Õppimise erinevad viisid (2)

10.08.2019 toimus augustikuine TLPK koduõppevanemate vestlusring, kus arutasime teemal: “Millisel viisil koduõpe on Eestis võimalik ja mis on parim õpikeskkond just minu perele”. Toatäis vapraid inimesi ja häid mõtteid viis meid vajaduseni kohtuda taas 14.septembril ja võtta teemaks juba konkreetsemate ainevaldkondade õppimise viisid ja võimalused koduõppes.

teljestik õppimineSellel postitusel on ka 1.osa, vt siit, kus liikusime vestluses diagonaalis ülevalt paremalt alla vasakule nn inspiratsiooni ruutu ja tõdesime, et erinevat liiki õpikeskkonnad saavad olla erineval moel väärtuslikud ja siiski on vaja olla teadlik, et igas nn ruudus on ka omad ohud.  /…/ Ja kui inspiratsiooni-ingel on meid energiast tühjaks raputanud, oleme tänulikud oma rutiinile, mis meid turvalisse igapäevaellu aitab naasta ja taastuda ja peagi uut inspiratsiooni-inglit ootama suunab./…/

Selles postituses liigume vastasdiagonaali mööda e ülevalt vasakult alla paremale 😀

Nn projektipõhiseks õppimiseks oleme nimetanud õppimise, mis on küll täiskasvanu juhitav, kuid ettemääratud õppekava puudub või on õppekava raames sisend õppetegevuseks tulnud õppijatelt / rühmalt, nt on teema ette antud, kuid alateemasid on saanud valida või pakkuda ja üksi või grupis saab uurida just seda, mille suhtes sisemine huvi, eesmärgistatud olemas, mistõttu on see õppimine kindlasti efektiivsem kui tavapärane kool. Kui astuda sisse hästi toimivasse projektipõhisesse õppesse, siis kõrvaltvaatajale paistab esmapilgul kaos, kuid igas nurgas toimub väikestes rühmades tegelikult imeline õppimine ja ennastjuhtimine ning nii eneseväljenduse kui suhtlemisoskuste harjutamine. Struktureerimata õppimist on väga lihtne nö untsu keerata ja õnnestumine sõltub suures osas õpetaja meelestatusest. Väga vähe on õpetajaid, kes on valmis E-R igal hetkel kõigi õpilaste huvidega arvestama õppekorraldamisel ning rühmatööde juhtimine  ei ole reeglina eesti õpetaja tugevaim külg, samuti vastuse jagamine õppijaga. Näide sellisest õppimisest on ka  tehnikaring, kus antakse võimalus kasutada vahendeid ja juhendamist omavalitud projekti planeerimisel ja elluviimisel. Samuti sarnaneb individuaalõpe ja tervislikel põhjustel koduõppe võimalus sellise õppimisega, sest juba asjaolu, et  õppetöö on korraldatud selliselt, et nädalas 8 tundi 30 tunni asemel on keskendunud formaalsele akadeemilisele õppetööle, lihtsalt jätab lapsele piisavalt aega tegeleda oma enesearengusse, huvialasse või projektidesse panustamiseks. Minu isiklik arusaam nn vabaõppest kuulub samuti selle inspiratsiooniruudu horisontaaltelje vasakule äärele, sest vabaõppevanemal näen suurt rolli mentorina ja eeskujuna ning reflekteerijana ja toetajana, oma lapse arengu jälgijana, seejuures teemade, meetodite ja valdkondade valikul on määrav õppija eripära ja samuti on rõhk õppija eesmärgistamine ja refleksioon õpitava osas. TLPK koduõppe osakonnas püüame luua kord kuus koduõppijatele võimaluse tulla projektipäevale koosõppimist kogema. Sellekohane info jookseb meie vanemate listides ja suletud gruppides sotsiaalmeedias. Mis puutub TLKP juhendatud koduõppe korraldusse , siis seame eesmärgiks samuti lapse sisemise motivatsiooni äratamise, sest juhendaja suhtleb individuaalselt iga õppijaga, kes seab endale ise eesmärgid riikliku õppekava raamides ning suunab teda reflekteerima oma tegevusi ja õppimist endavalitud teemadel ning märkama seoseid õppekavas nõutuga. 

