KKK koduõppes

Koduõppe KKK e korduma kippuvaid küsimusi koduõppe kohta:

  • Kas TLPK nimekirjas koduõppel olemiseks ma pean eelnevalt praegusest koolist lapse dokumendid ära võtma? Jah, korraga kahes koolis ei saa olla laps nimekirjas.
  • Kes mind aitab koduõppe korraldamisel? Vanema soovil koduõpet korraldab pere. Koduõppe koordinaatorilt saab  näidiseid, kuidas aidata lapsel eesmärgistada oma tööd erinevates ainetes, et riikliku õppekava oodatavad õpitulemused saaks täidetud.  Konkreetsemat nõustamist õppija tugevusi/õpiraskusi  arvestava IÕK koostamiseks saab tasulise teenusena koduope@luterlik.edu.ee.
  • Mille puhul ja palju maksab koduõppes oleva lapse vanem? Meie koolis (TLPK) ei ole õppemaksu koduõppijatele. Seega midagi ei maksa vanem, kes õpetab oma last ise. Ainult juhul kui pere soovib eratundi lapsele või kui nt soovib õpilane osaleda koos teiste koduõppeperega rühmatunnis, siis eraõpetaja tasu tuleb maksta, aga enamus koduõppeperesid õpetab oma lapsi ise. Õppekäigud koos kooliga, millega saab ühineda koduõppelaps on enamasti tasulised nii koolilastele kui koduõppijatele, aga see osalemine on vabatahtlik. Töövihikuid ja õpikuid on tasuta veebiversioonina Opiq keskkonnas (pakume vanematele õpetajavaadet, see on väga kvaliteetne ja tasuta materjal), lisaks anname infot muude õppekeskkondade kasutamise kohta. Soovi korral saab ka klassikalist paberkandjal õpikut ja töövihikut laenutada, tasuta. Töövihiku täitmise soovi puhul tuleb töövihik välja osta. (Töövihikud ei ole koduõppes alati parim lahendus, aga mõne lapse puhul võib olla kasulik otsida sobiv töövihik.)
  • Kas koolil on õpinguteks töövihikud ja õpikud kasutusel? Koolis klassis kasutatakse, aga koduõppel ei kasutata eriti paberkandjal õpikuid ja töövihikuid, pigem veebikeskkonda Opiq, saate õpetajavaate sellele, see on päris hea. Koduõppe alguses võib olla keeruline mõista, et õppida saab ilma õpiku ja töövihikuta ning siis jätkatakse samamoodi nagu koolis – ka see on lubatud ja pere enda vabadus, loovus, vastutus 🙂
  • Kust ma leian kooli õppekava? TLPK õppekava riikliku õppekava põhjal koostatud, see on kodulehel http://www.luterlik.edu.ee/kool/alusokumentatsioon/, kuid selle põhjal on koduõppe koordinaator koostanud kooliastmete oodatavatest õpitulemustest ka lapsele arusaadavas vormis dokumendi, mida koduõppijad eelistavad kasutada IÕK e individuaalse õppekava töökavade koostamiseks (küsi koordinaatorilt, see saadetakse meilile).
  • Kui lapse testimine lubada toimuda, siis milline see oleks? Sarnaselt ja koos kooli õpilastega saab teha tasemetöid aasta lõpus, kui laps ise avaldab soovi. Koduõppes näeb vanem väga hästi ja laps ise samuti, mida ta oskab ja mida mida tahab veel harjutada. Kui  olete tutvunud täpsemalt ka RÕK st riikliku õppekava oodatavate õpitulemustega (vt nt link ülal), siis mõistate, et asi on lihtsam, kui esialgu võib paista.

Lisainfo koduope@luterlik.edu.ee

Lugemine kui raskus või seiklus?

Jah, lapsed on erinevad. Mu poeg hakkas lugema iseenesest, samal ajal rääkima hakkamisega (ta kõne hilines veidi :). Mu tütar jutustas juba väiksena imelisi lugusid, aga täna 8-aastasena on tal ikka veel keeruline lugeda. Ma olen mõlema lapse arenemist logopeedina jälginud ja vajadusel toetanud, rakendades oma kogemust ja teadmist.
Püüan valida hoolega seda, mida ta loeb – et see oleks jõukohane vormilt, kuid sisule allahindlust tegemata. Hea viis pakkuda lugemisel eduelamusi on  luule, mis on lihtsas vormis kirjutatud, kuid peidab suurt sisu, kaunilt illustreeritud.
Püüdlen selle eesmärgi suunas oma Lugemisseikluse komplekti loomisel. Lugemisseikluse huviringis nt on tekstid ülilihtsad, luulevormis, tegeleme lihtsate sõnade häälimise ja ladumisega, kirjutamisega, kuid teksti sisu on sügav ja meie vestlused on väga põnevad, lapsed loovad neist inspireeritult oma lugusid ja kunstiteoseid.
Illustreerimaks minu eeskuju Lugemisseikluse loomisel, panen siia ühe Emily Dickinsoni luuletuse, mis on küll inglise keeles, kuid annab imeliselt edasi minu püüdlust ja mõtet. Leidsin selle luuletuse https://www.bridges.edu/ lehelt, (Bridges Academy koolis rakendatakse neurodiversiteediga laste õppel tugevustepõhist lähenemist, sellest oli juttu minu eelmises postituses) Tugevustele rajatud õpe.
Screen Shot 2019-02-02 at 10.24.25
Lugemisraskusega õppijate puhul ei tule kõne alla lihtsustatud õpe, sest nad on nutikad lapsed ja see oleks nende õpirõõmu hävitamine. Kuid kuna nad ei loe hästi, siis vajavad nad teadmistele juurdepääsu teisel moel nt dokumentaalfilmid, meisterdamine vms.

