Category Archives: individuaalne õppekava

Õppimise erinevad viisid (2)

10.08.2019 toimus augustikuine TLPK koduõppevanemate vestlusring, kus arutasime teemal: “Millisel viisil koduõpe on Eestis võimalik ja mis on parim õpikeskkond just minu perele”. Toatäis vapraid inimesi ja häid mõtteid viis meid vajaduseni kohtuda taas 14.septembril ja võtta teemaks juba konkreetsemate ainevaldkondade õppimise viisid ja võimalused koduõppes.

teljestik õppimineSellel postitusel on ka 1.osa, vt siit, kus liikusime vestluses diagonaalis ülevalt paremalt alla vasakule nn inspiratsiooni ruutu ja tõdesime, et erinevat liiki õpikeskkonnad saavad olla erineval moel väärtuslikud ja siiski on vaja olla teadlik, et igas nn ruudus on ka omad ohud.  /…/ Ja kui inspiratsiooni-ingel on meid energiast tühjaks raputanud, oleme tänulikud oma rutiinile, mis meid turvalisse igapäevaellu aitab naasta ja taastuda ja peagi uut inspiratsiooni-inglit ootama suunab./…/

Selles postituses liigume vastasdiagonaali mööda e ülevalt vasakult alla paremale 😀

Nn projektipõhiseks õppimiseks oleme nimetanud õppimise, mis on küll täiskasvanu juhitav, kuid ettemääratud õppekava puudub või on õppekava raames sisend õppetegevuseks tulnud õppijatelt / rühmalt, nt on teema ette antud, kuid alateemasid on saanud valida või pakkuda ja üksi või grupis saab uurida just seda, mille suhtes sisemine huvi, eesmärgistatud olemas, mistõttu on see õppimine kindlasti efektiivsem kui tavapärane kool. Kui astuda sisse hästi toimivasse projektipõhisesse õppesse, siis kõrvaltvaatajale paistab esmapilgul kaos, kuid igas nurgas toimub väikestes rühmades tegelikult imeline õppimine ja ennastjuhtimine ning nii eneseväljenduse kui suhtlemisoskuste harjutamine. Struktureerimata õppimist on väga lihtne nö untsu keerata ja õnnestumine sõltub suures osas õpetaja meelestatusest. Väga vähe on õpetajaid, kes on valmis E-R igal hetkel kõigi õpilaste huvidega arvestama õppekorraldamisel ning rühmatööde juhtimine  ei ole reeglina eesti õpetaja tugevaim külg, samuti vastuse jagamine õppijaga. Näide sellisest õppimisest on ka  tehnikaring, kus antakse võimalus kasutada vahendeid ja juhendamist omavalitud projekti planeerimisel ja elluviimisel. Samuti sarnaneb individuaalõpe ja tervislikel põhjustel koduõppe võimalus sellise õppimisega, sest juba asjaolu, et  õppetöö on korraldatud selliselt, et nädalas 8 tundi 30 tunni asemel on keskendunud formaalsele akadeemilisele õppetööle, lihtsalt jätab lapsele piisavalt aega tegeleda oma enesearengusse, huvialasse või projektidesse panustamiseks. Minu isiklik arusaam nn vabaõppest kuulub samuti selle inspiratsiooniruudu horisontaaltelje vasakule äärele, sest vabaõppevanemal näen suurt rolli mentorina ja eeskujuna ning reflekteerijana ja toetajana, oma lapse arengu jälgijana, seejuures teemade, meetodite ja valdkondade valikul on määrav õppija eripära ja samuti on rõhk õppija eesmärgistamine ja refleksioon õpitava osas. TLPK koduõppe osakonnas püüame luua kord kuus koduõppijatele võimaluse tulla projektipäevale koosõppimist kogema. Sellekohane info jookseb meie vanemate listides ja suletud gruppides sotsiaalmeedias. Mis puutub TLKP juhendatud koduõppe korraldusse , siis seame eesmärgiks samuti lapse sisemise motivatsiooni äratamise, sest juhendaja suhtleb individuaalselt iga õppijaga, kes seab endale ise eesmärgid riikliku õppekava raamides ning suunab teda reflekteerima oma tegevusi ja õppimist endavalitud teemadel ning märkama seoseid õppekavas nõutuga. 

Liikudes nö alla paremale teljestikus leiame nn ettevalmistatud õppekeskkonna, mille näiteks võib tuua Montessori koolid või koduõppe Montessori stiilis st et kodu või klass on seatud selliselt, et õppija leiab kiirelt vajalikud materjalid ja vahendid, vajadusel ka juhendaja, et oma valitud teemal iseseisvalt õppida. Õppekava on seejuures teada täiskasvanule, kuid õppija jaoks on igal hetkel lubatud ja võimaldatud teha valikuid nii tempo kui vahendite osas. Sedasorti õppimine toimub ka minu Lugemisseikluste huviringis/töötoas: minu juurde on tulnud väike rühm erinevas vanuses erineva lugemisoskusega lapsi. Mul juhendajana/logpeedina on teadmised, kuhu peab iga laps järgmiseks etapiks jõudma ja loon tingimused, et laps jõuab sinna. Lapsel endal ei pea selleks liiga palju teadmist protsessi struktuurist olema, sest olen talle loonud ülesanded ja vahendid, mis on ligitõmbavad ja ta saab üsna iseseisvalt neid uurides vajalikud oskused ja teadmised. Sellist õppimist toetab täiskasvanu uskumus, et laps tahab õppida ja õpib igal hetkel. Samuti teadlikkustab täsikasvanu, et vastutuse andmisel arvestame lapse võimetega st mida rohkem laps näitab, et ta suudab vastutust võtta, seda rohkem saab ja peab täiskasvanu talle vabadust andma.

Julgustan Sind usaldama ja austama ennast ja oma last, imeliselt kirjutab sellest siin Sille Poola. Soovitan tutvuda mujal maailmas populaarsete koduõppe eriliikidega, et leida üles see õige: vt nt  teemakeskne õpe e unit-study, Charlotte Mason stiilis koduõpe e väärtkirjandusel, loodusvaatlusel, kunstinautlemisel põhinev õppimine; Thomas Jefferson Education ; klassikaline haridus, unschooling e vabaõpe jpm.

