Juhtimine ja järgimine – mida üks vaikne harjutus võib õpetada

Viisin hiljuti läbi kaks psühhodraama soojendusharjutust, mis esmapilgul tunduvad lihtsad ja mängulised, kuid avavad väga sügavaid kihte sellest, kuidas me inimestena suhtleme, juhime ja laseme end juhtida. Teemaks oli juhtimine ja järgimine.

Juht ja järgija

Alustasime harjutusega, kus paarides üks osaleja juhtis ja teine järgis – ilma puudutuseta. Justkui nähtamatute pulkade abil, mis ühendasid juhi ja järgija pead, randmeid ja õlgu. Juht liikus, järgija hoidis distantsi ja liikus kaasa. Mõne minuti jooksul muutus ruum vaikseks ja keskendunuks. Midagi väga huvitavat hakkas juhtuma. Mõned juhid muutusid ettevaatlikuks ja pehmeks – justkui kutsudes. Teised võtsid ruumi enesekindlamalt, isegi nõudlikumalt. Ja järgijad? Mõni läks kohe kaasa. Mõni hoidis tagasi – kas ma ikka tahan sind järgida? Kui lisasime võimaluse „haarata“ endale veel teinegi järgija, muutus dünaamika veelgi selgemaks. Järgmise ülesandega sai igaüks ise valida, kas ta on juht või järgija. See oli vaikne, aga väga kõnekas pilt sellest, kuidas grupid päriselus toimivad.
Kes julgeb proovida ja mis strateegiat ta kasutab? Kes keskendub 1-1 dünaamikale edasi? Kes ootab, et teda valitakse? Kes jääb märkamatuks? Mida ta võtab ette, et end mugavamalt tunda?

Puud ja rändurid

Teine harjutus viis meid teistsugusesse kvaliteeti. Ruumis olid puud ja rändurid. Rändurid liikusid suletud silmadega. Puud – oma „okstega“ – suunasid neid õrnalt edasi. Ilma sõnadeta. Seal oli midagi väga ilusat. Puud ei saanud juhtida jõuga. Nad pidid tajuma, kohanema, hoolima.
Rändurid pidid usaldama, loobuma kontrollist, kuulama oma keha.

Ja siis tulid rollivahetused. Vaikselt. Märkamata. Kerge puudutus, sosin või kohalolu muutus – ja rollid vahetusid. See hetk oli eriti kõnekas.
Kes tahab jääda turvalisse rolli? Kes on valmis astuma tundmatusse ja andma ära kontrolli? Kuidas keegi võtab vastutust?

Mida see mulle grupijuhina meelde tuletas

Need kaks harjutust kinnitasid mulle taas, et juhtimine ei ole ainult suunamine. See on suhe. Järgimine ei ole passiivsus. See on aktiivne valik. Inimesed vajavad turvalist ruumi, et neid rolle üldse uurida. Grupijuhina on minu roll hoida seda ruumi nii, et keegi ei jääks nähtamatuks, keegi ei peaks „võitlema“ koha eest ja igaüks saaks kogeda nii juhtimist kui järgimist.

Terapeudina näen ma nende harjutuste kaudu ka sügavamaid mustreid: kuidas me loome kontakti, kuidas me võtame või väldime vastutust, kuidas me suhestume võimu ja usaldusega.

Kutse enesearengugruppi

Kutsun sind psühhodraama enesearengugruppi tutvustavasse töötuppa. See on koht, kus sarnaste harjutuste ja protagonistitööde kaudu saab turvaliselt katsetada uusi rolle, märgata oma automaatseid mustreid ja kogeda, et muutus võib alata väga väikestest liigutustest. Info leiad siit. Kirjuta regamiseks kadi@kynnapuu.com.

Just siin peitubki psühhodraama võlu. Mängu sügavuses ja kerguses.

