Väikesed värvilised ampsud: ülesanded osaülesanneteks!

Logopeed on eripedagoog, kes on spetsialiseerunud kõne-ja suhtlemishäirete ennetamisele ja korrigeerimisele, kuid viimasel ajal on mul üsna tihti vaja konsulteerida ka matemaatikaoskustega kimpus olevate laste vanemaid ja ma teen seda hea meelega ja pean seda väga oluliseks osaks eripedagoogi tööst. Kurdetakse enamasti, et laps ei suuda, numbreid õigetesse kohtadesse paigutada; unustab (pinnapealselt) õpitud oskusi; ei mõista (sisuliselt) matemaatiliste mõistete tähendusi; esineb suuri raskusi ajas orienteerumisel ja rahaga arveldamisel.

Põhimõtted on ikka samad:

  1. alustada tuleb sealt, kus on lapse tase hetkel e siis leida lähima arengu tsoon ja valida ülesanded, mis on lapsele jõukohased väikese lisaabiga, et saada eduelamust;
  2. kiita ohtralt iga püüdluse ja ponnistuse eest, aga mitte niivõrd tulemuse eest. Kõik teavad, et lugemisoskus, kirjutamisoskus kui ka arvutamisoskus on oluline ja seeläbi on igale lapsele varakult selge, et puudujäägid neis oskustes on midagi häbiväärset – see uskumus aga on õppimisele suur takistus. Nii kaob lapse loomulik soov ja huvi õppida,  uusi väljakutseid vastu võtta, lapsel tekib ärevus, et ta võib läbi kukkuda. Tee lapsele selgeks, et vead ei tähenda läbikukkumist;
  3. enne spetsiifiliste ülesannete juurde asumist ärata terve aju st aktiviseeri ajukeskusi erinevates piirkondades ja püüa keskenduda sellele osale, milles laps on eriti nõrk hetkel. Kirjutan sellest teinekord pikemalt, kuid ajutasakaalustavad koordinatsiooniharjutused on osaliselt lahtiseletatud nt siin.

Spetsiifiliste matemaatikaülesannete puhul on tihti abiks kui:

  • samal ajal kui verbaalselt seletad lapsele ülesandes esinevaid osaoperatsioone, püüa eri värvidega näidata erinevaid osaülesandeid st markeerida sammud värviga, et laps mõistaks vebraalset seletust paremini – värvuste kasutamine aktiveerib ka parema poolkera ja vasak poolkera saab paremini tööd teha arvutamisel (suurepärane neljavärviline pastapliiats on näiteks  koos värvilise algoritmiga kirjaliku jagamise osaülesannetest postituse all fotol). Lase lapsel mitu korda värvilise näidise järgi toimetada samal ajal valjuhäälselt oma tegevust kommenteerides (nagu sa enne ette näitasid), kuni osaoperatsioonid kinnistuvad ;
  • toeta visuaal-ruumilist taju ja jälgi ülesande ruumilist paigutust paberil – siin tuleb olla täpne nt kirjaliku jagamise puhul, aga ka tavaliste arvutustehete ridade paigutamisel. Eelista suure ruuduga paberit, aga vahel on parem loobuda ruudulisest paberist ja asendada valgega, et oleks võimalik teha nii suured numbrid ja numbrivahed kui laps vajab;

img_2794

treening eesmärgiga äratada TERVE aju.

Autism Movement Therapy® ehk AMT tantsuteraapia treening on välja töötatud eesmärgiga ÄRATADA TERVE AJU. AMT tantsuteraapia loojaks on Joanne Lara, eripedagoogika magister, tantsija ja autistide hariduse ekspert Ameerika Ühendriikides.

Tartus on jälle suurepärane võimalus saada osa AMT tantsuteraapia tundidest – tund koosneb harjutuste kombinatsioonidest, mille ühine eesmärk on üheaegselt aktiveerida aju erinevaid piirkondi. Muusika kuulamine, rütmi tajumine ja oma keha liikumise sobitamine sellesse, tantsuliigutuste nägemine, meeldejätmine ja jäljendamine oma kehaga, kiikuvate liigutuste tegemine, mis nõuab tasakaalu pidevat taasleidmist, osades harjutustes ka liigutustega samaaegselt häälitsuste tegemine või sõnade lausumine – need kõik stimuleerivad üheaegselt erinevaid aju piirkondi. See sunnib kasutama mõlemat ajupoolkera ja regulaarse stimuleerimise tulemusena tekivad aju erinevate osade vahel nö sissekäidud rajad, mida mööda info hakkab aja jooksul järjest hõlpsamini liikuma. Võta ühendust treener Gerdaga (vajuta linki) või küsi minult lisainfot.

Autism Movement Therapy®

Vahtramäe Emil

Karel kirjutab:”Ma tahaksin teile tutvustada üht lõbusat raamatut, mida ma olen lugenud.

