Sügisene kursus koduõppest

Koduõpe on järjest populaarsem  valik vanematele, kes  võtavad vastutuse oma lapse vaimse ja psüühilise arengu eest ning soovivad olla rohkem seotud  oma lapse haridustee kujundamisega. Põhjuseks võib olla see, et järjest enamatel peredel on võimalus töötada ja õppida kodus ning lapsevanemate teadlikkus  sellest, kuidas nende lapsed õpivad, on oluliselt suurenenud. 

Koduõppel on palju eeliseid – pere saab oma väärtustele vastava õpikeskkonna  luua oma lapse jaoks kiiremini ja efektiivsemalt – individuaalne õpitee, õppijakeskne ja koostöine  õppimine, ennastjuhtiv õppija, õppimist toetav tagasi- ja edasisidestamine kui õppeprotsessi  oluline osa, omandatud pädevuste hindamine (teadmiste kontrolli asemel) jt tulevikuhariduse  alustalad on pühendunud koduõppeperele kättesaadav reaalsus. 

Siiski võib olla koduõppega alustades päris palju küsimusi ja kõhklusi. Samuti võib juhtuda, et olles mõnda aega koduõppes edukalt toimetanud, selgub, et midagi on vaja muuta, sest muutunud on lapse vanus, keskkond või pere vajadused.

Oleme teie jaoks kokku pannud õppeprogrammi, kus on võimalus lugeda või kuulata artikleid koduõppeteemadel. Oleme teemad järjestanud alustades sügavamatest kihtidest, mis puudutavad meie kui koduõppepere identiteeti, uskumusi, oskuseid ning liigume nö väljapoolt nähtavate kihtideni – tegevused ja õpikeskkonna kujundamine. Lähtume põhimõttest, et probleemilahenduses tasub esmalt arutleda, millises nö kihis probleem on tekkinud (nt tegevustes) ja siis liikuda aste üles või allapoole sellest kihist, milles probleem esineb. 

Vaata meie kursuse infot siin:

TLPK koduõppe osakonna õppeaasta olulisemad kuupäevad:

Nädala-ülesande nrKuupäevSündmused
Tutvumisnädal29.08-4.09Tutvumine veebiseminaris (vanemad) ja veebitunnis (juhendatud koduõppijad)1.septembri avaaktus kell 13-15
Tegevused noortele ja vestlusring vanematele
Tartu koolimajas

Nädal 1 5.09-11.09PEREPÄEV
10.sept. 2022
kell 11-13
Tartu koolimajas 
vanematele vestlusringid:
MIKS koduõppel olla

kell 14-17
Tartu koolimajas
Tugigrupp vanematele (lapsehoid samal ajal)

Noortele
SPORDIPÄEV TAMME STAADIONIL
kell 11-13
Nädal 212.09-18.09
Nädal 319.09-25.09
Nädal 426.09-2.1029.09 õhtul toimub juhendatud koduõppevanematele veebiseminar koduõppija ind. õppekava töökava täitmiseks. KODUÕPPE SÜGISPÄEV koostöös Eesti Koduõppe Keskusega korraldab TLPK koduõppeosakond:
1. oktoobril 2022 koolis + Zoom keskkonnas.

PEREPÄEV
1.oktoober
kl 11-13:

Võimalused ja väljakutsed koduõppes
Vanema roll koduõppes (Õpikeskkond ja õpikäsitus. Konstruktivistliku õpikäsituse rakendamisest kui ühest koduõppe eelisest.)
Hoiakud, väärtused ja nende avaldumine
Hirmud koduõppega alustades

14-17 Tugigrupp vanematele (lapsehoiuga)
Nädal 53.10- 9.10Lõikustänupüha laat ?
Nädal 610.10-16.10
Nädal 7 17.10-23.10
VAHEAEG24.10-30.10Juhendatud koduõppijatele Seesaw keskkonnas õppetöö avatud, Zoomis veebikohtumisi ei toimuiga kuu viimase neljapäeva õhtul toimub juhendatud koduõppevanematele veebiseminar koduõppija ind. õppekava töökava täitmiseks. 
Nädal 831.10-6.11PEREPÄEV
5. nov
kell 11-13: KUIDAS koduõpet läbi viia
IÕK planeerimisest ja elluviimisest
Õppijast lähtuva õppe kavandamine, juba toimuva õppimise märkamine

14-17 Tugigrupp vanematele (lapsehoiuga)

NB? 9.klassi ja vilistlaste üritus
Nädal 97.11-13.11
Nädal 10 14.11-20.11
Nädal 1121.11-27.1118.11 e kuu eelviimase neljapäeva õhtul toimub juhendatud koduõppevanematele veebiseminar koduõppija ind. õppekava töökava täitmiseks. 
Nädal 1228.11-4.12PEREPÄEV
3.dets.
kl 11-13 Õpiprotsessi ülesehitus koduõppes
Õpikeskkond ja õpikäsitus. 
Õpifaasid
Hindamine kui osa õpiprotsessist

14-17 Tugigrupp vanematele (lapsehoiuga)
Nädal 135.12-11.12
Nädal 1412.12-18.12
Nädal 15, poolik 19.12-25.12Esimene veebitund toimub, 22.12 algab vaheaeg
VAHEAEG26.12-1.01Arenguvestlused
VAHEAEG2.01-8.01
Arenguvestlused
Nädal 169.01-15.01Arenguvestlused
Nädal 1716.01-22.01Arenguvestlused
Nädal 1823.01-29.01Arenguvestlused
Nädal 1930.01-5.0231.01 ÕPPENÕUKOGU
?

