IÕK kui 2.tasandi tugimeede koolis

Et õpilaste võimekus on erinev, siis on oluline õppetöö koolis läbi viia selliselt, et tagatakse arenguvõimalused kõigile õpilastele. Seejuures on tugimeetmed jaotatud kolmeks tasandiks. I tasandi vastavatest tugimeetmetest oli juttu siin postituses.

II tasandi tegevused e tegevused arenguliste ja hariduslike erivajadustega (sh andekaid) lastega kooli tasandil rakendatavad tugiteenused on

õppe korraldamine eriklassis nt väikeklassis
Teadmiste kontrollimisel tehtavad mööndused: lisaaeg,ind.vastamine, test valikvastustega, teksti / tööjuhise lihtsustamine, abimaterjalide kasutamine, düsgraafia puhul trükkimine õigekirjakontrolliga.
individuaalne õppekava, ainekava, töökava
Lisaõppe võimalus kõne- ravirühmas /parandusõppes
käitumise tugikava, tunnirahuklassis viibimine
tugiisiku/abiõpetaja olemasolu

II tasandil kogutud andmed kajastuvad õpilase individuaalse kaardis (ÕIK) selliselt: 2. tasandi ankeet ja IÕK vormid. Tunnetusprotsesside uurimisest on siin blogis pikemalt juttu olnud, vt postitust. Hea abistav materjal õpilase õpioskuste ja tunnetusprotsesside hindamiseks on siin:

http://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/i6k_lisad.pdf

Screen Shot 2018-04-15 at 12.07.33 PM

Individuaalse õppekava (IÕK) koostamine on II tasandi tugimeede. IÕK tase võib olla võrreldes klassi õppekavaga kõrgendatud (IÕK1) või vähendatud (IÕK2) nõuetega. Nõustamiskomisjoni soovitusel saab õpitulemusi vähendada (IÕK 3 ja IÕK4; nt. 6.kl õpilane teeb 3.kl matemaatikat), asendada või kohustuslikust ainest vabastada. Kindlasti on oluline arvestada, et õppija peab saama IÕK puhul motiveeritud õppimise korral positiivse hinnangu.

IÕK olulisimaks osaks on töökava, mis lähtub tugispetsialistide uuringu abil välja selgitatud õpilase ainealastest eeloskustest st reaalsest arengutsoonist ja loob eeldused töötamiseks lähimas arengutsoonis. Selle vorm oleneb erivajadusest:

a) õpilase õppe ühisosa klassiga on olemas ja erisus ei ole suur, võib kirjeldada erinevust klassi töökava üldosas ja lisalahtrina.

b) Töökava võib kajastada korraga mitme aine õpet nt kui on otstarbekas kirjeldada konkreetse oskuse (nt kõne arendamine) kujundamist läbi ainete. Sel moel saavad aineõpetajad ja tugispetsialistid (eripedagoog, logopeed) oma töös kasutatavad võtted ühtlustada. Üks näidis lapse ÕIK 2.tasandi ja IÕK töökavast on siin.

c) Kui õpet ei ole otstarbekas viia läbi klassi töökavaga sama metoodikat või temaatikat kasutades või on vaja lisaruumi, abiõpetajat, abivahendeid, siis on vajalik põhjalik ja detailne individuaalne töökava. Seejuures on vaja eeldatavad õpitulemused iga teema ulatuses lahti kirjutada nii konkreetselt ja lihtsalt, et see oleks eesmärgina üheselt mõistetav ka õpilasele. Üks näide klassiõppekava ja IÕK rakendamisest on oppekava.innove lehel selline: io%cc%83k-na%cc%88ide.

Vahel võib õpetajal olla otstarbekas koostada eraldi töökava mitte üksikutele õpilastele vaid teatud sarnase erivajadusega (andekad/kõnepuudega/”aeglasemad”) rühmale klassis.

Õppekeelest erineva emakeelega õpilase IÕK koostamisel on hea abimaterjal Maie Soll ja Mai-Liis Palginõmm “Õppekeelest erineva emakeelega õpilane koolis” (2011).

Kui IÕK järgi õpetamine ei ole tulemust andnud, õpilane ei saavuta endiselt õppekava miinumtulemusi, siis tuleb õpitulemuste ja õppesisu vähendamiseks pöörduda nõustamiskomisjoni poole. See on juba 3.tasandi tugimeede, mille kohta vaata seda postitust.

Kasutatud kirjandus:

https://ingridv.weebly.com/

Click to access IOK_oppekava-veebi-v.pdf

Lapse arengu, oskuste ja tunnetusprotsesside mõju õppimisele. Nõuandeid individuaalseks arendustööks koostajad: Ly Erg ja Ana Kontor

https://www.hm.ee/sites/default/files/edukoraamatkaanega.pdf (“Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes”)