Kui kuulamine asendub reguleerimisega

Kirjutasin hiljutises blogipostituses “Kui vanema teekond muutub enesearengu teekonnaks“, kuidas Irja Tootsi ja minu Õpetajate Lehte artikli tagasisideks on mõned koduõppevanemad kirjutanud oma kogemusest, et koolisüsteem ei ole teinud noore õppija toetamiseks piisavalt ning nad on olnud sunnitud valima koduõppe. Artiklis väljendasime pahameelt, et juurpõhjuse parandamise st vastava kooli noomimise/ toetamise /järelvalve asemel on otsustanud HTM hoopiski panna koduõpet pakkuvale koolile lisakohustusi. Kui varem sai vanema soovil koduõppe valinud pere poole aasta jooksul vastavalt individuaalsele õppekavale koguda õpimappi ning siis tulla kokkuvõtva hindamise arenguvestlusele, siis nüüd on koduõppekoordinaatoril kohustus igakuiselt koduõppija õppetegevusi kontrollida.

Kirjutan sellest täna uuesti, sest käisin eile RaM korraldatud kohtumisel, kus olid koos koduõppekoordinaatorid ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Kohtumisel möönis ka üks ametnikest, et uus määrus tuleks üle vaadata ja korrigeerida ning edaspidi tehakse loodetavasti paremat koostööd koduõpet korraldavate koolidega. Oleme tõesti nördinud, et meie arvamusi eelnõule küsiti keset suvepuhkusi ja mingit arutelu ei järgnenud. Tundub, et meie selgitused jõudsid kohale, et ootamatult ja planeerimatult lisandunud igakuine kontrollimise kohustus tähendab rohkem aega, rohkem suhtlust, rohkem vastutust, ja seda kõike ilma lisaraha või tööaja muutuseta.

Mul kõlavad kõrvus ametniku sõnad selle kohta, et koduõpe ei peaks olema hariduses mingi prioritiseeritud valdkond ning et HEV-õppijad ei peaks suunduma koduõppesse. Olen täiesti nõus – meie põhitähelepanu peaks minema sinna, et kõigil lastel oleks koolis sedavõrd hea olla, et vanemad ei peaks koduõpet valima põhjusel, et kool ei arvesta õppija vajadustega. Vanem vastutab koduõppes õppe korraldamise ja õpitulemuste saavutamise eest, sageli ka toe leidmise ja rahastamise eest. Koolil on toevajadusega koduõppijat väga raske teenustega toetada, sest lapse rahastus on mitu korda väiksem, kuna varasem lisatugi ei liigu lapsega kaasa. Olen nõus, et HEV-õppijat peaks toetama see kool, kellel on antud selleks mitmekordne pearaha. Ometi seda pahatihti ei toimu ja selsamal põhjusel need raskustes pered meieni, st koduõppesõbralike koolideni, jõuavadki.

Mu kõrvad lausa õhetasid rõõmust, kui oma kogemustest rääkisid eilsele kohtumisele tulnud nende koolide esindajad, kes ei paku koduõpet, vaid püüavad individuaalse õppekava kaudu paindlikult õppijate vajadustega arvestada. Tõesti on rõõm tõdeda, et on juba tekkimas koole, kes oskavad adekvaatselt reageerida olukorras, kus tekib mõnel õpilasel pikemaks või lühemaks perioodiks vajadus eemalduda igapäevasest koolitööst. Nii peabki! Selliseid koole tuleks eeskujuks tuua ning ülejäänuid ametnike poolt järele valvata. Täiesti tegemata oleks võinud jääda see vanema soovil koduõpet reguleeriva määruse muudatus, sest juurpõhjus asub mujal.

Loodame, et usaldust saab taasluua ning olulistest teemadest rääkides ja koostööd tehes asjad paranevad kõigi jaoks. Meil on inimesed, kes Eestis koduõppe koordineerimise tööd iga päev teevad, on MTÜ Koduõppe Keskus ning mitmeid pikaajalise kogemusega koole – neid kogemusi oleks võimalik palju rohkem arvesse võtta enne, kui määruseid uuendatakse.

Püüan anda oma panuse, et meie eludes oleks rohkem päris dialoogi.
Mitte ainult „arvamuse küsimist“, vaid ka valmisolekut kuulata ja muuta. Soovin toetada eelkõige lapsevanemaid, et nemad omakorda suudaksid ja jaksaksid seista oma laste vajaduste eest.