Liikudes nö alla paremale teljestikus leiame nn ettevalmistatud õppekeskkonna, mille näiteks võib tuua Montessori koolid või koduõppe Montessori stiilis st et kodu või klass on seatud selliselt, et õppija leiab kiirelt vajalikud materjalid ja vahendid, vajadusel ka juhendaja, et oma valitud teemal iseseisvalt õppida. Õppekava on seejuures teada täiskasvanule, kuid õppija jaoks on igal hetkel lubatud ja võimaldatud teha valikuid nii tempo kui vahendite osas. Sedasorti õppimine toimub ka minu Lugemisseikluste huviringis/töötoas: minu juurde on tulnud väike rühm erinevas vanuses erineva lugemisoskusega lapsi. Mul juhendajana/logpeedina on teadmised, kuhu peab iga laps järgmiseks etapiks jõudma ja loon tingimused, et laps jõuab sinna. Lapsel endal ei pea selleks liiga palju teadmist protsessi struktuurist olema, sest olen talle loonud ülesanded ja vahendid, mis on ligitõmbavad ja ta saab üsna iseseisvalt neid uurides vajalikud oskused ja teadmised. Sellist õppimist toetab täiskasvanu uskumus, et laps tahab õppida ja õpib igal hetkel. Samuti teadlikkustab täsikasvanu, et vastutuse andmisel arvestame lapse võimetega st mida rohkem laps näitab, et ta suudab vastutust võtta, seda rohkem saab ja peab täiskasvanu talle vabadust andma.

Julgustan Sind usaldama ja austama ennast ja oma last, imeliselt kirjutab sellest siin Sille Poola. Soovitan tutvuda mujal maailmas populaarsete koduõppe eriliikidega, et leida üles see õige: vt nt  teemakeskne õpe e unit-study, Charlotte Mason stiilis koduõpe e väärtkirjandusel, loodusvaatlusel, kunstinautlemisel põhinev õppimine; Thomas Jefferson Education ; klassikaline haridus, unschooling e vabaõpe jpm.

Pai.

Kadi

Õppimise erinevad viisid (1)

Õppida saab väga erineval viisil, mõned viisid on efektiivsemad. Teadlased on üldistanud, et omandame u50% sellest, mida oleme nii näinud, kuulnud kui ka lugenud (st kui on ainult üks meel olnud seotud, siis veelgi vähem), kuid kuni 90% omandame sellest, mida oleme kogenud või mida me oleme arutanud kaaslastega. Kõige paremini omandame me aga seda, mida teistele oleme püüdnud selgitada või õpetanud (ja see on ka põhjus, miks ma blogi pean :D)

teljestik õppimineÕppimise erinevaid viise/õpikeskkondi on ikka paigutatud  teljestikku, nt arvestades (a) kui suunav või range juhendamisega see protsess/õpetaja on (vs kui palju on vastutust ja vabadust õppijal enesel) ning (b) kui struktureeritud/ettevalmistatud on õppekava (või kui palju lähtutakse lapse huvidest, inspiratsioonipuhangust). 

Erinevat liiki õppimised saavad olla erineval moel väärtuslikud ja siiski on igas viisis ka omad ohud. 

Tavapärase e konventsionaalse õppimisena oleme harjunud koolis nägema õpetajat klassi ees õpetamas õpiku ja töövihiku toel klassi. Ülesanneteks on nt: Loe ja vasta küsimustele või Täida lüngad. Minu taust eripedagoogina on andnud mulle ettevalmistuse tegutseda nn ülal paremal nurgas st eripedagoogiliselt ettevalmistatud koolitunnis on enamasti väga selged täpsed ootused, mis on küll lapse eeldatavatele võimetele vägagi vastavaks timmitud, kuid vähe on arvestatud lapse huvisid ja ootusi, parimal juhul saab laps nn preemiaks oma meelistegevusega tegeleda peale ette nähtud struktureeritud harjutuste lõpetamist. Selles teljestiku kastis on üsna vähe sisemist motivatsiooni, valikuvabadust, avastamisrõõmu, inspiratsiooni ja seda tunnetab miinusena tegelikult nii õpilane kui ka õpetaja. Siia kasti kuulub peale tavakooli ka alternatiivkoole nt Waldorfkoolid. Tavamõistes e-õpe/veebiõpe kuulub samuti siia kasti, sest kuigi laps ei osale klassiõppes, siis kaasnevad  enamasti struktureeritud, ettemääratud ülesanded, tähtajad. Kuid ka mitteformaalne õpe saab olla konventsionaalne nt balletiõpingud, pilliõpingud, mis on kindlasti väga väärtuslikud ja efektiivsed õppetunnid, kuni õppija on ise valinud seal osaleda. Mis puutub koduõppesse, siis seda saab teha ka konventsionaalselt ja nii see ka mitmel pool kuuldavasti toimub, sest teisiti ei saakski see olla sellises koolis nimekirjas olles,  kus koduõppijale on pandud kohustus käia oma vanusele vastava klassi õpetajate juures iganädalaselt vastamas, jälgida e-koolis vastava klassi materjali. Sellisel juhul on koduõpe “nagu kool kodus” st õpilane õpib kodus täpselt sama programmi samade vahenditega, mis klassikaaslased, aga kodus ja enamasti eraõpetaja või vanema rangel juhendamisel. TLPK vanema soovil koduõppe korraldus võimaldab sellest erinevat koduõpet, sest arvestame vanema vastutust ja vabadust õppeprotsessi koos õppijaga suunata vastavalt vajadusele st praktiseerida koduõpet nö “mis iganes ülaltoodud teljestiku punktis”. Seejuures on vaja siiski EV seaduste järgi jälgida riikliku õppekava oodatavate õpitulemuste täitmist, mida kontrollime kaks korda aastas arenguvestlusel.  Mis puudutab TLKP juhendatud koduõppe korraldust (vt siit täpsemalt), siis see toimub veebipõhiselt, kuid erineb tavapärasest e-õppest. Eeldame, et koduõppija õpib oma igapäevaste tegevuste käigus olles aktiivne oma peres ja kogukonnas ja tegeledes oma huvialadega (vt täpsemalt siit). Koordinaator suunab õpilase ja pere tähelepanu (läbi iganädalase suhtlemise), kuidas selline õppimine vastab riikliku õppekava õpitulemustele ning sel moel järgitakse koostatud individuaalset õppekava. Suhtlemine õppijaga üles ehitatud sellisel moel, et ta seab endale ise eesmärgid ind.õppekava raamides ning koordinaator mentorina suunab teda järjest rohkem võtma vastutust ja leidma motivatsiooni oma igapäevastes tegemistes õpitut kasutada, reflekteerida.

