võin öelda, miks on ta minu jaoks imeline. Olles olnud veebitundide juhendaja nüüdseks 2 aastat, olen näinud seda, kuidas õpilased saavad omavahel nii suurteks sõpradeks, et lisaks veebitundidele suheldakse igapäevaselt ka vabal ajal. Minu hinnangul on see väga tore, sest paljude perede hirm on see, et koduõppel kaob ära sotsiaalne pool. Tegelikult ei vasta see üldse tõele ning eakaaslaste leidmine veebitundidest on täitsa võimalik. VÕKi puhul meeldib mulle ka see, et meie grupid on mõnusa suurusega ja iga õpilane saab alati avaldada enda arvamust, kõiki kuulatakse ära!

Piia: Minu silmis teeb VÕKi imeliseks koostöö – koduõppe pere ei ole üksinda oma tegemistega, vaid õppija kohtub eakaaslastega veebitunnis ja lapsevanem saab veebiseminaril teiste samas rollis olevate vanematega mõtteid jagada, häid ideid kuulda või ka muredest rääkida.

Hästi. Täname intervjuu eest ja soovime teile siis teadlikku loomingut ja paindlikku koostööd!

Koduõppijate perepäev

On saanud traditsiooniks, et kord kuus laupäeviti tulevad koduõppehuvilised kaugelt ja lähedalt kokku, et plaane pidada ja tehtut tähistada. Meelolukale perepäevale järgneb koduõppevanemate tugigrupp. Seal on märksa vaiksem, sest oodatud on vaid lapsevanemad – nii need, kes alles alustamas koduõppega jagama oma kõhklusi, kui ka need, kes juba saanud kullahinnaga kogemusi ja soovivad neid kaasteelistega jagada sõbralikus turvalises õhkkonnas.

Alustuseks tutvustasime meie perepäevade traditsiooni, küsisime perepäevaliste ettepanekuid perepäeva tegevusteks, töötubadeks, külalisesinejateks.  Näiteks tunti huvi, kuidas toetada koduõppijat lugemis-ja kirjutamisraskuste korral, mis tuleb tõenäoliselt mõnel järgneval perepäeval jutuks. Samuti on plaanis teha arendavate lauamängude nt Cashflow töötube meie vahvate vanemate toel. Anna teada oma ettepanekust koduope@luterlik.edu.ee

Koduõpe pakub mitmekesiseid võimalusi suhtlemiseks ja koostöiseks õppimiseks. Tutvustasime lisaks perepäeval osalemisele ka teisi võimalusi, kuidas TLPK koduõppeosakond püüab innustada koduõppijatel omavahel koostööd teha:

  • veebipõhised kohad, kus pered saavad kontakte vahetada ja teineteisele pakkuda koosõppimise võimalusi (nn mikrokoole, koduõppe kogukondi tekitada) nt Google Drive infopank, Facebook privaatne grupp, meililist;
  • teismeliste koduõppijate noorteõhtud, mis toimuvad reedeti ja nädal enne perepäeva. Teeme koos ettevalmistusi perepäevaks, mängime lauamänge, maiustame;
  • vanemate tugigrupp, mis toimub 14.00-16.00 iga TLPK koduõppijate perepäeva lõpus.

Kuna koduõppe populaarsus kasvab kiiresti ja pered vajavad pigem kiiret kohanemist koduõppemaastikul, siis oleme TLPK koduõppe koordinaatoritena välja töötatud tugisüsteemi, mis on mõeldud lapsevanematele, kellel puuduvad varasemad kogemused ja/või igapäevane ajaressurss, et kavandada ja läbi viia õppetegevusi riiklikult nõutud eesmärkide saavutamiseks. Tutvustasime juhendatud koduõppe teenust ja täpsustasime, et tegemist ei ole koduõpetaja / abiõpetaja teenusega, sest ootame lapsevanemalt siiski, et ta korraldab jooksva õppimise, teeb koostööd õpimapi kogumisel, õppija (vahe)hindamisel ning kokkuvõtval hindamisel ja osaleb arenguvestlusel kord poolaastas.

Algajale koduõppehuvilisele mõeldes ja Avatud Meele Instituudiga koostöös on valminud ja täitumas ka uus kursus, mida tutvustasin. Vaata postitust siit.

Kohal oli ja autogramme jagas raamatutesse Kaire Kaur Daniel, kes on esimese eestikeelse koduõppeteemalise raamatu autor (https://opleht.ee/2019/11/kui-ema-on-uhtlasi-opetaja-koduoppe-ahvatlus-ja-karid/). Kutsusin üles koduõppeperesid oma ainulaadset kogemust salvestama ja jagama minuga, et üheskoos anda kunagi välja meie perede koduõppelugude kogumik. Anna teada oma ideest koduope@luterlik.edu.ee

Algajaid kirjanikke nt Marie Nigola (6.kl) oli ka koduõppijate seas, toimus esmaesitlus ajalehele “Koduõppija“, mille esimest numbrit saab soetada loodetavasti ka järgmisel perepäeval. Uusi kaastöid ootab ja toimetust haldab Irja Toots, saada talle oma kirjatöö märtsi lõpuks irja@luterlik.edu.ee.

Perepäeval toimus mitu huvitavat töötuba, mida osavalt juhtisid nii vanemad kui koduõppijad ise. Meil oli ka külaline, Kati Toobal Tartu Psühhodraama Instituudist, kes tegi töötoa teismelistele ja täiskasvanutele, kus metafoorkaartide abil jutustades saadi enda ja kaaslastega paremini mõistetavaks. “Kui mõistad ennast paremini, siis on sul lihtsam olla toetav sõber, heatujuline ja rahulolevam lapsevanem,” ütles Kati.

Irja Tootsi töötoas olid eriti oodatud koduõppijate vanemad, kes on hädas, sest siiani suunatav õppija on teismeikka jõudnud ja vajab vaheldust õppeviisides – õpikute ja töövihikutega on paus tekkinud. “Tule, arutleme koos, millised võimalused on sellises olukorras siiski riiklikku õppekava täita ja proovime kätt õpikuteta õppe planeerimisel!” kutsus Irja.

Meil oli suur au õppida oma ala kolmekordselt Eesti meistrilt Marrin Danielilt, kes on  TLPK koduõppija (7.kl), Taekwondo saladusi. “Taekwondo on Lõuna-Koreast pärit võitluskunst, mille filosoofia on rajatud sellistele eetika- ja vaimuprintsiipidele nagu aupaklikkus, kannatlikkus, kõikumatu vaim, enesekontroll ja ausus ning peamine eesmärk on inimlikkuse, õigluse, vaimsuse ja usalduse jõuga soodustada parema ühiskonna loomist, kus valitseb rahu ja harmoonia,” kuulsime Marrinilt.

