Hinnangute aeg

 

Käes on aeg jagada ja saada hinnanguid.
Lisaks sellele, et lapsed suunatakse oma tegevust analüüsima ja hinnangut andma – kuidas järgmisel õppeaastal saaks veel paremini 🙂 – jagatakse ka täiskasvanute poolt lastele hinnanguid. Heida pilk oma lapse hinnangulehele –  on seal kirjas pigem vasaku poole märksõnad või õnnestub leida mõni pärl ka parempoolsest tulbast?
Impulssiivne=elab hetkes, siin ja praegu.
Hüperaktiivne=energiat täis.
Unistaja=oskab end lõõgastada.
Hajuva tähelepanuga=tundlik.
Unustaja=ei koorma end lõputute tegevustega.
Kaotab asju=matriaalsetest asjadest vähe hooliv.
Käitub nagu ei kuule=võime väljalülituda ebameeldivas olukorras.
Räägib liiga palju=on väljakujunenud huvidega ja nende suhtes kirglik mõtete vahetaja. Segab teiste jutule vahele=ta on elevil oma mõtete jagamisest teistega.
Ei õpi oma vigadest= ei tunne liigset süüd ebaõnnestumiste tõttu.
Vihkab koduseid ülesandeid= mänguhimuline.
Vähene reaalsustaju=unikaalne vaade maailmale.
Kinnismõtetetga=kirglik, pühendunud.
Ignoreerib=keskendub eesmärgile.
Isekas= seisab oma vajaduste eest.
Eneseteadlikkus puudulik= ei põe oma puuduste pärast. (raamatust The ADHD Advantage: What You Thought Was a Diagnosis May Be Your Greatest Strength)
Vahel piisab lapse saatuse muutmiseks, et üks täiskasvanu suudab näha tema tugevusi, suudab võtta teda sellisena nagu ta on.

 

ATH ja ASH (neurodiversiteediga) õppijad on väga tundlikud ja seetõttu tavaklassis tihti raskustes oma tugevuste näitamisega. Sügavamale pealispinnast uurides on näha nende õppijate erilist loovust, erinevat mõtlemisstiili, erilist süvenemisvõimet ja erakordne empaatiavõime. Palun, ära usu juttu, et autism = empaatiavõime puudumine!

Ma usun, et iga laps on väärt, et teda ümbritsevad täiskasvanud märkaksid teda ja tema tugevusi.

Hinnanguline aeg nagu meil on – kõige targem, kõige tublim … kiituskirjade tuhinas ärgem unustagem lapsi, kes on kõige… kenamad ja hoolivamad teiste vastu.

 Pai!
Kadi

Uurimuslik õpe

O

Vaatasin lastega koos üht vahvat eestikeelset videot pärmseentest… Videos tutvustatakse tegelikult uurimusliku õppe mudelit, milles eristatakse viis etappi:

  1. suunaseadmine – teksti või video või arutluse abil tekitatakse lastes huvi mingi teema või probleemi vastu. Lapsed peavad oma sõnadega võtma kokku teema ja sõnastama probleemküsimuse – Miks ühe lapse taigen kerkis kiiremini? Kuidas taigen panna kiiremini kerkima?
  2. küsimuste sõnastamine ja hüpoteeside püstitamine – peale arutlemist, lisainfo kogumist  ja võimalike põhjuste pakkumist tuleb sõnastada täpsem uurimusküsimus: Kuidas sõltub taigna kerkimine suhkru kogusest? ning püstitada hüpotees e vastus uurimusküsimusele: Mida rohkem suhkrut, seda rohkem kerkib.
  3. uurimine – katsed ja muu lõbu 🙂
  4. järeldamine ja
  5. arutlemine – lapsed esitlevad teistele oma tulemusi. Arutlevad, mida nad teeksid teinekord teistmoodi, mis oli keeruline, mida peaks veel harjutama.

On ju toredam sel moel õppida, kui õpikust lugeda? Õppijad  ise lõid omale uue teadmise ja see jääb rohkem meelde. Samal ajal me õppisime olulisi õpioskusi ja teistega koos töötamise oskusi. Laste motivatsioon oli laes, neil oliendal võimalus määrata õppimise eesmärk ja viis selleni jõudmiseks.

Muide, kas olete äädikat ja küpsetuspulbrit plastkotis kokku seganud, koti sulgenud ja jälginud, mis juhtub? Kuidas see on seotud taigna kerkimisega?