Lapsekeskne õppimine on eelmisest väga erinev õppimise viis all vasakul on kastis (nimetan selle inspiratsiooniruuduks). Enamasti liiguvad koduõppepered aja möödudes ja kogemuse lisandudes selle ruudu suunas teljestikus. Märksõnadeks on siin inspiratsioon, sisemine motivatsioon, koosloomine. Sellist õppimist näeme nt kogukonnaga koostööpäevadel, ka sõpruskonnaga/üksi mängimine, iseseisev uurimine, avastamine, oma hobiga tegelemine on ennastjuhtiva ja huvikeskse õppimise näited. Tuleb möönda, et sedasorti õppimine nõuab juhendajalt/täiskasvanult äärmiselt palju teadlikkust, usaldust õppija ning õppeprotsessi õnnestumise suhtes. Samas on see õnnestumise korral väärtuslik kogemus õppijale ning nauditav protsess. 

Minu isiklikul arenguteel koduõppevanemana on tulnud ette sel diagonaalil liikumist. Kõige rohkem naudin olukorda, kus meil on koduõppes mõnus turvaline rutiin nii päeva kui ka nädala, kuu ja aasta lõikes, mis annab mulle rahu ja  teadmise, et (a) meil on aega, et lapsed saaks harjutada iseseisvalt igapäevatoimingutega pusimist nn eluõppes (ma mõtlen majapidamistöödes vastutuse võtmist); (b) et see, mis on kirjas riiklikus õppekavas, saab kaetud; (c) meil aega haarata kinni igast inspiratsioonipuhangust, imelisest võimalusest õppida hüpata nn jäneseurgu ja süveneda mingisse eriti põnevasse teemasse nt vaadates dokumetaalfilmi, minna õppekäigule, reisile, külla perele, kes peab talu või appi perele, kes ehitab parve või kanakuuti,  haarata pilli või pintsli või raamatu just siis, kui selleks tekkis sisemine vajadus. Ja kui inspiratsiooni-ingel on meid energiast tühjaks raputanud, oleme tänulikud oma rutiinile, mis meid turvalisse igapäevaellu aitab naasta ja taastuda ja peagi uut inspiratsiooni-inglit ootama suunab.

Julgustan proovima erinevaid nn maitseid õpikeskkonna loomisel. Koduõpet on võimalik teha väga mitmel erineval viisil ja luua just sobivaim õpikeskkond pere lastele ja see võib olla veidi sarnane kokkamisega – võime osta kiirtoidukohast pizza/ 5.kl ajaloo õpiku ja töövihiku või siis osta talumehelt jahu, mitut sorti juustu, tomateid jm maitsemeelepärast ja teha mõnusas seltskonnas ühiselt parimad pizzad. Vahel võid sa eelistada üht katet ja siis jälle teist –  koduõppes on võimalik proovida, mis just meie pere elustiiliks ja õpikeskkonnaks on parim valik. Aga võib ka vahel teha ise ja siis jälle käia kiirtoidukohas – mis just hetkel on võimalik ja vajalik. Põhiline on silmas pidada mitte seda, et õppekava saaks läbitud vaid et toimuks päriselt õppimine ja see ei tuleks enestunde või tervise või suhete arvelt.

Alustamine on kõige raskem. Nii kokkamises kui koduõppes. Tasapisi tuleb mõlemasse nauding, sest mõlemad on ju nauditavad protsessina – nii oma lastega koos elamine-suhtlemine-õppimine kui ühised kokkamised-söömaajad. No vähemalt võiks ju olla 😉

10.08.2019 toimus augustikuine TLPK koduõppevanemate vestlusring, kus arutasime teemal: “Millisel viisil koduõpe on Eestis võimalik ja mis on parim õpikeskkond just minu perele”. Toatäis vapraid inimesi ja häid mõtteid viis meid vajaduseni kohtuda taas 14.septembril ja võtta teemaks juba konkreetsemate ainevaldkondade õppimise viisid ja võimalused koduõppes. See postitus on kokkuvõte meie vestlusringist ja jätkub siin.

