Mis on koduõppe mõte? Miks on meie pere koduõppel?

Vahel on hea peatuda ja mõelda, mis see on, mida me teeme ja miks me seda teeme; mis on asja mõte, kuhu päriselt lõpuks tahame välja jõuda.

Koduõppe populaarsust erinevates riikides mõjutab suures osas vastav seadusandlus, mis võib olenevalt riigist või osariigist olla väga liberaalne (Alaska, Inglismaa) kuni koduõpet  mittetolereeriv (Saudi-Araabia, Rootsi, Saksamaa). Meie siin Eestis leiame, et haridus on iga lapse õigus – kui tema koolitee on täis asjatuid kannatusi, siis peab perel olema võimalus ka alternatiivile. 

Kuid koduõpe ei ole ainult kannatuste likvideerimiseks või leevendamiseks. Oh ei – koduõppel on palju eeliseid, seega põhjuseid, miks koduõppel olla algusest peale, ei ole kindlasti raske leida.

Mis on koduõppe eelised? Milleks valida koduõpe?

Välismaistes uuringutes nimetatakse tihti:

  1.  vanemate vabadust valida õpetamise meetodeid ja kujundada õppekava vastavalt lapse huvidele.
  2. Samuti on võimalik koduõppes näha õppimise protsessi loomulikkust st õppija saab luua ise oma teadmise ja mõistmise loomulikus vestluses, mängus, uurimises. Sellega seoses on koduõppijal ka kõrgem motivatsioon – nt Neuman (2020) toob välja, et koduõppijal on parem kontakt iseendaga, ta on ennastjuhtiv õppija, tal kujuneb välja sisemine õpimotivatsioon ja kriitiline mõtlemine ning koduõppija kujutlusvõime on paremini arenenud.
  3. Samuti toob ta välja pereväärtuste tugevnemise koosõppimise käigus.

Kärt Kao 2018a magistritöös on uuritud Eesti koduõppeperesid. Ilmnes, et koduõppele jäämise põhjuseid saab liigitada laias laastus kolmeks:

  1. Ma ei ole rahul koolisüsteemis levivate käitumis- ja moraalinormidega ning soovin kaitsta oma last (kooli) negatiivsete mõjude eest (nt kiusamine, ebakvaliteetsed sotsiaalsed suhted, koolistress, väsimus).
  2. Kodustes tingimustes on lapsi võimalik õpetada tulemuslikumalt kui koolis: lapsest lähtuv tempo, süvenemisaste, õpistiil (st arvestamine eripäraga, nt ATH, düsleksia, andekus, tegelemine spordi, muusika vm erihuviga).
  3. Soovin perekonnana rohkem koos aega veeta ning seeläbi perekonnasiseseid ja põlvkondadevahelisi suhteid tugevdada (ka nt reisiv või mitut kodu omav elustiil).

Hendrik Noore magistritöös (2021) sama teemat kohta andmeid uurides moodustus kaks peakategooriat:

  1. ideelised koduõppurid
    • (peresid iseloomustas suur teadlikkus koduõppe korraldamisest ning võimekus organiseerida koostööd kooli ja teiste sarnaste peredega.
    • Samuti võis täheldada, et mõnel juhul toetas koduõppe teadlik valik pere liikuvat elustiili)
  2. kodusõppijad juhuse tahtel. Koduõpe juhuse tahtel jaguneb omakorda kolmeks alakategooriaks:                  
    • Õpilase koolitrauma (lapse stressitaluvuse läve ületamine koolis; õpetajatepoolne märgistamine, mis surus lapse mittesoovitavasse “paha lapse” rolli; koolirõõmu puudumine; koolis läbivalt kogetud igavustunne; kliiniliselt diagnoositud depressioon); lähedaste suhete puudumine koolis ning varajane ärkamiskohustus lisas kaalu koduõppe kasuks otsustamisel.
    • Koolikorralduslikud põhjused (õppetööga võrreldes läheb liiga palju aega distsipliini hoidmise ja kehtestamise peale; kui huvi mingi teema vastu oli ärganud, algas juba järgmine tund; lapse kui kordumatu indiviidi ja tema vajaduste mittemärkamine õpetajate poolt; distsipliini saavutamiseks kasutatud lapse eneseväärikust riivavat karistamist; kodutööde suur kogust, mis lämmatas lapse elavad huvid; puudulike hinnete ja puudumiste tõttu järelevastamisega kaasnev bürokraatia.
    • Tugiteenustega seonduvad põhjused (kooli pakutavate hariduslike tugiteenuste ebapiisav rakendamine või mittetõhusad meetmed). 

Aga iga pere põhjus on siiski eriline ja  võib olla mitu erinevat põhjust põimunud. Koduõppe valiku põhjus oleneb paljus sellest, kes me oleme ja millesse me usume, mis on meie väärtused. Seda on oluline endale teadvustada mitmel põhjusel. MIKSist sõltub see, KUIDAS me otsustame oma eesmärgini jõuda ja konkreetselt MIDA e milliseid tegevusi teeme oma eesmärkide saavutamiseks ja mida valime mitte teha.