Helena Paade, kes on samuti TLPK koduõppija (3.kl), kutsus muusikahuvilisi taas oma kandletöötuppa, mis eelmisel perepäeval väga populaarseks osutus. TLPK lubas lahkelt oma väikekandleid mängida ja see oli ju ennegi teada, et muusikahuvilisi on koduõppijate seas lausa ansamblijagu.

Oma oskusi jagas ka Oskar Tõnisson (5.kl) , kes kutsus lapsi meistrite töötuppa voltima ja värvima. Seda imet, mis seal tehti, ei jõua ära imetleda!

Aega ja ruumi oli ka mänguks ja müramiseks. Nii lapsed kui vanemad said uusi koduõppemeelseid peretuttavaid ja kohtuda nendega, keda pole ammu näinud. Lõpetasime perepäeva kokkuvõtetega  igast töötoast, tänasime meenetega esinenud või töötoa läbiviinud koduõppijaid ning külalisi.

Suur tänu TLPK-le kosutava snäkilaua eest! Täname ka vanemaid, kes omalt poolt hõrgutisi ühisele lauale tõid!

Kui soovid meie vahva kogukonnaga liituda, siis küsi infot koduope@luterlik.edu.ee.

Kui soovid järgmistel perepäevadel osaleda, siis jälgi infot Facebook gruppides nt Koduõpe ja registreeri end alati aegsasti. Märgi oma kalendris ära kuupäevad:    28.03.20,   25.04.20,   30.05.20.

Kohtumisteni!

Kadi Künnapuu

Õppimise erinevad viisid (2)

10.08.2019 toimus augustikuine TLPK koduõppevanemate vestlusring, kus arutasime teemal: “Millisel viisil koduõpe on Eestis võimalik ja mis on parim õpikeskkond just minu perele”. Toatäis vapraid inimesi ja häid mõtteid viis meid vajaduseni kohtuda taas 14.septembril ja võtta teemaks juba konkreetsemate ainevaldkondade õppimise viisid ja võimalused koduõppes.

teljestik õppimineSellel postitusel on ka 1.osa, vt siit, kus liikusime vestluses diagonaalis ülevalt paremalt alla vasakule nn inspiratsiooni ruutu ja tõdesime, et erinevat liiki õpikeskkonnad saavad olla erineval moel väärtuslikud ja siiski on vaja olla teadlik, et igas nn ruudus on ka omad ohud.  /…/ Ja kui inspiratsiooni-ingel on meid energiast tühjaks raputanud, oleme tänulikud oma rutiinile, mis meid turvalisse igapäevaellu aitab naasta ja taastuda ja peagi uut inspiratsiooni-inglit ootama suunab./…/

Selles postituses liigume vastasdiagonaali mööda e ülevalt vasakult alla paremale 😀

Nn projektipõhiseks õppimiseks oleme nimetanud õppimise, mis on küll täiskasvanu juhitav, kuid ettemääratud õppekava puudub või on õppekava raames sisend õppetegevuseks tulnud õppijatelt / rühmalt, nt on teema ette antud, kuid alateemasid on saanud valida või pakkuda ja üksi või grupis saab uurida just seda, mille suhtes sisemine huvi, eesmärgistatud olemas, mistõttu on see õppimine kindlasti efektiivsem kui tavapärane kool. Kui astuda sisse hästi toimivasse projektipõhisesse õppesse, siis kõrvaltvaatajale paistab esmapilgul kaos, kuid igas nurgas toimub väikestes rühmades tegelikult imeline õppimine ja ennastjuhtimine ning nii eneseväljenduse kui suhtlemisoskuste harjutamine. Struktureerimata õppimist on väga lihtne nö untsu keerata ja õnnestumine sõltub suures osas õpetaja meelestatusest. Väga vähe on õpetajaid, kes on valmis E-R igal hetkel kõigi õpilaste huvidega arvestama õppekorraldamisel ning rühmatööde juhtimine  ei ole reeglina eesti õpetaja tugevaim külg, samuti vastuse jagamine õppijaga. Näide sellisest õppimisest on ka  tehnikaring, kus antakse võimalus kasutada vahendeid ja juhendamist omavalitud projekti planeerimisel ja elluviimisel. Samuti sarnaneb individuaalõpe ja tervislikel põhjustel koduõppe võimalus sellise õppimisega, sest juba asjaolu, et  õppetöö on korraldatud selliselt, et nädalas 8 tundi 30 tunni asemel on keskendunud formaalsele akadeemilisele õppetööle, lihtsalt jätab lapsele piisavalt aega tegeleda oma enesearengusse, huvialasse või projektidesse panustamiseks. Minu isiklik arusaam nn vabaõppest kuulub samuti selle inspiratsiooniruudu horisontaaltelje vasakule äärele, sest vabaõppevanemal näen suurt rolli mentorina ja eeskujuna ning reflekteerijana ja toetajana, oma lapse arengu jälgijana, seejuures teemade, meetodite ja valdkondade valikul on määrav õppija eripära ja samuti on rõhk õppija eesmärgistamine ja refleksioon õpitava osas. TLPK koduõppe osakonnas püüame luua kord kuus koduõppijatele võimaluse tulla projektipäevale koosõppimist kogema. Sellekohane info jookseb meie vanemate listides ja suletud gruppides sotsiaalmeedias. Mis puutub TLKP juhendatud koduõppe korraldusse , siis seame eesmärgiks samuti lapse sisemise motivatsiooni äratamise, sest juhendaja suhtleb individuaalselt iga õppijaga, kes seab endale ise eesmärgid riikliku õppekava raamides ning suunab teda reflekteerima oma tegevusi ja õppimist endavalitud teemadel ning märkama seoseid õppekavas nõutuga. 

Liikudes nö alla paremale teljestikus leiame nn ettevalmistatud õppekeskkonna, mille näiteks võib tuua Montessori koolid või koduõppe Montessori stiilis st et kodu või klass on seatud selliselt, et õppija leiab kiirelt vajalikud materjalid ja vahendid, vajadusel ka juhendaja, et oma valitud teemal iseseisvalt õppida. Õppekava on seejuures teada täiskasvanule, kuid õppija jaoks on igal hetkel lubatud ja võimaldatud teha valikuid nii tempo kui vahendite osas. Sedasorti õppimine toimub ka minu Lugemisseikluste huviringis/töötoas: minu juurde on tulnud väike rühm erinevas vanuses erineva lugemisoskusega lapsi. Mul juhendajana/logpeedina on teadmised, kuhu peab iga laps järgmiseks etapiks jõudma ja loon tingimused, et laps jõuab sinna. Lapsel endal ei pea selleks liiga palju teadmist protsessi struktuurist olema, sest olen talle loonud ülesanded ja vahendid, mis on ligitõmbavad ja ta saab üsna iseseisvalt neid uurides vajalikud oskused ja teadmised. Sellist õppimist toetab täiskasvanu uskumus, et laps tahab õppida ja õpib igal hetkel. Samuti teadlikkustab täsikasvanu, et vastutuse andmisel arvestame lapse võimetega st mida rohkem laps näitab, et ta suudab vastutust võtta, seda rohkem saab ja peab täiskasvanu talle vabadust andma.