Vaat, uuri järgi! Juurin välja selle vajaduse ÕIGE VASTUS ilma pikemata kätte anda, siis lõpeb asja arutamine ja lõpeb ka õpilase mõtlemine. Võimalik, et jääb vähem aega uue materjali läbivõtmiseks. Võidan aga kindlasti õpilaste huvis ja selles, kui palju ainest aru saadakse. Pealegi ei õpi ta ainult minu käest – kui tal on huvi ja arusaamine, saab ta iseseisvalt edasi uurida ja õppida kõikjalt ja kõigilt. Aine mõistmine tähendab just seda, et nähakse infokildude omavahelisi seoseid: kui ühte asja ei tea, panen selle kokku teistest teadaolevatest ja leian lahenduse selle baasil. Minu jaoks ei ole vähem tähtis, et lapsel tekib kindlus ja julgus ise loovalt mõtelda.

Taigen kerkib,

kiika kööki!

 

Kuidas õppida ja õpetada õppimist?

Kui käes on jälle aeg jagada ja saada hinnanguid, tõusevad minus iga-aastased küsimused: Mida räägib see “5” või “3”? Üldse, kas sellest piisab, kui õppija omandab õpetaja seatud eesmärgid, teadmised või oskused?

Õpetaja ja juhendajana on vaja väärtustada mitte ainult “viiele” õpitut vaid ka õpiprotsessi. Õppijat tuleb õpetada õppima – infot otsima, probleeme märkama ja lahendusi leidma. Tähtis on ka, et õpilane on adekvaatne hinnates oma töö tulemust, märkab oma edusamme. Väga oluline on õppija oskus end motiveerida ka keerulisemates ja vähem huvitavates õpiprotsessi osades – õpetaja saab juhendada sellega toimetulemist.

Kuidas õpilane ise seda tunnistust vaatab – on see saavutus talle üldse oluline? Kui teda ei huvitagi, mis seal kirjas on, siis on miski ilmselt algusest peale nihu läinud. Vastutus õppimise eest peaks lasuma õppijal. Õpetaja korraldab vaid õpikeskkonda viisil, mis võimestaks teda ise eesmärke seadma ja lahendusi leidma. Kui õpilane loeb tunnistust ja tajub omaenda eesmärkide saavutamist, siis ei ole ta kindlasti nii ükskõikse pilguga.

Kas piisab, kui suuname õpilasi infot ja fakte meeldejätma? Parem õpetada neid teaduslikult mõtlema ja tegutsema. Uurimusliku õppe käigus tuleb õppijatel püstitada hüpoteese, disainida ja viia läbi eksperimente ja vaatlusi ning saadud tulemusi tõlgendada.

Kelle “5” on priskem? Kas ikka pingeridu sai piisavalt tehtud? Aga ehk on olulisem õppida koostööd?  Näidata õpilastele, kuidas me kõik oleme teineteisega seotud ja eesmärkide saavutamiseks on vaja teha koostööd. Nii kasvab ka vastutustunne – ei saa vedada kaaslasi alt, kõik peavad oma panuse andma. Töö tulemuse hindamise kõrval tuleks alati suunata õpilasi hindama ka koostöö efektiivsust ja sellest õppida, et edaspidi oleks koostöö parem – nii arendame ka sotsiaalseid oskusi ning toetame positiivsete suhete kujunemist rühmas.

Hinnakem vähemalt kaunist suveilma 😀

Päikest!


Sõnade ladumine arendab kirjutamisoskust

LUGEMISHARJUTUS M1

Küllap mäletad oma kooliajast Karu-aabitsat ja noope, millest sõnu laoti liikuvas aabitsas. See oli üks mõnus meditatiivne harjutus mu meelest 🙂 ja arendas häälikuanalüüsi ja kirjutamise oskust.

Tänapäeval on selle kõrval ka muid viise nt frepy.eu lehel on tähtede lohistamise mäng (Hernetont) aga sama saad teha ka ise lapsega koos arvutis Paint programmis – alusta lihtsamaist silpide ja sõnade lohistamisest:

LUGEMISHARJUTUS M3

võta punane kaksiktäht ja vea kahe sinise vahele – mis sõnu saad?