Bridges Academy loojate sõnul on neurodiversiteediga õppija (sh düsleksiku, tähelepanuhäirega õppija, autisti) kognitiivsed, psühholoogilised ja füüsilised vajadused erinevad neurotüüpilise õppija vajadustest ja nende areng on asünkroonne (nö seinast seina erinevaid valdkondades) eakaaslastega võrreldes. Seega õppe korraldamisel on vaja silmas pidada veelgi enam, kui tavaliselt, et õpe toimuks turvalises keskkonnas, kus märgatakse ja tunnustatakse seda, mida õppija suudab, mitte seda, mida ta ei suuda; eesmärk on teha õppija teadlikuks oma tugevustest ning raskustest, et ta oskaks oma vajadusi ja eripära selgitada. Hea õppekeskkonna loomisele aitab kaasa hästi komplekteeritud väike (2-5) grupp kaaslastest, kes on sarnased intellektuaalselt, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu poolest ja stimuleerivad teineteist õppimisel.

Väga on vaja teadlikku ja kannatlikku juhendajat, kes usub õppija võimetesse; vanemaid, kes usaldavad ja mõistavad, et  laps suudab oma tulevikku ja identiteeti ise kujundada, kes loovad selleks võimalusi ja vahendeid olles heasoovlikud partnerid õppimises.  Valida tuleb hirmu asemel armastus ja luua rohkem rõõmu enda ümber. Minu jaoks on olnud päästerõngas see, et “vahetasin prille”: valin rohkem näha seda, milles laps on hea, mid on tema tugevus ja millele saab ta oma tulevikku ehitada. Ja kuni mul ei ole oma Bridges Academyt, on ta koduõppel 😀
Läbi raskuste tähtede poole!
Kadi

Tugevustele rajatud õpe

Osa lastest usub juba 5–8-aastaselt, et mida rohkem õppija koolitööd tehes vaeva peab nägema, seda suurema tõenäosusega pole ta väga võimekas. Siit lähtub keerukas uskumuste ja hoiakute süsteem, mis hakkab suunama lapse suhtumist väljakutsetesse, pingutust nõudvatesse ülesannetesse ja endasse nende täitjana.

Sellist uskumuste süsteemi on võimekususkumuste ema, Stanfordi ülikooli professor Carol Dweck koos kolleegidega nimetanud jäävus­uskumusteks või -mõttelaadiks (fixed mindset). Kõige edukamad ja enim motiveeritud on põhikooli lõpus ja gümnaasiumis aga need õpilased, kes usuvad, et õppimine ja sügavam mõistmine toimub järk-järgult ja aegamisi ning õppimisvõime on arendatav – mõttelaad, mida nimetatakse juurdekasvu­uskumusteks või -mõttelaadiks (growth mindset).

Olen loomulikult juurdekasvuuskumuse pooldaja ning see on mind nii isiklikult kui eripedagoogitöös aidanud, kuid on teatud hulk nn kaksikerivajadusega (twice-exceptional) lapsi, kelle puhul näen, et selle kõrvale on vaja veel teist uskumust – uskumust, et õppijana on ta milleski hea ning tal on piiramatult aega seda laadi tegevusteks, et saada eduelamust, olla nn voos, olla ennastjuhtiv iseseisev õppija/tegutseja.