Järgmine võimalus kokku saada on enesearengugruppi tutvustavas töötoas “Koos kasvamine: teadliku vanema teekond” 11.04 Tartus.



Enesearengugruppi tutvustav töötuba “Koos kasvamine: teadliku vanema teekond”

Enesearengugrupp “Koos kasvamine: teadliku vanema teekond” algab 2026.a novembris, kuid sellele eelnevad töötoad meetodiga ja tegijatega tutvumiseks.

1. tutvustav töötuba toimub 11.04 (laupäeval) kell 15-18 Tartus.

2. tutvustav töötuba toimub 23.05 (laupäeval) kell 17-20 Tartus.

Töötoa tasakaalupanus on sulle sobivalt 10-30 eurot.

Anna oma tulekust teada kirjutades kadi@kynnapuu.com.

Loe täpsemalt enesearengugrupi “Koos kasvamine: teadliku vanema teekond” kohta lingilt. Nii grupis kui töötoas kasutame psühhodraama meetodit (www.psyhhodraama.ee), millele omaselt alustab grupp kokkulepetest, teemale soojenemisest (warm-up), sellele järgneb psühhodraama lavastus või muu tegevus (action), lõpetuseks jagamine (sharing) ning mõtestamine.





Kui vanema teekond muutub enesearengu teekonnaks

Hiljuti kirjutasime koos Irjaga Õpetajate Lehte artikli, mis puudutab väga paljusid koduõppeperesid.

Ühest küljest väljendame artiklis frustratsiooni, et vanem on koduõppevanema rolli ja sellisesse olukorda surutud, sest koolisüsteem ei võta vastutust neuroerilise noore õppimist korraldada. Eriti frustreeriv on ministeeriumi hiljutine määrus, mis koduõppesõbralikele koolidele selle vastutuse ümber tahab tõsta. See ei peaks nii olema, et vanem ei taha, aga peab lapse koduõppele võtma! See ei peaks nii olema, et koduõppesõbralik kool peab igakuiselt koduõppijat hindama ja vanem igast tegevusest aru andma! Minu tutvusringkonnast on paar ema sellel teemal öelnud nii:

“Koduõpe võib olla ainus lahendus. Aga kas peab?
Olen 5 aastat koduõppel oleva lapse vanem olnud. Teadlik ja ainus valik kujundas võimaluse õppida, lapse vajadustega arvestada. /…/Teadlikkus kaasavast haridusest on igal tasandil madal. Koduõpe on midagi enamat kui haridussüsteemi puudujääkide tasandamine. Ning kaasaval haridusel on veel pikk tee minna, et see päriselt toimiks.”

“Olen töötanud koolis ja nüüd puutun pidevalt kokku erinevate koduõppelastega /…/ja ka mulle tundub, et sageli on koduõppele jäämise üheks põhjuseks see, et lapsed ei saa koolist vajalikku abi ja tuge ning lõpuks ongi vanemale ainus õlekõrs luua enda lapsele sobivad õppimistingimused ise, vajadusel palgates selleks eraõpetajaid, makstes lapse hariduse eest sadu eurosid kuus. Mitte sellleks, et last koolist eraldada, vaid selleks, et enda last aidata, et laps koolis lõplikult ei murduks, et laps ja pere jääks ellu. Ja teeb mindki veidi nõutuks, et meid, kes me niigi võtame riigi ülesande enda kanda, sest riik ei saa vajaliku abi ja toe pakkumisega hakkama, seesama riik meid ei usalda. Seesama riik arvab, et me jätame enda lapsed unarusse, kuigi tegelikult suurem osa meist annab kõik ja rohkemgi veel…”