Astrid Lindgren kirjutas selle raamatu siis, kui ta lapse-laps oli kolme aastane. See laps Karl Johan jonnis tihti ja ükskord tahtis Astrid Lindgren, et ta lihtsalt tasa oleks ja kuulaks. Siis ta küsis lapse käest: “Kas tead, mida Vahtramäe Emil kord tegi?” Karl johan lõpetas kohe jonni ja soovis teada, mida Emil oli teinud.

Raamatu peategelane Emil oli siniste silmadega väike ja jonnakas poisiklutt. Ta elas Rootsis, Smålandi maakonnas Vahtramäe külas Kassisalu talus koos isa Antoni, ema Alma, õde Ida, sulase Alfredi ja tüdruk Liinaga. Emil satub ühtelugu pahandustesse. Ta ei ole pahatahtlik, ta lihtsalt ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Näiteks kord, kui väike Ida tahtis hästi kaugele näha, oli Emil abivalmis ja tõmbas õe lipuvarda tippu. Teine kord mängisid lapsed, et Emil on arst ja Ida haige, ning et Ida haige moodi välja näeks, värvis Emil tal näo tindiga siniseks.
Alati, kui Emil pahandust tegi, pani isa ta tislerivärkstuppa luku taha. Emilile aga meeldis tisleritöötoas – iga kord, kui ta mõne vembu pärast seal istus, vestis ta endale ümberringi vedelevatest puutükkidest ja lauajuppidest mõne kena pisikese puukuju. Lõpuks oli tal neid puukujusid 369 tükki. Kui te ei ole veel seda lugenud, siis soovitan kindlasti seda lugeda või vaadake vähemalt filmi. See raamat on ka loetud audioraamatuks plaadile.”

KOLM PÕRSAKEST

Ma harjutan mõne õpilasega hetkel nii lugemisoskust algtasemel kui ka lause moodustamist/ jutustamisoskust. Appi tuleb vana hea laste lemmik – muinasjutt!

Kõige pealt laps loeb lihtsad sõnad(keerulisemad loen ette):

screen-shot-2017-01-19-at-8-06-20-pm

Seejärel treenime häälikanalüüsi ja kirjutamist. Olen teinud ka vastupidises järjekorras – annan ilma tekstita piktogrammid ja häälin sõna ette, laps kirjutab, vajadusel on abiks kriipsud või osaliselt ettekirjutatud sõnad.

Näide: talu pidi juures on iga tähe jaoks kriips: _ _ _ _, me häälime sõna koos kriipsudele osutades ja siis laps kirjutab tähed.

screen-shot-2017-01-19-at-8-23-30-pmSiis hakkame lauseid moodustama piktogrammide abil. Pabriruudukestel piktogramme järjestades. Vahel on tekst pildi all abiks, aga teinekord segab, siis saab selle alla murda.Panen siia koos tekstiga, et näitest paremini aru saaksite. Pane tähele, et punasega on toodud pöördelõpud jms.

Mõni tublikene on juba suuteline piktogrammide järgi jutustama!

screen-shot-2017-01-19-at-7-48-03-pm

Pictogrammide autor: Sergio Palao: ARASAAC (http://arasaac.org): CC (BY-NC-SA): Aragon Goberment

MAALIDES LUGEMA

Parafraseerides häid viimasel ajal ilmunud harjutustikke”Kirjutamas kirjutama”, “Kuulates lugema” jms (Studium), soovitan algajale lugejale tasuta interaktiivset prograami :”Maailides lugema!”. Maalimisega on siiski siin just niipalju tegemist, kuivõrd  lihtne graafikaprogramm Paint (või Paintbrush) seda võimaldab. Miks mitte teha sarnaseid harjutusi ka päris pintsli või kriidiga, proovi!

Paint-sarnane programm  on kaasnenud kõigi seniste operatsioonisüsteemi Microsoft Windows või Mac versioonidega.  Ka püsimatu ja lootuse kaotanud rübliku silmad lähevad särama, kui ta saab valida värve, lohistada tähti, trükkida erinevas šriftis ja suuruses, kleepida pilte, neid kustutada jne.

Proovi näiteks nii:

Lohista punased tähed kahe sinise vahele. Võid ka lohistada nii, et üks sinine jääb ainult nähtavale. Kõige lihtsamad silbid lugemiseks: MAA, AAL, MAAL…

lugemisharjutus-m3

Proovi ka nii:

Tekitage koos häälikutele kodusid – pikem häälik vajab suuremat kodu. Hääldage (mõni häälik võib kõlada rõhutatultpikemalt) ja häälige (kõik häälikud on ühepikkuseks venitatud). Ajage kodud segamini, siis jälle lohistage kokku. Pildil on moon ja tamm. Kirjutage lemmikvärvidega, võib ka naljakates šriftides.lugemisharjutus-m

Kui oli liiga lihtne, proovi veel nii:

Kleebi pilt või foto ja tee koomiks. Vali sulghäälikuta 1-2-silbilised sõnad. Kirjutage koos, lugege kahekõne.

lugemisharjutus-m1

Painti saab kerge vaevaga kleepida pilte ja neid muuta, lohistada. Üks hea viis on nt lohistada pilt loetud lause juurde. Kasuta lihtsaid lühikesi lauseid, nt:

m-laused

Läbi raskuste ikka tähtede poole ;)!

