Sooritusärevusest

Nii tugispetsialistina kui ka koduõppe juhendajana olen märganud mitmete õpilaste puhul, et nad on äärmiselt tundlikud õpetamise suhtes 😀 ja…jah, tundud ära ka iseenda õppijana teismeeas… Mida rohkem püüab õpetaja juhendada, aidata, õpetada, küsida, seda rohkem tõmbub endasse ja läheb õpilane trotslikuks. Olen saanud häid tulemusi sel juhul õpetaja rolli ümberhindamisega st olles mitte juhendaja-õpetaja vaid mentor. See tähendab peamiselt seda, et ma ei  kasuta kiitust ega karistust, ei piirdu ka pelgalt lihtsamate ülesannete andmisega (kui õpilane seda otseselt ei vaja). Sooritusärevusega õpilasel võib olla võimekus teha keerulisi ülesandeid, kuid selles situatsioonis, kus nad on kas grupis või individuaalõppes nö luubi all, ei suuda ta mõelda. Võib olla on ta vahel suuteline keskpäraseks soorituseks, kuid see tegelikkuses ei ole parem variant, sest siis me rahuldume sellega ning ei saagi teada, mis on tema tõeline potentsiaal või kuidas teda selle avamiseks toetada.

Traditsioonilisest õpetamisstiilist erinevalt mentorlussuhtes õppimine sobib sooritusärevusega õpilasele, sest täiskasvanu kui kogenum mentor juhendab koostegevuses ja õpetab pigem läbi oma eeskuju, võttes sel moel ära ärevuse õpilasel näidata, milleks kõigeks ta on suuteline. Sellisel puhul on õpilane ja täiskasvanu justkui kaasõppijad, kes jagavad sama kogemust, õpivad koostegutsedes ilma hirmuta saada hinnatud. Selline kJUH KODUOPEoostöövorm loob turvalise suhte õpilase ja täiskasvanu vahel ning teeb õppimise meeldivaks.

Kirjeldatud koostöövormi kasutame TLKP juhendatud koduõppe veebiõppe kursustel. Koduõppe laste puhul ei ole erakordne, et lapsel on eelnev trauma st laps on kaotanud õpihuvi või laps ei tunne end alguses mugavalt õpetajaga suhtlemisel. Sel juhul oleme võtnud esialgu suunaks lähtuda lapse huvist ja tema juhitud tegevustega liitudes suhet luua. Õpilane tunneb end täiskasvanut juhtides kompetentsena ning näeb jagatud õppimises väärtust. Seetõttu on ta üsna pea valmis tasapisi täiskasvanud mentori pakutuga kaasa tulema.

Sooritusärvusest vt ka https://nuputaja.ee/oppevahendite-tutvustus/595-mina-enam-kooli-ei-laehe

 

Kolmnurgast suurem

Vaatasin täna öösel kaht ilusat pilti ja otsustasin, et enne magama ei jää, kuni aru saan, miks on vaja ilus kolmnurk nii keeruliseks ajada. Aga näe, igal asjal oma mõte sees.

Kolmefaasilise õppimise mudeliga on loodetavasti kõik õpetajad tuttavad, ilus lihtne kolmnurk, mida silmas pidada igas tunnis ja ka pikemas perspektiivis nt trimestris; nädalaks õppetööd planeerides.

Screen Shot 2019-07-31 at 09.59.09Aga uusima Winne ja Hadwin’s mudeli järgi on ennastjuhtiv õppimine neljafaasiline: (a) ülesande defineerimine: õppija loob endale arusaamise võetud ülesandest; (b) eesmärgi seadmine ja planeerimine, kuidas selleni jõuda; (c)õppimise võtete ja strateegiate kasutamine eesmärgini jõudmiseks; (d)õpitu omandamine st pikaajaliste muutuste omaksvõtmine oma motivatsioonis, uskumustes.

Screen Shot 2019-07-31 at 09.55.12

Selles mudelis lisandusid ülesanded, mida on hea meeles pidada COPES akrünüüümiga: (a) Conditions: tingimused nt aeg, mis on ülesande sooritamiseks antud; (b) Operations: õppimisvõtted ja strateegiad, mida õppija kasutab (vt ka SMART -Searching, Monitoring, Assembling, Rehearsing and Translating)ülesande lahendamiseks; (c) Products: saadud uus teadmine; (d) Evaluations: kas enesele tagasisisde või väline;  (e) Standards: hindamiskriteerimuid, millele tulemus peaks vastama.

Olulisim õppimisel on hindamiskriteeriumide ja standardite jälgimine eesmärkide seadmisel – mudel kirjeldab , kuidas õppija pidevalt jälgib oma tegevuste vastavaust standardile ja kasutab vastavaid võtteid ülesande lahendamiseks. Mudelis puudub emotsiooni ja motivatsiooni mõiste, kuid  Winne ja Hadwin siiski nõustuvad, et ennastjuhtiv õppimine on motivatsiooniregulatsiooni teooriatega seotud, millest olen siin kunagi pikalt ka kirjutanud.