Ole ise see muutus, mida soovid hariduses näha!

Pai.

Kadi

Kolmnurgast suurem

Vaatasin täna öösel kaht ilusat pilti ja otsustasin, et enne magama ei jää, kuni aru saan, miks on vaja ilus kolmnurk nii keeruliseks ajada. Aga näe, igal asjal oma mõte sees.

Kolmefaasilise õppimise mudeliga on loodetavasti kõik õpetajad tuttavad, ilus lihtne kolmnurk, mida silmas pidada igas tunnis ja ka pikemas perspektiivis nt trimestris; nädalaks õppetööd planeerides.

Screen Shot 2019-07-31 at 09.59.09Aga uusima Winne ja Hadwin’s mudeli järgi on ennastjuhtiv õppimine neljafaasiline: (a) ülesande defineerimine: õppija loob endale arusaamise võetud ülesandest; (b) eesmärgi seadmine ja planeerimine, kuidas selleni jõuda; (c)õppimise võtete ja strateegiate kasutamine eesmärgini jõudmiseks; (d)õpitu omandamine st pikaajaliste muutuste omaksvõtmine oma motivatsioonis, uskumustes.

Screen Shot 2019-07-31 at 09.55.12

Selles mudelis lisandusid ülesanded, mida on hea meeles pidada COPES akrünüüümiga: (a) Conditions: tingimused nt aeg, mis on ülesande sooritamiseks antud; (b) Operations: õppimisvõtted ja strateegiad, mida õppija kasutab (vt ka SMART -Searching, Monitoring, Assembling, Rehearsing and Translating)ülesande lahendamiseks; (c) Products: saadud uus teadmine; (d) Evaluations: kas enesele tagasisisde või väline;  (e) Standards: hindamiskriteerimuid, millele tulemus peaks vastama.

Olulisim õppimisel on hindamiskriteeriumide ja standardite jälgimine eesmärkide seadmisel – mudel kirjeldab , kuidas õppija pidevalt jälgib oma tegevuste vastavaust standardile ja kasutab vastavaid võtteid ülesande lahendamiseks. Mudelis puudub emotsiooni ja motivatsiooni mõiste, kuid  Winne ja Hadwin siiski nõustuvad, et ennastjuhtiv õppimine on motivatsiooniregulatsiooni teooriatega seotud, millest olen siin kunagi pikalt ka kirjutanud.

 

Ülesanne koduõppe õpilasele (IÕK ainekava eesti k.ja kirjandus 2. kooliastmes)

 Kleebin siia ühe koduõppe õpilase jaoks koostatud ülesande, mis aitab kaasa individuaalse õppekava  eesti keele ja kirjanduse ainekava koostamisele. Ülesandes õpilane mõtleb läbi, mida tal on vaja osata 6.klassi lõpus ja mida sellest ta juba oskab; mida ja kuidas peaks veel tegema ja mida ta saaks ette näidata trimestri lõpus toimuval arenguvestlusel. See ülesanne sobib 4.-6.klassi õpilasele.

Kuna Sa oled koduõppel, siis saad Sa ise koostada koos perega endale individuaalse õppekava (IÕK). See peab olema seotud meie kooli õppekavaga ja see omakorda on seotud riikliku õppekavaga.

 

IÕK kõige olulisem osa on ainekavad st see, milliseid eesmärke Sa endale õppimiseks sead igas aines, kuidas kavatsed eesmärkide saavutamiseni jõuda (kas loed mõnda raamatut või külastad muuseumi vms) ning enesehindamine e kuidas Sul eesmärgi saavutamine enda arvates õnnestus.

 

Olen siia kirjutanud 2. kooliastmes  (4.-6.klass) riiklikule õppekavale vastavad eesti keele ja kirjanduse ainetes oodatavad õpitulemused. See tähendab, et 6.klassi lõpetanud õpilastelt oodatakse selliseid oskusi ja pädevusi. Usun, et nii mõnedki tunduvad Sulle lihtsad ja enesestmõistetavad, kuid mõne eesmärgi saavutamise jaoks pead võib olla pingutama.

 

Sinu ülesanne: prindi leht ja kirjuta vastused küsimustele. Kirjelda täpsemalt, mis Sul on plaanis sel trimestril eesmärgi saavutamiseks teha (õppekäik, kirjand, raamat, film vms). Pane see leht õpimapi vahele, võta õpimapp kaasa meie kohtumisele trimestri lõpus. Pane õpimappi ka kirjalikud tööd või muu põnev näidis tööst, mida oled teinud selles aines.

Pea meeles: Sa ei pea kõiki eesmärke kohe saavutama. Tee oma valik – mis on Sinu jaoks tõeliselt oluline? Mõtle, mida sa võiks teha, et ka ülejäänud eesmärgid 6.klassi lõpuks täita.

Soovin Sulle jõudu!