Algab vastuvõtuperiood TLPK koduõppesse 2023/24 õppeaastaks (veebruar-aprill).

Nädal 206.02-12.02PEREPÄEV
11.02 KL 11-13
14-17 Tugigrupp vanematele (lapsehoiuga)
Nädal 2113.02-19.02
Nädal 22.
poolik
20.02-26.02Toimub esimene veebitund, siis vaheaeg
VAHEAEG27.02-5.03PEREPÄEV
4.märts
kl 11-14: Motivatsiooni reguleerimise võimalused ja väljakutsed koduõppes
Motivatsioon, selle käivitamine ja hoidmine

14-17 Tugigrupp vanematele (lapsehoiuga)
Nädal 236.03-12.03
Nädal 2413.03-19.03
Nädal 2520.03-26.03
Nädal 2627.03-2.04kuu viimase neljapäeva õhtul toimub juhendatud koduõppevanematele veebiseminar koduõppija ind. õppekava töökava täitmiseks. 
Nädal 273.04-9.04
Nädal 2810.04-16.04PEREPÄEV
15.aprill
kl 11-13 kuidas jõuda koostööni koduõppes
Koduõppe faasid konfliktist koostööni
Suhtekeskkond, emotsioonide reguleerimine, sotsiaalsed oskused

14-17 Tugigrupp vanematele (lapsehoiuga)
Nädal 2917.04-23.04
juhendatud koduõppevanematele veebiseminar koduõppija ind. õppekava töökava täitmiseks. 
VAHEAEG24.04-30.04
Nädal 3001.05-07.05PEREPÄEV
6.mai
kl 11-13 Kuidas säilib koduõppevanema rõõm
Koduõppevanema enesehool
Tugivõrgustiku loomine, kogemustega koduõppeperedega suhtlemine

14-17 Tugigrupp vanematele (lapsehoiuga)
Nädal 3108.05-14.05
Nädal 3215.05-21.05
Nädal 3322.05-28.05kuu viimase neljapäeva õhtul toimub juhendatud koduõppevanematele veebiseminar koduõppija ind. õppekava töökava täitmiseks. juhendatud õppe viimased veebitunnid
29.05-04.06Arenguvestlused
05.06-11.06Arenguvestlused
Koduõppe osakonna lõpupiknik looduses
12.06-18.06ArenguvestlusedLõpupidu 9.kl jt
Arenguvestlused
Õppenõukogu

Sügisene koolitus koduõppest

Kui plaanid oma lapsega koduõppel alustada või värskendust ja uusi vaatenurki oma koduõppeteekonnal, oled oodatud meie sügisesele koolitusele. Pakume koolitust koos võimalusega kohtuda mõttekaaslastega kolme päeva jooksul, saada ideid ja hoogu juurde, et teha plaane edasiseks.

Järjest enamatel peredel on võimalus töötada ja õppida kodus ning lapsevanemate teadlikkus  sellest, kuidas nende lapsed õpivad, on oluliselt suurenenud. Koduõpe on järjest populaarsem  valik vanematele, kes  võtavad vastutuse oma lapse vaimse ja psüühilise arengu eest ning soovivad olla rohkem seotud  oma lapse haridustee kujundamisega. Koduõppepere saab oma väärtustele vastava õpikeskkonna  luua oma lapse jaoks kiiremini ja efektiivsemalt – individuaalne õpitee, õppijakeskne ja koostöine  õppimine, ennastjuhtiv õppija, õppimist toetav tagasi- ja edasisidestamine kui õppeprotsessi  oluline osa, omandatud pädevuste hindamine (teadmiste kontrolli asemel) jt tulevikuhariduse  alustalad on pühendunud koduõppeperele kättesaadav reaalsus. Siiski võib olla koduõppega alustades päris palju küsimusi ja kõhklusi.

Oleme teie jaoks kokku pannud õppeprogrammi, kus on võimalust kuulata miniloenguid koduõppeteemadel, osaleda rühmatöödes, saada nõu ja vastuseid kogenud koduõppevanematelt. Keskendume küsimustele:

• Koduõpe – millest alustada?  

• Kuidas ehitada üles lapse huvidele, tugevustele ja eripärale vastavad lõimitud  õpitegevused?  

• Kuidas toetada enda lapse kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks?  

• Kuidas ennast säästa ja ennetada läbipõlemist?  

MIS: Sügisene koolitus koduõppest.
KELLELE: Koduõpet alustada plaanivale või värskendust vajavale koduõppevanemale.
KUS: ZOOMis veebikursusena
MILLAL: 6.-7. novembril ja jätkuseminar 27. novembril.
PALJU: 85€

Teemad:
• Koduõpe – millest alustada?
• Kuidas ehitada üles lapse huvidele, tugevustele ja eripärale vastavad õpitegevused?
• Kuidas toetada enda lapse kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks?
• Kuidas ennast säästa ja ennetada läbipõlemist?
Ja palju muudki.

Orienteeruv ajakava:

Laupäev, 6.11
13.00 tervitussõnad, sissejuhatus
13.15-16.30 koolitustegevused
16.30-17.00 paus
17.00-19.30 koolitustegevused

Pühapäev, 7.11
10.00 tervitussõnad, sissejuhatus
10.15-13.30 koolitustegevused
13.30-14.00 paus
14.00-15.30 koolitustegevused, lõpetamine

Jätkuseminar 27.11 kl 11-14 (vanemate kogemused, küsimused-vastused, järelkajad)

KOOLITUSE TULEMUSENA: eesmärgistad oma lapse koduõppe, mõtestad enda rolli selles, tead, kuidas luua kodust  õpikeskkonda, kus sinu lapsest kujuneb ennastjuhtiv õppija. Õpid märkama oma lapse tugevusi ja  eripärasid ning oskad neid arvestada õppetegevuste kavandamisel ja meetodite valikul.  