Pai.

Kadi

Õppimise erinevad viisid (1)

Õppida saab väga erineval viisil, mõned viisid on efektiivsemad. Teadlased on üldistanud, et omandame u50% sellest, mida oleme nii näinud, kuulnud kui ka lugenud (st kui on ainult üks meel olnud seotud, siis veelgi vähem), kuid kuni 90% omandame sellest, mida oleme kogenud või mida me oleme arutanud kaaslastega. Kõige paremini omandame me aga seda, mida teistele oleme püüdnud selgitada või õpetanud (ja see on ka põhjus, miks ma blogi pean :D)

teljestik õppimineÕppimise erinevaid viise/õpikeskkondi on ikka paigutatud  teljestikku, nt arvestades (a) kui suunav või range juhendamisega see protsess/õpetaja on (vs kui palju on vastutust ja vabadust õppijal enesel) ning (b) kui struktureeritud/ettevalmistatud on õppekava (või kui palju lähtutakse lapse huvidest, inspiratsioonipuhangust). 

Erinevat liiki õppimised saavad olla erineval moel väärtuslikud ja siiski on igas viisis ka omad ohud. 

Tavapärase e konventsionaalse õppimisena oleme harjunud koolis nägema õpetajat klassi ees õpetamas õpiku ja töövihiku toel klassi. Ülesanneteks on nt: Loe ja vasta küsimustele või Täida lüngad. Minu taust eripedagoogina on andnud mulle ettevalmistuse tegutseda nn ülal paremal nurgas st eripedagoogiliselt ettevalmistatud koolitunnis on enamasti väga selged täpsed ootused, mis on küll lapse eeldatavatele võimetele vägagi vastavaks timmitud, kuid vähe on arvestatud lapse huvisid ja ootusi, parimal juhul saab laps nn preemiaks oma meelistegevusega tegeleda peale ette nähtud struktureeritud harjutuste lõpetamist. Selles teljestiku kastis on üsna vähe sisemist motivatsiooni, valikuvabadust, avastamisrõõmu, inspiratsiooni ja seda tunnetab miinusena tegelikult nii õpilane kui ka õpetaja. Siia kasti kuulub peale tavakooli ka alternatiivkoole nt Waldorfkoolid. Tavamõistes e-õpe/veebiõpe kuulub samuti siia kasti, sest kuigi laps ei osale klassiõppes, siis kaasnevad  enamasti struktureeritud, ettemääratud ülesanded, tähtajad. Kuid ka mitteformaalne õpe saab olla konventsionaalne nt balletiõpingud, pilliõpingud, mis on kindlasti väga väärtuslikud ja efektiivsed õppetunnid, kuni õppija on ise valinud seal osaleda. Mis puutub koduõppesse, siis seda saab teha ka konventsionaalselt ja nii see ka mitmel pool kuuldavasti toimub, sest teisiti ei saakski see olla sellises koolis nimekirjas olles,  kus koduõppijale on pandud kohustus käia oma vanusele vastava klassi õpetajate juures iganädalaselt vastamas, jälgida e-koolis vastava klassi materjali. Sellisel juhul on koduõpe “nagu kool kodus” st õpilane õpib kodus täpselt sama programmi samade vahenditega, mis klassikaaslased, aga kodus ja enamasti eraõpetaja või vanema rangel juhendamisel. TLPK vanema soovil koduõppe korraldus võimaldab sellest erinevat koduõpet, sest arvestame vanema vastutust ja vabadust õppeprotsessi koos õppijaga suunata vastavalt vajadusele st praktiseerida koduõpet nö “mis iganes ülaltoodud teljestiku punktis”. Seejuures on vaja siiski EV seaduste järgi jälgida riikliku õppekava oodatavate õpitulemuste täitmist, mida kontrollime kaks korda aastas arenguvestlusel.  Mis puudutab TLKP juhendatud koduõppe korraldust (vt siit täpsemalt), siis see toimub veebipõhiselt, kuid erineb tavapärasest e-õppest. Eeldame, et koduõppija õpib oma igapäevaste tegevuste käigus olles aktiivne oma peres ja kogukonnas ja tegeledes oma huvialadega (vt täpsemalt siit). Koordinaator suunab õpilase ja pere tähelepanu (läbi iganädalase suhtlemise), kuidas selline õppimine vastab riikliku õppekava õpitulemustele ning sel moel järgitakse koostatud individuaalset õppekava. Suhtlemine õppijaga üles ehitatud sellisel moel, et ta seab endale ise eesmärgid ind.õppekava raamides ning koordinaator mentorina suunab teda järjest rohkem võtma vastutust ja leidma motivatsiooni oma igapäevastes tegemistes õpitut kasutada, reflekteerida.

Lapsekeskne õppimine on eelmisest väga erinev õppimise viis all vasakul on kastis (nimetan selle inspiratsiooniruuduks). Enamasti liiguvad koduõppepered aja möödudes ja kogemuse lisandudes selle ruudu suunas teljestikus. Märksõnadeks on siin inspiratsioon, sisemine motivatsioon, koosloomine. Sellist õppimist näeme nt kogukonnaga koostööpäevadel, ka sõpruskonnaga/üksi mängimine, iseseisev uurimine, avastamine, oma hobiga tegelemine on ennastjuhtiva ja huvikeskse õppimise näited. Tuleb möönda, et sedasorti õppimine nõuab juhendajalt/täiskasvanult äärmiselt palju teadlikkust, usaldust õppija ning õppeprotsessi õnnestumise suhtes. Samas on see õnnestumise korral väärtuslik kogemus õppijale ning nauditav protsess. 