Teine võimalus on laduda raskemaid sõnu, aga anda ette mõned tähed nt  saab panna selle pildi kilesse ja tahvlimarkeriga kirjutada laevale sõna k-a-r-d-i-n, siis kustutada 2 tähte sealt ära nt …-a-r-…-i-n. Pommide juurde kirjutada tähed h-k-d-l. Lase lapsel valida õiged tähed õigesse lünka. (Pilt laenatud frepy.eu)

Minu koostatud lugemisseikluses “Laps, kes leidis oma nime” on lisandunud samuti mõned sõnade ladumismängud. Nt 2.seikluse ladumisleht on siin:

LAO LIIVAL

 

Lisaks ladumislehtedele on seal raamat, töövihik ja pilttähestikukaardid. Vaata infot siit: Mis on lugemisseiklus?

Kadi

Kuidas harjutada lugemist mänguliselt.

Kui Sul on laps, kes tahaks küll lugemist harjutada, aga läbi tegevuse ja mängu, siis soovitan proovida puslelugemist 🙂

Üks võimalus on kasutada valmis veebimängu frepy.eu lehelt.

frepy loe, mõista lauset, vali pilt,tee eitav lause

Laps loeb lause ja valib kolmest pusletükist sobiva.

Pusle saate ka koos lapsega ise teha. Selleks on vaja joonistada sarnane pilt + lisatükid, lõigata paber 15 tükiks ja kirjutada mõned lihtsad laused. Laps loeb lause ja koostab sellele sobiva pildi pusletükkidest.

Milliseid mänge Sina oled lugemise harjutamiseks välja mõelnud?

Kadi

Sotsiaalne lugu: Hea kuulaja

Sotsiaalne lugu (social story) on meetod, mis aitab suhtlemisraskusega lapsel mõista ja väljendada suhtlusolukorras, mis tema jaoks on keeruline N: Sotsiaalne lugu: Kodused ülesanded; Arsti juures.

Sotsiaalne lugu on kõneravis tööriist kommunikatsioonipuudega aga ka/sh autistlike inimestega, mille eesmärgiks on suurendada inimese arusaama teatud olukordadest.

Vahel on õpilane vägagi jutukas, aga vestluspartnerit kuulama ei ole harjunud. Tegelikult leidub selliseid ka täiskasvanute hulgas 😉 Võib olla tead kedagi, keda võiks aidata selline sotsiaalne lugu:

sots.lugu_hea kuulaja

Päeva ülesanne: kuula!

Kadi 🙂

Lugemisseiklus lasteaias

Soovite midagi ette võtta koolieelikute lugemiseelduste ja lugemishuvi tõstmiseks?

Lugemisseiklus tuleb lasteaeda!

Lugemisseikluse huviring toimub 1 kord nädalas. Igal kohtumisel (45 minutit) sünnib lugemisseiklust, mille inspiratsiooniks on osalevate laste nimetähed. Lapsed kuulavad lugu, vaatavad ja joonistavad pilti loo põhjal, jutustavad pildi ja küsimuste abil kuuldud loo, mängivad selle etendusena läbi, laovad tähtedest sõnu ja leiavad sõnadest tähti/häälikuid, meisterdavad oma nimevihiku, kirjutavad/meisterdavad tähti.

Soovitan logopeedina huviringi lugemise õppimiseks ja harjutamiseks, kõne, peenmotoorika ning loovuse arendamiseks.

Lugemisseikluste kuutasu on 10.-

Mõned näited ühest lugemisseiklusest nimega “Väike prints”.

 

 

 

 

This slideshow requires JavaScript.

 

Koduõppe koordinaatori teenusest

Koduõpe seadustati Eestis juba 1992. aastal ja alates 2008. aastast on võimalik koduõppel olla põhikooli lõpuni.

Koduõppe toimub vanema vastutusel individuaalse õppekava järgi, mis tähendab, et laps võib klassiga võrreldes õppida erinevas tempos, erinevaid aineid, erinevaid teemasid (nt võtta ühes trimestris süvendatult üht ainet). 

Koduõpe sobib igale lapsele, aga eriti hea on see mistahes liiki andekusega lapse õppevormiks. Seejuures tuleb meeles hoida, et andekas laps võib olla samuti erivajadusega või kaksik-erivajadusega (twice-exeptional), ta ei pruugi avada oma võimeid tavaklassis nt ülitundlikuse või sotsiaalse ärevuse tõttu, kuid eriklassi meede ei ole talle kättesaadav. Üks võimalus andekate laste õpet diferentseerida on individuaalne õppekava üles ehitada koolivälistele isikutele ja programmidele,  sisustada näiteks ülikoolide või huviringide kursustega ja muu koolivälise tõhustatud õppetööga (teaduskoolid, konkursid, võistlused, huviringid).