KOOLITAJAD: Kadi Künnapuu on täiskasvanute koolitaja ja nõustaja kogemusega ning eripedagoogi taustaga koduõppe  koordinaator, koduõppe osakonna looja Tartu Luterliku Peetri Koolis. Ta on koduõppepere  lapsevanem olnud neli aastat. Irja Toots on tegelenud õppekavauuenduse ja nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisega koolikeskkonnas, koolitanud täiskasvanuid, tõlkinud ja toimetanud erinevaid hariduse ja ühiskonna teemalisi raamatuid, koduõppekoordinaator ja kahe poja koduõppevanem.

Anna oma osalemissoovist teada logopeedkadi@gmail.com

Osalustasu on 85.-

Õppeprogramm lõimitud ülesannetega

Praegu on ülisoodne aeg liituda TLPK koduõppijatega, sest liitudes juhendatud koduõppe teenuse 2.mooduliga 6. novembriks saad 1. ja 2. mooduli ülesanded ühe mooduli tasu eest (150€, võimalus maksta osade kaupa). Vaata lisainfot programmi kohta siit.

Palju on meie käest uuritud, milles see meie juhendatud koduõppe programm ikkagi seisneb, mis teeb selle VÕKi e veebipõhise õppeprogrammi koduõppijale eriliseks ja milliseid ülesandeid õppijad selle raames lahendavad. Ilma näidedeta on seda raske seletada, nii et siit need tulevad 🙂

Tegemist on nn nädalaprojektidega – iga ülesande tegemiseks näeme ette 8-10 tundi hajutatuna vähemalt 4-5 päevale. See on meie hinnangul oluline aspekt, sest uute ideede tekkimiseks ja rakendamiseks vajab aju aega ja mõnusat kulgemist, samuti unustamist ja meenutamist. Näeme just koolist tulnud koduõppijate pealt, kuidas noortesse on sisse juurdunud tava teha ja esitada kiirelt midagi ära – nad ei oskagi protsessi nautida, ennast vooseisundisse viia (ingl k flow). Õppimine aga on eelkõige just protsess ning tulemus on oluline ainult selleks, et käivitada järgmine protsess. Õppimisel pole ka kindlat väljanägemist: pärast uue info lugemist on jalutuskäik koeraga või aknast välja vahtimine vahest kõige produktiivsem osa ülesande lahendusest, sest siis sünnivad peas need ideed, mis hiljem tulemuseks vormuvad. Õppijale aega andes käivitame protsessid, mis kujundavad temast hiljem elukestva õppija.

Teiseks on meie jaoks oluline, et õppija saaks ise midagi luua ja läbi teha ning oma loomingut seejärel esitleda ja selgitada, väga kõnekaks peame õppimise püramiidi:

Meie ülesannete kolmas oluline eesmärk on panna õppijat kasutama erinevaid õpioskusi (vaata eelmist postitust) ning lõimima erinevate ainevaldkondade teadmisi. Seepärast on kõik meie VÕKi-ülesanded seotud kokku kahe-kolme õppeaine eesmärkidest. Näiteks nagu selles 4. klassi ülesandes:

Märkus: 26/40 ülesande pealkirjas viitab sellele, et õppeprogramm on jagatud 40 nädalaks (4 moodulit) ja käesolev ülesanne on 26. nädalaks.

Meie ülesannete ülesehitusse on kaasatud ka läbiv teema ja üldpädevus, mis annavad igale ülesandele oma nüansi ning aitavad õppijal juhendaja abiga ülesannet enda jaoks mõtestada, ning ainealased eesmärgid, mis annavad perele infot selle kohta, millised oskused ja teadmised on olulised. Eelmise ülesande puhul nii:

Oluline on siinkohal märkida, et õppija ei soorita neid ülesandeid üksinduses või vigade tegemise hirmus, vaid teda suunab suunab omaenese ideede ja lahenduste leidmise poole täiskasvanu (nt veebitundides juhendamine, Seesaw keskkonnas õppijate tööde tagasisidestamine). Õiget ega valet vastust ei ole: on vaid juhend, mida järgida. Lisaks on Seesaw keskkonnas vahva seltskond koduõppijaid, kes üksteise postitustele kaasa elavad.

Teine joon, mida eriti teismeliste puhul märkame, on ülim tõsidus: õppimine on midagi rasket ja vastikut ja sellega ei tehta nalja. Vale puha! Aju ei õpi sellises meeleseisundis midagi. Seepärast pakume tihti humoorikat vaatenurka, nagu näiteks selles 7. klassi ülesandes:

Nagu sellest ülesandest näha, suuname õppijat kasutama ka logiraamatut oma õppimisprotsessi jäädvustamiseks. Oma samme üles tähendades ja neid aeg-ajalt üles lugedes saab igaüks paremini aimu just tema tugevustest, õppimisviisidest, aga ka parendusvaldkondadest, mille analüüsimiseks disainime aeg-ajalt spetsiaalseid ülesandeid seoses inimeseõpetuse teemadega.

Alates 3. kooliastmest on kirjanduse õpieesmärke on võimalik lõimida kas A- või B-võõrkeelega, sõltuvalt sellest, mis keeles on raamatut loetud. Samuti oleme A-võõrkeelt lõiminud näiteks ajaloo ja bioloogiaga, B-võõrkeelt inimeseõpetusega. Eesti keele õpieesmärgid on sees kõikides kirjalikes töödes ja pere saab tagasisidet oskustest, mis vajavad lisatuge või -tähelepanu.

