Koduõppijate perepäev

On saanud traditsiooniks, et kord kuus laupäeviti tulevad koduõppehuvilised kaugelt ja lähedalt kokku, et plaane pidada ja tehtut tähistada. Meelolukale perepäevale järgneb koduõppevanemate tugigrupp. Seal on märksa vaiksem, sest oodatud on vaid lapsevanemad – nii need, kes alles alustamas koduõppega jagama oma kõhklusi, kui ka need, kes juba saanud kullahinnaga kogemusi ja soovivad neid kaasteelistega jagada sõbralikus turvalises õhkkonnas.

Alustuseks tutvustasime meie perepäevade traditsiooni, küsisime perepäevaliste ettepanekuid perepäeva tegevusteks, töötubadeks, külalisesinejateks.  Näiteks tunti huvi, kuidas toetada koduõppijat lugemis-ja kirjutamisraskuste korral, mis tuleb tõenäoliselt mõnel järgneval perepäeval jutuks. Samuti on plaanis teha arendavate lauamängude nt Cashflow töötube meie vahvate vanemate toel. Anna teada oma ettepanekust koduope@luterlik.edu.ee

Koduõpe pakub mitmekesiseid võimalusi suhtlemiseks ja koostöiseks õppimiseks. Tutvustasime lisaks perepäeval osalemisele ka teisi võimalusi, kuidas TLPK koduõppeosakond püüab innustada koduõppijatel omavahel koostööd teha:

  • veebipõhised kohad, kus pered saavad kontakte vahetada ja teineteisele pakkuda koosõppimise võimalusi (nn mikrokoole, koduõppe kogukondi tekitada) nt Google Drive infopank, Facebook privaatne grupp, meililist;
  • teismeliste koduõppijate noorteõhtud, mis toimuvad reedeti ja nädal enne perepäeva. Teeme koos ettevalmistusi perepäevaks, mängime lauamänge, maiustame;
  • vanemate tugigrupp, mis toimub 14.00-16.00 iga TLPK koduõppijate perepäeva lõpus.

Kuna koduõppe populaarsus kasvab kiiresti ja pered vajavad pigem kiiret kohanemist koduõppemaastikul, siis oleme TLPK koduõppe koordinaatoritena välja töötatud tugisüsteemi, mis on mõeldud lapsevanematele, kellel puuduvad varasemad kogemused ja/või igapäevane ajaressurss, et kavandada ja läbi viia õppetegevusi riiklikult nõutud eesmärkide saavutamiseks. Tutvustasime juhendatud koduõppe teenust ja täpsustasime, et tegemist ei ole koduõpetaja / abiõpetaja teenusega, sest ootame lapsevanemalt siiski, et ta korraldab jooksva õppimise, teeb koostööd õpimapi kogumisel, õppija (vahe)hindamisel ning kokkuvõtval hindamisel ja osaleb arenguvestlusel kord poolaastas.

Algajale koduõppehuvilisele mõeldes ja Avatud Meele Instituudiga koostöös on valminud ja täitumas ka uus kursus, mida tutvustasin. Vaata postitust siit.

Kohal oli ja autogramme jagas raamatutesse Kaire Kaur Daniel, kes on esimese eestikeelse koduõppeteemalise raamatu autor (https://opleht.ee/2019/11/kui-ema-on-uhtlasi-opetaja-koduoppe-ahvatlus-ja-karid/). Kutsusin üles koduõppeperesid oma ainulaadset kogemust salvestama ja jagama minuga, et üheskoos anda kunagi välja meie perede koduõppelugude kogumik. Anna teada oma ideest koduope@luterlik.edu.ee

Algajaid kirjanikke nt Marie Nigola (6.kl) oli ka koduõppijate seas, toimus esmaesitlus ajalehele “Koduõppija“, mille esimest numbrit saab soetada loodetavasti ka järgmisel perepäeval. Uusi kaastöid ootab ja toimetust haldab Irja Toots, saada talle oma kirjatöö märtsi lõpuks irja@luterlik.edu.ee.

Perepäeval toimus mitu huvitavat töötuba, mida osavalt juhtisid nii vanemad kui koduõppijad ise. Meil oli ka külaline, Kati Toobal Tartu Psühhodraama Instituudist, kes tegi töötoa teismelistele ja täiskasvanutele, kus metafoorkaartide abil jutustades saadi enda ja kaaslastega paremini mõistetavaks. “Kui mõistad ennast paremini, siis on sul lihtsam olla toetav sõber, heatujuline ja rahulolevam lapsevanem,” ütles Kati.

Irja Tootsi töötoas olid eriti oodatud koduõppijate vanemad, kes on hädas, sest siiani suunatav õppija on teismeikka jõudnud ja vajab vaheldust õppeviisides – õpikute ja töövihikutega on paus tekkinud. “Tule, arutleme koos, millised võimalused on sellises olukorras siiski riiklikku õppekava täita ja proovime kätt õpikuteta õppe planeerimisel!” kutsus Irja.