Kuid kaugeltki mitte kõik koduõppepered ei ole valinud koduõppe põhjusel, et kool ei suuda oma kohustusi täita. Erinevatest põhjustest ja koduõppe eelistest oleme Irjaga kirjutanud aastaid tagasi Õpetajate Lehes veel ühe artikli. Näiteks, põhjuseks võib olla see, et vanem lihtsalt soovib endale ja oma lapsele sügavamat õpikogemust, paindlikkust, võimalust viia oma suhe uuele tasandile. Ka need meie esmalt mainitud artiklis mainitud koolisüsteemis pettunud neuroerilise noore vanematest mitmed võtavad ühel hetkel ise vastutuse ning saavad koduõppevanemana ise selleks muutuseks, mida nad on oodanud. See on aga tõeline eneseületamine ja enesearengu teekond– see hetk elus, kus lapse toetamine muutub millekski palju enamaks kui lihtsalt “aitan õppida” või “olen kõrval”. See on koduõppevanema teekond, mis muutub teekonnaks iseenda juurde. Psühhodraama vaatenurgast ei ole vanem lihtsalt “toetaja” rollis, vaid aktiivne osaline omaenda arenguprotsessis. Me ei õpi ainult last mõistma – me õpime iseennast kogema, väljendama ja muutma.

Tagasiside, mida olen viimasel ajal koduõppekoordinaatorina ja nõustajana kuulnud, kõlab nii:

“Ma sain aru, et ma ei pea kogu aeg lahendusi pakkuma. Piisab, kui ma olen päriselt kohal.”

“Ma arvasin, et probleem on lapses… aga tegelikult oli mul endal raske taluda seda ebakindlust.”

Kui vanem julgeb astuda sammu enda sisse, siis väheneb pinge suhtes lapsega, tekib rohkem kontakti, kasvab usaldus ja laps saab ruumi ise areneda. See ei tähenda, et vanem “teeb vähem”. See tähendab, et ta teeb teistmoodi. Ta küsib nüüd:

Mis toimub minus endas, kui ma oma last toetan? Mida ma kardan? Mida ma kontrollin? Kus ma ei lase lahti? Kus ma ise vajan tuge?

Kutse teekonnale

Sellest arusaamisest ongi sündinud minu enesearengugrupp vanematele psühhodraama meetodil: “Koos kasvamine: teadliku vanema teekond”. See ei ole koht, kus jagatakse ainult nõuandeid. See on koht, kus saab:

  • läbi mängida päris olukordi

  • katsetada uusi rolle

  • kogeda, mitte ainult mõelda

  • ja kohtuda teiste vanematega, kes on samal teekonnal.

Kui see teema sind kõnetab, siis oled oodatud.

 Loe täpsemalt siit.

Kutse enesearengugruppi “Koos kasvamine – teadliku vanema teekond”

Kas oled kunagi tundnud, et koduõpe ei ole ainult lapse õppimine…
vaid ka sinu enda sisemine teekond? Kas soovid sügavamat kontakti oma lapsega ja suuremat usaldust iseenda ja protsessi vastu?

Olen koduõppevanemana kogenud, et 9 aasta jooksul võisin samal ajal teada, et olen pühendunud, hooliv ja teadlik vanem ja ometi tuli ette hetki, kus:

  • kahtlesin, kas teen piisavalt
  • väsisin rollide vahel laveerimisest
  • tahtsin olla lapsele toeks, aga kartsin kaotada iseenda
  • igatsesin rohkem kergust ja usaldust

Tänu psühhodraamaõpingutele taipasin, et asi ei ole ainult õppemeetodites. Asi on suhtes. Asi on vanemas endas, sest suhe on täiskasvanu luua ja hoida.

Kutsun sind 6-kuulisesse enesearengugruppi

“Koos kasvamine – teadliku vanema teekond”

See on psühhodraama meetodil juhitud grupp,
kus sa ei õpi ainult kuidas õpetada,
vaid saad kogeda:

✨ kuidas olla vanemana rohkem kohal
✨ kuidas mõista oma reaktsioone ja mustreid
✨ kuidas luua sügavamat kontakti lapsega
✨ kuidas hoida ennast selles protsessis

Info, kuidas me töötame ja mis on põhiteemad, leiad lingilt.

Iga kohtumine on kogemuslik ja turvaline. Kohtumistel võid leida vastuseid järgmistele küsimustele:

Kes ma olen vanemana? Mis mind tegelikult juhib? Kuidas hoida ennast ja suhet? Kuidas õppimine saab olla elus? Milline vanem ma tahan olla?