Ülesannete lisavõimalused iseseisvalt õppimist korraldavatele peredele on piiramatud – alati saab lisada õppija huvidest lähtuva nüansi või ainevaldkonna, täiendada, asendada tegevusi, kombineerida erinevaid ülesandeid omavahel, kasutada hoopis uues kontekstis. Lõimida saab peaaegu kõike peaaegu kõigega – sest pärismaailmas ei asu teadmised õppeainete kaupa eraldi sahtlites, vaid nõuavad otsimist, leidmist ja loovat rakendamist.

Õpioskused ja -faasid

Vaheajamõtiskluseks – mis on 3 põhimõttelist asja, mida peame õppimise kohta teadma?

Meie arvates:

a) õppimiseks on vaja omandada õpioskused,

b) õppimine toimub kolmefaasiliselt.

c) õppimine on aeganõudev protsess, hea on õpitut aeg-ajalt unustada ja meenutada

Õpioskused on:

1. õppimise eesmärgistamine vastavalt enda või õpetaja poolt loodud õpitulemustele

2. õppimise kavandamine (mida teha, millal, millega, kellega, kuidas, kuhu)

3. info otsimine (kuulamine, lugemine, vaatlemine, katsetamine) ja selle töötlemine

(harjutused, katsed, arutelud, mängud, lavastused, kirjutamine, võrdlemine, …)

4. seostamine eelneva, muude ainete ja muude teemadega, enda väärtustega, teiste ootustega

5. õppimise reflekteerimine (mis läks hästi, mis mitte, mida tuleb veel teha) ja hindamine (kuhu jõudsin, mis on eesmärkide ja tulemustega vastavuses, kas see, mida ma tegin oli piisav, mida veel saab teha?)

Õpioskusi saab harjutada õppimise erinevates faasides.

Õpifaasid on:

I faas: eesmärgistamine, isiklik sihiseade

I faasi lõpuks õppija püstitab eesmärgi, kirjeldab tulemust ja kavandab,

  • mida,
  • kus/kuhu,
  • millal/mis ajaks,
  • millega,
  • kellega ta teeb (st kas võib vajada millegagi kusagil kellegi abi),
  • kellel on veel tema tegevusest kasu. Siin faasis on fookuses õpioskused 1, 2.

II faas: õppimine, uue omandamine

II faasis  toimuvat saab välise juhendamisega kõige vähem mõjutada – sest see on see koht, kus iga õppija aju omandab midagi uut lähtuvalt oma ainulaadsetest kogemustest. Õpetaja saab mõjutada ainult ülesande disaini kaudu. Õpioskused 3, 4.

III faas: reflekteerimine, hinnang. Õpioskus 5.

Pidevalt annab endale tagasisidet just õppija, juhendaja annab selleks ülesande, milles õppija saaks

a) reflekteerida enda olemist ja tundeid, tegevuste samme

b) hinnata enda tegevust ja tulemust ning seda analüüsida

     – milliste tegevustega on rahul ja mida ise selleks tegi?

     – millega ei ole rahul? mis häiris? 

Pärast õppijapoolse tagasisidega tutvumist annab juhendaja aeg-ajalt tagasisidet selle kohta, mida juhendaja peab oluliseks ja millele õppija pole ise tähelepanu pööranud: 

  • Mis läks õpitulemuse kohaselt, hästi. Mis tekitas imetlust, rahulolu?
  • Mis võinuks olla teisiti? Paremini? Õpitulemuse kohasemalt?
  • Mida õpetaja soovitab nimelt jälgida, teha teisiti, teha uutmoodi.

Seejärel kavandab õppija uue õpiprotsessi: püstitab eesmärgi, kirjeldab tulemust ja kavandab, mida, kus/kuhu, millal/mis ajaks, millega, kellega ta teeb.

Aga mida sina arvad?

Koduõppe sügispäev 2020

Sel laupäeval oli ülemaailmne koduõppeperede kohtumine Tartus. Piirangute tõttu saime võõrustada koha peal 20 peret (sh 30 last) ning samapalju peresid mahtus osa saama ekraanide taga.

Kohe koolimajja sisenendes võtsid vanu ja uusi tuttavaid vastu rõõmsad koduõppurid ja mäng sai kiirelt hoo sisse. Vaiksemat nurgakest soovinud külastajate jaoks olime hubaseks teinud ühe klassiruumidest. Soovijad said leiutada ja avastada “Kolme Põrsa avastuskastidega”, niisama meisterdada, mängida, joonistada ning üllatuskülaline Teadlase-Herbert viis seal ka läbi töötoa teemal “Võrratu vesi”. Herberti ja laste vaheline keemia on fotodelt näha:

Koduõppepered said alustuseks teineteisega tutvuda. Selleks puhuks olime katnud kuumade jookidega snäkilaua ajaloolise hõnguga söögisaalis. Pered said väiksemates seltskondades vestleda teemadel, mida osalejad ise olid välja toonud registreerimisvormis hetkel põletavate teemadena. Mõned küsimused said vastuse nagu näha meie e-keskkonnas tehtud ja kohapealolijate rühmatöödest (fotod vasakul tulbas):

Made with Padlet

Enamus täiskasvanutest ja osa lastest suundusid saali saama osa Ene Kulasalu koolitusest. Ene Kulasalu on Avatud Meele Instituudi juhtivkoolitaja, superviisor, nõustaja. Ta tegi meile koolitust teemal
“KUIDAS MÕJUTADA LAPSE VASTUTUSTUNNET JA MOTIVATSIOONI TAGASISIDEVESTLUSE ABIL?” Koolitusel oli võimalik nii ruumis kui Zoomis omavahelise arutelu ja tegevuste abil selgeks saada, mis on motivatsioon ja kuidas seda toetada; millised on kaasaegsed arusaamad intelligentsusest ja õppimisest; kuidas anda tagasisidet õppijale, kuidas tunnustada. Samal ajal sai söögisaalis soovi korral niisama juttu puhuda ja einestada.