Julgustan Sind usaldama ja austama ennast ja oma last, imeliselt kirjutab sellest siin Sille Poola. Soovitan tutvuda mujal maailmas populaarsete koduõppe eriliikidega, et leida üles see õige: vt nt  teemakeskne õpe e unit-study, Charlotte Mason stiilis koduõpe e väärtkirjandusel, loodusvaatlusel, kunstinautlemisel põhinev õppimine; Thomas Jefferson Education ; klassikaline haridus, unschooling e vabaõpe jpm.

Pai.

Kadi

Õppimise erinevad viisid (1)

Õppida saab väga erineval viisil, mõned viisid on efektiivsemad. Teadlased on üldistanud, et omandame u50% sellest, mida oleme nii näinud, kuulnud kui ka lugenud (st kui on ainult üks meel olnud seotud, siis veelgi vähem), kuid kuni 90% omandame sellest, mida oleme kogenud või mida me oleme arutanud kaaslastega. Kõige paremini omandame me aga seda, mida teistele oleme püüdnud selgitada või õpetanud (ja see on ka põhjus, miks ma blogi pean :D)

teljestik õppimineÕppimise erinevaid viise/õpikeskkondi on ikka paigutatud  teljestikku, nt arvestades (a) kui suunav või range juhendamisega see protsess/õpetaja on (vs kui palju on vastutust ja vabadust õppijal enesel) ning (b) kui struktureeritud/ettevalmistatud on õppekava (või kui palju lähtutakse lapse huvidest, inspiratsioonipuhangust). 

Erinevat liiki õppimised saavad olla erineval moel väärtuslikud ja siiski on igas viisis ka omad ohud. 

Tavapärase e konventsionaalse õppimisena oleme harjunud koolis nägema õpetajat klassi ees õpetamas õpiku ja töövihiku toel klassi. Ülesanneteks on nt: Loe ja vasta küsimustele või Täida lüngad. Minu taust eripedagoogina on andnud mulle ettevalmistuse tegutseda nn ülal paremal nurgas st eripedagoogiliselt ettevalmistatud koolitunnis on enamasti väga selged täpsed ootused, mis on küll lapse eeldatavatele võimetele vägagi vastavaks timmitud, kuid vähe on arvestatud lapse huvisid ja ootusi, parimal juhul saab laps nn preemiaks oma meelistegevusega tegeleda peale ette nähtud struktureeritud harjutuste lõpetamist. Selles teljestiku kastis on üsna vähe sisemist motivatsiooni, valikuvabadust, avastamisrõõmu, inspiratsiooni ja seda tunnetab miinusena tegelikult nii õpilane kui ka õpetaja. Siia kasti kuulub peale tavakooli ka alternatiivkoole nt Waldorfkoolid. Tavamõistes e-õpe/veebiõpe kuulub samuti siia kasti, sest kuigi laps ei osale klassiõppes, siis kaasnevad  enamasti struktureeritud, ettemääratud ülesanded, tähtajad. Kuid ka mitteformaalne õpe saab olla konventsionaalne nt balletiõpingud, pilliõpingud, mis on kindlasti väga väärtuslikud ja efektiivsed õppetunnid, kuni õppija on ise valinud seal osaleda. Mis puutub koduõppesse, siis seda saab teha ka konventsionaalselt ja nii see ka mitmel pool kuuldavasti toimub, sest teisiti ei saakski see olla sellises koolis nimekirjas olles,  kus koduõppijale on pandud kohustus käia oma vanusele vastava klassi õpetajate juures iganädalaselt vastamas, jälgida e-koolis vastava klassi materjali. Sellisel juhul on koduõpe “nagu kool kodus” st õpilane õpib kodus täpselt sama programmi samade vahenditega, mis klassikaaslased, aga kodus ja enamasti eraõpetaja või vanema rangel juhendamisel. TLPK vanema soovil koduõppe korraldus võimaldab sellest erinevat koduõpet, sest arvestame vanema vastutust ja vabadust õppeprotsessi koos õppijaga suunata vastavalt vajadusele st praktiseerida koduõpet nö “mis iganes ülaltoodud teljestiku punktis”. Seejuures on vaja siiski EV seaduste järgi jälgida riikliku õppekava oodatavate õpitulemuste täitmist, mida kontrollime kaks korda aastas arenguvestlusel.  Mis puudutab TLKP juhendatud koduõppe korraldust (vt siit täpsemalt), siis see toimub veebipõhiselt, kuid erineb tavapärasest e-õppest. Eeldame, et koduõppija õpib oma igapäevaste tegevuste käigus olles aktiivne oma peres ja kogukonnas ja tegeledes oma huvialadega (vt täpsemalt siit). Koordinaator suunab õpilase ja pere tähelepanu (läbi iganädalase suhtlemise), kuidas selline õppimine vastab riikliku õppekava õpitulemustele ning sel moel järgitakse koostatud individuaalset õppekava. Suhtlemine õppijaga üles ehitatud sellisel moel, et ta seab endale ise eesmärgid ind.õppekava raamides ning koordinaator mentorina suunab teda järjest rohkem võtma vastutust ja leidma motivatsiooni oma igapäevastes tegemistes õpitut kasutada, reflekteerida.

Lapsekeskne õppimine on eelmisest väga erinev õppimise viis all vasakul on kastis (nimetan selle inspiratsiooniruuduks). Enamasti liiguvad koduõppepered aja möödudes ja kogemuse lisandudes selle ruudu suunas teljestikus. Märksõnadeks on siin inspiratsioon, sisemine motivatsioon, koosloomine. Sellist õppimist näeme nt kogukonnaga koostööpäevadel, ka sõpruskonnaga/üksi mängimine, iseseisev uurimine, avastamine, oma hobiga tegelemine on ennastjuhtiva ja huvikeskse õppimise näited. Tuleb möönda, et sedasorti õppimine nõuab juhendajalt/täiskasvanult äärmiselt palju teadlikkust, usaldust õppija ning õppeprotsessi õnnestumise suhtes. Samas on see õnnestumise korral väärtuslik kogemus õppijale ning nauditav protsess. 

Minu isiklikul arenguteel koduõppevanemana on tulnud ette sel diagonaalil liikumist. Kõige rohkem naudin olukorda, kus meil on koduõppes mõnus turvaline rutiin nii päeva kui ka nädala, kuu ja aasta lõikes, mis annab mulle rahu ja  teadmise, et (a) meil on aega, et lapsed saaks harjutada iseseisvalt igapäevatoimingutega pusimist nn eluõppes (ma mõtlen majapidamistöödes vastutuse võtmist); (b) et see, mis on kirjas riiklikus õppekavas, saab kaetud; (c) meil aega haarata kinni igast inspiratsioonipuhangust, imelisest võimalusest õppida hüpata nn jäneseurgu ja süveneda mingisse eriti põnevasse teemasse nt vaadates dokumetaalfilmi, minna õppekäigule, reisile, külla perele, kes peab talu või appi perele, kes ehitab parve või kanakuuti,  haarata pilli või pintsli või raamatu just siis, kui selleks tekkis sisemine vajadus. Ja kui inspiratsiooni-ingel on meid energiast tühjaks raputanud, oleme tänulikud oma rutiinile, mis meid turvalisse igapäevaellu aitab naasta ja taastuda ja peagi uut inspiratsiooni-inglit ootama suunab.