Minu isiklikul arenguteel koduõppevanemana on tulnud ette sel diagonaalil liikumist. Kõige rohkem naudin olukorda, kus meil on koduõppes mõnus turvaline rutiin nii päeva kui ka nädala, kuu ja aasta lõikes, mis annab mulle rahu ja  teadmise, et (a) meil on aega, et lapsed saaks harjutada iseseisvalt igapäevatoimingutega pusimist nn eluõppes (ma mõtlen majapidamistöödes vastutuse võtmist); (b) et see, mis on kirjas riiklikus õppekavas, saab kaetud; (c) meil aega haarata kinni igast inspiratsioonipuhangust, imelisest võimalusest õppida hüpata nn jäneseurgu ja süveneda mingisse eriti põnevasse teemasse nt vaadates dokumetaalfilmi, minna õppekäigule, reisile, külla perele, kes peab talu või appi perele, kes ehitab parve või kanakuuti,  haarata pilli või pintsli või raamatu just siis, kui selleks tekkis sisemine vajadus. Ja kui inspiratsiooni-ingel on meid energiast tühjaks raputanud, oleme tänulikud oma rutiinile, mis meid turvalisse igapäevaellu aitab naasta ja taastuda ja peagi uut inspiratsiooni-inglit ootama suunab.

Julgustan proovima erinevaid nn maitseid õpikeskkonna loomisel. Koduõpet on võimalik teha väga mitmel erineval viisil ja luua just sobivaim õpikeskkond pere lastele ja see võib olla veidi sarnane kokkamisega – võime osta kiirtoidukohast pizza/ 5.kl ajaloo õpiku ja töövihiku või siis osta talumehelt jahu, mitut sorti juustu, tomateid jm maitsemeelepärast ja teha mõnusas seltskonnas ühiselt parimad pizzad. Vahel võid sa eelistada üht katet ja siis jälle teist –  koduõppes on võimalik proovida, mis just meie pere elustiiliks ja õpikeskkonnaks on parim valik. Aga võib ka vahel teha ise ja siis jälle käia kiirtoidukohas – mis just hetkel on võimalik ja vajalik. Põhiline on silmas pidada mitte seda, et õppekava saaks läbitud vaid et toimuks päriselt õppimine ja see ei tuleks enestunde või tervise või suhete arvelt.

Alustamine on kõige raskem. Nii kokkamises kui koduõppes. Tasapisi tuleb mõlemasse nauding, sest mõlemad on ju nauditavad protsessina – nii oma lastega koos elamine-suhtlemine-õppimine kui ühised kokkamised-söömaajad. No vähemalt võiks ju olla 😉

10.08.2019 toimus augustikuine TLPK koduõppevanemate vestlusring, kus arutasime teemal: “Millisel viisil koduõpe on Eestis võimalik ja mis on parim õpikeskkond just minu perele”. Toatäis vapraid inimesi ja häid mõtteid viis meid vajaduseni kohtuda taas 14.septembril ja võtta teemaks juba konkreetsemate ainevaldkondade õppimise viisid ja võimalused koduõppes. See postitus on kokkuvõte meie vestlusringist ja jätkub siin.

Ole ise see muutus, mida soovid hariduses näha!

Pai.

Kadi

Sooritusärevusest

Nii tugispetsialistina kui ka koduõppe juhendajana olen märganud mitmete õpilaste puhul, et nad on äärmiselt tundlikud õpetamise suhtes 😀 ja…jah, tundud ära ka iseenda õppijana teismeeas… Mida rohkem püüab õpetaja juhendada, aidata, õpetada, küsida, seda rohkem tõmbub endasse ja läheb õpilane trotslikuks. Olen saanud häid tulemusi sel juhul õpetaja rolli ümberhindamisega st olles mitte juhendaja-õpetaja vaid mentor. See tähendab peamiselt seda, et ma ei  kasuta kiitust ega karistust, ei piirdu ka pelgalt lihtsamate ülesannete andmisega (kui õpilane seda otseselt ei vaja). Sooritusärevusega õpilasel võib olla võimekus teha keerulisi ülesandeid, kuid selles situatsioonis, kus nad on kas grupis või individuaalõppes nö luubi all, ei suuda ta mõelda. Võib olla on ta vahel suuteline keskpäraseks soorituseks, kuid see tegelikkuses ei ole parem variant, sest siis me rahuldume sellega ning ei saagi teada, mis on tema tõeline potentsiaal või kuidas teda selle avamiseks toetada.

Traditsioonilisest õpetamisstiilist erinevalt mentorlussuhtes õppimine sobib sooritusärevusega õpilasele, sest täiskasvanu kui kogenum mentor juhendab koostegevuses ja õpetab pigem läbi oma eeskuju, võttes sel moel ära ärevuse õpilasel näidata, milleks kõigeks ta on suuteline. Sellisel puhul on õpilane ja täiskasvanu justkui kaasõppijad, kes jagavad sama kogemust, õpivad koostegutsedes ilma hirmuta saada hinnatud. Selline kJUH KODUOPEoostöövorm loob turvalise suhte õpilase ja täiskasvanu vahel ning teeb õppimise meeldivaks.

Kirjeldatud koostöövormi kasutame TLKP juhendatud koduõppe veebiõppe kursustel. Koduõppe laste puhul ei ole erakordne, et lapsel on eelnev trauma st laps on kaotanud õpihuvi või laps ei tunne end alguses mugavalt õpetajaga suhtlemisel. Sel juhul oleme võtnud esialgu suunaks lähtuda lapse huvist ja tema juhitud tegevustega liitudes suhet luua. Õpilane tunneb end täiskasvanut juhtides kompetentsena ning näeb jagatud õppimises väärtust. Seetõttu on ta üsna pea valmis tasapisi täiskasvanud mentori pakutuga kaasa tulema.