 

Koduõppe korraldus

Tartu Luterlik Peetri Kool  (TLPK) alustas koduõppe suunaga 2017.a sügisel. 2017.a kevadel otsisin oma tütre jaoks kooli, kus ta saaks olla nimekirjas koduõppe õpilasena. Olin juba selleks hetkeks aastaid koduõppeteemadel end harinud ja teadsin, et enamus õpilasi on Rakvere Waldorfkooli nimekirjas ja selline plaan oli ka meie perel alguses, kuigi tavaõppekavaga olen rohkem kursis kui waldorfõppekavaga. Mu tütar arvas, et talle meeldiks mõnes Tartu koolis nimekirjas olla, et ta saaks keeletundidest, kooliüritustest ja huviringidest osa võtta. See mõte meeldis mulle ja kuna olen koolisüsteemis olnud tugispetsialistina 14 aastat, siis tundsin end piisavalt julgena, et võtta enda peale vajadusel koduõppe koordineerimise töö. TLPK võttis minu ideest kohe kinni ja on olnud igati toetav koduõppe suuna arendamise osas.  2019.a sügisest on avatud meil koduõppesuund ka 3. kooliastme õpilastele. Kõige suurem rõõm on selle üle, et mind on nüüd kaks, töörõõme ja -muresid saan jagada TLPK koduõppe koordinaatori Irja Tootsiga. Koos oleme välja töötanud uueks õppeaastaks teenuse “koduõpe koordinaatori juhendamisel”, mis on tasuline teenus ja selle kohta vt info allpool. Esmalt sellest, mis jääb nii nagu on olnud:

Koduõpe lapsevanema läbiviimisel (sõltumata pere elukohast, tasuta)

TLPKs saab valida kahe võimaluse vahel:

  • Koduõpe koordinaatori juhendamisel (54,- kuus). Selle kohta vt info allpool.
  • Koduõpe vanema läbiviimisel (tasuta). Seda soovitame lapsevanemale, kellel on varasem kogemus, kindlad eesmärgid ja piisavalt igapäevast ajaressurssi. A-variandi puhul koostab pere kooli õppekava alusel õppijale individuaalse õppekava, korraldab koduse õppetöö, jälgib õpitulemuste saavutamist ning kord poolaastas osaleb arenguvestlusel koduõppekoordinaatoriga. Pere saab õpetajavaate Opiq veebikeskkonnas kõigile vajalikele veebitööraamatutele ja seab sisse õpimapi, mille alusel toimub arenguvestlus. Õpimapp võib sisaldada näiteks:
    • poolaastaks seatud eesmärke ja hinnanguid nende saavutamisele (erinevate tegevuste loetelu ja/või kokkuvõtted);
    • õppija enesehinnanguid, st kui hästi tema arvates eemärgid said täidetud, mida ta peaks järgmisel poolaastal harjutama jmt;
    • lapsevanemate ja õppija kommentaaridega näidistöid;
    • fotosid ja videosid kunstitöödest, õppekäikudest, praktilistest töödest;
    • ja kõike muud, mida pere soovib jagada.

TLPK aktsepteerib koduõppepere õigust  vastutada lapse hariduse eest ja sekkub õppe korraldusse ainult vajadusel. Kord poolaastas toimuval arenguvestlusel hindab koordinaator vestluse ja vaatluse vormis õpilase liikumist kooliastmes nõutud õpitulemuste suunas ning individuaalse õppekava järgimist.  Soovi korral saab pere õppetulemuste hindamiseks kodus kasutada õpikute juurde kuuluvaid kontrolltööde kogumikke või  e- keskondades olevat teste; samuti on võimalik soovi korral tulla klassiga koos tegema riiklikke tasemetöid. Pakume õppematerjaliks õpetajavaadet kaasaegses õppekeskkonnas Opiq.ee, kus on õpikud koos tööraamatu ülesannetega. Teeme koostööd ka teiste e-õppekeskkondadega nt Nutisport.ee. Soovitame õppemeetodeid varieerida ja kohandada lapse õpistiiliga. Näiteks on hea õppetööks kasutada õppekäike, dokumentaalfilme, ilukirjandust, praktilisi ülesandeid jms.  Arvestatame õpitegevusena huviringides, trennides, muusikakoolis osalemise, muuseumis või aineolümpiaadidel käigud. Mõistame perede soovi olla paindlik õppetöö planeerimisel ja aktsepteerime näiteks perioodiõpet.

TLPK õppekava on sarnane riikliku õppekavaga, mistõttu on perel individuaalse õppekava (IÕK) koostamisel lihtne toetuda riikliku õppekava üldpädevuste ja ainevaldkondade kavadele ja oodatavatele õpitulemustele (vt juhiseid innove.oppekava; kooli koduleht). Näeme IÕK koostamises võimalust kaasata õppija õppimisprotsessi. Kui õppija on teadlik oma tegevuse eesmärgist ja saab oma saavutusi ise hinnata, siis on ta sisemiselt motiveeritud õppetööks. Seega eeldame, et pere koostatud IÕK on olema lapsele arusaadavas sõnastuses, lihtsasti kasutatav dokument. IÕK vorm on ühisdokument kooli e-keskkonnas, mis koosneb üldosast ning õppeperioodi ainekavadest. Üldosasse teeme arenguvestluse ja pere märkmete põhjal sissekandeid selle kohta, milliseid muutuseid on õppija motivatsioonis, õppimises, käitumises. IÕK ainekavasid esitavad vanemad ja õppija kokkulepitud õppeperioodi jooksul digifailina. 