Julgustan proovima erinevaid nn maitseid õpikeskkonna loomisel. Koduõpet on võimalik teha väga mitmel erineval viisil ja luua just sobivaim õpikeskkond pere lastele ja see võib olla veidi sarnane kokkamisega – võime osta kiirtoidukohast pizza/ 5.kl ajaloo õpiku ja töövihiku või siis osta talumehelt jahu, mitut sorti juustu, tomateid jm maitsemeelepärast ja teha mõnusas seltskonnas ühiselt parimad pizzad. Vahel võid sa eelistada üht katet ja siis jälle teist –  koduõppes on võimalik proovida, mis just meie pere elustiiliks ja õpikeskkonnaks on parim valik. Aga võib ka vahel teha ise ja siis jälle käia kiirtoidukohas – mis just hetkel on võimalik ja vajalik. Põhiline on silmas pidada mitte seda, et õppekava saaks läbitud vaid et toimuks päriselt õppimine ja see ei tuleks enestunde või tervise või suhete arvelt.

Alustamine on kõige raskem. Nii kokkamises kui koduõppes. Tasapisi tuleb mõlemasse nauding, sest mõlemad on ju nauditavad protsessina – nii oma lastega koos elamine-suhtlemine-õppimine kui ühised kokkamised-söömaajad. No vähemalt võiks ju olla 😉

10.08.2019 toimus augustikuine TLPK koduõppevanemate vestlusring, kus arutasime teemal: “Millisel viisil koduõpe on Eestis võimalik ja mis on parim õpikeskkond just minu perele”. Toatäis vapraid inimesi ja häid mõtteid viis meid vajaduseni kohtuda taas 14.septembril ja võtta teemaks juba konkreetsemate ainevaldkondade õppimise viisid ja võimalused koduõppes. See postitus on kokkuvõte meie vestlusringist ja jätkub siin.

Ole ise see muutus, mida soovid hariduses näha!

Pai.

Kadi

Sooritusärevusest

Nii tugispetsialistina kui ka koduõppe juhendajana olen märganud mitmete õpilaste puhul, et nad on äärmiselt tundlikud õpetamise suhtes 😀 ja…jah, tundud ära ka iseenda õppijana teismeeas… Mida rohkem püüab õpetaja juhendada, aidata, õpetada, küsida, seda rohkem tõmbub endasse ja läheb õpilane trotslikuks. Olen saanud häid tulemusi sel juhul õpetaja rolli ümberhindamisega st olles mitte juhendaja-õpetaja vaid mentor. See tähendab peamiselt seda, et ma ei  kasuta kiitust ega karistust, ei piirdu ka pelgalt lihtsamate ülesannete andmisega (kui õpilane seda otseselt ei vaja). Sooritusärevusega õpilasel võib olla võimekus teha keerulisi ülesandeid, kuid selles situatsioonis, kus nad on kas grupis või individuaalõppes nö luubi all, ei suuda ta mõelda. Võib olla on ta vahel suuteline keskpäraseks soorituseks, kuid see tegelikkuses ei ole parem variant, sest siis me rahuldume sellega ning ei saagi teada, mis on tema tõeline potentsiaal või kuidas teda selle avamiseks toetada.

Traditsioonilisest õpetamisstiilist erinevalt mentorlussuhtes õppimine sobib sooritusärevusega õpilasele, sest täiskasvanu kui kogenum mentor juhendab koostegevuses ja õpetab pigem läbi oma eeskuju, võttes sel moel ära ärevuse õpilasel näidata, milleks kõigeks ta on suuteline. Sellisel puhul on õpilane ja täiskasvanu justkui kaasõppijad, kes jagavad sama kogemust, õpivad koostegutsedes ilma hirmuta saada hinnatud. Selline kJUH KODUOPEoostöövorm loob turvalise suhte õpilase ja täiskasvanu vahel ning teeb õppimise meeldivaks.

Kirjeldatud koostöövormi kasutame TLKP juhendatud koduõppe veebiõppe kursustel. Koduõppe laste puhul ei ole erakordne, et lapsel on eelnev trauma st laps on kaotanud õpihuvi või laps ei tunne end alguses mugavalt õpetajaga suhtlemisel. Sel juhul oleme võtnud esialgu suunaks lähtuda lapse huvist ja tema juhitud tegevustega liitudes suhet luua. Õpilane tunneb end täiskasvanut juhtides kompetentsena ning näeb jagatud õppimises väärtust. Seetõttu on ta üsna pea valmis tasapisi täiskasvanud mentori pakutuga kaasa tulema.

Sooritusärvusest vt ka https://nuputaja.ee/oppevahendite-tutvustus/595-mina-enam-kooli-ei-laehe

 

Koduõppe korraldus

Tartu Luterlik Peetri Kool  (TLPK) alustas koduõppe suunaga 2017.a sügisel. 2017.a kevadel otsisin oma tütre jaoks kooli, kus ta saaks olla nimekirjas koduõppe õpilasena. Olin juba selleks hetkeks aastaid koduõppeteemadel end harinud ja teadsin, et enamus õpilasi on Rakvere Waldorfkooli nimekirjas ja selline plaan oli ka meie perel alguses, kuigi tavaõppekavaga olen rohkem kursis kui waldorfõppekavaga. Mu tütar arvas, et talle meeldiks mõnes Tartu koolis nimekirjas olla, et ta saaks keeletundidest, kooliüritustest ja huviringidest osa võtta. See mõte meeldis mulle ja kuna olen koolisüsteemis olnud tugispetsialistina 14 aastat, siis tundsin end piisavalt julgena, et võtta enda peale vajadusel koduõppe koordineerimise töö. TLPK võttis minu ideest kohe kinni ja on olnud igati toetav koduõppe suuna arendamise osas.  2019.a sügisest on avatud meil koduõppesuund ka 3. kooliastme õpilastele. Kõige suurem rõõm on selle üle, et mind on nüüd kaks, töörõõme ja -muresid saan jagada TLPK koduõppe koordinaatori Irja Tootsiga. Koos oleme välja töötanud uueks õppeaastaks teenuse “koduõpe koordinaatori juhendamisel”, mis on tasuline teenus ja selle kohta vt info allpool. Esmalt sellest, mis jääb nii nagu on olnud:

Koduõpe lapsevanema läbiviimisel (sõltumata pere elukohast, tasuta)