Kellele see grupp sobib?

Sulle, kui sa:

✔️ oled teadlik ja reflekteeriv vanem
✔️ oled valmis vaatama ausalt enda sisse
✔️ tunned, et tahad kasvada koos oma lapsega, mitte ainult teda suunata

📅 Praktiline info

  • November 2026 – aprill 2027
  • 2× kuus (õhtuti nt 17.00–20.00, lepime koos kokku sobiva aja ja koha)
  • Väike kinnine grupp: 8–10 osalejat
  • Hind 60€ / kuu (Soodustus VÕK-programmis osalejale: 45€ / kuu)

Kui tunned, et soovid rohkem selgust ja rahu oma rollis, ja kogemust, et sa ei ole oma teekonnal üksi, siis kirjuta mulle ja anna enda kohta veidi infot:

  • Kirjelda lühidalt oma pere ja koduõppe olukorda. Mis on sinu jaoks hetkel suurim väljakutse vanemana või koduõppe teekonnal?
  • Mis sind selle grupi juures kõnetab? Miks soovid liituda?
  • See grupp sisaldab eneserefleksiooni ja kogemuslikke harjutusi.
    Kui valmis sa oled enda sisse vaatama ja oma mustritega tegelema?
    Kuidas tunned end grupis oma kogemusi jagades?
  • Kas oled valmis osalema kogu programmi vältel (november–aprill)?
  • Kas on midagi, mida soovid, et ma teaksin sinu kohta enne grupi algust?

    Saadan sulle vastuse 2–3 päeva jooksul.

    Vägeva kohtumiseni!

    Kadi

    “Veebipõhine õppimisoskuste arendamise mentorprogramm koduõppeperele” (VÕK-programmi uus sisu ja vorm)

    Täiendasime meie septembrist maini kestvat 9-kuulist VÕK-programmi, mis juba aastast 2020 toetab teadlikku vanemat, kes soovib vastutada koduõppija õppimisoskuste kujunemise eest. Programm toimub täienduskoolituse õppekava „Enesejuhitud õppimise ja õppimisoskuste toetamine“ alusel (vt lingil õppekava, koolitaja info, õppekorralduse alused ja kvaliteedi tagamise kord). Alates aprillist 2026 saab koolituskulud esitada ka tuludeklaratsioonis.

    Sellest, mida VÕK-programm sisaldab, saad lugeda siit.

    Siiani oleme teinud koostööd vaid TLPK koduõppesuunaga, kuid järgmiste tingimuste täitmise puhul me ei välista koostööd ka teiste koolidega:

    • VÕK-programmiga kursis oleva koordinaatori palkamine;

    • VÕK-programmis osalevale koduõppijale Opiq konto võimaldamine;

    • 3.kooliastme aineõpetajate kaasamine 3.kooliastme koduõppija hindamisse;

    • koduõppija individuaalse õppekava koostamine koostöös perega arvestades VÕK programmi tegevusi (programmist saab kaasa ind.õppekava lisana töökava, kus on loetelu hindamisperioodi õpieesmärkidest ja õppetegevustest).
    Juba 2020.a sündinud VÕK – veebipõhine õppeprogramm koduõppijale on kasvanud ja arenenud. Esialgu koosnes see vaid veebipõhiste keskkondade Opiq ja Seesaw keskkonnas olevate ülesannetest ja 2 korda nädalas toimuvatest veebitundidest. 2025/26.õa täiendasime seda vanematele suunatud koolitusega, sest just koduõppevanem on see, kes loob õpikeskkonna koduõppija jaoks. Uuendatud VÕK-programmi nimetus on “Veebipõhine õppimisoskuste arendamise mentorprogramm koduõppeperele” ja selle eesmärk on läbi vanemakoolituse ning mentorluse toetada koduõppija õppimis-ja koostööskuste arenemist. VÕK võimaldab koduõppijail ja koduõppevanemail distantsist hoolimata suhelda ja koostööd teha. Kasutame nii otsekontaktiga veebikohtumisi kord nädalas, kus õpilased arutavad, mida nad nädala jooksul õppisid programmis antud ülesannetest nädalateema kohta. Vanemate toetamiseks on videoloengud, veebiseminarid ning koolituspäevad.