Hindamist käsitleme kui loomulikku  osa õpiprotsessist, see on seotud individuaalse õppekavaga. Õppeperioodi alguses pere seab eesmärke vastavalt kooliastme oodatavatele õppetulemustele.  Õppeperioodi lõpus saab õppija ja pere anda hinnagu õpitulemustele ja seada vastavalt kas uued eesmärgid või jätkata eelmiste eesmärkide täitmist. TLKP poolt fikseeritakse kokkuvõtlik hindamine e-päevikus kooliastme lõpus sõnalise hinnanguna. Hindamise eesmärk on anda tagasisidet õppeedukusele riikliku õppekava õpitulemustest lähtuvalt. Vajadusel nõustame, millise abiga omandamata jäänud baasoskused omandada.

Koduõpe koordinaatori juhendamisel (sõltumata pere elukohast)

TLPKs saab valida kahe võimaluse vahel:

  • Koduõpe vanema läbiviimisel (tasuta). Selle kohta vt info ülal.
  • Koduõpe koordinaatori juhendamisel (54,- kuus). Seda soovitame lapsevanemale, kellel puuduvad varasem kogemus, kindlad eesmärgid ja igapäevane ajaressurss. B-variandi puhul koostab koduõppekoordinaator kooli õppekava alusel õppijale individuaalse õppekava, korraldab veebipõhise õppetöö ning jälgib õpitulemuste saavutamist. Kord poolaastas osaleb pere arenguvestlusel, mille jooksul: 
    • koordinaator teeb kokkuvõtte seatud eesmärkidest ja nende saavutamisest;
    • õppija annab hinnanguid sellele, kui hästi tema arvates õpe toimis, mil määral eemärgid said täidetud, mida ta peaks järgmisel poolaastal harjutama jmt;
    • planeeritakse õppekorraldus järgnevaks perioodiks.

Juhendatud koduõppe kuutasu on 10% riiklikust töötasu miinimummäärast, tasutakse poolaasta kaupa.

Juhendatud koduõpe on parim lahendus lapsevanemale, kes küll tahaks, et tema laps oleks koduõppel, kuid kellel endal pole piisavalt teadmisi, oskusi, kindlust ja/või aega, et oma lapsele igapäevast õpet korraldada. Teenuse ühikuks on poolaasta, st tasutakse ühe poolaasta peale ette ning joon tõmmatakse alla arenguvestlusel. Poolaastate vahel on võimalik liikuda tasuta ja tasulise variandi vahel. Koduõpe koordinaatori juhendamisel tähendab seda, et:

  • pärast esmast vestlust perega koostab koordinaator õppijale individuaalse õppekava (IÕK) ning tööplaani õppeaastaks ja poolaastaks vastavalt õppija huvialadele ja tugevustele;
  • koordinaator jälgib õppe ülesehitamisel riikliku õppekava nõudeid ning õpitegevuste kavandamisel arvestab võimalikult palju õppija eripärade, huvialade, õpiviiside ja pere vajadustega;
  • jooksev õpe on korraldatud nädalate kaupa: veebikeskkonna Seesaw vahendusel annab koordinaator õppijale valiku ülesandeid ning valiku viisidest, kuidas õppija antud õpitegevust sooritada soovib; 
  • koordinaator vastutab selle eest, et:
      • õppetegevus vastaks riikliku õppekava nõuetele;
      • õpimapp oleks arenguvestluse ajaks lapsevanemale kättesaadav (õpimapp sisaldab Seesaw keskkonnas tekkinud portfooliot ning kokkuvõtet IÕKs ja tööplaanides seatud eesmärkide saavutamisest; arenguvestluse ajal lisanduvad õppija ja pere hinnanguid seatud eesmärkide saavutamisele);
      • arenguvestlus perega toimub kord poolaastas.
  • lapsevanem vastutab selle eest, et:
      • õppijale on eraldatud õppimiseks ettenähtud aeg, koht ja vahendid (netiühendusega laua-, süle- või tahvelarvuti);
      • õppija saab eakohast tuge oma tööde kavandamisel ja vajalike materjalide hankimisel;
      • koordinaator on aegsasti teavitatud reisidest, üritustest, laagritest ja muust sellisest, et neid operatiivselt õppetegevustesse lülitada ja seeläbi õppija motivatsiooni ja kaasatust suurendada.
      • pere osaleb arenguvestlusel vähemalt 2 korda õppeaasta jooksul

Arenguvestlus – mis see on?
Arenguvestlus on õppija, lapsevanema ja koordinaatori vahelise koostöö üks vorm, mis toimub ettevalmistatult ning mille jooksul saavad kõik osapooled tagasisidet õppija huvidest, õpitulemustest (mh akadeemiline tase, võimekus, tööoskused, motiveeritus) ja neid mõjutavatest asjaoludest.