Sooritusärvusest vt ka https://nuputaja.ee/oppevahendite-tutvustus/595-mina-enam-kooli-ei-laehe

 

Koduõppe korraldus

Tartu Luterlik Peetri Kool  (TLPK) alustas koduõppe suunaga 2017.a sügisel. 2017.a kevadel otsisin oma tütre jaoks kooli, kus ta saaks olla nimekirjas koduõppe õpilasena. Olin juba selleks hetkeks aastaid koduõppeteemadel end harinud ja teadsin, et enamus õpilasi on Rakvere Waldorfkooli nimekirjas ja selline plaan oli ka meie perel alguses, kuigi tavaõppekavaga olen rohkem kursis kui waldorfõppekavaga. Mu tütar arvas, et talle meeldiks mõnes Tartu koolis nimekirjas olla, et ta saaks keeletundidest, kooliüritustest ja huviringidest osa võtta. See mõte meeldis mulle ja kuna olen koolisüsteemis olnud tugispetsialistina 14 aastat, siis tundsin end piisavalt julgena, et võtta enda peale vajadusel koduõppe koordineerimise töö. TLPK võttis minu ideest kohe kinni ja on olnud igati toetav koduõppe suuna arendamise osas.  2019.a sügisest on avatud meil koduõppesuund ka 3. kooliastme õpilastele. Kõige suurem rõõm on selle üle, et mind on nüüd kaks, töörõõme ja -muresid saan jagada TLPK koduõppe koordinaatori Irja Tootsiga. Koos oleme välja töötanud uueks õppeaastaks teenuse “koduõpe koordinaatori juhendamisel”, mis on tasuline teenus ja selle kohta vt info allpool. Esmalt sellest, mis jääb nii nagu on olnud:

Koduõpe lapsevanema läbiviimisel (sõltumata pere elukohast, tasuta)

TLPKs saab valida kahe võimaluse vahel:

  • Koduõpe koordinaatori juhendamisel (54,- kuus). Selle kohta vt info allpool.
  • Koduõpe vanema läbiviimisel (tasuta). Seda soovitame lapsevanemale, kellel on varasem kogemus, kindlad eesmärgid ja piisavalt igapäevast ajaressurssi. A-variandi puhul koostab pere kooli õppekava alusel õppijale individuaalse õppekava, korraldab koduse õppetöö, jälgib õpitulemuste saavutamist ning kord poolaastas osaleb arenguvestlusel koduõppekoordinaatoriga. Pere saab õpetajavaate Opiq veebikeskkonnas kõigile vajalikele veebitööraamatutele ja seab sisse õpimapi, mille alusel toimub arenguvestlus. Õpimapp võib sisaldada näiteks:
    • poolaastaks seatud eesmärke ja hinnanguid nende saavutamisele (erinevate tegevuste loetelu ja/või kokkuvõtted);
    • õppija enesehinnanguid, st kui hästi tema arvates eemärgid said täidetud, mida ta peaks järgmisel poolaastal harjutama jmt;
    • lapsevanemate ja õppija kommentaaridega näidistöid;
    • fotosid ja videosid kunstitöödest, õppekäikudest, praktilistest töödest;
    • ja kõike muud, mida pere soovib jagada.

TLPK aktsepteerib koduõppepere õigust  vastutada lapse hariduse eest ja sekkub õppe korraldusse ainult vajadusel. Kord poolaastas toimuval arenguvestlusel hindab koordinaator vestluse ja vaatluse vormis õpilase liikumist kooliastmes nõutud õpitulemuste suunas ning individuaalse õppekava järgimist.  Soovi korral saab pere õppetulemuste hindamiseks kodus kasutada õpikute juurde kuuluvaid kontrolltööde kogumikke või  e- keskondades olevat teste; samuti on võimalik soovi korral tulla klassiga koos tegema riiklikke tasemetöid. Pakume õppematerjaliks õpetajavaadet kaasaegses õppekeskkonnas Opiq.ee, kus on õpikud koos tööraamatu ülesannetega. Teeme koostööd ka teiste e-õppekeskkondadega nt Nutisport.ee. Soovitame õppemeetodeid varieerida ja kohandada lapse õpistiiliga. Näiteks on hea õppetööks kasutada õppekäike, dokumentaalfilme, ilukirjandust, praktilisi ülesandeid jms.  Arvestatame õpitegevusena huviringides, trennides, muusikakoolis osalemise, muuseumis või aineolümpiaadidel käigud. Mõistame perede soovi olla paindlik õppetöö planeerimisel ja aktsepteerime näiteks perioodiõpet.

TLPK õppekava on sarnane riikliku õppekavaga, mistõttu on perel individuaalse õppekava (IÕK) koostamisel lihtne toetuda riikliku õppekava üldpädevuste ja ainevaldkondade kavadele ja oodatavatele õpitulemustele (vt juhiseid innove.oppekava; kooli koduleht). Näeme IÕK koostamises võimalust kaasata õppija õppimisprotsessi. Kui õppija on teadlik oma tegevuse eesmärgist ja saab oma saavutusi ise hinnata, siis on ta sisemiselt motiveeritud õppetööks. Seega eeldame, et pere koostatud IÕK on olema lapsele arusaadavas sõnastuses, lihtsasti kasutatav dokument. IÕK vorm on ühisdokument kooli e-keskkonnas, mis koosneb üldosast ning õppeperioodi ainekavadest. Üldosasse teeme arenguvestluse ja pere märkmete põhjal sissekandeid selle kohta, milliseid muutuseid on õppija motivatsioonis, õppimises, käitumises. IÕK ainekavasid esitavad vanemad ja õppija kokkulepitud õppeperioodi jooksul digifailina. 

Hindamist käsitleme kui loomulikku  osa õpiprotsessist, see on seotud individuaalse õppekavaga. Õppeperioodi alguses pere seab eesmärke vastavalt kooliastme oodatavatele õppetulemustele.  Õppeperioodi lõpus saab õppija ja pere anda hinnagu õpitulemustele ja seada vastavalt kas uued eesmärgid või jätkata eelmiste eesmärkide täitmist. TLKP poolt fikseeritakse kokkuvõtlik hindamine e-päevikus kooliastme lõpus sõnalise hinnanguna. Hindamise eesmärk on anda tagasisidet õppeedukusele riikliku õppekava õpitulemustest lähtuvalt. Vajadusel nõustame, millise abiga omandamata jäänud baasoskused omandada.