TLPKs saab valida kahe võimaluse vahel:

  • Koduõpe koordinaatori juhendamisel (54,- kuus). Selle kohta vt info allpool.
  • Koduõpe vanema läbiviimisel (tasuta). Seda soovitame lapsevanemale, kellel on varasem kogemus, kindlad eesmärgid ja piisavalt igapäevast ajaressurssi. A-variandi puhul koostab pere kooli õppekava alusel õppijale individuaalse õppekava, korraldab koduse õppetöö, jälgib õpitulemuste saavutamist ning kord poolaastas osaleb arenguvestlusel koduõppekoordinaatoriga. Pere saab õpetajavaate Opiq veebikeskkonnas kõigile vajalikele veebitööraamatutele ja seab sisse õpimapi, mille alusel toimub arenguvestlus. Õpimapp võib sisaldada näiteks:
    • poolaastaks seatud eesmärke ja hinnanguid nende saavutamisele (erinevate tegevuste loetelu ja/või kokkuvõtted);
    • õppija enesehinnanguid, st kui hästi tema arvates eemärgid said täidetud, mida ta peaks järgmisel poolaastal harjutama jmt;
    • lapsevanemate ja õppija kommentaaridega näidistöid;
    • fotosid ja videosid kunstitöödest, õppekäikudest, praktilistest töödest;
    • ja kõike muud, mida pere soovib jagada.

TLPK aktsepteerib koduõppepere õigust  vastutada lapse hariduse eest ja sekkub õppe korraldusse ainult vajadusel. Kord poolaastas toimuval arenguvestlusel hindab koordinaator vestluse ja vaatluse vormis õpilase liikumist kooliastmes nõutud õpitulemuste suunas ning individuaalse õppekava järgimist.  Soovi korral saab pere õppetulemuste hindamiseks kodus kasutada õpikute juurde kuuluvaid kontrolltööde kogumikke või  e- keskondades olevat teste; samuti on võimalik soovi korral tulla klassiga koos tegema riiklikke tasemetöid. Pakume õppematerjaliks õpetajavaadet kaasaegses õppekeskkonnas Opiq.ee, kus on õpikud koos tööraamatu ülesannetega. Teeme koostööd ka teiste e-õppekeskkondadega nt Nutisport.ee. Soovitame õppemeetodeid varieerida ja kohandada lapse õpistiiliga. Näiteks on hea õppetööks kasutada õppekäike, dokumentaalfilme, ilukirjandust, praktilisi ülesandeid jms.  Arvestatame õpitegevusena huviringides, trennides, muusikakoolis osalemise, muuseumis või aineolümpiaadidel käigud. Mõistame perede soovi olla paindlik õppetöö planeerimisel ja aktsepteerime näiteks perioodiõpet.

TLPK õppekava on sarnane riikliku õppekavaga, mistõttu on perel individuaalse õppekava (IÕK) koostamisel lihtne toetuda riikliku õppekava üldpädevuste ja ainevaldkondade kavadele ja oodatavatele õpitulemustele (vt juhiseid innove.oppekava; kooli koduleht). Näeme IÕK koostamises võimalust kaasata õppija õppimisprotsessi. Kui õppija on teadlik oma tegevuse eesmärgist ja saab oma saavutusi ise hinnata, siis on ta sisemiselt motiveeritud õppetööks. Seega eeldame, et pere koostatud IÕK on olema lapsele arusaadavas sõnastuses, lihtsasti kasutatav dokument. IÕK vorm on ühisdokument kooli e-keskkonnas, mis koosneb üldosast ning õppeperioodi ainekavadest. Üldosasse teeme arenguvestluse ja pere märkmete põhjal sissekandeid selle kohta, milliseid muutuseid on õppija motivatsioonis, õppimises, käitumises. IÕK ainekavasid esitavad vanemad ja õppija kokkulepitud õppeperioodi jooksul digifailina. 

Hindamist käsitleme kui loomulikku  osa õpiprotsessist, see on seotud individuaalse õppekavaga. Õppeperioodi alguses pere seab eesmärke vastavalt kooliastme oodatavatele õppetulemustele.  Õppeperioodi lõpus saab õppija ja pere anda hinnagu õpitulemustele ja seada vastavalt kas uued eesmärgid või jätkata eelmiste eesmärkide täitmist. TLKP poolt fikseeritakse kokkuvõtlik hindamine e-päevikus kooliastme lõpus sõnalise hinnanguna. Hindamise eesmärk on anda tagasisidet õppeedukusele riikliku õppekava õpitulemustest lähtuvalt. Vajadusel nõustame, millise abiga omandamata jäänud baasoskused omandada.

Koduõpe koordinaatori juhendamisel (sõltumata pere elukohast)

TLPKs saab valida kahe võimaluse vahel:

  • Koduõpe vanema läbiviimisel (tasuta). Selle kohta vt info ülal.
  • Koduõpe koordinaatori juhendamisel (54,- kuus). Seda soovitame lapsevanemale, kellel puuduvad varasem kogemus, kindlad eesmärgid ja igapäevane ajaressurss. B-variandi puhul koostab koduõppekoordinaator kooli õppekava alusel õppijale individuaalse õppekava, korraldab veebipõhise õppetöö ning jälgib õpitulemuste saavutamist. Kord poolaastas osaleb pere arenguvestlusel, mille jooksul: 
    • koordinaator teeb kokkuvõtte seatud eesmärkidest ja nende saavutamisest;
    • õppija annab hinnanguid sellele, kui hästi tema arvates õpe toimis, mil määral eemärgid said täidetud, mida ta peaks järgmisel poolaastal harjutama jmt;
    • planeeritakse õppekorraldus järgnevaks perioodiks.

Juhendatud koduõppe kuutasu on 10% riiklikust töötasu miinimummäärast, tasutakse poolaasta kaupa.

Juhendatud koduõpe on parim lahendus lapsevanemale, kes küll tahaks, et tema laps oleks koduõppel, kuid kellel endal pole piisavalt teadmisi, oskusi, kindlust ja/või aega, et oma lapsele igapäevast õpet korraldada. Teenuse ühikuks on poolaasta, st tasutakse ühe poolaasta peale ette ning joon tõmmatakse alla arenguvestlusel. Poolaastate vahel on võimalik liikuda tasuta ja tasulise variandi vahel. Koduõpe koordinaatori juhendamisel tähendab seda, et:

  • pärast esmast vestlust perega koostab koordinaator õppijale individuaalse õppekava (IÕK) ning tööplaani õppeaastaks ja poolaastaks vastavalt õppija huvialadele ja tugevustele;
  • koordinaator jälgib õppe ülesehitamisel riikliku õppekava nõudeid ning õpitegevuste kavandamisel arvestab võimalikult palju õppija eripärade, huvialade, õpiviiside ja pere vajadustega;
  • jooksev õpe on korraldatud nädalate kaupa: veebikeskkonna Seesaw vahendusel annab koordinaator õppijale valiku ülesandeid ning valiku viisidest, kuidas õppija antud õpitegevust sooritada soovib; 
  • koordinaator vastutab selle eest, et:
      • õppetegevus vastaks riikliku õppekava nõuetele;
      • õpimapp oleks arenguvestluse ajaks lapsevanemale kättesaadav (õpimapp sisaldab Seesaw keskkonnas tekkinud portfooliot ning kokkuvõtet IÕKs ja tööplaanides seatud eesmärkide saavutamisest; arenguvestluse ajal lisanduvad õppija ja pere hinnanguid seatud eesmärkide saavutamisele);
      • arenguvestlus perega toimub kord poolaastas.
  • lapsevanem vastutab selle eest, et:
      • õppijale on eraldatud õppimiseks ettenähtud aeg, koht ja vahendid (netiühendusega laua-, süle- või tahvelarvuti);
      • õppija saab eakohast tuge oma tööde kavandamisel ja vajalike materjalide hankimisel;
      • koordinaator on aegsasti teavitatud reisidest, üritustest, laagritest ja muust sellisest, et neid operatiivselt õppetegevustesse lülitada ja seeläbi õppija motivatsiooni ja kaasatust suurendada.
      • pere osaleb arenguvestlusel vähemalt 2 korda õppeaasta jooksul

Arenguvestlus – mis see on?
Arenguvestlus on õppija, lapsevanema ja koordinaatori vahelise koostöö üks vorm, mis toimub ettevalmistatult ning mille jooksul saavad kõik osapooled tagasisidet õppija huvidest, õpitulemustest (mh akadeemiline tase, võimekus, tööoskused, motiveeritus) ja neid mõjutavatest asjaoludest.

Arenguvestluse eesmärk on õppija motiveerituse ja eneseanalüüsi oskuse toetamine, vastastikune infovahetus ja diskussioon. Aktiivne roll on õpilasel, kes tutvustab oma tööd (A-koduõppepere puhul pigem koordinaatorile, B-pere puhul pigem vanematele), analüüsib ennast ja oma tegevust ning annab hinnangu oma saavutustele ja valikutele. Koordinaator annab omapoolse ülevaate IÕKs püstitatud eesmärkidest ja nende saavutamisest ning teeb ettepanekuid õppetöö edasiseks korraldamiseks. Lapsevanem annab tagasisidet õppetegevusele oma vaatevinklist, teeb omapoolseid ettepanekuid ning saab vajadusel nõuandeid ja soovitusi.

Arenguvestlus toimub poolaasta lõpus, üldjuhul silmast silma Tartu linnas, erijuhtudel on võimalikud erikokkulepped.

 

Tugispetsialisti teenused

  • Vaba aja olemasolul TLPK tugispetsialistide nõustamine;
  • OÜ Viis tugispetsialisti konsultatsioon: lisaarenguvestlused ja vajaduste kaardistamine õpiraskuste puhul vastavalt vajadusele õppeaasta vältel (tasuline teenus, B-peredele tasuta);
  • OÜ Viis tugispetsialisti teenus: logopeedi, eripedagoogi või muu spetsialisti regulaarne töö koduõppijaga (tasuline teenus).

 

Abi lapsevanemate algatatud ühekordsete pikemaajaliste või mitmekordsete koosõppeürituste korraldamisel

Meie kooli koduõppijad koos vanemaga on alati oodatud osalema kooli huviringides ja üritustel soovi korral. Erikokkulepete puhul pakume kooli poolt võimalust koduõppe lastel osaleda üksikutes ainetundides, näiteks keeleõppes. 
Koduõpe on väga hea võimalus lapse sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Kõige lihtsam viis laste omavahelise suhtluse võimaldamiseks on lähestikku elavatel koduõppeperedel ise kohtumisi ja ühiseid õppekäike korraldada. Lapsevanemate algatatud ühekordsed koostöised tegevused võivad olla nt koosõppimine, õppekäigud, teatri- ja kinokülastused jmt koos lähipiirkonna lastega. Lapsevanemate algatatud mitmekordsed või pikemaajalised koostöised tegevused võivad olla nt lapsevanemate huvialadest või ametist inspireeritud töötoad, õppeteemad, õppekäiguseeriad, õpipoisikohad. Vajadusel aitab koordinaator viia infot teiste võimalike huvilisteni.

 

Koduõppeperedel võib olla otstarbekas vahel lapsevanematepoolne jagatud õpetamine: lapsevanemate tugevustest ja/või erialadest lähtuv õpetamiskoormuse jagamine (“sina minu lapsele eesti keelt koos oma lapsega, mina sinu lapsele füüsikat koos oma lapsega”). Vajadusel aitab koordinaator huvilised kokku viia.

Juhendatud koosõppepäevade korraldamine koduõppijatele

TLPK koduõppijatele korraldame igakuiseid juhendatud projektõppepäevi: iga kuu II pühapäeval toimub eesmärgistatud õppepäev Tartus või selle lähiümbruses (osalustasuga,  juhendatud koduõppe lapsed tasuta).

Kokkuhoidev ja toetav kogukond

TLPK koduõppe pered saavad osa meie toetavast kogukonnast, kes loob ühiselt endile ja lastele suhtlus-ning õpikeskkonda. Selleks pakume erinevaid kohtumisvõimalusi nt 

  • MTÜ Eesti Koduõppe Keskusega koostöös korraldame Tartus igal sügisel Eesti koduõppeperedele sügispäeva, et vahetada kogemusi ja saada tuttavaks. 
  • Juhendatud vestlusring lapsevanematele: iga kuu II nädalavahetusel kohtumised lapsevanematele (osalemine võimalik L õhtul ja/või P ennelõunal, osalustasuga, juhendatud koduõppe pered tasuta);
  • PS Lõuna-Eesti perede kohtumiste planeerimine toimub Facebook kinnises grupis nimega „Koduõppurite kohtumised Tartus”,
  • avatud grupp nimega “Koduõpe” sobib samuti tutvuste sõlmimiseks).
  • Suuremate ürituste infot soovitame jälgida https://koduoppekeskus.wordpress.com blogis: üle Eesti tulevad koduõppepered kokku neli korda aastas, et vahetada kogemusi ja saada tuttavaks.
  • TLPK koduõppijate suletud Facebook suhtlusgrupp;

  • TLPK koduõppijate meililist.

OLE ISE SEE MUUTUS, MIDA SOOVID HARIDUSES NÄHA!

Kirjuta mulle, läheme koos rõõmsalt läbi raskuste tähtede poole, eks 🙂

Kadi

koduope@luterlik.edu.ee

Ülesanne koduõppe õpilasele (IÕK ainekava eesti k.ja kirjandus 2. kooliastmes)

 Kleebin siia ühe koduõppe õpilase jaoks koostatud ülesande, mis aitab kaasa individuaalse õppekava  eesti keele ja kirjanduse ainekava koostamisele. Ülesandes õpilane mõtleb läbi, mida tal on vaja osata 6.klassi lõpus ja mida sellest ta juba oskab; mida ja kuidas peaks veel tegema ja mida ta saaks ette näidata trimestri lõpus toimuval arenguvestlusel. See ülesanne sobib 4.-6.klassi õpilasele.