Söögisaalis toimus taaskasutuslaat, vanad head mängud ja raamatud said uue võimaluse uue koduõppija käes. TLPK koduõppijate Facebook grupis on võimalus taas uuele ringile anda õppematerjale. Nagu ikka, oli ka koduõppijatel endil võimalik viia läbi töötube ja seekord rõõmustas meid Petra ning õpetas tegema õhupalliloomi.

Tänan korraldajaid, abilisi ja tulijaid-olijaid, uute imeliste kohtumisteni!

TLPK koduõppe perepäevad

Koduõppeosakond on septembriselt asjalik ja töine. Alustasime pidulikult aktusega 1.septembril. Võtsime sel aastal vastu kaheksa vahvat 1.klassi koduõppijat ning kokku on koduõppijaid nüüd 80. Kui soovid meiega liituda, siis saada avaldus, selle blanketi leiad http://www.luterlik.edu.ee/koduope/vastuvott/
Lisalugemist meie kooli koduõppe kohta leiab kodulehelt: http://www.luterlik.edu.ee/koduope/

Laupäeval5.septembril kohtusime 30 koduõppeperega, pooled neist veebikeskkonas ja pooled koolimajas. Tutvustasime meie osakonna uut koordinaatorit Janet Ostrat, kirjeldasime VÕKi (veebipõhine õppeprogramm koduõppijale), kohtusime peale pikka puhkust vanade tuttavatega. Seekord oli ka uusi huvilisi, et tutvuma TLPK koduõppeosakonnaga. Esines bänd, lastel oli vabalt aega tutvuda ja koos tegutseda. Järgnevatel perepäevadel on oodatud koduõppijate endi poolt korraldatud töötoad – andke aegsasti märku, milliseid vahendeid oma töötoa läbiviimiseks vajate.

Järgmiste perepäevade kuupäevad on siin:

  • Perepäev (suur Sügispäev, avatud ka uutele huvilistele) 17. okt. 2020 nii Zoom keskkonnas kui ka Tartus Küütri 1.
  • Perepäev (TLPK koduõppeperedele) 14. nov. 2020 nii Zoom keskkonnas kui ka Tartus Küütri 1.
  • Perepäev 12. dets. 2020 nii Zoom keskkonnas kui ka Tartus Küütri 1.

Üritused on tasuta, registreerumiseks tuleb link Facebook gruppi “Koduõpe” ja siia lehele.

Kohtumisteni!

Intervjuu koduõppekoordinaatoritega

TLPK-58 (1)Tartu Luterliku Peetri Kooli koduõppeosakond on kosutaval puhkusel ja samas viljakas. Esiteks, LÕIME KOGUKONNA CIRCLE KESKKONNAS – veebipõhine kogukond koduõppevanemale! Teiseks, meie imeline naiskond sai värsket verd – meiega liitus PIIA UUSPÕLD, kelle koordineerida on 2.kooliastme juhendatud pered.

Ühel augusti hommikupoolikul intervjueeris seda võluvat viisikut paar uudishimulikku koduõppijat ja tulemus on teie ees.

Palun tutvustage ennast. Kas teil on lapsi või loomi? Kelleks te lapsena saada tahtsite? 

Kadi: Ma tahtsin saada lauljaks, tantsijaks, lenduriks, õpetajaks ja kirjanikuks. Aga praegu on mul 14a ja 10a lapsed, suur must koer, väike must kass ja 2 liivahiirt. 

Irja: Mul on kaks poega, 13-aastane ja 7-aastane. Lisaks on meil veel koer Tobi, kes armastab voodis magada, ja papagoid, kes on tegelikult mammagoid. Lapsena mul mingit väga kindlat ja püsivat kirge ei olnud. Käisin kunstikoolis ja üsna pikalt olen ka armastanud erinevates keeltes rääkida ja kirjutada, koolis õppisin koguni viit võõrkeelt, kuuenda sain külge Rootsis elades.

Janet: Lapsi mul veel ei ole (aga kindlasti tahan kunagi saada), aga mul on kass nimega Kurru. Haha, ta ongi nagu minu laps. Minu jaoks oli juba koolis selge, et õpetajaamet on minu jaoks kõige õigem amet. Mind häiris vaid üks asi. Ma ei suutnud otsustada, mida ma õpetada tahaksin, sest ma tundsin ennast kõiges hästi ja kindlalt. Mulle meeldib laulda, joonistada, tantsida, trenni teha, kirjutada, arvutada, näidelda, looduses olla jne. MA TAHTSIN SAADA KÕIKE SEDA. Õnneks oli ja siiani on olemas õppekava, mis kõike seda pakub. Klassiõpetajaks õppimine on andnud mulle igast ainevaldkonnast laialdasi teadmisi. 

Kas teie vanemad lasid teil kah koduõppel olla? Kui ei, siis kas teile koolis meeldis?