Meil oli suur au õppida oma ala kolmekordselt Eesti meistrilt Marrin Danielilt, kes on  TLPK koduõppija (7.kl), Taekwondo saladusi. “Taekwondo on Lõuna-Koreast pärit võitluskunst, mille filosoofia on rajatud sellistele eetika- ja vaimuprintsiipidele nagu aupaklikkus, kannatlikkus, kõikumatu vaim, enesekontroll ja ausus ning peamine eesmärk on inimlikkuse, õigluse, vaimsuse ja usalduse jõuga soodustada parema ühiskonna loomist, kus valitseb rahu ja harmoonia,” kuulsime Marrinilt.

Helena Paade, kes on samuti TLPK koduõppija (3.kl), kutsus muusikahuvilisi taas oma kandletöötuppa, mis eelmisel perepäeval väga populaarseks osutus. TLPK lubas lahkelt oma väikekandleid mängida ja see oli ju ennegi teada, et muusikahuvilisi on koduõppijate seas lausa ansamblijagu.

Oma oskusi jagas ka Oskar Tõnisson (5.kl) , kes kutsus lapsi meistrite töötuppa voltima ja värvima. Seda imet, mis seal tehti, ei jõua ära imetleda!

Aega ja ruumi oli ka mänguks ja müramiseks. Nii lapsed kui vanemad said uusi koduõppemeelseid peretuttavaid ja kohtuda nendega, keda pole ammu näinud. Lõpetasime perepäeva kokkuvõtetega  igast töötoast, tänasime meenetega esinenud või töötoa läbiviinud koduõppijaid ning külalisi.

Suur tänu TLPK-le kosutava snäkilaua eest! Täname ka vanemaid, kes omalt poolt hõrgutisi ühisele lauale tõid!

Kui soovid meie vahva kogukonnaga liituda, siis küsi infot koduope@luterlik.edu.ee.

Kui soovid järgmistel perepäevadel osaleda, siis jälgi infot Facebook gruppides nt Koduõpe ja registreeri end alati aegsasti. Märgi oma kalendris ära kuupäevad:    28.03.20,   25.04.20,   30.05.20.

Kohtumisteni!

Kadi Künnapuu

Kuidas õppida ja õpetada õppimist?

Kui käes on jälle aeg jagada ja saada hinnanguid, tõusevad minus iga-aastased küsimused: Mida räägib see “5” või “3”? Üldse, kas sellest piisab, kui õppija omandab õpetaja seatud eesmärgid, teadmised või oskused?

Õpetaja ja juhendajana on vaja väärtustada mitte ainult “viiele” õpitut vaid ka õpiprotsessi. Õppijat tuleb õpetada õppima – infot otsima, probleeme märkama ja lahendusi leidma. Tähtis on ka, et õpilane on adekvaatne hinnates oma töö tulemust, märkab oma edusamme. Väga oluline on õppija oskus end motiveerida ka keerulisemates ja vähem huvitavates õpiprotsessi osades – õpetaja saab juhendada sellega toimetulemist.

Kuidas õpilane ise seda tunnistust vaatab – on see saavutus talle üldse oluline? Kui teda ei huvitagi, mis seal kirjas on, siis on miski ilmselt algusest peale nihu läinud. Vastutus õppimise eest peaks lasuma õppijal. Õpetaja korraldab vaid õpikeskkonda viisil, mis võimestaks teda ise eesmärke seadma ja lahendusi leidma. Kui õpilane loeb tunnistust ja tajub omaenda eesmärkide saavutamist, siis ei ole ta kindlasti nii ükskõikse pilguga.

Kas piisab, kui suuname õpilasi infot ja fakte meeldejätma? Parem õpetada neid teaduslikult mõtlema ja tegutsema. Uurimusliku õppe käigus tuleb õppijatel püstitada hüpoteese, disainida ja viia läbi eksperimente ja vaatlusi ning saadud tulemusi tõlgendada.

Kelle “5” on priskem? Kas ikka pingeridu sai piisavalt tehtud? Aga ehk on olulisem õppida koostööd?  Näidata õpilastele, kuidas me kõik oleme teineteisega seotud ja eesmärkide saavutamiseks on vaja teha koostööd. Nii kasvab ka vastutustunne – ei saa vedada kaaslasi alt, kõik peavad oma panuse andma. Töö tulemuse hindamise kõrval tuleks alati suunata õpilasi hindama ka koostöö efektiivsust ja sellest õppida, et edaspidi oleks koostöö parem – nii arendame ka sotsiaalseid oskusi ning toetame positiivsete suhete kujunemist rühmas.

Hinnakem vähemalt kaunist suveilma 😀

Päikest!