Category Archives: kujundav hindamine

Seal dokumendis leia: 2.2.4. Õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Kopeerisin need oodatavd õpitulemused siia postituse alla. Dokumendis on kirjas ka õpisisu, selle kustutasin siin ära vahelt.

Järgmine samm on individualiseerimine. See tähendab seda, et võid valida, kui suure osa nendest õpitulemustest e eesmärkidest teed 5.klassis ja kui suure 6.klassis. Loomulikult võid lisada õppija jaoks põnevaid teemasid.

Seejärel tuleb teha töökava trimestriks st valida, mida teed ja kuidas just lähikuude jooksul. Mõtle ka sellele, kuidas saad ise anda hinnangu oma tehtud tööle st midagi mida saad näidata kui selle eesmärgi püstitamiseks tehtud tööd, tegevust, pilti, jutustust.

RÕK-st kleebitud lõik:

2.2.4. Õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Ajaloo algõpetus Ajaarvamine ja ajalooallikad. Õpilane:

1)  kasutab kontekstis mõisteid, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number,Rooma number, kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas;

2)  teab ajaloo periodiseerimise üldisi põhimõtteid;

3)  leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;

4)  kasutab ajalookaarti ning töötab lihtsamate allikatega.

Ajaloosündmused, ajaloolised isikud ja eluolu. Õpilane:

1)  kirjeldab mõnda kodukohas aset leidnud minevikusündmust ja inimeste eluolu minevikus;

2)  teab kodukohast pärit silmapaistvaid isikuid ja nende saavutusi;

3)  kirjeldab eluolu erinevusi maal ja linnas, sõja ja rahu ajal ning nende erinevusi minevikus ja nüüdisajal;

4)  oskab koostada lihtsamat ajaliini ja lühijuttu ajaloolisest isikust ning mineviku eluolust.

Muinasaeg ja vanaaeg Muinasaeg. Õpilane:

1)  kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid;

2)  näitab kaardil ning põhjendab, miks ja mis piirkondades sai alguse põlluharimine;

3)  teab, mis muudatusi ühiskonnaelus tõi kaasa metallide kasutusele võtmine;

4)  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik ebavõrdsus, sugukond, hõim;

5)  teab ning näitab kaardil Eesti ja kodukoha esimesi inimasustusalasid.

Vanad Idamaad.  Õpilane:

1)  selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, ning näitab kaardil Egiptust ja Mesopotaamiat;

2)  kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni Egiptuse, Mesopotaamia või Juuda riigi näitel;

3)  tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi: meditsiin, matemaatika, astronoomia, kirjandus, kujutav kunst, Egiptuse püramiidid ja Babüloni rippaiad; teab, et esimesed kirjasüsteemid olid kiilkiri ja hieroglüüfkiri;

4)  seletab mõisteid linnriik, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester, Vana Testament.

Vana-Kreeka. Õpilane:

1)  näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat ja Spartat;

2)  teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist;

3)  kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, teater, religioon, kunst, sport;

4) võrdleb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel;
5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann, aristokraatia, demokraatia, kodanik, ori, eepos, olümpiamängud, teater, tragöödia, komöödia, skulptuur, Trooja sõda, hellenid, tähestik.Õppesisu

Vana-Rooma. Õpilane:

1)  näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat, Konstantinoopolit, Ida- Roomat ja Lääne-Roomat;

2)  teab Rooma riigi tekkelugu ning oskab tingmärkidest juhindudes näidata kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist;

3)  iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis;

4)  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum, patriits, plebei, konsul, senat, rahvatribuun, orjandus, amfiteater, gladiaator, leegion, kodusõda, kristlus, piibel, provints, Ida-Rooma, Lääne-Rooma, Kartaago, Konstantinoopol, ladina keel.