Kadi: Mõnes mõttes küll – ma ei pidanud käima lasteias, aga kooli siiski läksin. Ma sündisin nn nõukogudeajal, siis koduõpe ei olnud võimalik. Kõik lapsed pidid käima koolis ja saama ühesugust haridust. Mulle meeldis kool, kus käisin alates 5.klassist. See oli Pärnus üks tore erakool väga põnevate ainete ja õpetajatega. Näiteks, õppisin seal loovtantsu, palju põnevaid keeli nt ladina keelt, religiooni- ja kultuuriajalugu, psühholoogiat. Kuna meil ei olnud gümnaasiumis tunnis istumise kohustust, kui kõik tööd olid hästi tehtud õigeks ajaks, siis võiks seda nimetada ka teatud mõttes koduõppele sarnaseks, hübriidkoduõppeks.

Irja: Koduõpe ei olnud minu lapsepõlves võimalik või vähemalt polnud see mingi levinud praktika. Mu vanematel polnud ka otsest vajadust mind koduõppele võtta, kuna koolis mulle meeldis ja sain seal hästi hakkama. Kord küll võtsin ennast ise kunstikoolist koduõppele, sest olin sellest tüdinud ja teatasin vanematele, et õpetajad sõitsid määramata ajaks minema ja kool pandi kinni. Kevadeti korraldasime pinginaabriga ka üksikuid koduõppepäevi, kui ilusa ilmaga kooli asemel kodulähedasse metsaparki läksime.

Janet: Minu vanemad ei olnud teadlikud, et selline võimalus on olemas. Koolis olin ma tubli ja õppisin hästi. Minu jaoks oli oluline, et kõik saaks õigeks ajaks tehtud ning hästi tehtud. Koolis mulle meeldis, aga siis ei meeldinud, kui pidi vaikselt istuma ja töövihikut täitma. Ma panin tähele, et mulle pigem meeldis õppida kodus kui koolis. Koolis meeldis mulle rohkem suhelda/arutleda. Gümnaasiumis ei pidanud ma vajalikuks üldse viis päeva nädalas koolis käia ja enamasti puudusin ma ühel päeval nädalas. Minu õppimisele aitas see pigem kaasa. Lõpetasin põhikooli kiituskirjaga ja gümnaasiumi hõbemedaliga.

Miks te koduõppeosakonda teete?

Kadi: Ma olen õppimise ja õpetamise kohta väga palju lugenud ja kuulnud, tahaksin ise luua  lastele sellise õppekeskkonna, mis on nende jaoks parim. Koolis oleks see keerulisem, sest igale lapsele on vaja veidi erinevat keskkonda, aga klassis on liiga palju lapsi. Koduõppe juures on tore see, et ma saan oma laste arengut ja kasvamist lähedalt näha. Tahan pakkuda seda koos kasvamise võimalust ka teistele peredele.

Irja: Tahan, et minu lapsed ja minu tegevuse kaudu ka teised saaksid õppida võimalikult palju päriselust nende ümber. See pole tavaline, aga tegelikult saab iga lapsevanem sellega hakkama, eriti koduõppeosakonnas, kus teda toetavad nii koordinaatorid kui teised koduõppevanemad. Tore on see, kui peredel on aega hommikuti koos ärgata ja kohvitada, või et õppida saab omas tempos ja omamoodi, või et on aega tegeleda oma huvialade ja unistustega.

Janet: Ma soovin õpetada, juhendada, luua lastele toredaid ja põnevaid ülesandeid ja mis kõige tähtsam, näha nende silmades sära. Usun, et midagi peab tegema teisiti, et laps oleks õppides ka õnnelik. Minu jaoks ei tähenda teisiti tegemine seda, et lisame tundi mõne liikumispausi ja ongi kõik lapsed õnnelikud. EI! See ei ole nii, ma olen ju seda koolis näinud. Ma usun, et lapsele peab andma võimaluse saada iseseisvaks õppijaks.

Kas te midagi peale koduõppeasjade ka teete?

Kadi: Eriti ei jõua viimasel ajal, … aga ma õpin juba alates 2017.a grupiterapeudiks Tartu Psühhodraama Instituudis ja annan eratunde eripedagoogina. Kord nädalas kutsun lapsi minu ja mu tütre loodud Lugemisseiklusse, kus erinevas vanuses lapsed saavad mänguliselt õppida ja harjutada lugemist ja palju muud.  Lugemise ja teatriskäimise jaoks jääb järjest vähem aega, aga maalida tahaks ka vahel.

Irja: Tõlkimist armastan, seepärast katsun ikka teha nii, et vähemalt üks ka mind hariv ja täiendav töö oleks käimas. Kuivõrd vajan palju aega mõtlemiseks ja niisama üksi olemiseks, siis elan vahepeal oma metsaonnis ja jalutan koeraga. Hea, kui poisid ka kaasa tulevad, aga kui neil on omad tegemised, siis andku minna 🙂

Janet: Lõpetasin Tartu Ülikooli klassiõpetaja õppekava. Ülikoolis õppides sain ma aru, et lisaks vaimsele tervisele on vajalik hoolt kanda ka füüsilise tervise eest. Huvi aina kasvas ja otsustasin lisaks ülikooliõpingutele õppida ka treeneriks. Eelduseks olid ka ülikoolis saadud teadmised. Praeguseks olen ma treener Tartu FitLife Eeden spordiklubis.

Mis see VÕK on ja miks ta teie arust nii imeline on?

Kadi: VÕK on lühend sõnadest veebipõhine õppeprogramm koduõppijale. See on imeline, sest ta on nagu laps, kes on segu oma ema ja isa parimatest omadustest. VÕKi ema on koduõpe ja isa on kaugõpe. VÕK võimaldab koduõppijail suhelda ja koostööd teha. Ka siis, kui nad ei saa mingil põhjusel kohtuda. TLPK koduõppeosakonna deviis on “Teadlik Looming Paindlikus Koostöös” ja usume, et VÕK annab sellele täiesti uue tähenduse.