  1. Suuline ja kirjalik suhtlus; oodatav õpitulemus:

Kui ma midagi kuulan või loen, siis küsin selle kohta küsimusi, avaldan oma arvamust. Ma põhjendan oma arvamust. Kui saan aru, et mu arvamus ei ole põhjendatav, siis muudan oma arvamust.

 

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide: kirjutan arutleva kirjandi omavalitud teemal.

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

  1. Teksti vastuvõtt; oodatav õpitulemus:

Ma loen tekste ajakirjadest, õpikust, ilukirjandusest (vähemalt 8 eakohast eri žanris väärtkirjandusteost).

Ma koostan teksti kohta eri liiki küsimusi; vastan küsimustele oma sõnade või tekstinäitega; koostan teksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu; järjestan teksti põhjal sündmused ning määran nende toimumise aja ja koha.

Ma leian lõigu kesksed mõtted ja sõnastan peamõtte.

Ma otsin teavet tundmatute sõnade kohta ning teen endale selgeks nende tähenduse.

Ma tunnen ära tekstides kõnekäändeid, vanasõnu ja kõnekäände.

Ma mõtestan luuletuse tähendust, tuginedes enda elamustele ja kogemustele.

 

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide: Koostan ühe teksti kohta küsimused – vastused; koostan konspekti; referaat; kokkuvõtted tekstidest/ raamatutest omal valikul.

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

  1. Tekstiloome; oodatav õpitulemus: 

a) Jutustan tekstilähedaselt (kavapunktide järgi või märksõnade abil) mõttelt siduva tervikliku ülesehitusega selgelt sõnastatud loo. Ma kirjeldan loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist ning võrdlen ennast mõne tegelasega; arutlen kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste üle, avaldan ja põhjendan oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka igapäevaelust.

b) Kirjutan kirjandeid, millel on sissejuhatus, teemaarendus ja lõpetus ehk kokkuvõte. Mu kirjandi igas lõigus on üks keskne mõte, millele keskendun ning mida avan. Jutustavas kirjandis on sündmused ajalises järjekorras, arutlevas kirjandis aga loogilise arutluskäigu järgi. Pärast kirjandi kirjutamist loen mustandi mitu korda üle, parandan keelevead, kontrollin keeruliste sõnade õigekeelsust ÕSist. Loen ka puhtandi korra üle, et parandada ümberkirjutamisel tekkinud hooletusvead.

c) esitan peast luuletuse, lühikese proosa- või rolliteksti, taotledes esituse ladusust ja selgust ning tekstitäpsust.

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide:  arutlev ja jutustav kirjand omavalitud teemal; päheõpitud tekst.

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

  1. Õigekeelsus ja keelehoole; oodatav õpitulemus:

Tunnen eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide kasutust ning järgin eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid; vajadusel kasutab abivahendeid:

https://www.taskutark.ee/m/eesti-keele-reeglid/ ja http://www.eki.ee/dict/qs/

 

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide:  kirjutan üles olulisemad reeglid ja näited nende kohta.)

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Ongi kõik. See ongi Sinu eesti keele ja kirjanduse ainekava. Võid siia muidugi lisada enda jaoks huvitavaid eesmärke. Nüüd, kui Sa tead, mida peaksid tegema ja kuhu jõudma, siis tee endale töökava mingiks õppeperioodiks. Näiteks, trimestriks e kolmeks kuuks. Õppeperioodi lõpus vaata korraks tagasi ja anna endale tehtud töö eest hinnang – mis õnnestus, mida saaks paremini teha.

Enesehindamine õppeperioodi kohta: __________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Plaan järgmiseks õppeperioodiks: ______________________________________________________________________

IÕK 2.kooliastmele eesti keeles, kirjanduses ja ühiskonnaõpetuses

TLPK  koduõppe koordinaatorina nõustan peresid oma õppijale individuaalse õppekava koostamisel. Meie kooli õppekava on sarnane riikliku õppekavaga, mistõttu on perel individuaalse õppekava (IÕK) koostamisel lihtne toetuda riikliku õppekava üldpädevuste ja ainevaldkondade kavadele ja oodatavatele õpitulemustele.

Olen koostanud õppijale arusaadavas keeles ainekavad, et oleks lihtsam kaasata õppija õppimisprotsessi.  Kui õppija on teadlik oma tegevuse eesmärgist ja saab oma saavutusi ise hinnata, siis on ta sisemiselt motiveeritud õppetööks.

Näidisel on lihtsas sõnastuses eesmärgid õppeperioodiks. Need tuleks ideaalis sõnastada koos õppijaga.  Õppeperioodi lõpus saab õppija anda hinnagu oma õpitulemustele nt kas peaks mõne eesmärgiga edasi tegelema. Õppetöö käigus tuleks õpimappi panna mõned näidised oma töödest.

Kooli poolt fikseeritakse kokkuvõtlik hindamine e-päevikus kooliastme lõpus sõnalise hinnanguna, et anda tagasisidet õppeedukusele riikliku õppekava õpitulemustest lähtuvalt. Vajadusel nõustan, millise abiga omandamata jäänud baasoskused omandada.