Näiteks, düsleksia/düsgraafia puhul: tavaliselt keskendutakse sellele, et on vaja parandada lugemisoskust, käekirja või õigekirja, faktide meeldejätmist – düsleksiaga lapse aju eripära puhul on need raskused tavalised. Kuidas sa tunneksid ennast, kui seltskond eksperte võtaks sind testida ja seejärel rääkida ainult kõigest sellest, mida sa ei suuda ja siis koostaksid nn arenduskava, mille järgi sa enamuse oma ajast pead tegelema just sellega, mis on sulle raske ja ebameeldiv ja ebaõnnestumine on sisseprogrammeeritud, sulle nende poolt seatud eesmärgid e  “õnnestumine” tuleb raske töö ja vaevaga pikaldaselt? Selle asemel/kõrval võiksime toetuda konkreetse noore tugevustele, nt vb nad on head loovas ja 3D mõtlemises ja neile sobib uurimuslik õpe, katsetamine.

Tugevustel põhinev õpe, millest räägivad Dr. Susan Baum ja Dr. Robin Shader võtab nn meditsiinilise defitsiidimudeli asemel kasutusele teistsuguse mudeli. Rohkem infot selle kohta leiad nende suurepärase erakooli leheküljelt ja raamatutest, lisasin need postituse lõppu. Näiteks,  kirjutamisraskusi küll võetakse tõsiselt ja sellega tegeletakse, kuid käsikäes õppija huvide edasiarendamisega ja tugevuste arendamisega. NB see ei ole laste “vatis hoidmine” (kui see on raske, siis ära tee!) vaid see on raskuste ületamine tugevustele keskendumise läbi.

Baum ja Shader visualiseerivad oma mudelit kui kollase ja sinise segu –  me oleme rohelised e segu tugevustest ja nõrkustest, aga õppimises me otsime kollase kuma, sest see toob õpirõõmu, motivatsiooni, eduelamuse.
Selle kohta on hea visuaal nende kodulehel:
Screen Shot 2019-02-02 at 10.22.16
Selle mudeli puhul on oluline silmas pidada, et meie eesmärk peab teenima lapse huve ja mitte olema ekspluateeriv ja eesmärgiga tõmmata laps nn mängu, mida ta ei soovi mängida. See “mäng” võib olla nt: käi koolis, õpi hoolega, saa häid hinded, siis saad heasse ülikooli ja saad korraliku töökoha. NB kui laps on selle mängu ise valinud, siis see mäng on OK, vastasel juhul on see kahjustav ja laps kaotab seda mängides iseenda ja elurõõmu. Seega, lapse annet ei saa nn ära kasutada mingite oskuste õpetamiseks, õppija peab alati omama kontrolli oma annete kasutamise üle  ja indikaator siin on tema säravad silmad oma huvialaga tegelemisel. Kui see piir on ületatud, siis tuleb tagasi tõmmata, vabandada ja anda ruumi.
Teine asi, millest mõelda kriitiliselt on see, et tuleks tutvustada loomulikult ka teisi ja uusi viise kuidas õppida või mis valdkonda uurida ehk et see, milles õppija on praegusel hetkel tugev või mis õppimisviis talle hetkel sobib, see ei pruugi olla jääv ja on tõenäoliselt kogemustest ja eduelamustest tigitud. Tuleks pidevalt suunata õppijat uudseid asju proovima seejuures juurdekasvuuskumust juurutades.
Selle mudeli üle mõtiskledes tuli mulle meelde mu oma tütar armastab muusikat ja olen tal võimaldanud avastada ja rõõmu tunda viiulimängust, mille ta ise valis. Hiljuti märkasin, et ta huvi on raugenud peale 3 aastat pillimängu, sest nõudmised on kasvanud ja sära silmis hakkas tuhmuma. Siis aga hakkasime koos osalema ansamblis ja kuna minu silmi ilmus sära muusikat õppides ja koos musitseerides, siis ilmus ka tema silmi sära tagasi. Ta on nüüd ise küsinud jälle õpetust viiulimängus, et saada pillimängus edasiarenemiseks toetust. Ka Baum ja Shader soovitavad lasta lapsel oma andega lustida ja katsetada ja juhendada last alles siis, kui ta ise seda küsib. Alles siis on ta valmis küsima tagasisidet oma tööle, sest ta on piisavalt ise katsetanud ja tunnetanud oma tugevusi ja puudujääke. Nad soovitavad anda lapsele põhjus  õppida süvendatult oma huvialal edasi, laiendada seda huviala ja õppida oskusi, mis on edasiarenemiseks vajalikud.
Mulle meeldib see kolla-sinine mudel, sest see mudel loob minu jaoks lingi, mis aitab mul kasu saada nii Dwecki  juurdekasvuuskumuse teooriast kui ka Gardeneri multiintelligentsuse (MI) teooriast, mis esmapilgul on vasturääkivad. MI teooriat kritiseeritakse minu teada kahel põhjusel, kui minu jaoks on sel siiski väärtus.
Mõistan, et koolisüsteemis võib olla keeruline MI teooriat rakendada ja nö igaühele talle sobivat õpiviisi pakkuda, kuid koduõppes on see võimalik, meil on see paindlikkus ja aeg võimaldada tegeleda meelistegevustega ning iseseisva/ennastjuhtiva õppimisega.
Teiseks, kuna MI-s justkui räägitakse lapse kiitmisest (ta on teatud vallas sünnipäraselt andekas) ning see on ohtlik (õppija “andekaks tituleerimine” tekitab ohu, et ta ei julge enam võtta ülesannetes riske, et mitte oma minapilti kahjustada). Samas, hinnanguvaba suhtlemisvõimega täiskasvanu saab seda ohtu vältida teades, et meie uskumused enda võimekusest kujunevad välja keskkonnast saadud info ja tagasiside mõjul ja tulemuste asemel saab tunnustada eelkõige pingutust ja tööd, mida tulemuse saavutamise nimel tehti. On ju teada, et meistriks ei sünnita, meistriks teeb harjutamine! Kui sellisel viisil sobivalt pakkuda tuge ja julgustust, siis julgeb laps võtta raskemaid ülesandeid, riske, pingutada, teha vigu, ebaõnnestuda. Kui noor näeb, et ka täiskasvanud õpivad ja eksivad, ning kui talle on võimaldatud sobiv õpikeskkond, siis vast ei saa tekkida hirm vigade tegemise ees.
Samuti on kasu positiivse minapildi kujundamisest. Täiskasvanu saab iga ebaõnnestumise puhul suunata noort endalt küsima, mis võis olla see keskkonna tegur, mis soodustas ebaõnne ja mida teha et teinekord paremini õnnestuks; iga õnnestumise korral aga : mida sa ise selleks tegid, et seekord sel määral õnnestusid. Sedasi saab noor signaali, et õnnestumised on temas endas kinni ning ebaõnn mitte nii väga. Samamoodi võiks MI teooriast võtta pigem selle, et täiskasvanu teab, milliseid intelligentsusetüüpe üldse on olemas ning millised valdkonnad on õppija puhul pigem tugevad hetkel ja millist neist õppija on valmis arendama ja milliste tugevuste najal saab edasi liikuda ka valdkondades, mis praegusel hetkel veel valmistavad raskusi.
Raamatud:
To Be Gifted and Learning Disabled: Strength-Based Strategies for Helping Twice-Exceptional Students With LD, ADHD, ASD, and More (3rd)
Multiple Intelligences in the Elementary Classroom: A teacher’s toolkit