Irja: Kuna eelmisel õppeaastal õnnestus meie veebipõhine õppeprogrammi Seesaw keskkonnas suurepäraselt, siis sel aastal lisasime programmi videokõned juhendajaga, kes toob kaks korda nädalas koduõppijad Zoom keskkonnas kokku. Täiskasvanud juhendaja roll on suunata õppijaid nädalaülesannete mõtestamisel, vormistamisel ja reflekteerimisel. Selles seisnebki VÕKi imelisus – see aitab õppijal saada iseseisvamaks ja ennastjuhtivamaks. Kui kõik plaanitu õnnestub, siis usume, et meil on olemas ideaalilähedane õppekeskkond, mis ühendab koduõppe ja kaugõppe tugevused. 

Janet: Lisaks veebikeskkondades kohtumistele on ikka vajalikud ka rikastavad kohtumised perepäevadel ja õppekäikudel: kooliruumid, raamatukogud, kontserdisaalid, näitused, muuseumid, teater, kino, spordistaadionid, mänguväljakud jne. Koduõppepered saavad teha omavahel koostööd soovi korral muude õppekäikude planeerimisel, aga perepäevi korraldame meie kolmekesi koduõppijate abiga. 

Hästi. Täname intervjuu eest ja soovime teile siis teadlikku loomingut ja paindlikku koostööd!

Haridusest ja robotitest

Milline on mu nägemus koolist või haridussüsteemist, mis õppimist kõige paremini toetab? Millist rolli võiksid seal mängida robotid või ka tehnoloogia laiemalt? Millised on olnud meie kogemused tehnoloogia kasutamisest õppimisel siiani ja eriolukorras?

Minu nägemust koolist ja haridussüsteemist on mõjutanud pikaajaline töökogemus tugispetsialistina koolisüsteemis ja rehabilitatsioonisüsteemis, koduõppeosakonna loomine Tartu Luterliku Peetri koolis, kus töötan koduõppekoordinaatorina. TLPK  koduõppeosakonna kogemused tehnoloogia kasutamisest õppimisel on olnud julgustavad. Eelmisel õppeaastal piloteerisime 40 koduõppijaga veebipõhist õppeprogrammi ja sel õppeaastal täiustasime seda, lisasime programmi juhendaja, kes 2-3 korda nädalas toob koduõppijad Zoomi videokõnede kaudu kokku. Sel moel saavad koduõppijad distantsist ja võimalikust eriolukorrast hoolimata suhelda, koostööd teha. Täiskasvanud juhendaja roll on suunata õppijaid nädalaülesannete mõtestamisel, vormistamisel, anda tagasisidet ja suunata õppija enda tegevust analüüsima (täpsemalt siin). 

Koduõppevanema ja -koordinaatorina saan öelda, et  minu arvates toetab õppimist praeguses haridussüsteemis kõige paremini hästi korraldatud koduõpe. Ma ei tea hetkel kättesaadavat paremat võimalust, mis kätkeks endas piisavalt aega ja ruumi õppija motivatsiooni toetamiseks. Minu arvates on koolisüsteem suures osas vananenud vaadetega, kuigi õppekavad ja arengukavad on paberil ilusad, siis koolisüsteem on nagu vana roostes laev, mida on raske värskematesse vetesse juhtida. Väidan, et koolisüsteemis on hammasrataste vahel kolmandik õpilasi, kelle motivatsioon ei käivitu, sest nad tunnevad, et nende ettepanekuid, huvisid ei märgata VÕI tegevused on nende jaoks liiga lihtsad või keerulised VÕI tegevused on nende jaoks mõtestamata, pealesurutud, pinnapealsed.

Motivatsiooniuurijad ütlevad, et selleks on vaja kolm õppija vajadust rahuldada: kuuluvustunne, pädevustunne ja autonoomiatunne st et õppija tunneks, et ta saab ise valida, mida ja kuidas ta õpib või vähemalt on tegevus tema jaoks mõtestatud. Motivatsiooni käivitada oskav õpetaja teab, et õppimine koosneb kolmest faasist ja kui esimest faasi e häälestust, eelneva kogemuse aktiveerimist ning eesmärgistamist ei toimu, siis järgmised kaks faasi e teadmiste omandamine ja enesereflektsioon ei toimu st ÕPPIMIST EI TOIMU.

Seega, individualiseerimine on väga oluline teema motivatsiooni tõstmisest rääkides. Kas ja kuidas seda robotite/tehnoloogia abil on võimalik saavutada, ma ei oska öelda, kuid minu kogemus on näidanud, et koduõpe on kõige lihtsam ja kiirem viis pakkuda individualiseeritud õpet. Koolisüsteem eeldab teatud sorti õpilast, seal tuleb suurepäraselt toime esimene kolmandik õpilastest, kes on piisavalt intelligentsed ja piisavalt allutatavad või mõjutatavad, tahavad meeldida, on võistlushimulised. Need teismelised ja lapsed teevad alati hoolikalt ära igasugused kodused ülesanded, sooritavad veatult tasemetööd, saavad sisse mainekatele erialadele kõrgkoolidesse, sest see on lihtne JA oluline  neile ja nagu eespool kirjutasin, siis motivatsiooni käivitumiseks ei ole palju rohkem vaja. Ja kui kõik need noored oleks seejuures õnnelikud, siis on käik hästi. Aga uuringutest me ju teame, et see pole nii ja depressiivseid noori on Eestis liiga palju. Teame, et Eesti kuuendikud on Euroopas kõige kriitilisemad kooli suhtes. Piinlik on rääkida selles kontekstis kõrgetest PISA-tulemustest, kui õpilased ei taha kooli minna ja  noored õpetajad ei taha kooli tulla.

