Mul on hea meel, et koduõpe vanema soovil on Eestis kasvav trend (2019.a andmetel u 400 lapse pered on otsustanud korraldada laste haridust kodus, koolivabalt. TLPK koduõppe kohta saab lugeda siit ja sealt. Selles postituses soovin tutvustada TLPK koduõppe korraldust IÕK e individuaalse õppekava seonduvalt.
TLPK-s eeldame, et individuaalse õppekava teeb pere trimestriks (3 kuuks), sest trimestri lõpus toimub perevestlus koduõppe koordinaatoriga. Õpitu näitamiseks soovitame kasutada õpimappi (aga ka videot, fotosid, blogi, vestlust, teste ja muud). Võimalik on sobivate õppeainete alla märkida ka huviringid, trennid, muusikakool, teatris ja mujal käimised. IÕK-sse tuleb märkida, kes lapse edasijõudmist hindavad (enamasti laps ise, vanemad ja koduõppe koordinator, mõnel juhul kooli aineõpetaja) ning hindamise meetodid. Kooli poolt hindaval õpetajal on õigus aktsepteerida lapsevanema pandud hindeid.
Seega, koduõppel saab ise koostada koos perega endale individuaalse õppekava (IÕK), ja sellesse võiks suhtuda kui koduõppe eelisesse, sest tegelikult on õppimisprotsess võimalik ainult siis, kui õppija on teadlik oma eesmärgist ja saab oma saavutusi ise hinnata.
TLPK õppekava on otseselt seotud riikliku õppekavaga, mistõttu on koduõppe IÕK koostamisel lihtne toetuda riikliku õppekava ainevaldkondade kavadele ja oodatavatele õpitulemustele ( on kodulehel http://www.luterlik.edu.ee/kool/alusokumentatsioon/). Arvestama peab, et IÕK peab olema vormistatud lapsele arusaadavas keeles vormi (vt näiteks link).
IÕK koosneb a) üldosast (üldandmed ja kooliastme (nt 2.kooliaste on 4.-6.klass) üldpädevuste analüüs, vt näidet siin); b) ainekavadest ja trimestri töökavadest (vt näidet siin).
Koduõppe IÕK peamine osa on ainekavad ja töökavad. Mina koordinaatorina saan aidata IÕK koostamisel just ainekava osas, mitmed koduõppepered kasutavad selleks minu koostatud enesehindamislehti õppeainetes. Eesmärgistamise ja planeerimise ning enesehindamise protsessist üht näidet (5.klassi matemaatika) saab vaadata siit. Seda ainekava saab iga koduõppija enda jaoks täiustada nt lisades sinna keerulisemaid või huvipakkuvamaid eesmärke.
Töökava koostab iga õppija endale ainekava alusel – töökava on ainekava see osa, mille õppija teeb endale trimestriks. Töökava erineb ainekavast seetõttu, et mõnel trimestril ei võeta töökavasse nt loodusõpetust või ajalugu, aga ainekava on ikka ka nendes ainetes tehtud, lihtsalt see ootab oma aega. Nt järgmisel trimestril on need plaanis, siis vaadatakse IÕK ainekava nendes ainetes üle, et tuletada meelde, mis on eesmärgid, siis valitakse mõned eesmärgid konkreetselt selle trimestri töökavasse. Töökavas on kirjas see, milliseid eesmärke õppija endale õppimiseks seab, kuidas kavatseb eesmärkide saavutamiseni jõuda ning enesehindamine e kuidas eesmärgi saavutamine enda arvates õnnestus.
Ole muutus, mida oled oodanud :) 
1 kommentaar