IÕK aine-ja töökava koostamine ajaloos 2.kooliastmes

 

Seal dokumendis leia: 2.2.4. Õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Kopeerisin need oodatavd õpitulemused siia postituse alla. Dokumendis on kirjas ka õpisisu, selle kustutasin siin ära vahelt.

Järgmine samm on individualiseerimine. See tähendab seda, et võid valida, kui suure osa nendest õpitulemustest e eesmärkidest teed 5.klassis ja kui suure 6.klassis. Loomulikult võid lisada õppija jaoks põnevaid teemasid.

Seejärel tuleb teha töökava trimestriks st valida, mida teed ja kuidas just lähikuude jooksul. Mõtle ka sellele, kuidas saad ise anda hinnangu oma tehtud tööle st midagi mida saad näidata kui selle eesmärgi püstitamiseks tehtud tööd, tegevust, pilti, jutustust.

Selleks soovitan kasutada mingit visualiseerivat vahendit nt sildid, tabel, Padlet. Padletis eesmärkide lohistamine vasakult järjest parempoolsematesse tulpadesse enamasti meeldib, samuti on eeliseks võimalus lisada pilte, muuta värve jms.

Üks näide 5.klassi ajaloo töökava koostamisest IÕK jaoks Padletis:

Made with Padlet

RÕK-st kleebitud lõik:

2.2.4. Õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Ajaloo algõpetus Ajaarvamine ja ajalooallikad. Õpilane:

1)  kasutab kontekstis mõisteid, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number,Rooma number, kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas;

2)  teab ajaloo periodiseerimise üldisi põhimõtteid;

3)  leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;

4)  kasutab ajalookaarti ning töötab lihtsamate allikatega.

 

Ajaloosündmused, ajaloolised isikud ja eluolu. Õpilane:

1)  kirjeldab mõnda kodukohas aset leidnud minevikusündmust ja inimeste eluolu minevikus;

2)  teab kodukohast pärit silmapaistvaid isikuid ja nende saavutusi;

3)  kirjeldab eluolu erinevusi maal ja linnas, sõja ja rahu ajal ning nende erinevusi minevikus ja nüüdisajal;

4)  oskab koostada lihtsamat ajaliini ja lühijuttu ajaloolisest isikust ning mineviku eluolust.