2.kooliastme IÕK koduõppes eesti keel ja kirjandus

2.kooliastme IÕK koduõppes ühiskonnaõpetuses

nendele linkidele vajutades avanevad näidised eesti keele ja ühiskonnaõpetuse ainekavadest.  Nagu näed, on lihtne aineid omavahel lõimida, mis aitab kaasa mõttestatusele ja hoiab kokku aega. Kui soovid veel sarnaseid näidiseid teistest ainekavadest, siis kirjuta mulle

koduope@luterlik.edu.ee
Kadi Künnapuu.

Tugevustele rajatud õpe

Einstein on öelnud, et kõik on geeniused, aga kui sa hindad kala tema võime järgi ronida puu otsa, siis elab ta terve elu teadmisega, et ta on rumal. See tsitaat on hakanud minus aina tugevamini helisema ja olen hakanud soovima ja soovitama enda ümber rohkem rõõmu erisuste üle.
Igal erivajadusest tuleneval raskusel on ka oma positiivne külg, mida me kohe ei pruugi märgata ja siis on nii kerge jääda kinni nn meditsiinilisse mudelisse, milles keskendutakse puudujääkidele ja raskustele. Näiteks, düsleksia/düsgraafia puhul: tavaliselt keskendutakse sellele, et on vaja parandada lugemisoskust, käekirja või õigekirja, faktide meeldejätmist – düsleksiaga lapse aju eripära puhul on need raskused tavalised. Samas, düsleksikud näevad nn tervikpilti paremini kui detaile, selline mõtlemise eripära tuleb kindlasti kasuks arhitektil, filmiloojal, kunstnikul; nad on head loovas ja 3D mõtlemises; neile sobib uurimuslik õpe, katsetamine.
Tugevustel põhinev õpe, millest räägivad Dr. Susan Baum ja Dr. Robin Shader võtab nn meditsiinilise defitsiidimudeli asemel kasutusele teistsuguse mudeli. Rohkem infot selle kohta leiad nende suurepärase erakooli leheküljelt ja raamatutest, lisasin need postituse lõppu. Näiteks,  kirjutamisraskusi küll võetakse tõsiselt ja sellega tegeletakse, kuid käsikäes õppija huvide edasiarendamisega ja tugevuste arendamisega. NB see ei ole laste nn vatis hoidmine (kui see on raske, siis ära tee!). Ei, aga see on raskuste ületamine tugevustele keskendumise läbi. Või kuidas sa tunneksid ennast, kui seltskond eksperte võtaks sind testida ja seejärel rääkida ainult kõigest sellest, mida sa ei suuda ja siis koostaksid nn arenduskava, mille järgi sa enamuse oma ajast pead tegelema just sellega, mis on sulle raske ja ebameeldiv ja ebaõnnestumine on sisseprogrammeeritud, sulle nende poolt seatud eesmärgid e  “õnnestumine” tuleb raske töö ja vaevaga pikaldaselt?
Baum ja Shader visualiseerivad oma mudelit kui kollase ja sinise segu –  me oleme rohelised e segu tugevustest ja nõrkustest, aga õppimises me otsime kollase kuma, sest see toob õpirõõmu, motivatsiooni, eduelamuse.
Selle kohta on hea visuaal nende kodulehel:
Screen Shot 2019-02-02 at 10.22.16
Selle mudeli puhul on oluline silmas pidada, et meie eesmärk peab teenima lapse huve ja mitte olema ekspluateeriv ja eesmärgiga tõmmata laps nn mängu, mida ta ei soovi mängida. See “mäng” võib olla nt: käi koolis, õpi hoolega, saa häid hinded, siis saad heasse ülikooli ja saad korraliku töökoha. NB kui laps on selle mängu ise valinud, siis see mäng on OK, vastasel juhul on see kahjustav ja laps kaotab seda mängides iseenda ja elurõõmu. Seega, lapse annet ei saa nn ära kasutada mingite oskuste õpetamiseks, õppija peab alati omama kontrolli oma annete kasutamise üle  ja indikaator siin on tema säravad silmad oma huvialaga tegelemisel. Kui see piir on ületatud, siis tuleb tagasi tõmmata, vabandada ja anda ruumi.
Selle mudeli üle mõtiskledes tuli mulle meelde mu oma tütar armastab muusikat ja olen tal võimaldanud avastada ja rõõmu tunda viiulimängust, mille ta ise valis. Hiljuti märkasin, et ta huvi on raugenud peale 3 aastat pillimängu, sest nõudmised on kasvanud ja sära silmis hakkas tuhmuma. Siis aga hakkasime koos osalema ansamblis ja kuna minu silmi ilmus sära muusikat õppides ja koos musitseerides, siis ilmus ka tema silmi sära tagasi. Ta on nüüd ise küsinud jälle õpetust viiulimängus, et saada pillimängus edasiarenemiseks toetust. Ka Baum ja Shader soovitavad lasta lapsel oma andega lustida ja katsetada ja juhendada last alles siis, kui ta ise seda küsib. Alles siis on ta valmis küsima tagasisidet oma tööle, sest ta on piisavalt ise katsetanud ja tunnetanud oma tugevusi ja puudujääke. Nad soovitavad anda lapsele põhjus  õppida süvendatult oma huvialal edasi, laiendada seda huviala ja õppida oskusi, mis on edasiarenemiseks vajalikud.
Raamatud:
To Be Gifted and Learning Disabled: Strength-Based Strategies for Helping Twice-Exceptional Students With LD, ADHD, ASD, and More (3rd)
Multiple Intelligences in the Elementary Classroom: A teacher’s toolkit