Koduõpe koordinaatori juhendamisel (sõltumata pere elukohast)

TLPKs saab valida kahe võimaluse vahel:

  • Koduõpe vanema läbiviimisel (tasuta). Selle kohta vt info ülal.
  • Koduõpe koordinaatori juhendamisel (54,- kuus). Seda soovitame lapsevanemale, kellel puuduvad varasem kogemus, kindlad eesmärgid ja igapäevane ajaressurss. B-variandi puhul koostab koduõppekoordinaator kooli õppekava alusel õppijale individuaalse õppekava, korraldab veebipõhise õppetöö ning jälgib õpitulemuste saavutamist. Kord poolaastas osaleb pere arenguvestlusel, mille jooksul: 
    • koordinaator teeb kokkuvõtte seatud eesmärkidest ja nende saavutamisest;
    • õppija annab hinnanguid sellele, kui hästi tema arvates õpe toimis, mil määral eemärgid said täidetud, mida ta peaks järgmisel poolaastal harjutama jmt;
    • planeeritakse õppekorraldus järgnevaks perioodiks.

Juhendatud koduõppe kuutasu on 10% riiklikust töötasu miinimummäärast, tasutakse poolaasta kaupa.

Juhendatud koduõpe on parim lahendus lapsevanemale, kes küll tahaks, et tema laps oleks koduõppel, kuid kellel endal pole piisavalt teadmisi, oskusi, kindlust ja/või aega, et oma lapsele igapäevast õpet korraldada. Teenuse ühikuks on poolaasta, st tasutakse ühe poolaasta peale ette ning joon tõmmatakse alla arenguvestlusel. Poolaastate vahel on võimalik liikuda tasuta ja tasulise variandi vahel. Koduõpe koordinaatori juhendamisel tähendab seda, et:

  • pärast esmast vestlust perega koostab koordinaator õppijale individuaalse õppekava (IÕK) ning tööplaani õppeaastaks ja poolaastaks vastavalt õppija huvialadele ja tugevustele;
  • koordinaator jälgib õppe ülesehitamisel riikliku õppekava nõudeid ning õpitegevuste kavandamisel arvestab võimalikult palju õppija eripärade, huvialade, õpiviiside ja pere vajadustega;
  • jooksev õpe on korraldatud nädalate kaupa: veebikeskkonna Seesaw vahendusel annab koordinaator õppijale valiku ülesandeid ning valiku viisidest, kuidas õppija antud õpitegevust sooritada soovib; 
  • koordinaator vastutab selle eest, et:
      • õppetegevus vastaks riikliku õppekava nõuetele;
      • õpimapp oleks arenguvestluse ajaks lapsevanemale kättesaadav (õpimapp sisaldab Seesaw keskkonnas tekkinud portfooliot ning kokkuvõtet IÕKs ja tööplaanides seatud eesmärkide saavutamisest; arenguvestluse ajal lisanduvad õppija ja pere hinnanguid seatud eesmärkide saavutamisele);
      • arenguvestlus perega toimub kord poolaastas.
  • lapsevanem vastutab selle eest, et:
      • õppijale on eraldatud õppimiseks ettenähtud aeg, koht ja vahendid (netiühendusega laua-, süle- või tahvelarvuti);
      • õppija saab eakohast tuge oma tööde kavandamisel ja vajalike materjalide hankimisel;
      • koordinaator on aegsasti teavitatud reisidest, üritustest, laagritest ja muust sellisest, et neid operatiivselt õppetegevustesse lülitada ja seeläbi õppija motivatsiooni ja kaasatust suurendada.
      • pere osaleb arenguvestlusel vähemalt 2 korda õppeaasta jooksul

Arenguvestlus – mis see on?
Arenguvestlus on õppija, lapsevanema ja koordinaatori vahelise koostöö üks vorm, mis toimub ettevalmistatult ning mille jooksul saavad kõik osapooled tagasisidet õppija huvidest, õpitulemustest (mh akadeemiline tase, võimekus, tööoskused, motiveeritus) ja neid mõjutavatest asjaoludest.

Arenguvestluse eesmärk on õppija motiveerituse ja eneseanalüüsi oskuse toetamine, vastastikune infovahetus ja diskussioon. Aktiivne roll on õpilasel, kes tutvustab oma tööd (A-koduõppepere puhul pigem koordinaatorile, B-pere puhul pigem vanematele), analüüsib ennast ja oma tegevust ning annab hinnangu oma saavutustele ja valikutele. Koordinaator annab omapoolse ülevaate IÕKs püstitatud eesmärkidest ja nende saavutamisest ning teeb ettepanekuid õppetöö edasiseks korraldamiseks. Lapsevanem annab tagasisidet õppetegevusele oma vaatevinklist, teeb omapoolseid ettepanekuid ning saab vajadusel nõuandeid ja soovitusi.

Arenguvestlus toimub poolaasta lõpus, üldjuhul silmast silma Tartu linnas, erijuhtudel on võimalikud erikokkulepped.

 

Tugispetsialisti teenused

  • Vaba aja olemasolul TLPK tugispetsialistide nõustamine;
  • OÜ Viis tugispetsialisti konsultatsioon: lisaarenguvestlused ja vajaduste kaardistamine õpiraskuste puhul vastavalt vajadusele õppeaasta vältel (tasuline teenus, B-peredele tasuta);
  • OÜ Viis tugispetsialisti teenus: logopeedi, eripedagoogi või muu spetsialisti regulaarne töö koduõppijaga (tasuline teenus).