LUGEMISPÄEVIK: “RASMUS, PONTUS JA LONTU”

KUI SA SOOVID, ET MA LISAKS SIIA LUGEMISPÄEVIKUSSE SINU KIRJA VÕI PILDI, SIIS SAADA MULLE SEE E-KIRJAGA: LOGOPEEDKADI@GMAIL.COM.

TÄNA SAIN MA KIRJA KARELILT. TA KÄIB 4.KLASSIS. KAREL KIRJUTAS:

rasmus-pontus-ja-lontu“Ema soovitas mul lugeda raamatut “Rasmus, Pontus ja Lontu”. Ta ütles, et see on raamat, kus saab nalja. Rasmus ja Pontus on kaks poissi, nad on sõbrad. Koos koer Lontuga püüavad nad kinni hõbedavargad. See on detektiivilugu nagu “Lasse ja Maia detektiivibüroo” raamatud. Ema soovitas sellepärast, et see raamat ei ole väga paks, aga põnev ja naljakas. Praegu olen ma lugenud ainult ühe peatüki sellest, kuidas poisid kohtusid mõõganeelajaga. Mul on plaanis see raamat laenutada. Selle autor on kuulus Astrid Lindgren. “

Individuaalne õppekava

 Oma töös kooli logopeedina puutun igapäevaselt kokku IÕK koostamise ja õpetajate nõustamisega sel alal. See postitus on aga loodetavasti abiks koduõppel olevate laste vanematele, sest ka koduõppele jäävale lapsele on vaja koostada individuaalne õppekava (IÕK). Järgnev jutt ei ole kindlasti lapsevanema heidutamiseks mõeldud. Vastupidi, tahan julgustada ja toetada Sinu püüdu luua oma lapsele just tema jaoks parim ja sobivaim õpikeskkond koduõppe näol. Mõnes mõttes oled just Sina lapsevanemana oma lapse ekspert. Minu suur palve on: tee see valik  vastutustundlikult, eesmärgistatult, läbimõeldult.

Kuigi IÕK saab koostada tuginedes kooli õppekavale, mille leiad kooli (kus laps on nimekirjas) kodulehelt, siis on ju selge, et koopia klassi õppekavast ei ole IÕK Sinu lapsele. IÕK mõte selles ongi, et lähenetakse individuaalselt – natuke sarnane erinevus on rätsepaülikonnal ja õmblusvabriku tootel. Üks näide klassiõppekava ja IÕK erinevustest on oppekava.innove lehel selline: io%cc%83k-na%cc%88ide

Samuti tundub tark koostada IÕK, millest oleks ka Sulle endale kasu lapse õpikeskkonna loomisel, mitte ainult vormitäiteks. IÕK võib koostada terveks aastaks, poolaastaks, veerandiks, kuidas Sinu lapse ja elustiili puhul tundub mõttekas ette planeerida. Kokkuvõtvalt hindama peab õpetaja (koolis, kus laps on nimekirjas) vähemalt kord poolaastas. Oluline on vältida olukorda, kus näiteks IÕK eesmärgid on koostatud 3 aastaks, kuid teise aasta lõpus avastame, et esimese kooliastme lõpuks seatud eesmärkidest ei ole pooltki saavutatud, kuid magus aeg ja võimalused lapse huvi ja uudishimu rakendada on möödas. Soovitan IÕK koostamisel võtta aluseks  riikliku õppekava oodatavad  õpitulemused, need on nii igaks aastaks st klassiti ja ka  õppeaineti toodud lehel oppekava.innove.ee, nt siin:

http://oppekava.innove.ee/pohiharidus/keel-ja-kirjandus/eesti-keel/

On täiesti arusaadav, et haridusvaldkonnas mittetegeva lapsevanemana võid esmalt kohkuda sellisest mahust ja keerukast sõnastusest. Lisaks ei pruugi Sa kohe alguses olla pädev hindama,  millised oodatavad õpitulemused on Su lapsel juba olemas – neid ei ole mõttekas IÕK-sse siis eesmärgina kirjutada. Kava on ikka selleks, et seada eesmärgid, mis on väärt ka täitmist. Samuti on kindlasti keeruline leida vastuseid küsimusele kuidas?, milliste abivahenditega?, milliste õppematerjalidega need eesmärgid täita? jne. Mõnel juhul on vaja IÕK-s seada kas suuremad või väiksemad oodatud õpitulemused st eesmärgid, kui klassiõppekavas.

Kui Sul on IÕK koostamisel minu abi vaja, siis võta minuga ühendust!

Soovin edu!