    Koduõppevanemale, kes mõistab, et see teekond on enesearenguga seotud, pakume võimalust osaleda teadliku vanema enesearengugrupis “Koos kasvamine: teadliku vanema teekond”. Tegemist on psühhodraama meetodil toimuva enesearengugrupiga, kes kohtub kinnise grupina (8–10 inimest) novembrist aprillini 2 korda kuus (kl 17-20) tööpäeva õhtuti.

    Sellest, mida enesearengugrupis osalemine täpsemalt tähendab, saad lugeda siit.

    Küsi julgelt lisainfot, saada kiri!

    Kuidas tiimi-tarkust kasvatada?

    Hiljuti lõppes meie noorte tiimijuhtidega kümnenädalane tiimiprojekti periood. Võtsime selle kokku Patrick Lencioni raamatu „Viis põhjust, miks meeskonnad ei toimi“ abil.

    Lingil saad kuulata nendest põhjustest põgusat kokkuvõtet.

    Noored märkasid midagi huvitavat.

    Tiimis, kus kõik olid justkui kogu aeg ühel meelel, ei sündinud ka eriti häid ideid. Arutelud jäid pinnapealseks ja takistusi ei võetud päriselt ette. Sõpradega nalja tegemine tundus lihtsam kui keerulist küsimust ühiselt „kahvli otsa võtta“ ja seda mitmest vaatenurgast uurida.

    See meenutas mulle täna hommikul üht mõtet, mis jäi silma Kaido Pajumaa FB-lehel Motivaator:

    „Tugev meeskond ei tähenda seda, et inimesed on alati nõus. Vastupidi – tugevates meeskondades tekivad arutelud, kus erinevad vaated saavad korraks ka kokku põrgata. Mitte selleks, et keegi võidaks, vaid selleks, et otsus muutuks targemaks.“

    Aga kuidas sellise tarkuseni jõuda?

    Lencioni järgi algab see usaldusest.
    Brené Brown kirjeldab seda väga tabavalt oma „purgi täitmise“ metafooriga – usaldus tekib väikeste tegude kaudu, mis aja jooksul kogunevad.

    Ja just nende oskuste õppimiseks on olemas väga praktiline ja kogemuslik tee.

    ✨ Psühhodraama rakendaja väljaõpe (aprill 2026 – oktoober 2027)

    See väljaõpe on mõeldud inimestele, kes soovivad:
    • paremini mõista gruppe ja suhteid
    • kasvatada usaldust ja koostööd meeskondades
    • kasutada oma töös rohkem spontaansust ja loovust
    • õppida psühhodraama praktilisi meetodeid

    Väljaõpe sisaldab
    • 10 õppesessiooni
    • 2 suvekoolinädalat
    • palju kogemuslikku õppimist ja enesearengut

    Õppetöö ajad
    • neljapäeviti 18.00–21.00
    • reedeti 10.00–18.00
    • laupäeviti 10.00–14.00

    Hind: 147 € kuus (18 kuud)

    Toimumiskoht: Tartu ja vahel Tallinn + suvekool maal (ööbimisega)

    📅 Registreerimine kuni 15.03.2026

    Lisainfo ja registreerimine:
    https://www.psyhhodraama.ee/koolituskalender/valjaopped/18grupp

    Kui tunned, et tahad õppida kuidas luua gruppe, kus sünnib päris koostöö ja päris muutus, siis oled väga oodatud.

    Ole ise see muutus, mida oled oodanud.

    Neuroerisused koduõppes

    Siia klikkides leiad TLPK koduõppevanemate vestlusringi blogi detsembrikuise videoesitluse teemal “ATH ja muud neuroerisused koduõppes”. Samal ja muudel koduõppe teemadel vestleme perepäeval 11.04.2026 Heade Mõtete Linnas Tartus TLPK perepäeval.