 

Abi lapsevanemate algatatud ühekordsete pikemaajaliste või mitmekordsete koosõppeürituste korraldamisel

Meie kooli koduõppijad koos vanemaga on alati oodatud osalema kooli huviringides ja üritustel soovi korral. Erikokkulepete puhul pakume kooli poolt võimalust koduõppe lastel osaleda üksikutes ainetundides, näiteks keeleõppes. 
Koduõpe on väga hea võimalus lapse sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Kõige lihtsam viis laste omavahelise suhtluse võimaldamiseks on lähestikku elavatel koduõppeperedel ise kohtumisi ja ühiseid õppekäike korraldada. Lapsevanemate algatatud ühekordsed koostöised tegevused võivad olla nt koosõppimine, õppekäigud, teatri- ja kinokülastused jmt koos lähipiirkonna lastega. Lapsevanemate algatatud mitmekordsed või pikemaajalised koostöised tegevused võivad olla nt lapsevanemate huvialadest või ametist inspireeritud töötoad, õppeteemad, õppekäiguseeriad, õpipoisikohad. Vajadusel aitab koordinaator viia infot teiste võimalike huvilisteni.

 

Koduõppeperedel võib olla otstarbekas vahel lapsevanematepoolne jagatud õpetamine: lapsevanemate tugevustest ja/või erialadest lähtuv õpetamiskoormuse jagamine (“sina minu lapsele eesti keelt koos oma lapsega, mina sinu lapsele füüsikat koos oma lapsega”). Vajadusel aitab koordinaator huvilised kokku viia.

Juhendatud koosõppepäevade korraldamine koduõppijatele

TLPK koduõppijatele korraldame igakuiseid juhendatud projektõppepäevi: iga kuu II pühapäeval toimub eesmärgistatud õppepäev Tartus või selle lähiümbruses (osalustasuga,  juhendatud koduõppe lapsed tasuta).

Kokkuhoidev ja toetav kogukond

TLPK koduõppe pered saavad osa meie toetavast kogukonnast, kes loob ühiselt endile ja lastele suhtlus-ning õpikeskkonda. Selleks pakume erinevaid kohtumisvõimalusi nt 

  • MTÜ Eesti Koduõppe Keskusega koostöös korraldame Tartus igal sügisel Eesti koduõppeperedele sügispäeva, et vahetada kogemusi ja saada tuttavaks. 
  • Juhendatud vestlusring lapsevanematele: iga kuu II nädalavahetusel kohtumised lapsevanematele (osalemine võimalik L õhtul ja/või P ennelõunal, osalustasuga, juhendatud koduõppe pered tasuta);
  • PS Lõuna-Eesti perede kohtumiste planeerimine toimub Facebook kinnises grupis nimega „Koduõppurite kohtumised Tartus”,
  • avatud grupp nimega “Koduõpe” sobib samuti tutvuste sõlmimiseks).
  • Suuremate ürituste infot soovitame jälgida https://koduoppekeskus.wordpress.com blogis: üle Eesti tulevad koduõppepered kokku neli korda aastas, et vahetada kogemusi ja saada tuttavaks.

  • TLPK koduõppijate suletud Facebook suhtlusgrupp;

  • TLPK koduõppijate meililist.

OLE ISE SEE MUUTUS, MIDA SOOVID HARIDUSES NÄHA!

Kirjuta mulle, läheme koos rõõmsalt läbi raskuste tähtede poole, eks 🙂

Kadi

koduope@luterlik.edu.ee

Ülesanne koduõppe õpilasele (IÕK ainekava eesti k.ja kirjandus 2. kooliastmes)

 Kleebin siia ühe koduõppe õpilase jaoks koostatud ülesande, mis aitab kaasa individuaalse õppekava  eesti keele ja kirjanduse ainekava koostamisele. Ülesandes õpilane mõtleb läbi, mida tal on vaja osata 6.klassi lõpus ja mida sellest ta juba oskab; mida ja kuidas peaks veel tegema ja mida ta saaks ette näidata trimestri lõpus toimuval arenguvestlusel. See ülesanne sobib 4.-6.klassi õpilasele.

Kuna Sa oled koduõppel, siis saad Sa ise koostada koos perega endale individuaalse õppekava (IÕK). See peab olema seotud meie kooli õppekavaga ja see omakorda on seotud riikliku õppekavaga.

 

IÕK kõige olulisem osa on ainekavad st see, milliseid eesmärke Sa endale õppimiseks sead igas aines, kuidas kavatsed eesmärkide saavutamiseni jõuda (kas loed mõnda raamatut või külastad muuseumi vms) ning enesehindamine e kuidas Sul eesmärgi saavutamine enda arvates õnnestus.

 

Olen siia kirjutanud 2. kooliastmes  (4.-6.klass) riiklikule õppekavale vastavad eesti keele ja kirjanduse ainetes oodatavad õpitulemused. See tähendab, et 6.klassi lõpetanud õpilastelt oodatakse selliseid oskusi ja pädevusi. Usun, et nii mõnedki tunduvad Sulle lihtsad ja enesestmõistetavad, kuid mõne eesmärgi saavutamise jaoks pead võib olla pingutama.

 

Sinu ülesanne: prindi leht ja kirjuta vastused küsimustele. Kirjelda täpsemalt, mis Sul on plaanis sel trimestril eesmärgi saavutamiseks teha (õppekäik, kirjand, raamat, film vms). Pane see leht õpimapi vahele, võta õpimapp kaasa meie kohtumisele trimestri lõpus. Pane õpimappi ka kirjalikud tööd või muu põnev näidis tööst, mida oled teinud selles aines.

Pea meeles: Sa ei pea kõiki eesmärke kohe saavutama. Tee oma valik – mis on Sinu jaoks tõeliselt oluline? Mõtle, mida sa võiks teha, et ka ülejäänud eesmärgid 6.klassi lõpuks täita.

Soovin Sulle jõudu!

  1. Suuline ja kirjalik suhtlus; oodatav õpitulemus:

Kui ma midagi kuulan või loen, siis küsin selle kohta küsimusi, avaldan oma arvamust. Ma põhjendan oma arvamust. Kui saan aru, et mu arvamus ei ole põhjendatav, siis muudan oma arvamust.

 

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide: kirjutan arutleva kirjandi omavalitud teemal.

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

  1. Teksti vastuvõtt; oodatav õpitulemus:

Ma loen tekste ajakirjadest, õpikust, ilukirjandusest (vähemalt 8 eakohast eri žanris väärtkirjandusteost).

