Individuaalse õppekava rakendamine koduõppe puhul

Milleks on vaja hästi läbimõeldud IÕK  koduõppe-õpilasele? Kuigi võib argumenteerida, et ka ka koduõppes mõnel juhul ei olegi vaja individuaalset õppekava, sest nt kuuldavasti vabaõpe (unschooling) töötab piisavalt hästi lastega/noortega, kellel on alles loomupärane õpihuvi ja pere on otsustanud anda lapsele täielik vabadus ja vastutus õpieesmärke endale seada, siis minu isiklik kogemus on veidi erinev.

Olen küll märganud, et kui õpilane on sisemiselt motiveeritud ja kui õppeesmärk siduda nende erihuviga, siis lähevad nad väga hoogu ja süvenevad teemasse vabast ajast, kuid nad vajavad siiski olulisel määral abi aja, ruumi ja materjali süstematiseerimisel ja ja planeerimisel, struktureerimisel, et see huvi ja motiveeritus püsiks ja nad tunneks pidevat eduelamust.

Muide, koduõppele saab lapse panna ükskõik, millise kooli nimekirja kaudu ja soovitan just Tartu Luterliku Peetri Kooli, sest selle kooli nimekirjas olevatele koduõppelastele on koduõppekoordinaatori teenused tasuta ning õppemaks puudub. 

IÕK aluseks võib võtta riikliku õppekava või selle kooli õppekava, kus koduõppelaps on nimekirjas (enamasti saadav kooli kodulehelt). IÕK võib koostada terveks aastaks, kuid mõistlik on seda teha trimestriks, et sellest oleks ka Sulle endale kasu lapse õpikeskkonna loomisel, mitte ainult vormitäiteks.

Koduõppe puhul toimub IÕK järgi lapse õpitulemuste hindamine koduõppekoordinaatori või  õpetaja poolt koolis, kus laps on nimekirjas. Ka seda oleks siis mõistlik teha kord trimestris koos uue trimesti IÕK koostamisega.

Koduõppelapsele IÕK koostamisel võib tulla ette meeldivaid üllatusi, et mõned ettenähtud õpitulemused on Su lapsel juba olemas – neid ei ole mõttekas IÕK-sse siis eesmärgina kirjutada. Kava on ikka selleks, et seada eesmärgid, mis on väärt ka täitmist. Mõnel juhul on mõttekas IÕK-s seada kas suuremad või väiksemad oodatud õpitulemused st eesmärgid, kui klassiõppekavas või need hoopis asendada millegi kasulikumaga. Näiteks, harjutusi, mis aitavad lapse eneseusku taastada või kasvatada, füüsilisi harjutusi tasakaalu arendamiseks (vaata siit postitusest võimalusi) – need  maandavad emotsionaalseid pingeid, aitavad saada tasakaalu, loovad hea meeleolu. 

Samuti võib olla IÕK osa õpingud muusikakoolis, trennis, robootikaringis, nii hoiame kokku lapse aega ja energiat.

Pean oluliseks mitte ainult õppija sisemisele motivatsioonile lootma jääda ja siin tuleb appi autonoomne motivatsioon – see sisaldab nii sisemist motivatsiooni kui ka omaksvõetud regulatsioonitüüpi, mis on mõistlikul kujul väline motivatsioon. Omaksvõetud või integreeritud regulatsiooni all mõeldakse tegevuse mõtestatust ja väärtustatust õppija enda perspektiivist st tegevus on õppija enda silmis talle tähtis ( teab, kuidas see tegevus läheb tema eesmärkidega kokku), kuid ei pruugi olla huvitav / nauditav. Seetõttu pean IÕK koostamist koos õppijaga suurepäraseks autonoomse motivatsiooni kasvatamise võtteks – õppija mõtestab ja väärtustab ning eesmärgistab enda jaoks õppeprotsessi, võtab vastutuse (eeldab valikute tegemist, enda tegudele pühendumist ja enese reguleerimist.) Kindlasti ei tohiks jääda õppijale saladuseks, mida ja miks on õppetöö eesmärgiks seatud.

Minu kogemus on, et leides lapse tugevused ehk talle sobiv õpistiil ning õppekeskkonda vastavalt kohandades IÕK abil saab suurepäraseid tulemusi. Õppimine seisneb selles, et aju saab meelte kaudu infot ja püüab seda töödelda ning meelde jätta. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Märka, kas laps võtab uut infot meelsasti vastu pigem visuaalselt, kuulmismeelega või hoopis kinesteetiliselt – kõik me töötleme saadud infot pisut erinevalt. Mõni kaldub olema osavam visuaalses infotöötluses, kuid jääb hätta auditoorses. Sel juhul ta näiteks ei suuda meelde jätta kuuldud sõnu või arve. Milline on õppija õpistiil ja kuidas seda teadmist õppimisel ära kasutada, saad uurida siit —>

IÕK abil saan õpetajana pakkuda õppijale sobilikku tempot ja õpetada teda lähimas arengutsoonis st leida paras raskusaste ülesannetes. Väikeste läbimõeldud aga järjepidevate sammudega edasi liikudes on võimalik toetada lapse õpihimu ja eneseusu kasvamist. Seetõttu pean elementaarseks õpetaja töökava ja individualiseerimise olemasolu klassiruumis, aga koduõppe tingimustes on see vältimatu ja loomulik.

Koduõppe IÕK töökavade puhul on erinevaid võimalusi nt saab kombineerida tsükliõpet või projektiõpet vms. Näiteks võib olla ühe lapse puhul hea teha päevas järjest minitunde u 20 pikkuseid, teisele lapsele mõjub aga paremini just pikem sisse-ja väljaelamisaeg ning nädalaks või päevaks pannakse rõhk ainult ühele ainele.