Seaduse järgi ei tohiks ükski kool keelduda, kui pere avaldab soovi laps koduõppele jätta. Kahjuks on see tegelikkuses komplitseeritud, sest  klassiõpetajad on niigi erinevate ülesannetega koormatud ja koduõppe koordineerimine on küll imetore töö, aga siiski võtab palju energiat ega ole eraldi tasustatud.

  
Kui oled juba kindel, et koduõpe oleks Sinu perele parim lahendus, siis soovitan Sul kirjutada mulle koduope@luterlik.edu.ee , et panna oma laps Tartu Luterliku Peetri Kooli nimekirja. Sel juhul saan olla Sulle sel teekonnal toeks koduõppe-koordinaatorina.
Koduõppealane nõustamine on perele tasuta. Püüame arvestada igati, et koduõpe paneb vanemale nii ajaliselt kui ka rahaliselt üsna suure koormuse. Koduõppeperele võimaldame tasuta õppematerjalid (õpikud, töövihikud, töölehed), vajadusel eelisjärjekorras OÜ Viis logopeedi ja eripedagoogi nõustamine või eratund.
Esimese trimestri alguses ja iga trimestri lõpus (4 korda õppeaasta jooksul kokku) soovin kohtuda perega ja vestelda, kuidas on plaanis koduõpet korraldada (milliseid aineid õpetavad vanemad lapsele kodus, milliste jaoks tuleb leida muu võimalus). Vestlen ka lapsega (võimalik, et teeme mõned talle jõukohased ülesanded), et saaksime teada tema tugevused, huvid ja ka võimalikud erivajadused. Infole tuginedes saame koostöös (laps ja vanemad, mina) kirjutada trimestriks õppekava ja mõistliku töökava (oluline on, et lapsel jääks aega huvialadega tegelemiseks ja õues mängimiseks). Järgmistel kohtumistel vestleme sellest, mis õnnestus ja mida tuleks muuta, vaatame üle lapse tehtud tööd, raamatud, vihikud või muud õppematerjalid. Laps ise saab jagada oma rõõme ja muresid, edusamme. Sellele kohtumisele järgnevalt iga trimestri lõpus toimubki kujundav hindamine õpitulemuste omandamise osas.
Lisaks võimalusele osaleda spetsiaalselt koduõppeperedele korraldatud vestlusringides, töötubades, lasteüritustel on Tartu Luterliku Peetri Kooli nimekirjas olevatel koduõppelastel võimalik soovi korral osaleda ka kooli huviringides ja üritustel, väljasõitudel.
Kui Sind huvitab selline võimalus, aga Sa veel ei ole otsustanud, siis soovitan uurida koduõppe kohta http://www.koduope.ee/, http://paikesekool.blogspot.com.ee/2014/05/ingrid-vooglaid-intervjuu.html
ja lugeda mõne vapra koduõppepere kogemusest nt siin:
Kadi

Individuaalse arengu toetamise meetmed 3.tasemel.

Et õpilaste võimekus on erinev, siis on oluline õppetöö läbi viia selliselt, et tagatakse arenguvõimalused kõigile õpilastele. Seejuures on tugimeetmed jaotatud kolmeks tasandiks. 

I tasandi (vaata postitust) ja II tasandi (vaata postitust)tegevused toimuvad koolis, kuid III tasandi tegevused hõlmavad tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega lastega pärast täiendavaid uuringuid väljaspool haridusasutust.

Kui koolis rakendatud tugiteenused ei osutunud tulemuslikuks, viiakse läbi täiendav uuring, mis  toimub valdavalt meditsiiniasutuses arstide osalusel. Uuringu tulemused on aluseks kooli õppenõukogule õpilase nõustamiskomisjoni suunamiseks. Nõustamiskomisjoni soovituste alusel jätkub eriõpetuse ja tugiteenuste rakendamine tavaklassis või eriklassis või vastava spetsiaalsusega erikoolis, individuaalõppes või tervislikel põhjustel koduõppe tingimustes.  Tervislikel põhjustel koduõppe puhul kindlustab kool õpilasele sobivas keskkonnas vähemalt 8 individuaalset ainetundi nädalas.

Nõustamiskomisjoni pädevuses on ka õppimise soovitamine põhikooli lihtsustatud või  toimetuleku õppekava järgi ning eeldatavate õppetulemuste vähendamine õppekava piires (nt 6.kl õpilane õpib ainult matemaatikat IÕK järgi ja 3.kl tasemel).