Teine kolmandik kohaneb, tuleb toime ja jääb terveks. Mind huvitab see kolmas kolmandik… nemad saavad süsteemis haiget, sest nad tunnevad, et ei sobitu, neid ei kõneta suur osa tegevustest ja süsteemi pinnapealne, kiirustav ning mürarikas keskkond on nende jaoks pärssiv. Hea meelega nad süveneks ja suhtleks, ja nad teevadki seda niipea, kui leiavad enda jaoks sobiva keskkonna, milleks võib olla koduõpe. See teeb mind väga rõõmsaks, kui nad meie koduõppeosakonna leiavad. Väike Eesti ei saa inimressursiga priisata. Kui mõni kool nimetab nende noorte  erilisust, tundlikkust ebamugavaks erivajaduseks, siis meie näeme, et see detailitundlikkus, omapäraste seoste nägemine on tulevikukontekstis väga tõenäoliselt see neuroerilisus, loomingulisus, igapidine teise vaatenurga/kastist välja mõtlemise oskus, mis neid oma nišis tööturul praegustest “edukatest” õpilastest eristab ja neile edumaa annab. Individualiseerimine ongi sellepärast oluline, et nii jääb see kolmandik ka enese jaoks väärtuslikuks ja ta ei kuku reelt maha.

“Aga mis saab siis sotsialiseerimisest?!” Eriolukorra järelkajana oleme pikemalt kirjutanud siin, kuidas ilmnes, et enamus koduõppijaid oli tugevalt häiritud eriolukorra isolatsioonist. Koduõppepered on harjunud suure osa oma päevast ja nädalast veetma suheldes teiste peredega, looduses, väga palju õppimist toimub huviringides ning väikestes gruppides koostöiselt. Lapsed pidid eriolukorra tõttu olema äkki harjumatult palju kodus ja üksi ja ekraanis. See on ka üks põhjus, miks me VÕKi sünnitasime. Üldiselt aga võib öelda, et akadeemilises osas meie koduõppija jaoks eriolukord suuri muutusi ei toonud. Umbes pooled meie koduõppijatest osalesid eelmisel aastal ülalnimetatud OÜ Viis veebipõhises õppeprogrammis, millel on mitmeid ühisjooni kaugõppega – õppijad on seega harjunud kasutama akadeemilise õppimise jaoks arvuteid ja programme, eesmärgistama oma tegevusi, analüüsima oma edasijõudmist.

Mis puutub aga robotite kaasamisse, siis … arvan, et kooli õpetaja kõrvale oleks vaja HÕTi e Hea Õpetaja Tunnustajat – robotit, kes toetaks õpetajat ja tuletaks talle meelde, mis on tema õigused ja kohustused ja ülesanded. Mis on päriselt õppimine ja mis on või mis ei ole õpetaja roll selles. HÕT aitaks õpetajal valida, millised tegevused õppimist toetavad ja milline tema käitumine õppimist toetab – tunnustaks ja annaks nõu. Näiteks, küsib robot õpetajalt, et mis eesmärgiga ta planeerib tunnikontrolli. Milleks ta kasutab saadud informatsiooni? Või siis robot tuletab meelde, kui väärtuslik on õpetaja, tunnustab teda päeva lõpus ja ka jooksvalt heade valikute eest. Näiteks, ütleb HÕT: „See oli hea valik – teha tunnikontroll avatud materjalidega ja lasta õppijatel ise oma vead leida ja parandada. Nad õppisid sellest väga palju!“VÕI: „Mulle meeldis Sinu korraldatud grupitöö – Sa ei sekkunud kordagi, olid väga kannatlik. Märkasin, kuidas õppijad ise pakkusid igale grupiliikmele sõna ja kõik panustasid ja pingutasid!“

Meil on hea sisuga riiklik õppekava, rõhud on õiges kohas: üldpädevused, lõiming, läbivad teemad, koostööoskused, suhtlemisoskused jne. Kahjuks, kui õpetaja kaldub keskenduma vaid sellele, mida tasemetöös/eksamil nõutakse, siis kõik muu ununeb, jääb paberile, ei rakendu. Hea Õpetaja Tunnustaja on õpetaja abi, kes küsib õpetajalt, miks ta midagi teeb, millist õppijat me soovime ja kas see õpetaja tegevus aitab sellele kaasa või soodustab vastupidist. Kas eesmärk on arendada kohusetunnet või vastutustunnet? Kas me tahame arendada individuaalset vaikset paberil lünkade täitmise oskust või harjumust arutleda, mõelda, olla paindlik, loominguline?

Võibolla oleks vaja robotit ka õppijale. Näiteks sellist, mis saaks olla eneseanalüüsil ja oma õpiprotsessi kavandamisel abiks. Robot saaks meelde tuletada süsteeme, struktuure, luua kava enda õpiprotsessi jälgimiseks, mõõtevahendid enda hindamiseks, reflekteerimiseks ja analüüsimiseks, hõlbustada tee leidmist erinevate asjade seostamise juurde, luua skeeme, laiendada teadmiste välja, luua endale memosüsteeme, püstitada väiteid ja saada viiteid nende käsitluste kohta ajaloos jne.

Nüüd, kui me teame tänu neuroteadusele, mis on õppimine ja millist keskkonda ja osaoskusi see eeldab, siis selle teadmisega tuleks midagi pihta hakata. Kes oskab, teeb roboteid; kes oskab, tüürib koolisüsteemi paremasse homsesse, kes oskab, teeb kvaliteetset koduõpet 🙂 Igal juhul, oleme ise see muutus hariduses, mida oleme oodanud!