Ma koostan teksti kohta eri liiki küsimusi; vastan küsimustele oma sõnade või tekstinäitega; koostan teksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu; järjestan teksti põhjal sündmused ning määran nende toimumise aja ja koha.

Ma leian lõigu kesksed mõtted ja sõnastan peamõtte.

Ma otsin teavet tundmatute sõnade kohta ning teen endale selgeks nende tähenduse.

Ma tunnen ära tekstides kõnekäändeid, vanasõnu ja kõnekäände.

Ma mõtestan luuletuse tähendust, tuginedes enda elamustele ja kogemustele.

 

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide: Koostan ühe teksti kohta küsimused – vastused; koostan konspekti; referaat; kokkuvõtted tekstidest/ raamatutest omal valikul.

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

  1. Tekstiloome; oodatav õpitulemus: 

a) Jutustan tekstilähedaselt (kavapunktide järgi või märksõnade abil) mõttelt siduva tervikliku ülesehitusega selgelt sõnastatud loo. Ma kirjeldan loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist ning võrdlen ennast mõne tegelasega; arutlen kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste üle, avaldan ja põhjendan oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka igapäevaelust.

b) Kirjutan kirjandeid, millel on sissejuhatus, teemaarendus ja lõpetus ehk kokkuvõte. Mu kirjandi igas lõigus on üks keskne mõte, millele keskendun ning mida avan. Jutustavas kirjandis on sündmused ajalises järjekorras, arutlevas kirjandis aga loogilise arutluskäigu järgi. Pärast kirjandi kirjutamist loen mustandi mitu korda üle, parandan keelevead, kontrollin keeruliste sõnade õigekeelsust ÕSist. Loen ka puhtandi korra üle, et parandada ümberkirjutamisel tekkinud hooletusvead.

c) esitan peast luuletuse, lühikese proosa- või rolliteksti, taotledes esituse ladusust ja selgust ning tekstitäpsust.

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide:  arutlev ja jutustav kirjand omavalitud teemal; päheõpitud tekst.

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

  1. Õigekeelsus ja keelehoole; oodatav õpitulemus:

Tunnen eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide kasutust ning järgin eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid; vajadusel kasutab abivahendeid:

https://www.taskutark.ee/m/eesti-keele-reeglid/ ja http://www.eki.ee/dict/qs/

 

Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda õpitulemust, siis kirjuta siia, kuidas sa saaksid selle eesmärgi täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav. Näide:  kirjutan üles olulisemad reeglid ja näited nende kohta.)

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Ongi kõik. See ongi Sinu eesti keele ja kirjanduse ainekava. Võid siia muidugi lisada enda jaoks huvitavaid eesmärke. Nüüd, kui Sa tead, mida peaksid tegema ja kuhu jõudma, siis tee endale töökava mingiks õppeperioodiks. Näiteks, trimestriks e kolmeks kuuks. Õppeperioodi lõpus vaata korraks tagasi ja anna endale tehtud töö eest hinnang – mis õnnestus, mida saaks paremini teha.

Enesehindamine õppeperioodi kohta: __________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Plaan järgmiseks õppeperioodiks: ______________________________________________________________________

IÕK 2.kooliastmele eesti keeles, kirjanduses ja ühiskonnaõpetuses

TLPK  koduõppe koordinaatorina nõustan peresid oma õppijale individuaalse õppekava koostamisel. Meie kooli õppekava on sarnane riikliku õppekavaga, mistõttu on perel individuaalse õppekava (IÕK) koostamisel lihtne toetuda riikliku õppekava üldpädevuste ja ainevaldkondade kavadele ja oodatavatele õpitulemustele.

Olen koostanud õppijale arusaadavas keeles ainekavad, et oleks lihtsam kaasata õppija õppimisprotsessi.  Kui õppija on teadlik oma tegevuse eesmärgist ja saab oma saavutusi ise hinnata, siis on ta sisemiselt motiveeritud õppetööks.

Näidisel on lihtsas sõnastuses eesmärgid õppeperioodiks. Need tuleks ideaalis sõnastada koos õppijaga.  Õppeperioodi lõpus saab õppija anda hinnagu oma õpitulemustele nt kas peaks mõne eesmärgiga edasi tegelema. Õppetöö käigus tuleks õpimappi panna mõned näidised oma töödest.

Kooli poolt fikseeritakse kokkuvõtlik hindamine e-päevikus kooliastme lõpus sõnalise hinnanguna, et anda tagasisidet õppeedukusele riikliku õppekava õpitulemustest lähtuvalt. Vajadusel nõustan, millise abiga omandamata jäänud baasoskused omandada.

2.kooliastme IÕK koduõppes eesti keel ja kirjandus

2.kooliastme IÕK koduõppes ühiskonnaõpetuses

nendele linkidele vajutades avanevad näidised eesti keele ja ühiskonnaõpetuse ainekavadest.  Nagu näed, on lihtne aineid omavahel lõimida, mis aitab kaasa mõttestatusele ja hoiab kokku aega. Kui soovid veel sarnaseid näidiseid teistest ainekavadest, siis kirjuta mulle

koduope@luterlik.edu.ee
Kadi Künnapuu.

IÕK aine-ja töökava koostamine ajaloos 2.kooliastmes

Selleks, et individualiseerida ajaloo riiklikku ainekava nt 5.klassi õpilasele, vali
Õppekava infoportaal > Õppeprotsesside kirjeldused > Sotsiaalainete õppeprotsessid –

 

Seal dokumendis leia: 2.2.4. Õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Kopeerisin need oodatavd õpitulemused siia postituse alla. Dokumendis on kirjas ka õpisisu, selle kustutasin siin ära vahelt.

Järgmine samm on individualiseerimine. See tähendab seda, et võid valida, kui suure osa nendest õpitulemustest e eesmärkidest teed 5.klassis ja kui suure 6.klassis. Loomulikult võid lisada õppija jaoks põnevaid teemasid.