Arenguvestluse eesmärk on õppija motiveerituse ja eneseanalüüsi oskuse toetamine, vastastikune infovahetus ja diskussioon. Aktiivne roll on õpilasel, kes tutvustab oma tööd (A-koduõppepere puhul pigem koordinaatorile, B-pere puhul pigem vanematele), analüüsib ennast ja oma tegevust ning annab hinnangu oma saavutustele ja valikutele. Koordinaator annab omapoolse ülevaate IÕKs püstitatud eesmärkidest ja nende saavutamisest ning teeb ettepanekuid õppetöö edasiseks korraldamiseks. Lapsevanem annab tagasisidet õppetegevusele oma vaatevinklist, teeb omapoolseid ettepanekuid ning saab vajadusel nõuandeid ja soovitusi.

Arenguvestlus toimub poolaasta lõpus, üldjuhul silmast silma Tartu linnas, erijuhtudel on võimalikud erikokkulepped.

 

Tugispetsialisti teenused

  • Vaba aja olemasolul TLPK tugispetsialistide nõustamine;
  • OÜ Viis tugispetsialisti konsultatsioon: lisaarenguvestlused ja vajaduste kaardistamine õpiraskuste puhul vastavalt vajadusele õppeaasta vältel (tasuline teenus, B-peredele tasuta);
  • OÜ Viis tugispetsialisti teenus: logopeedi, eripedagoogi või muu spetsialisti regulaarne töö koduõppijaga (tasuline teenus).

 

Abi lapsevanemate algatatud ühekordsete pikemaajaliste või mitmekordsete koosõppeürituste korraldamisel

Meie kooli koduõppijad koos vanemaga on alati oodatud osalema kooli huviringides ja üritustel soovi korral. Erikokkulepete puhul pakume kooli poolt võimalust koduõppe lastel osaleda üksikutes ainetundides, näiteks keeleõppes. 
Koduõpe on väga hea võimalus lapse sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Kõige lihtsam viis laste omavahelise suhtluse võimaldamiseks on lähestikku elavatel koduõppeperedel ise kohtumisi ja ühiseid õppekäike korraldada. Lapsevanemate algatatud ühekordsed koostöised tegevused võivad olla nt koosõppimine, õppekäigud, teatri- ja kinokülastused jmt koos lähipiirkonna lastega. Lapsevanemate algatatud mitmekordsed või pikemaajalised koostöised tegevused võivad olla nt lapsevanemate huvialadest või ametist inspireeritud töötoad, õppeteemad, õppekäiguseeriad, õpipoisikohad. Vajadusel aitab koordinaator viia infot teiste võimalike huvilisteni.

 

Koduõppeperedel võib olla otstarbekas vahel lapsevanematepoolne jagatud õpetamine: lapsevanemate tugevustest ja/või erialadest lähtuv õpetamiskoormuse jagamine (“sina minu lapsele eesti keelt koos oma lapsega, mina sinu lapsele füüsikat koos oma lapsega”). Vajadusel aitab koordinaator huvilised kokku viia.

Juhendatud koosõppepäevade korraldamine koduõppijatele

TLPK koduõppijatele korraldame igakuiseid juhendatud projektõppepäevi: iga kuu II pühapäeval toimub eesmärgistatud õppepäev Tartus või selle lähiümbruses (osalustasuga,  juhendatud koduõppe lapsed tasuta).

Kokkuhoidev ja toetav kogukond

TLPK koduõppe pered saavad osa meie toetavast kogukonnast, kes loob ühiselt endile ja lastele suhtlus-ning õpikeskkonda. Selleks pakume erinevaid kohtumisvõimalusi nt 

  • MTÜ Eesti Koduõppe Keskusega koostöös korraldame Tartus igal sügisel Eesti koduõppeperedele sügispäeva, et vahetada kogemusi ja saada tuttavaks. 
  • Juhendatud vestlusring lapsevanematele: iga kuu II nädalavahetusel kohtumised lapsevanematele (osalemine võimalik L õhtul ja/või P ennelõunal, osalustasuga, juhendatud koduõppe pered tasuta);
  • PS Lõuna-Eesti perede kohtumiste planeerimine toimub Facebook kinnises grupis nimega „Koduõppurite kohtumised Tartus”,
  • avatud grupp nimega “Koduõpe” sobib samuti tutvuste sõlmimiseks).
  • Suuremate ürituste infot soovitame jälgida https://koduoppekeskus.wordpress.com blogis: üle Eesti tulevad koduõppepered kokku neli korda aastas, et vahetada kogemusi ja saada tuttavaks.

  • TLPK koduõppijate suletud Facebook suhtlusgrupp;

  • TLPK koduõppijate meililist.

OLE ISE SEE MUUTUS, MIDA SOOVID HARIDUSES NÄHA!

Kirjuta mulle, läheme koos rõõmsalt läbi raskuste tähtede poole, eks 🙂

Kadi

koduope@luterlik.edu.ee

Ants Kuuling

Ants Kuuling on minu hellitusnimi. Sain selle peale üht kirglikku vestlusringi haridusteemadel. Kohe räägin, miks.