    Selgituseks ja sissejuhatuseks neile, kes vanema soovil koduõppega vähem tuttavad on: koduõpe võib olla lapsele suurepärane võimalus õppida enda tempos, turvalises keskkonnas ja sellisel viisil, mis toetab tema arengut kõige paremini ja lingil saad lugeda teema kohta HTM korraldatud uuringust.

    Kuigi enamus peresid valib vanema soovil koduõppe õppimisfilosoofia või pereolukorra nt reisimise tõttu, siis vahel tõstatub koduõppe teema just siis, kui lapsel on eripärad, mis vajaks tavaklassis lisatuge — näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), ülitundlikkus või mõni muu neuroerisus. Sel puhul on keerulisematel juhtudel võimalik taotleda ka tervislikel põhjustel koduõpet. Kui koolist vanemad ei ole piisavalt tuge saanud ja õpiraskused süvenevad või tekkib kiusamise tõttu juba oht noore vaimsele tervisele, siis on mõned vanemad pöördunud vanema soovil koduõppe vormi poole.

    See ei ole lihtne valik ja on vahel kujunenud väga väljakutseterohkeks teekonnaks. Samas oleme TLPK koduõppeosakonnas kogenud ka mõnd edulugu, mis tõestab, et vanema soovil koduõpe on Eestis paindlik ja võimalusterohke õppevorm, mis võib olla lapsele väga toetav lahendus — eeldusel, et see on korraldatud läbimõeldult ja koostöös koduõpet korraldava kooliga. Kui kooli koduõppekoordinaator ja tugispetsialist, tugispetsialistid rehabilitatsioonisüsteemist või erasektorist ja pere teevad koostööd, on võimalik kujundada lapsele selline õpitee, kus rõhk on võrdselt õpitulemustel ja ka heaolul, motivatsioonil ja enesekindlusel — nii, et õppimine oleks turvaline, jõukohane ja päriselt edasiviiv.

    Vanema soovil koduõpe võib neuroeripärasele lapsele pakkuda paindlikkust ja võimalust õppida keskkonnas, kus koormus ja stiimulid on paremini juhitavad. Selline õppimisviis võib vähendada ärevust, parandada keskendumist ja lubada lapsel areneda tempoga, mis on talle jõukohane. Kodus on lihtsam kohandada õpikeskkonda — lühikesed õpisessioonid, pausid, alternatiivsed õpivõtted, liikumine, visuaalne tugi — kõik see loob ruumi, kus lapsel on suurem eduelamuse võimalus.

    Samas on oluline märgata ka riske. Meie TLPK koduõppeosakonnas püüame leida ressursse vanemate toetamiseks, kuid peame endale aru andma, et vanema soovil koduõppel ei ole tervislikel põhjustel antud ametlikku tuge ega kohustust koolil õppimist eritingimustel kohandada. See tähendab, et kogu õppimise korraldus, struktuur, motivatsiooni hoidmine ja eripäradele vastav kohandamine jääb pere kanda. Kui vanem on ise ülekoormatud, teadmiste või energia puudujäägis, võivad lapse oskused ja sotsiaalsed kogemused kiiresti ebaühtlaseks muutuda. Samuti võib kaduda võimalus saada spetsialisti tuge või järjepidevat tagasisidet, mida neuroeripärane laps sageli vajab.



    Koduõpe ei ole ei privileeg ega hädapääs — see on üks hariduslikest võimalustest. Ning õigete kokkulepete ja mõtestatud juhendamisega võib see olla väga edukas, rõõmu ja arengut toetav lahendus. Mitte iga kord ei ole see parim ja kindlasti pole see lihtsaim lahendus, aga võib olla kõnetab ka sind see mõte: “Ole ise see muutus hariduses, mida oled oodanud!”


    Lugemisseikluse advendikalender

    Lugemisseikluse tööraamatu tegevustes saab õppida tähti, harjutada lugemist ja kirjutamist, teha etendust, laulda, mängida lauamänge, joonistada ja jutustada lugemisseikluse lugusid. Tegevuste käigus loote koos lapsega Lugemisseikluse tööraamatu, kus on tema kleebitud tekstid, joonistused ja raamatu lõpus ka tekstidega seotud lapse meisterdatud tähed, lauamängud ja üllatused.