Muinasaeg ja vanaaeg Muinasaeg. Õpilane:

1)  kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid;

2)  näitab kaardil ning põhjendab, miks ja mis piirkondades sai alguse põlluharimine;

3)  teab, mis muudatusi ühiskonnaelus tõi kaasa metallide kasutusele võtmine;

4)  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik ebavõrdsus, sugukond, hõim;

5)  teab ning näitab kaardil Eesti ja kodukoha esimesi inimasustusalasid.

Vanad Idamaad.  Õpilane:

1)  selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, ning näitab kaardil Egiptust ja Mesopotaamiat;

2)  kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni Egiptuse, Mesopotaamia või Juuda riigi näitel;

3)  tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi: meditsiin, matemaatika, astronoomia, kirjandus, kujutav kunst, Egiptuse püramiidid ja Babüloni rippaiad; teab, et esimesed kirjasüsteemid olid kiilkiri ja hieroglüüfkiri;

4)  seletab mõisteid linnriik, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester, Vana Testament.

Vana-Kreeka. Õpilane:

1)  näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat ja Spartat;

2)  teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist;

3)  kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, teater, religioon, kunst, sport;

4) võrdleb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel;
5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann, aristokraatia, demokraatia, kodanik, ori, eepos, olümpiamängud, teater, tragöödia, komöödia, skulptuur, Trooja sõda, hellenid, tähestik.Õppesisu

Vana-Rooma. Õpilane:

1)  näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat, Konstantinoopolit, Ida- Roomat ja Lääne-Roomat;

2)  teab Rooma riigi tekkelugu ning oskab tingmärkidest juhindudes näidata kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist;

3)  iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis;

4)  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum, patriits, plebei, konsul, senat, rahvatribuun, orjandus, amfiteater, gladiaator, leegion, kodusõda, kristlus, piibel, provints, Ida-Rooma, Lääne-Rooma, Kartaago, Konstantinoopol, ladina keel.

Eesmärgistamine, planeerimine, enesehindamine Padletis

Mis on õppimine ja millal see algab? Kui õppija on saanud oma iseseisvusvajadust täita, siis sellega on ta oma motivatsiooni käivitanud ja saab käivituda ka õppimisprotsess. Seetõttu ongi oluline kaasata õppija eesmärgistamisse, planeerimisse ja lõpuks ka (enese)hindamisse e refleksiooni.

Siin on üks võimalus selleks Padlet keskkonnas. NB! Enne muutmist tee endale koopia sellest padletist. Selleks vajuta ülal paremal REMAKE ja seejärel pane kõikidesse kastidesse linnuke st kopeeri nii vorm kui postitused. Kaste saad lohistade, sisu muuta ja lisada, värvi muuta. Saab lisada ka pilte jms.

Juhis:

  1. Loe 1.tulbast 1 oodatav õpitulemus. Neid on kokku 20.
  2. Mõtle, kas oskad seda juba? Siis lohista see viimasesse tulpa.
  3. Mõtle, kas see eesmärk on Sinu jaoks hetkel liiga keeruline ja vajad väiksemaid samme sellel teekonnal? Lohista see 2.tulpa.
  4. Kui kumbki eelmine pole tõsi ja see eesmärk on Sulle paras, siis lohista see 3. tulpa.
  5. Millest alustad? Lohista 4.tulpa mõned eesmärgid, millega tahad sel trimestril tööle hakata. Mõtle välja mõned vahvad väjundid, kuidas saad neid eesmärke savautada, mida sa selleks teed. Üks näide on kollases kastis, saad selle sisu ja asukohta muuta.
  6. Kui said eesmärgi täidetud, siis lohista ta viimasesse tulpa ja kirjuta, kuidas Sul enda arvates läks ja mis eriti meeldis, mis oli keerulisem. Üks näide on kollases kastis, saad selle sisu ja asukohta muuta.
  7. Vahet pole, kas oled alles 7-või 11-aastane – kui Sul on kõik need 20 eesmärki täidetud, siis on Sul omandatud kõik oskused ja pädevused, mida oodatakse 3.klassi lõpetajalt eesti keele valdkonnas. Võid lisada uusi ja põnevaid eesmärke või lihvida olemasolevaid oskusi. Võid ka asuda 2.kooliastme eesmärkide juurde.

Jõudu!

Kadi

Made with Padlet

 

 

 

 

Koduõppe korraldus, individuaalne õppekava.

 Mul on hea meel, et koduõpe vanema soovil on Eestis kasvav trend (2019.a andmetel u 400 lapse pered on otsustanud korraldada laste haridust kodus, koolivabalt. TLPK koduõppe  kohta saab lugeda siit  ja  sealt. Selles postituses soovin tutvustada TLPK koduõppe korraldust IÕK e individuaalse õppekava seonduvalt.