IÕK aine-ja töökava koostamine ajaloos 2.kooliastmes

 

Seal dokumendis leia: 2.2.4. Õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Kopeerisin need oodatavd õpitulemused siia postituse alla. Dokumendis on kirjas ka õpisisu, selle kustutasin siin ära vahelt.

Järgmine samm on individualiseerimine. See tähendab seda, et võid valida, kui suure osa nendest õpitulemustest e eesmärkidest teed 5.klassis ja kui suure 6.klassis. Loomulikult võid lisada õppija jaoks põnevaid teemasid.

Seejärel tuleb teha töökava trimestriks st valida, mida teed ja kuidas just lähikuude jooksul. Mõtle ka sellele, kuidas saad ise anda hinnangu oma tehtud tööle st midagi mida saad näidata kui selle eesmärgi püstitamiseks tehtud tööd, tegevust, pilti, jutustust.

Selleks soovitan kasutada mingit visualiseerivat vahendit nt sildid, tabel, Padlet. Padletis eesmärkide lohistamine vasakult järjest parempoolsematesse tulpadesse enamasti meeldib, samuti on eeliseks võimalus lisada pilte, muuta värve jms.

Üks näide 5.klassi ajaloo töökava koostamisest IÕK jaoks Padletis:

Made with Padlet

RÕK-st kleebitud lõik:

2.2.4. Õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Ajaloo algõpetus Ajaarvamine ja ajalooallikad. Õpilane:

1)  kasutab kontekstis mõisteid, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number,Rooma number, kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas;

2)  teab ajaloo periodiseerimise üldisi põhimõtteid;

3)  leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;

4)  kasutab ajalookaarti ning töötab lihtsamate allikatega.

 

Ajaloosündmused, ajaloolised isikud ja eluolu. Õpilane:

1)  kirjeldab mõnda kodukohas aset leidnud minevikusündmust ja inimeste eluolu minevikus;

2)  teab kodukohast pärit silmapaistvaid isikuid ja nende saavutusi;

3)  kirjeldab eluolu erinevusi maal ja linnas, sõja ja rahu ajal ning nende erinevusi minevikus ja nüüdisajal;

4)  oskab koostada lihtsamat ajaliini ja lühijuttu ajaloolisest isikust ning mineviku eluolust.

Muinasaeg ja vanaaeg Muinasaeg. Õpilane:

1)  kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid;

2)  näitab kaardil ning põhjendab, miks ja mis piirkondades sai alguse põlluharimine;

3)  teab, mis muudatusi ühiskonnaelus tõi kaasa metallide kasutusele võtmine;

4)  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik ebavõrdsus, sugukond, hõim;

5)  teab ning näitab kaardil Eesti ja kodukoha esimesi inimasustusalasid.

Vanad Idamaad.  Õpilane:

1)  selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, ning näitab kaardil Egiptust ja Mesopotaamiat;

2)  kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni Egiptuse, Mesopotaamia või Juuda riigi näitel;

3)  tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi: meditsiin, matemaatika, astronoomia, kirjandus, kujutav kunst, Egiptuse püramiidid ja Babüloni rippaiad; teab, et esimesed kirjasüsteemid olid kiilkiri ja hieroglüüfkiri;

4)  seletab mõisteid linnriik, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester, Vana Testament.

Vana-Kreeka. Õpilane:

1)  näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat ja Spartat;

2)  teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist;

3)  kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, teater, religioon, kunst, sport;

4) võrdleb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel;
5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann, aristokraatia, demokraatia, kodanik, ori, eepos, olümpiamängud, teater, tragöödia, komöödia, skulptuur, Trooja sõda, hellenid, tähestik.Õppesisu

Vana-Rooma. Õpilane:

1)  näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat, Konstantinoopolit, Ida- Roomat ja Lääne-Roomat;

2)  teab Rooma riigi tekkelugu ning oskab tingmärkidest juhindudes näidata kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist;

3)  iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis;

4)  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum, patriits, plebei, konsul, senat, rahvatribuun, orjandus, amfiteater, gladiaator, leegion, kodusõda, kristlus, piibel, provints, Ida-Rooma, Lääne-Rooma, Kartaago, Konstantinoopol, ladina keel.