Kuna Sa oled koduõppel, siis saad Sa ise koostada koos perega endale individuaalse õppekava (IÕK). See peab olema seotud meie kooli õppekavaga ja see omakorda on seotud riikliku õppekavaga.

 

IÕK kõige olulisem osa on ainekavad st see, milliseid eesmärke Sa endale õppimiseks sead igas aines, kuidas kavatsed eesmärkide saavutamiseni jõuda (kas loed mõnda raamatut või külastad muuseumi vms) ning enesehindamine e kuidas Sul eesmärgi saavutamine enda arvates õnnestus.

 

Olen siia kirjutanud 2. kooliastmes  (4.-6.klass) riiklikule õppekavale vastavad eesti keele ja kirjanduse ainetes oodatavad õpitulemused. See tähendab, et 6.klassi lõpetanud õpilastelt oodatakse selliseid oskusi ja pädevusi. Usun, et nii mõnedki tunduvad Sulle lihtsad ja enesestmõistetavad, kuid mõne eesmärgi saavutamise jaoks pead võib olla pingutama.

 

Sinu ülesanne: prindi leht ja kirjuta vastused küsimustele. Kirjelda täpsemalt, mis Sul on plaanis sel trimestril eesmärgi saavutamiseks teha (õppekäik, kirjand, raamat, film vms). Pane see leht õpimapi vahele, võta õpimapp kaasa meie kohtumisele trimestri lõpus. Pane õpimappi ka kirjalikud tööd või muu põnev näidis tööst, mida oled teinud selles aines.

Pea meeles: Sa ei pea kõiki eesmärke kohe saavutama. Tee oma valik – mis on Sinu jaoks tõeliselt oluline? Mõtle, mida sa võiks teha, et ka ülejäänud eesmärgid 6.klassi lõpuks täita.

Soovin Sulle jõudu!

  1. Suuline ja kirjalik suhtlus; oodatav õpitulemus:

Kui ma midagi kuulan või loen, siis küsin selle kohta küsimusi, avaldan oma arvamust. Ma põhjendan oma arvamust. Kui saan aru, et mu arvamus ei ole põhjendatav, siis muudan oma arvamust.

 

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide: kirjutan arutleva kirjandi omavalitud teemal.

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

  1. Teksti vastuvõtt; oodatav õpitulemus:

Ma loen tekste ajakirjadest, õpikust, ilukirjandusest (vähemalt 8 eakohast eri žanris väärtkirjandusteost).

Ma koostan teksti kohta eri liiki küsimusi; vastan küsimustele oma sõnade või tekstinäitega; koostan teksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu; järjestan teksti põhjal sündmused ning määran nende toimumise aja ja koha.

Ma leian lõigu kesksed mõtted ja sõnastan peamõtte.

Ma otsin teavet tundmatute sõnade kohta ning teen endale selgeks nende tähenduse.

Ma tunnen ära tekstides kõnekäändeid, vanasõnu ja kõnekäände.

Ma mõtestan luuletuse tähendust, tuginedes enda elamustele ja kogemustele.

 

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide: Koostan ühe teksti kohta küsimused – vastused; koostan konspekti; referaat; kokkuvõtted tekstidest/ raamatutest omal valikul.

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

  1. Tekstiloome; oodatav õpitulemus: 

a) Jutustan tekstilähedaselt (kavapunktide järgi või märksõnade abil) mõttelt siduva tervikliku ülesehitusega selgelt sõnastatud loo. Ma kirjeldan loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist ning võrdlen ennast mõne tegelasega; arutlen kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste üle, avaldan ja põhjendan oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka igapäevaelust.

b) Kirjutan kirjandeid, millel on sissejuhatus, teemaarendus ja lõpetus ehk kokkuvõte. Mu kirjandi igas lõigus on üks keskne mõte, millele keskendun ning mida avan. Jutustavas kirjandis on sündmused ajalises järjekorras, arutlevas kirjandis aga loogilise arutluskäigu järgi. Pärast kirjandi kirjutamist loen mustandi mitu korda üle, parandan keelevead, kontrollin keeruliste sõnade õigekeelsust ÕSist. Loen ka puhtandi korra üle, et parandada ümberkirjutamisel tekkinud hooletusvead.

c) esitan peast luuletuse, lühikese proosa- või rolliteksti, taotledes esituse ladusust ja selgust ning tekstitäpsust.

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide:  arutlev ja jutustav kirjand omavalitud teemal; päheõpitud tekst.

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

  1. Õigekeelsus ja keelehoole; oodatav õpitulemus:

Tunnen eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide kasutust ning järgin eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid; vajadusel kasutab abivahendeid:

https://www.taskutark.ee/m/eesti-keele-reeglid/ ja http://www.eki.ee/dict/qs/

 

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide:  kirjutan üles olulisemad reeglid ja näited nende kohta.)

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Ongi kõik. See ongi Sinu eesti keele ja kirjanduse ainekava. Võid siia muidugi lisada enda jaoks huvitavaid eesmärke. Nüüd, kui Sa tead, mida peaksid tegema ja kuhu jõudma, siis tee endale töökava mingiks õppeperioodiks. Näiteks, trimestriks e kolmeks kuuks. Õppeperioodi lõpus vaata korraks tagasi ja anna endale tehtud töö eest hinnang – mis õnnestus, mida saaks paremini teha.

Enesehindamine õppeperioodi kohta: __________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Plaan järgmiseks õppeperioodiks: ______________________________________________________________________

IÕK 2.kooliastmele eesti keeles, kirjanduses ja ühiskonnaõpetuses

TLPK  koduõppe koordinaatorina nõustan peresid oma õppijale individuaalse õppekava koostamisel. Meie kooli õppekava on sarnane riikliku õppekavaga, mistõttu on perel individuaalse õppekava (IÕK) koostamisel lihtne toetuda riikliku õppekava üldpädevuste ja ainevaldkondade kavadele ja oodatavatele õpitulemustele.

Olen koostanud õppijale arusaadavas keeles ainekavad, et oleks lihtsam kaasata õppija õppimisprotsessi.  Kui õppija on teadlik oma tegevuse eesmärgist ja saab oma saavutusi ise hinnata, siis on ta sisemiselt motiveeritud õppetööks.

Näidisel on lihtsas sõnastuses eesmärgid õppeperioodiks. Need tuleks ideaalis sõnastada koos õppijaga.  Õppeperioodi lõpus saab õppija anda hinnagu oma õpitulemustele nt kas peaks mõne eesmärgiga edasi tegelema. Õppetöö käigus tuleks õpimappi panna mõned näidised oma töödest.