TLPK-s eeldame, et individuaalse õppekava teeb pere trimestriks (3 kuuks), sest trimestri lõpus toimub perevestlus koduõppe koordinaatoriga. Õpitu näitamiseks soovitame kasutada õpimappi (aga ka videot, fotosid, blogi, vestlust, teste ja muud). Võimalik on sobivate õppeainete alla märkida ka huviringid, trennid, muusikakool, teatris ja mujal käimised. IÕK-sse tuleb märkida, kes lapse edasijõudmist hindavad (enamasti laps ise, vanemad ja koduõppe koordinator, mõnel juhul kooli aineõpetaja) ning hindamise meetodid.  Kooli poolt hindaval õpetajal on õigus aktsepteerida lapsevanema pandud hindeid.

Seega, koduõppel saab ise koostada koos perega endale individuaalse õppekava (IÕK), ja sellesse võiks suhtuda kui koduõppe eelisesse, sest tegelikult on õppimisprotsess võimalik ainult siis, kui õppija on teadlik oma eesmärgist ja saab oma saavutusi ise hinnata.
TLPK õppekava on otseselt seotud riikliku õppekavaga, mistõttu on koduõppe IÕK koostamisel lihtne toetuda riikliku õppekava ainevaldkondade kavadele ja oodatavatele õpitulemustele ( on kodulehel http://www.luterlik.edu.ee/kool/alusokumentatsioon/). Arvestama peab, et   IÕK peab olema vormistatud lapsele arusaadavas keeles vormi (vt näiteks link).

IÕK koosneb a) üldosast (üldandmed ja kooliastme (nt 2.kooliaste on 4.-6.klass) üldpädevuste analüüs, vt näidet siin); b)  ainekavadest ja trimestri töökavadest (vt näidet siin). 

Koduõppe IÕK peamine osa on ainekavad ja töökavad. Mina koordinaatorina saan aidata IÕK koostamisel just ainekava osas, mitmed koduõppepered kasutavad selleks minu koostatud enesehindamislehti  õppeainetes. Eesmärgistamise ja planeerimise ning enesehindamise protsessist üht näidet (5.klassi matemaatika) saab vaadata siit. Seda ainekava saab iga koduõppija enda jaoks täiustada nt lisades sinna keerulisemaid või huvipakkuvamaid eesmärke.

Töökava koostab iga õppija endale ainekava alusel – töökava on ainekava see osa, mille õppija teeb endale trimestriks. Töökava erineb ainekavast seetõttu, et mõnel trimestril ei võeta töökavasse nt loodusõpetust või ajalugu, aga ainekava on ikka ka nendes ainetes tehtud, lihtsalt see ootab oma aega. Nt järgmisel trimestril on need plaanis, siis vaadatakse IÕK ainekava nendes ainetes üle, et tuletada meelde, mis on eesmärgid, siis valitakse mõned eesmärgid konkreetselt selle trimestri töökavasse. Töökavas on kirjas see, milliseid eesmärke õppija endale õppimiseks seab, kuidas kavatseb eesmärkide saavutamiseni jõuda ning enesehindamine e kuidas eesmärgi saavutamine enda arvates õnnestus.

 

Koduõppe korraldus, esmane info

Koduõppe korraldus  on üle Eesti äärmiselt erinev ja sõltub väga kooli suhtumisest ja teadlikkusest vanema soovil koduõppe osas (mõned koolid ei ole teadlikud nt, et  vanema soovil koduõppe korraldus erineb tervislikel põhjustel koduõppest). Tavaliselt tegeleb iga koduõppelapsega konkreetse klassi juhataja, kuid TLPK-s otsustasime, et kõigi jaoks mugavam ja meeldivam on olukord, kus koolis suhtleb kõigi koduõppeperedega sama inimene, kel on ka endal koduõppe korraldamise kogemus e koduõppe koordinaator.

Esmane info TLPK koduõppega alustamiseks:

  1. Mina (TLPK koduõppe koordinaator Kadi Künnapuu) ootan Sinu taotlust koduõppeks, selle vorm on kooli kodulehel http://www.luterlik.edu.ee/koduope/ (võimalik saata meilitsi koduope@luterlik.edu.ee digiallkirjastatult)
  2. Seejärel kutsume Sind hariduslepingut sõlmima direktor Tarvo Siilbergi juurde, tema kontakt on samuti kodulehel (hariduslepingut on ka võimalik saata meilitsi digiallkirjastatult)
  3. Vajame TLPK nimekirja õpilase sisestamiseks järgmised dokumendid (võimalik saata meilitsi skanneeritult): sisseastuja isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) koopia; viimase trimestri klassitunnistuse või õpinguraamatu koopia; väljavõtte eelmise kooli õpilasraamatust (kooli kantselei väljastab); õpilase tervisekaardi koopia (selle olemasolul).
  4. Koduõpe TLPK-s on tasuta. Pere saab õpetajavaate Opiq veebikeskkonnas kõigile vajalikele veebitööraamatutele. Põhjendatud soovi korral saab ka paberkandjal õpikut ja töövihikut laenutada.
  5. Pere koostab (koduõppe koordinaator Kadi Künnapuu abiga) õppijale individuaalse õppekava (IÕK), mille kohta loe eraldi postitust siin.