Eesmärgistamine, planeerimine, enesehindamine Padletis

Mis on õppimine ja millal see algab? Kui õppija on saanud oma iseseisvusvajadust täita, siis sellega on ta oma motivatsiooni käivitanud ja saab käivituda ka õppimisprotsess. Seetõttu ongi oluline kaasata õppija eesmärgistamisse, planeerimisse ja lõpuks ka (enese)hindamisse e refleksiooni.

Siin on üks võimalus selleks Padlet keskkonnas. NB! Enne muutmist tee endale koopia sellest padletist. Selleks vajuta ülal paremal REMAKE ja seejärel pane kõikidesse kastidesse linnuke st kopeeri nii vorm kui postitused. Kaste saad lohistade, sisu muuta ja lisada, värvi muuta. Saab lisada ka pilte jms.

Juhis:

  1. Loe 1.tulbast 1 oodatav õpitulemus. Neid on kokku 20.
  2. Mõtle, kas oskad seda juba? Siis lohista see viimasesse tulpa.
  3. Mõtle, kas see eesmärk on Sinu jaoks hetkel liiga keeruline ja vajad väiksemaid samme sellel teekonnal? Lohista see 2.tulpa.
  4. Kui kumbki eelmine pole tõsi ja see eesmärk on Sulle paras, siis lohista see 3. tulpa.
  5. Millest alustad? Lohista 4.tulpa mõned eesmärgid, millega tahad sel trimestril tööle hakata. Mõtle välja mõned vahvad väjundid, kuidas saad neid eesmärke savautada, mida sa selleks teed. Üks näide on kollases kastis, saad selle sisu ja asukohta muuta.
  6. Kui said eesmärgi täidetud, siis lohista ta viimasesse tulpa ja kirjuta, kuidas Sul enda arvates läks ja mis eriti meeldis, mis oli keerulisem. Üks näide on kollases kastis, saad selle sisu ja asukohta muuta.
  7. Vahet pole, kas oled alles 7-või 11-aastane – kui Sul on kõik need 20 eesmärki täidetud, siis on Sul omandatud kõik oskused ja pädevused, mida oodatakse 3.klassi lõpetajalt eesti keele valdkonnas. Võid lisada uusi ja põnevaid eesmärke või lihvida olemasolevaid oskusi. Võid ka asuda 2.kooliastme eesmärkide juurde.

Jõudu!

Kadi

Made with Padlet

 

 

 

 

Kuidas õppida ja õpetada õppimist?

Kui käes on jälle aeg jagada ja saada hinnanguid, tõusevad minus iga-aastased küsimused: Mida räägib see “5” või “3”? Üldse, kas sellest piisab, kui õppija omandab õpetaja seatud eesmärgid, teadmised või oskused?

Õpetaja ja juhendajana on vaja väärtustada mitte ainult “viiele” õpitut vaid ka õpiprotsessi. Õppijat tuleb õpetada õppima – infot otsima, probleeme märkama ja lahendusi leidma. Tähtis on ka, et õpilane on adekvaatne hinnates oma töö tulemust, märkab oma edusamme. Väga oluline on õppija oskus end motiveerida ka keerulisemates ja vähem huvitavates õpiprotsessi osades – õpetaja saab juhendada sellega toimetulemist.

Kuidas õpilane ise seda tunnistust vaatab – on see saavutus talle üldse oluline? Kui teda ei huvitagi, mis seal kirjas on, siis on miski ilmselt algusest peale nihu läinud. Vastutus õppimise eest peaks lasuma õppijal. Õpetaja korraldab vaid õpikeskkonda viisil, mis võimestaks teda ise eesmärke seadma ja lahendusi leidma. Kui õpilane loeb tunnistust ja tajub omaenda eesmärkide saavutamist, siis ei ole ta kindlasti nii ükskõikse pilguga.

Kas piisab, kui suuname õpilasi infot ja fakte meeldejätma? Parem õpetada neid teaduslikult mõtlema ja tegutsema. Uurimusliku õppe käigus tuleb õppijatel püstitada hüpoteese, disainida ja viia läbi eksperimente ja vaatlusi ning saadud tulemusi tõlgendada.

Kelle “5” on priskem? Kas ikka pingeridu sai piisavalt tehtud? Aga ehk on olulisem õppida koostööd?  Näidata õpilastele, kuidas me kõik oleme teineteisega seotud ja eesmärkide saavutamiseks on vaja teha koostööd. Nii kasvab ka vastutustunne – ei saa vedada kaaslasi alt, kõik peavad oma panuse andma. Töö tulemuse hindamise kõrval tuleks alati suunata õpilasi hindama ka koostöö efektiivsust ja sellest õppida, et edaspidi oleks koostöö parem – nii arendame ka sotsiaalseid oskusi ning toetame positiivsete suhete kujunemist rühmas.

Hinnakem vähemalt kaunist suveilma 😀

Päikest!