Kooli poolt fikseeritakse kokkuvõtlik hindamine e-päevikus kooliastme lõpus sõnalise hinnanguna, et anda tagasisidet õppeedukusele riikliku õppekava õpitulemustest lähtuvalt. Vajadusel nõustan, millise abiga omandamata jäänud baasoskused omandada.

2.kooliastme IÕK koduõppes eesti keel ja kirjandus

2.kooliastme IÕK koduõppes ühiskonnaõpetuses

nendele linkidele vajutades avanevad näidised eesti keele ja ühiskonnaõpetuse ainekavadest.  Nagu näed, on lihtne aineid omavahel lõimida, mis aitab kaasa mõttestatusele ja hoiab kokku aega. Kui soovid veel sarnaseid näidiseid teistest ainekavadest, siis kirjuta mulle

koduope@luterlik.edu.ee
Kadi Künnapuu.

Eesmärgistamine, planeerimine, enesehindamine Padletis

Mis on õppimine ja millal see algab? Kui õppija on saanud oma iseseisvusvajadust täita, siis sellega on ta oma motivatsiooni käivitanud ja saab käivituda ka õppimisprotsess. Seetõttu ongi oluline kaasata õppija eesmärgistamisse, planeerimisse ja lõpuks ka (enese)hindamisse e refleksiooni.

Siin on üks võimalus selleks Padlet keskkonnas. NB! Enne muutmist tee endale koopia sellest padletist. Selleks vajuta ülal paremal REMAKE ja seejärel pane kõikidesse kastidesse linnuke st kopeeri nii vorm kui postitused. Kaste saad lohistade, sisu muuta ja lisada, värvi muuta. Saab lisada ka pilte jms.

Juhis:

  1. Loe 1.tulbast 1 oodatav õpitulemus. Neid on kokku 20.
  2. Mõtle, kas oskad seda juba? Siis lohista see viimasesse tulpa.
  3. Mõtle, kas see eesmärk on Sinu jaoks hetkel liiga keeruline ja vajad väiksemaid samme sellel teekonnal? Lohista see 2.tulpa.
  4. Kui kumbki eelmine pole tõsi ja see eesmärk on Sulle paras, siis lohista see 3. tulpa.
  5. Millest alustad? Lohista 4.tulpa mõned eesmärgid, millega tahad sel trimestril tööle hakata. Mõtle välja mõned vahvad väjundid, kuidas saad neid eesmärke savautada, mida sa selleks teed. Üks näide on kollases kastis, saad selle sisu ja asukohta muuta.
  6. Kui said eesmärgi täidetud, siis lohista ta viimasesse tulpa ja kirjuta, kuidas Sul enda arvates läks ja mis eriti meeldis, mis oli keerulisem. Üks näide on kollases kastis, saad selle sisu ja asukohta muuta.
  7. Vahet pole, kas oled alles 7-või 11-aastane – kui Sul on kõik need 20 eesmärki täidetud, siis on Sul omandatud kõik oskused ja pädevused, mida oodatakse 3.klassi lõpetajalt eesti keele valdkonnas. Võid lisada uusi ja põnevaid eesmärke või lihvida olemasolevaid oskusi. Võid ka asuda 2.kooliastme eesmärkide juurde.

Jõudu!

Kadi

Made with Padlet

 

 

 

 

Koduõppe korraldus, individuaalne õppekava.

 Mul on hea meel, et koduõpe vanema soovil on Eestis kasvav trend (2019.a andmetel u 400 lapse pered on otsustanud korraldada laste haridust kodus, koolivabalt. TLPK koduõppe  kohta saab lugeda siit  ja  sealt. Selles postituses soovin tutvustada TLPK koduõppe korraldust IÕK e individuaalse õppekava seonduvalt.

TLPK-s eeldame, et individuaalse õppekava teeb pere trimestriks (3 kuuks), sest trimestri lõpus toimub perevestlus koduõppe koordinaatoriga. Õpitu näitamiseks soovitame kasutada õpimappi (aga ka videot, fotosid, blogi, vestlust, teste ja muud). Võimalik on sobivate õppeainete alla märkida ka huviringid, trennid, muusikakool, teatris ja mujal käimised. IÕK-sse tuleb märkida, kes lapse edasijõudmist hindavad (enamasti laps ise, vanemad ja koduõppe koordinator, mõnel juhul kooli aineõpetaja) ning hindamise meetodid.  Kooli poolt hindaval õpetajal on õigus aktsepteerida lapsevanema pandud hindeid.

Seega, koduõppel saab ise koostada koos perega endale individuaalse õppekava (IÕK), ja sellesse võiks suhtuda kui koduõppe eelisesse, sest tegelikult on õppimisprotsess võimalik ainult siis, kui õppija on teadlik oma eesmärgist ja saab oma saavutusi ise hinnata.
TLPK õppekava on otseselt seotud riikliku õppekavaga, mistõttu on koduõppe IÕK koostamisel lihtne toetuda riikliku õppekava ainevaldkondade kavadele ja oodatavatele õpitulemustele ( on kodulehel http://www.luterlik.edu.ee/kool/alusokumentatsioon/). Arvestama peab, et   IÕK peab olema vormistatud lapsele arusaadavas keeles vormi (vt näiteks link).

IÕK koosneb a) üldosast (üldandmed ja kooliastme (nt 2.kooliaste on 4.-6.klass) üldpädevuste analüüs, vt näidet siin); b)  ainekavadest ja trimestri töökavadest (vt näidet siin). 

Koduõppe IÕK peamine osa on ainekavad ja töökavad. Mina koordinaatorina saan aidata IÕK koostamisel just ainekava osas, mitmed koduõppepered kasutavad selleks minu koostatud enesehindamislehti  õppeainetes. Eesmärgistamise ja planeerimise ning enesehindamise protsessist üht näidet (5.klassi matemaatika) saab vaadata siit. Seda ainekava saab iga koduõppija enda jaoks täiustada nt lisades sinna keerulisemaid või huvipakkuvamaid eesmärke.

Töökava koostab iga õppija endale ainekava alusel – töökava on ainekava see osa, mille õppija teeb endale trimestriks. Töökava erineb ainekavast seetõttu, et mõnel trimestril ei võeta töökavasse nt loodusõpetust või ajalugu, aga ainekava on ikka ka nendes ainetes tehtud, lihtsalt see ootab oma aega. Nt järgmisel trimestril on need plaanis, siis vaadatakse IÕK ainekava nendes ainetes üle, et tuletada meelde, mis on eesmärgid, siis valitakse mõned eesmärgid konkreetselt selle trimestri töökavasse. Töökavas on kirjas see, milliseid eesmärke õppija endale õppimiseks seab, kuidas kavatseb eesmärkide saavutamiseni jõuda ning enesehindamine e kuidas eesmärgi saavutamine enda arvates õnnestus.