Olen alates 1999.a intensiivselt tegelenud haridusmaastiku uurimisega. Suur huvi õppimise vastu viis mind Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonda, mille lõpetasin logopeedia harus 2004.a. Siis jätkasin loomulikult oma haridusteed lasteaias ja koolis (eripedagoogina ja logopeedina) ja ei saanud enne pidama kui 2018.a. Minu huvid koolituse e ilma koolita õppimise vastu olid kasvanud sedavõrd, et minust sai koduõppe koordinaator ning õpetaja oma ja veel mitmetele lastele. Tunnen end tõeliselt mõnusalt koduõppekogukonnas jt kirglike haridusuuendajate seas, vesteldes nii traditsioonilisest kooliharidusest kui alternatiividest sh koduõppest; koduõppe erinevatest võimalustest sh vabaõppest. Ühes sellises vestlusringis rääkisime vabaõppest e unschoolingust ja võrdlesime seda koduõppe teiste võimalustega ning traditsioonilise kooliõppega. Kuna vestlus käis kohati inglise keeles, siis sai korduvalt hüütud sõna unschooling [ansku:ling]. Minu mees, kes on mulle alati toeks ja mõttekaaslaseks, küsis koduteel, kes see Ants Kuuling on, kellest kõik rääkisid? Nii see nimi mulle armsaks sai ja külge jäi.

Minu isiklikud lapsed on koduõppel, kuid kumbki neist ei ole puhtal kujul vabaõppel, pigem peame end eklektikuteks st võtame erinevatest koolkondadest parima, mis meile sobib. Koduõpe ei pea olema ainult nn “kool kodus”, samuti ei pea langema teise äärmusse ja käed selja taga lapse arengusse sekkumisest hoiduda. Koduõpe ei pea olema puhas waldorf-või montessouripedagoogika, mille imelisi näiteid hiljuti “Roaldi nädalas” tutvustati. Sinu pere koduõpe peaks olema Sinu pere nägu ja sobima teile nagu valatud, mistõttu peab ta olema paindlik, ajas muutuv ja voolamises nagu ka Sinu pere.

Ants Kuuling on see osa minust, kes armastab  aeg-ajalt mõtiskleda õppimisest ja haridusest ning vajadusel ümber hinnata tegevuste tulemuslikkus ning julgeb teha ka vajalikke muudatusi.

Küsi endalt ja vasta ausalt … mida Sa vajad ja mis on võimalik? Ja siis – läbi raskuste tähtede poole!

Kadi

Ülesanne koduõppe õpilasele (IÕK ainekava eesti k.ja kirjandus 2. kooliastmes)

 Kleebin siia ühe koduõppe õpilase jaoks koostatud ülesande, mis aitab kaasa individuaalse õppekava  eesti keele ja kirjanduse ainekava koostamisele. Ülesandes õpilane mõtleb läbi, mida tal on vaja osata 6.klassi lõpus ja mida sellest ta juba oskab; mida ja kuidas peaks veel tegema ja mida ta saaks ette näidata trimestri lõpus toimuval arenguvestlusel. See ülesanne sobib 4.-6.klassi õpilasele.

Kuna Sa oled koduõppel, siis saad Sa ise koostada koos perega endale individuaalse õppekava (IÕK). See peab olema seotud meie kooli õppekavaga ja see omakorda on seotud riikliku õppekavaga.

 

IÕK kõige olulisem osa on ainekavad st see, milliseid eesmärke Sa endale õppimiseks sead igas aines, kuidas kavatsed eesmärkide saavutamiseni jõuda (kas loed mõnda raamatut või külastad muuseumi vms) ning enesehindamine e kuidas Sul eesmärgi saavutamine enda arvates õnnestus.

 

Olen siia kirjutanud 2. kooliastmes  (4.-6.klass) riiklikule õppekavale vastavad eesti keele ja kirjanduse ainetes oodatavad õpitulemused. See tähendab, et 6.klassi lõpetanud õpilastelt oodatakse selliseid oskusi ja pädevusi. Usun, et nii mõnedki tunduvad Sulle lihtsad ja enesestmõistetavad, kuid mõne eesmärgi saavutamise jaoks pead võib olla pingutama.

 

Sinu ülesanne: prindi leht ja kirjuta vastused küsimustele. Kirjelda täpsemalt, mis Sul on plaanis sel trimestril eesmärgi saavutamiseks teha (õppekäik, kirjand, raamat, film vms). Pane see leht õpimapi vahele, võta õpimapp kaasa meie kohtumisele trimestri lõpus. Pane õpimappi ka kirjalikud tööd või muu põnev näidis tööst, mida oled teinud selles aines.

Pea meeles: Sa ei pea kõiki eesmärke kohe saavutama. Tee oma valik – mis on Sinu jaoks tõeliselt oluline? Mõtle, mida sa võiks teha, et ka ülejäänud eesmärgid 6.klassi lõpuks täita.

Soovin Sulle jõudu!

  1. Suuline ja kirjalik suhtlus; oodatav õpitulemus:

Kui ma midagi kuulan või loen, siis küsin selle kohta küsimusi, avaldan oma arvamust. Ma põhjendan oma arvamust. Kui saan aru, et mu arvamus ei ole põhjendatav, siis muudan oma arvamust.