Seejärel tuleb teha töökava trimestriks st valida, mida teed ja kuidas just lähikuude jooksul. Mõtle ka sellele, kuidas saad ise anda hinnangu oma tehtud tööle st midagi mida saad näidata kui selle eesmärgi püstitamiseks tehtud tööd, tegevust, pilti, jutustust.

Selleks soovitan kasutada mingit visualiseerivat vahendit nt sildid, tabel, Padlet. Padletis eesmärkide lohistamine vasakult järjest parempoolsematesse tulpadesse enamasti meeldib, samuti on eeliseks võimalus lisada pilte, muuta värve jms.

Üks näide 5.klassi ajaloo töökava koostamisest IÕK jaoks Padletis:

Made with Padlet

RÕK-st kleebitud lõik:

2.2.4. Õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Ajaloo algõpetus Ajaarvamine ja ajalooallikad. Õpilane:

1)  kasutab kontekstis mõisteid, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number,Rooma number, kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas;

2)  teab ajaloo periodiseerimise üldisi põhimõtteid;

3)  leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;

4)  kasutab ajalookaarti ning töötab lihtsamate allikatega.

 

Ajaloosündmused, ajaloolised isikud ja eluolu. Õpilane:

1)  kirjeldab mõnda kodukohas aset leidnud minevikusündmust ja inimeste eluolu minevikus;

2)  teab kodukohast pärit silmapaistvaid isikuid ja nende saavutusi;

3)  kirjeldab eluolu erinevusi maal ja linnas, sõja ja rahu ajal ning nende erinevusi minevikus ja nüüdisajal;

4)  oskab koostada lihtsamat ajaliini ja lühijuttu ajaloolisest isikust ning mineviku eluolust.

Muinasaeg ja vanaaeg Muinasaeg. Õpilane:

1)  kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid;

2)  näitab kaardil ning põhjendab, miks ja mis piirkondades sai alguse põlluharimine;

3)  teab, mis muudatusi ühiskonnaelus tõi kaasa metallide kasutusele võtmine;

4)  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik ebavõrdsus, sugukond, hõim;

5)  teab ning näitab kaardil Eesti ja kodukoha esimesi inimasustusalasid.

Vanad Idamaad.  Õpilane:

1)  selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, ning näitab kaardil Egiptust ja Mesopotaamiat;

2)  kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni Egiptuse, Mesopotaamia või Juuda riigi näitel;

3)  tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi: meditsiin, matemaatika, astronoomia, kirjandus, kujutav kunst, Egiptuse püramiidid ja Babüloni rippaiad; teab, et esimesed kirjasüsteemid olid kiilkiri ja hieroglüüfkiri;

4)  seletab mõisteid linnriik, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester, Vana Testament.

Vana-Kreeka. Õpilane:

1)  näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat ja Spartat;

2)  teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist;

3)  kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, teater, religioon, kunst, sport;

4) võrdleb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel;
5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann, aristokraatia, demokraatia, kodanik, ori, eepos, olümpiamängud, teater, tragöödia, komöödia, skulptuur, Trooja sõda, hellenid, tähestik.Õppesisu

Vana-Rooma. Õpilane:

1)  näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat, Konstantinoopolit, Ida- Roomat ja Lääne-Roomat;

2)  teab Rooma riigi tekkelugu ning oskab tingmärkidest juhindudes näidata kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist;

3)  iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis;

4)  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum, patriits, plebei, konsul, senat, rahvatribuun, orjandus, amfiteater, gladiaator, leegion, kodusõda, kristlus, piibel, provints, Ida-Rooma, Lääne-Rooma, Kartaago, Konstantinoopol, ladina keel.

Eesmärgistamine, planeerimine, enesehindamine Padletis

Mis on õppimine ja millal see algab? Kui õppija on saanud oma iseseisvusvajadust täita, siis sellega on ta oma motivatsiooni käivitanud ja saab käivituda ka õppimisprotsess. Seetõttu ongi oluline kaasata õppija eesmärgistamisse, planeerimisse ja lõpuks ka (enese)hindamisse e refleksiooni.

Siin on üks võimalus selleks Padlet keskkonnas. NB! Enne muutmist tee endale koopia sellest padletist. Selleks vajuta ülal paremal REMAKE ja seejärel pane kõikidesse kastidesse linnuke st kopeeri nii vorm kui postitused. Kaste saad lohistade, sisu muuta ja lisada, värvi muuta. Saab lisada ka pilte jms.

Juhis:

  1. Loe 1.tulbast 1 oodatav õpitulemus. Neid on kokku 20.
  2. Mõtle, kas oskad seda juba? Siis lohista see viimasesse tulpa.
  3. Mõtle, kas see eesmärk on Sinu jaoks hetkel liiga keeruline ja vajad väiksemaid samme sellel teekonnal? Lohista see 2.tulpa.
  4. Kui kumbki eelmine pole tõsi ja see eesmärk on Sulle paras, siis lohista see 3. tulpa.
  5. Millest alustad? Lohista 4.tulpa mõned eesmärgid, millega tahad sel trimestril tööle hakata. Mõtle välja mõned vahvad väjundid, kuidas saad neid eesmärke savautada, mida sa selleks teed. Üks näide on kollases kastis, saad selle sisu ja asukohta muuta.
  6. Kui said eesmärgi täidetud, siis lohista ta viimasesse tulpa ja kirjuta, kuidas Sul enda arvates läks ja mis eriti meeldis, mis oli keerulisem. Üks näide on kollases kastis, saad selle sisu ja asukohta muuta.
  7. Vahet pole, kas oled alles 7-või 11-aastane – kui Sul on kõik need 20 eesmärki täidetud, siis on Sul omandatud kõik oskused ja pädevused, mida oodatakse 3.klassi lõpetajalt eesti keele valdkonnas. Võid lisada uusi ja põnevaid eesmärke või lihvida olemasolevaid oskusi. Võid ka asuda 2.kooliastme eesmärkide juurde.

Jõudu!

Kadi

Made with Padlet