    Nüüd on Lugemisseikluse tööraamat end maskeerinud advendikalendriks — see koosneb 24 ülesandest – igal päeval ootab lugemisseiklejat 1 ülesanne. Ülesandeid saab teha muidugi endiselt kiiremini või aeglasemalt ja igal aastaajal 🙂

    Vaata videot juhistega siit.

    Sel aastal saad suhkruvaba seiklusliku ja arendava advendikalendri tellida siit lingilt.

    Lugemisseikluses on kokku 8 lugu – iga loo kohta on 3 liiki  ülesandeid: a)  etenduse teksti lugemine või kuulamine, b) tähtede meisterdamine ja c) joonistamine ja jutustamine, vestlemine.

    Esimene ülesanne sisaldab lugemistekste mitmele raskusastmele – “jutustaja” tekst on jõukohane keskmisele 1.klassi lõpetanule, “lapse” tekst on veel lihtsam ja suuremas šriftis. Kõige lihtsamad tekstid on kahel kõrvaltegelasel — need tekstid on suurtes trükitähtedes.

    Igas seikluse loos saab leida 4 tähte — kokku saab 32 tähte st terve tähestiku. Igas seikluses leitud 4 tähte saab kaunistada just selle loo teemale vastavalt: sädelevad või tavalised kivid, männiokkad, punutud nöör, seemned, taimed, mesilasvaha ja vatt.

    Lugemisseikluse tööraamatu nummerdamata lehed tuleb võtta raamatust välja ja asetada raamatu lõppu. Nendes tegevustes saab meisterdada ja mängida lauamänge — täringumäng ja memoriin, laulda video järgi tähestikulaulu, teha kingitusi sõpradele.

    Koduõppe sügispäev 2025

    8.11.25 oli järjekordne võimalus kohtuda koduõppijatel üle-eestilisel koduõppe sügispäeval TLPK kaunis koolimajas heade mõtete linnas – Tartus.

    Päev algas Tähetornis, kus said TLPK koduõppijad osaleda Päikesesüsteemi õppekäigul.

    Seejärel kogunesime TLPK Küütri tn kaunisse majja ja katsime snäkilaua. Peagi algasid töötoad, mida oli samaaegselt kolm. Huvitav oli kuulata Liisi Pae vestlusringis tema magistritööst “Koduõppijate koostöised probleemilahendusoskused” ja vanematel oli huvi vahetada mõtteid koostööst koduõppes veel ka snäkipausil.

    Samal ajal olid nooremad koduõppijad hõivatud Tartu Loodusmaja korraldatud töötoaga “Metsloomade tegevusjäljed” – oli sabu, sarvi ja karvu võimalik uurida iga nurga alt.

    Vanemad koduõppijad said aga Eva Ingerpuu-Rümmeli juhendamisel meisterdada laternaid, sest esmaspäeval on traditsiooniline TLPK laternarongkäik.

    Samal ajal kogunesid pea kõik Eesti koduõppekoordinaatorid nii ruumis kui Zoomis kokku, et teineteise rõõme ja muresid jagada:

    Kõige huvitavam oli seekord loovtööde kogemusring III kooliastme õpilastele (ruumis ja veebis), kus 8 koduõppijat esitlesid oma loovtöö tegemise protsessi, et julgustada nooremaid koduõppijaid. Kõik loovtööd ja nende esitlejad olid väga inspireerivad!

    Nooremad koduõppijad said seejärel kas saalis mängida liikumismänge või tulla uurima TLPK huvikoolis esmaspäeviti kl 12.40 toimuva Lugemisseikluse huviringi kohta. Töötoas toimunu kohta saad pilte ja videoid lingile vajutades, alloleval fotol on lillehaldja võlutud 4 tähte.

    Suur tänu TLPK ja MTÜ Eesti Koduõppe Keskuse korraldustiimile ja osalejatele. Kohtumiseni kevadisel avatud uste päeval TLPK koduõppes — 11.04.2026.

    Tänu koduõppeperedele, et olete ise see muutus hariduses, mida olete oodanud!