 

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide: kirjutan arutleva kirjandi omavalitud teemal.

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

  1. Teksti vastuvõtt; oodatav õpitulemus:

Ma loen tekste ajakirjadest, õpikust, ilukirjandusest (vähemalt 8 eakohast eri žanris väärtkirjandusteost).

Ma koostan teksti kohta eri liiki küsimusi; vastan küsimustele oma sõnade või tekstinäitega; koostan teksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu; järjestan teksti põhjal sündmused ning määran nende toimumise aja ja koha.

Ma leian lõigu kesksed mõtted ja sõnastan peamõtte.

Ma otsin teavet tundmatute sõnade kohta ning teen endale selgeks nende tähenduse.

Ma tunnen ära tekstides kõnekäändeid, vanasõnu ja kõnekäände.

Ma mõtestan luuletuse tähendust, tuginedes enda elamustele ja kogemustele.

 

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide: Koostan ühe teksti kohta küsimused – vastused; koostan konspekti; referaat; kokkuvõtted tekstidest/ raamatutest omal valikul.

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

  1. Tekstiloome; oodatav õpitulemus: 

a) Jutustan tekstilähedaselt (kavapunktide järgi või märksõnade abil) mõttelt siduva tervikliku ülesehitusega selgelt sõnastatud loo. Ma kirjeldan loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist ning võrdlen ennast mõne tegelasega; arutlen kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste üle, avaldan ja põhjendan oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka igapäevaelust.

b) Kirjutan kirjandeid, millel on sissejuhatus, teemaarendus ja lõpetus ehk kokkuvõte. Mu kirjandi igas lõigus on üks keskne mõte, millele keskendun ning mida avan. Jutustavas kirjandis on sündmused ajalises järjekorras, arutlevas kirjandis aga loogilise arutluskäigu järgi. Pärast kirjandi kirjutamist loen mustandi mitu korda üle, parandan keelevead, kontrollin keeruliste sõnade õigekeelsust ÕSist. Loen ka puhtandi korra üle, et parandada ümberkirjutamisel tekkinud hooletusvead.

c) esitan peast luuletuse, lühikese proosa- või rolliteksti, taotledes esituse ladusust ja selgust ning tekstitäpsust.

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide:  arutlev ja jutustav kirjand omavalitud teemal; päheõpitud tekst.

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

  1. Õigekeelsus ja keelehoole; oodatav õpitulemus:

Tunnen eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide kasutust ning järgin eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid; vajadusel kasutab abivahendeid:

https://www.taskutark.ee/m/eesti-keele-reeglid/ ja http://www.eki.ee/dict/qs/

 

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide:  kirjutan üles olulisemad reeglid ja näited nende kohta.)

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Ongi kõik. See ongi Sinu eesti keele ja kirjanduse ainekava. Võid siia muidugi lisada enda jaoks huvitavaid eesmärke. Nüüd, kui Sa tead, mida peaksid tegema ja kuhu jõudma, siis tee endale töökava mingiks õppeperioodiks. Näiteks, trimestriks e kolmeks kuuks. Õppeperioodi lõpus vaata korraks tagasi ja anna endale tehtud töö eest hinnang – mis õnnestus, mida saaks paremini teha.

Enesehindamine õppeperioodi kohta: __________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Plaan järgmiseks õppeperioodiks: ______________________________________________________________________

IÕK 2.kooliastmele eesti keeles, kirjanduses ja ühiskonnaõpetuses

TLPK  koduõppe koordinaatorina nõustan peresid oma õppijale individuaalse õppekava koostamisel. Meie kooli õppekava on sarnane riikliku õppekavaga, mistõttu on perel individuaalse õppekava (IÕK) koostamisel lihtne toetuda riikliku õppekava üldpädevuste ja ainevaldkondade kavadele ja oodatavatele õpitulemustele.

Olen koostanud õppijale arusaadavas keeles ainekavad, et oleks lihtsam kaasata õppija õppimisprotsessi.  Kui õppija on teadlik oma tegevuse eesmärgist ja saab oma saavutusi ise hinnata, siis on ta sisemiselt motiveeritud õppetööks.

Näidisel on lihtsas sõnastuses eesmärgid õppeperioodiks. Need tuleks ideaalis sõnastada koos õppijaga.  Õppeperioodi lõpus saab õppija anda hinnagu oma õpitulemustele nt kas peaks mõne eesmärgiga edasi tegelema. Õppetöö käigus tuleks õpimappi panna mõned näidised oma töödest.

Kooli poolt fikseeritakse kokkuvõtlik hindamine e-päevikus kooliastme lõpus sõnalise hinnanguna, et anda tagasisidet õppeedukusele riikliku õppekava õpitulemustest lähtuvalt. Vajadusel nõustan, millise abiga omandamata jäänud baasoskused omandada.