6.  Pere seab sisse õpimapi, mille näitamine ja mille põhjal vestlemine toimub arenguvestlusel trimestri lõpus. Õpimapp võib sisaldada näiteks:

  • trimestriks seatud eesmärgid ja kuidas need saavutati (erinevate tegevuste loetelu või kokkuvõtted),
  • õpilase eneseanalüüsid, st kui hästi tema arvates eemärgid said täidetud, mida ta peaks järgmisel trimestril harjutama,
  • vanemate ja õpilase enda kommentaaridega näidistööd,
  • fotod kunstitöödest või õppekäikudest,

7.  Arenguvestlusel osalemine toimub kolm korda aastas iga trimestri lõpus (nt 18/19 õa on I trimester 1. september – 25. november 2018; II trimester 26. november 2018 – 24. veebruar 2019; III trimester 25. veebruar – 11. juuni 2019) koduõppekoordinaatori, lapsevanema(te) ja lapse koostöös. Aktiivseim roll on õpilasel, kes räägib tehtust oma õpimapi alusel. Koduõppekoordinaatoril on vestluse käigus võimalus  esitada küsimusi ning anda tagasisidet.

8. TLPK koduõppe peredel on võimalik osaleda erinevates koostöövõimalustes (info tuleb meililisti):

  • igal neljapäeval ja iga kuu 2.laupäeval kohtumised koduõppeperedele Tartus (5.-/pere);
  • omavahel sobivatel lastel on võimalik moodustada gruppe koostöiseks õppimiseks (nii ainevaldkonna eesmärkide täitmise eesmärgiga nt keeleõpe või matemaatikaõpe kui ka huvialadepõhiselt moodustatud nt ansambel; tasu juhendajaga kokkuleppel);
  • lisaarenguvestlusi koordinaatoriga või eratunde võib vastavalt vajadusele (nt lapse arengus probleemide ilmnemisel) viia läbi terve õppeaasta vältel, kuid sel juhul on see tasuline eripedagoogi teenus (tasuline vt http://www.kadikynnapuu.wordpress.com);
  • TLPK koduõppijad on alati oodatud osalema kooli väljasõitudel, üritustel, pidudel, aktustel (vahel on piletitasu, enamasti tasuta).

 

Üldpädevuste enesehindamine 3.klassi õpilasele

  1. Loe üks eesmärk.

  2. Mõtle, kas oled selle juba saavutanud sel trimestril või varem?

  3. Kui oled, siis lõika ja kleebi pealkirja alla “Saavutatud eesmärgid”

  4. Pane õpimappi midagi, mis meenutab sulle selle eesmärgi saavutamist (pilt, tekst, märksõna, mille abil saad mulle jutustada, kuidas Sa selle eesmärgi saavutasid).

  5. Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda eesmärki, siis lõika ja kleebi see pealkirja alla “Harjutamist vajavad eesmärgid”

  6. Vali 1-2 eesmärki, mida tahad harjutada järgmisel trimestril. Kirjuta see ka õpimappi ja lisa mõni mõte, kuidas sa saaksid selle eesmärgi kevadeks täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav.

  7. Mõtle, mida sa võiks teha, et ka ülejäänud eesmärgid 3.klassi lõpuks täita.

I kooliastmes  taotletavad üldpädevused:

  • näitan oma pereliikmetele sõnade ja tegudega, et pean lugu oma perest; annan ja täidan lubadusi;

  • kuulan ja tunnustan kaaslast; räägin, miks ei tohi narrida kedagi;

  • tunnen rõõmu õppimisest nii üksi ja ka koos 1 kaaslasega või mitmega. Ma sean oma õppimisele eesmärke; püüan olla õppimises iseseisev, aga julgen abi küsida vajadusel; harjutan oma oskusi iga päev; ma ei jäta alustatut ja kokkulepitut pooleli.

  • Ma tuletan meelde vajadusel oma rahvuse ja eesti sümboleid; oskan rääkida Eestimaast.

  • Koostan päevakava endale püüdes jaotada oma aega koduste kohustuste, õppimise, oma huviala ning vaba mängu vahel. Ma järgin seda kava.

  • Leian tekstist info ja oskan seda kaaslasele jutustada või lühijutu kirjutada sellest.

  • Õpin võõrkeelt ja kasutan lihtsamaid lauseid ja väljendeid selles keeles.

  • Arvutan või mõõdan midagi iga päev.