2.kooliastme IÕK koduõppes eesti keel ja kirjandus

2.kooliastme IÕK koduõppes ühiskonnaõpetuses

nendele linkidele vajutades avanevad näidised eesti keele ja ühiskonnaõpetuse ainekavadest.  Nagu näed, on lihtne aineid omavahel lõimida, mis aitab kaasa mõttestatusele ja hoiab kokku aega. Kui soovid veel sarnaseid näidiseid teistest ainekavadest, siis kirjuta mulle

koduope@luterlik.edu.ee
Kadi Künnapuu.

Muusika kaudu õppimine

Pean kunstivaldkonda hariduses väga oluliseks, et õppija oskaks olla õnnelik, tal oleksid oma eesmärgid, vaimne ja kultuuriline identiteet, ettekujutus maailmast, et ta tahaks ja julgeks olla loov mitte üksnes olemasoleva keskkonnaga kohanemisel, vaid ka selle paremaks muutmisel – et ta julgeks asjadest ka teisiti mõelda, unistada ja oma unistusi ellu viia. Kunstiga tegelev inimene on suurema tõenäolisusega õnnelikum, kui inimene, kes seda ei tee. Erinevate kunstialadega tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Loomingu abil saab ka oma emotsioone teistega jagada.

 

Minu lapsed on muusikast ja pillimängust huvitatud. Lõimin muusikaõpetust mitme ainevaldkonnaga nt keeleõppega. Üks lõbusamaid ja meeldivamaid viise selleks on võõrkeelne laul (laulumäng). Meloodia aitab teksti paremini meelde jätta, kui laulmist saadab ka liikumine, siis on veelgi rohkem neid õpilasi, kes suudavad asja edukalt omandada. Eriti kui  laulusõnade illustreerimiseks kasutada jooniseid, pantomiimi, reaalseid esemeid. Inglise ja vene laule tundes annan neile võimalusi mõista kultuurikonteksti, mõista kõnes ja ilukirjanduses kasutatavaid vihjeid jms.

 

Noodisüsteemi õppimisel on kasu selle seostamisest matemaatikaga ja vastupidi. Kahjuks ei ole ma muusikateoorias nii pädev, et ise seoseid luua. Loodan prof.muusikaõpetajale ses osas.

Minu lastele pakub huvi IKT abil seostada muusika kunstilise ja füüsikalise poole – näiteks lindistatud materjali töödelda, muutes võnkesagedust, amplituudi või spektrit. Selline tegevus aitab õpilastel praktiliselt mõista, mida iga helilaine parameeter tähendab ja neid seaduspärasusi muusika töötlemisel ja loomisel kasutada.

Arvuti abil on lihtne muusikat töödelda – lõigata, transformeerida, miksida. Kui analüüsitakse enda ja teiste töö tulemusi, siis selgub praktiliselt mitmesuguste muusikateooria terminite – taktimõõt, helistik, lahendused jms – tähendus. Kui õpilane oma muusika loomisel muusikateooria põhimõtteid ignoreerib, tuleb tulemus heal juhul kummaline. Arvuti avardab võimalusi muusika üles märkimiseks – vastavate programmide abil saab muuta nii nootide kirjutamise kui lugemise lihtsaks ja piltlikuks. Õppijal on ka põnev lasta arvutil ette mängida oma loodud helijärjendeid, nende analüüs ja parandamine aitavad kaasa muusikalise kirjaoskuse tekkele. Arvuti võimaldab ka oma laulu (pillimängu) lindistada, töödelda, saatega kombineerida jne. 

 

Paljude laulude ja muusikapalade sisu on seotud looduse ilu ja suurejoonelisusega. Selliste muusikapalade kuulamine ja esitamine aitavad tekitada loodussäästlikku maailmapilti. Muusikat ja füüsikat sidudes nt laineliste loodusnähtuste (näiteks valguse) kombineerimisel helilainetega võib teha valgusmuusikat. Oleme rääkinud seoses liivahiirte pidamisega, et füüsiliste parameetritega on seotud ka helide tajumine – näiteks teatud sagedustel helid pole inimeste enam kuuldavad, hiirtel on. Huvitav on ka uurida nootide füüsikalisi parameetreid (sagedused jms) ning avastada seaduspärasusi helirea ja seda kirjeldavate arvtunnuste vahel (näiteks, et heli, mille võnkesagedus on 440 Hz, on muusika keeles esimese oktaavi “la”.)

 

Muusika on aastatuhandeid olnud oluline osa inimühiskonnast ja kultuurist. Kui õppijad teavad, millist rolli mängis/ mängib muusika erinevates riikides ja kultuurides (läbi erinevate aegade), annab see neile sügavama tunnetuse selle kultuurivaldkonna kohta. Lisaks sellele laieneb õppijate maailmapilt ja silmaring, suurenevad ühiskonna- alased ja kultuuriloolised teadmised.  Eesti ajaloos on muusikal, eriti koorimuusikal olnud eriline roll. Esimene laulupidu 1869 oli väga olulise tähtsusega rahvuslikult ärkamisel, ENSV ajal suutsid just laulupeod hoida rahvuslikku aadet ning Eesti taasiseseisvumist nimetatakse laulvaks revolutsiooniks. Kui integreerida ajalookursus ande- ja oskusainetega (muusika, kirjandus, kunst, draama, tants), siis loob selline õppimisviis palju individualiseerimise võimalusi, samuti on sellise õppimise tulemusena saadud teadmised terviklikumad ja süsteemsemad, püsides seetõttu ka paremini meeles ning luues nii aluse ka uute teadmiste seostamiseks.

 

Muusika toetab inimese identiteeti mitmel tasandil – rahvustunde üks osa on ühine rahvushümn (või ka mõni mitteametlikult sellesse staatusesse tõusnud laul), oma tähendus on sõjaväe marsilauludel (ja selle toime erineb paraadil ning tõelisesse lahingusse minnes), grupikuuluvust ja sotsiaalset staatust väljendavad ka muusikaeelistused jne. Mitmed ühiskonnaõpetuse põhimõisted on muusikaga seostatavad – näiteks proove, samuti õppijate omaloomingulisi projekte saab juhtida nii autokraatlikult kui demokraatlikult, üsna lihtne on praktiliselt läbi proovida mõlema juhtimisstiili plusse ja miinuseid sõltuvalt situatsioonist.

Muusika on läbi aegade olnud väga tihedalt seotud just religiooniga. Läbi aegade on valitsev religioosne suund tellinud muusikutelt olulisi ja töömahukaid teoseid. Paljud klassikalise muusika tippteosed on religioosse sisuga. Euroopa kunstiajaloo tundmine ilma vähemalt elementaarsete teadmisteta kristlusest pole mõeldav. Ka ida kultuuride, aga täpselt niisamuti eesti rahvuskultuuri puhul on religioosne-mütoloogiline element muusikas üks olulisemaid.

Tänapäeval on muusika majandusega tihedalt seotud, saab rääkida eraldi majandusharust – muusikatööstusest. Olen mõelnud integreerida muusika- ja majandusõpetus mõne praktilise projekti kaudu, näiteks korraldada muusikaline tuluõhtu ekskursiooniks raha kogumiseks, siis omandavad lapsed teadmisi ja oskusi, mida neil suure tõenäolisusega läheb vaja ka tulevases tööelus.

 

Muusikas on suur osa ka suhtlemisel ja rollimängul. Grupitunnetuse ja soorollide kujundamisel võib kasutada mitmesugust muusikalist tegevust.
Eriti avalduvad soorollid duettides, aga ka koori- ja ansamblimuusikas on palju sellist, mille areneb sooline identiteet. Muusika on tähtis ka perekondlike traditsioonide juures.

Erinevate riikidega tutvumise juurde geograafias võiks kuuluda ka selle maa (rahva)laulu õppimine (või sellega video vms abil tutvumine). Kui integreerida geograafiat ande- ja oskusainetega (tutvuda paralleelselt riigi geograafilise asendiga ka selle maa muusika, kirjanduse, kunsti, draama ja tantsuga), või – veelgi parem – tuua sisse ka ajaloolis-poliitiline mõõde, siis loob selline õppimisviis palju individualiseerimise võimalusi.

 

Mu tütar käib tantsutrennis, kus muusika ja liikumine seostuvad läbi rütmika, võimlemise muusika saatel või musitseerimise saatmisel liikumisega.Muusika tunnetamine läbi liikumise annab mõlemale uue väärtuse ja dimensiooni.

Kõiki kunstiaineid seob see, et need arendavad inimeses originaalsust ja artistlikkust. Ande ja oskusainetes on oluline praktiline tegevus, need ained toetavad vaimset vabadust ja haaravad lisaks isiksuse ratsionaalsele poolele kaasa ka emotsionaalse ja spirituaalse. Kõiki kunstiaineid seovad mitmed ühised mõisted – loomine, interpretatsioon, kompositsioon, harmoonia, rütm, klassika, modernism (impressionism,

ekspressionism jne), kitš jne, jne. . . Nende mõistete käsitlemisel ühes aines on hea tuua paralleele ka teistest kunsti- ja kultuurivaldkondadest.

 

Kirjandusvaramus on mitmeid teoseid muusikaga seotud inimeste – nii heliloojate, lauljate kui interpreetide kohta. Nende teoste lugemine aitab muusikahuvilisel seda kunstiala sügavamalt mõista, empaatia kaudu ka tegelastele kaasa elada ning endale eeskujusid leida. Külastame balletietendusi ja teatrietendusi, milles muusikal on suur roll.

 

Kujutava kunsti süžeesid saab edasi anda ka muusika keeles. või muusika järgi joonistada. Muusika saatel käsitöö tegemine jm töötamine mõjutab meeleolu, aga mitte ainult seda – sobilik rütm võib ka tõsta liigutuste kiirust ja ühtlust. Vanasti saatis ühistööd sageli ka laul, tänapäeval on muusikalise saate võimalusi palju.

Kasutasin ideede kogumiseks Jaak Jürimäe Ande- ja oskusainete võimalustest õppekava üld- ja valdkonnapädevuste arendamisel. Projekti kokkuvõte TÜ õppekava arenduskeskusele vt  https://www.ht.ut.ee/sites/default/files/ht/p2devused_oskusainetes.pdf

 

Soovin teie päevadesse muusikat!