  • Võrdlen ja rühmitan asju ja püüan rääkida nende erinevustest ja sarnasustest.

  • Leian vastused küsimustele vaadeldes lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti;

  • Jutustan sellest, mida olen looduses märganud ja kuidas olen püüdnud loodust kaitsta ja hoida.

  • Kasutan arvutiprogramme ja tehnikat vajadusel.

  • Tunnen rõõmu kunstist ja liikumisest, meisterdan ja märkan ilu enda ümber. räägin kaaslasele, mida olen märganud või loonud.

  • Hoian puhtust ja korda kodus ja mujal. Hoolitsen oma välimuse ja tervise eest. Ma tahan olla terve.

  • Olen tänaval ettevaatlik.  Vajadusel julgen pöörduda kiirabi, politsei, tuletõrje poole helistades 112

 

Saavutatud üldpädevused:

Kinnistamist vajavad üldpädevused:

 

Kas õpetada või õppida emotsioonide reguleerimist?

Mitte ainult psüühikahäirega õpilaste õpetajad ei pea õpilasega suheldes oma emotsioone reguleerima, oma häält ja kehakeelt tuleb valitseda kõigil meil.

Siiski on ühes suhtlussituatsioonis olukord plahvatusohtlikum kui teises.

Õpilase ebakohasele käitumisele reageerides on oluline, et me ei provotseeri noorukit võitlusse või kaitsesse asumisele.  Seetõttu mõned soovitused (T.Gordoni raamatute põhjal):

Väldi kohutmõistvaid sõnumeid nt

  • Sa käitud ebaküpselt!
  • Sa räägid nagu istumajääjast logard.
  • Kool ei meeldi Sulle, sest sa  ei viitsi pingutada.
  • Sa oled ju muidu nii tubli ja hea õpilane, kuidas siis nüüd nii?

Miks? No kuidas sa ise ennast tunneks, kui Sind kritiseeritakse, sildistatakse, analüüsitakse, meelitatakse – enesehinnang langeb, tekib süü, viha. Nooruk tunneb ebaõiglust, mittemõistmist, hoolimatust. Vaenulikkus suureneb ja ta vastab samaga.

Selle asemel

  • pea pausi, hinga
  • kirjelda nooruki käitumist hinnanguvabalt,
  • vajadusel väljenda oma mõtteid ja tundeid ja kahju, mida saad tema käitumisest.
  • Et selline mina-sõnum kohale jõuaks on muidugi eelduseks hea suhte olemasolu eelnevalt.

Väldi lahendustpakkuvaid sõnumeid nt

  • Ei tule kõne allagi!
  • Kui sa kooli pooleli jätad, siis…
  • Õppimine on kõige rahuldustpakkuvam tegevus üldse.
  • Sa võiks endale päevaplaani teha, kuidas kiiresti oma asjad ära õppida.

Miks? Kas Sulle meeldib kui Sind kamandatakse, ähvardatakse, moraali loetakse ja soovimatute nõuannetega üle külvatakse  – lähed ju samuti trotsi täis, tekib soov klatšida ja valetada. Nooruk tunneb, et sa ei usu tema iseseisvusse ja pädevusse, et tema vajadused on Sinu silmis tühised.

Selle asemel

  • püüa jahutada nooruki emotsioone neid peegeldades.
  • Aita tal mõista ja sõnastada tema enda vajadus, positiivne kavatsus, eesmärk mis on ebakohase käitumise taga peidus.
  • Juhata ta leidma mitte kala vaid õng – parem viis enda vajaduse rahuldamiseks.

Väldi ignoreerivaid sõnumeid nt

  • Ei taha kooli? Räägi parem, kuidas Sul trennis läks!
  • Õpi, õpi hoolega, siis saad kohvi koorega.
  • Lõputunnistusega hakkad rohkem raha teenima.
  • Usu, gümnaasiumis on juba hulga lihtsam.

Miks? Sa ei paista väga veenev, kui juhid jutu kõrvale. Suurendad lootusetust ja teie vahelist emotsionaalset kaugust,  paistad hoolimatu, kui üritad loogiliselt argumenteerida või tema tundeid pisendada.

Selle asemel

  • pea pausi,
  • peegelda tema mõtteid ja tundeid,
  • väljenda oma tundeid ja kahju, mida saad tema käitumisest.

See eeldab empaatiavõimet, aga see Sul ju on?

Väldi irooniat ja sarkasmi. Autistlik inimene ei mõista seda, aga see pole siiski eetiline. Kõik suhted saavad sellest kahjustatud.

Vaatasin peeglisse. Olen mitmed kursiivis laused enda elust maha kirjutanud… aga eks me kõik oleme luust ja lihast ja emotsioonidest tehtud.

Pai!

😉