Mis on pilttähestik e tähestikukaardid?

(Kui Sind huvitab, miks nimeraamat on hea just lugemise õppimiseks ja harjutamiseks, siis ühes teises postituses panen kirja mõned mõtted ja põhjused.)

Mis on täheloo-kaardid ja tähestiku-kaardid?

Kaardipakk sisaldab:

32 tähestikukaarti,

8 täheloo-kaarti

1 lisakaart (nimeraamatu viimase illustratsiooniga, nn „kojujõudmise-kaart“)

Nimeraamatus on 8 peatükki ja igas peatükis e täheloos on 1 illustratsioon. Need pildid on trükitud ka 8 täheloo-kaardile.

Nimeraamatu igas peatükis e täheloos leiab lugeja koos raamatu peategelasega 4 tähte ja saab valida neid oma nime jaoks. Igast leitud tähest on raamatus illustratsioon, mis on justkui peitepilt – kas leiad tulbiõiest U- tähe, mis tähe kujuga on see pilv pildil? Need pildid on trükitud ka 32 tähestiku-kaardile.

Kaardid, millel on samast täheloost pärit tähed moodustavad neliku:

  1. täheloo nelik: M, N, V, W
  2. A, Ä, F, J
  3. K, C, G, X
  4. B, P, R, H
  5. Õ. Ö, O, Q
  6. U, Ü, T, D
  7. S, Z, Ž, Š
  8. E, I, L, Y.

Iga tähekaardi all on lugemiseks trükitähtedes innustav ja tujutõstev lause. Lauses on värviga esiletoodud see täht, mis on ka pildil. Nt.: J-tähe pildi all saab lugeda: „JAH, MA OLEN JULGE!“ ja j-tähed on sinise värviga trükitud (suluta kaashäälikud on märgitud sinise tähega, sulghäälikud roheliselt ja täishäälikud punaselt).

Kuidas kasutada mänguliselt pilttähestikku?

Täringumäng “Laps leidis nime”. Eesmärgiks on liikuda mängunupuga mööda tähti mänguväljal ja sel moel koguda tähti (tähed kirjutatakse üles paberile iga mängija nime taha Nt: Mati: A, O, N, E. ) Kui mängija saab teha kogutud tähtedest nime, siis hüüab ta “Leidsin nime!” ja ütleb selle (Nt: ANNE, ANNA). Kogutud tähti tohib kasutada mitu korda samas nimes. Mäng lõppeb, kui üks mängijaist jõuab nn kojujõudmiskaardile e lõppu. Võidab see, kel on selleks hetkeks rohkem nimesid moodustatud.

Pilttähestiku kaartidega saab mängida mitmeid tuntud kaardimänge nt:mäng “Imelised seiklused”: see on “Musta Notsu” põhimõttel kaardimäng. Lisaks tähestiku-kaartidele võetakse 8 täheloo-kaarti ja “kojujõudmise-kaart”. Enne mängu alustamist peab olema kõigil mängijatel teada, millised 4 tähte kuuluvad nelikusse. 8 täheloo kaarti pannakse eraldi nähtavale kohale. „Kojujõudmise-kaart“ segatakse teiste kaartidega ja kõik kaardid jagatakse mängijate vahel laiali. Teistele mängijatele oma kaarte ei näidata. Mäng liigub päripäeva ning seda alustab kaartide segajast vasakul olev mängija, kes tõmbab oma parempoolselt naabrilt (ehk jagajalt) ühe kaardi ning paneb selle oma kaartide hulka. Juhul kui mängija kätte satub nelik, siis paneb ta selle mängust välja ja preemiaks saab neliku täheloo-kaardi. Lepitakse kokku, kas mängu võidab a) see, kellel õnnestub saada rohkem nelikuid/täheloo-kaarte; b) see, kelle kätte jääb ”kojujõudmise-kaart”.

Kahe kaardipakiga saab mängida lauamängu memoriin.

Tavapärasest toredam on kasutada kaarte tähtedest sõnade ladumiseks.

 

Sotsiaalne lugu: Kodused ülesanded; Arsti juures.

Sotsiaalne lugu on meetod, mis aitab suhtlemisraskusega lapsel mõista ja väljendada suhtlusolukorras, mis tema jaoks on keeruline.

Sotsiaalne lugu on tööriist tööks autistlike inimestega, mille eesmärgiks on suurendada autistliku inimese arusaama teatud olukordadest.
Sotsiaalset lugu on hea kasutada ka teiste õpilaste puhul, kui probleemiks on, et õpilane ei otsi kontakti ning väldib suhtlemist, aga samas vajab kindlaid juhiseid ja meeldetuletusi ülesannete täitmiseks.

Sotsiaalse loo tegemisel kasutatakse teatud põhimõtteid ja lausete järjekorda.

Näiteks, delikaatne koduste ülesannete meeldetuletus kirjutuslaua kohal või desktopil arvutis:

sotslugu koduylesanded

Või näiteks, eesootavast arstivisiidist rääkimine.

Eriti autismiga inimeste ja ülitundlikkusega laste puhul esineb sel puhul keerulisi olukordi nii nende endi, nende pereliikmete kui ka med.töötajate jaoks. Sotsiaalne lugu  tutvustab lastele aitab sõnastada,mis ootab ees,mis emotsioone see kaasa toob ja kuidas takistustest üle saada. Kui sa soovid loo juurde pilte, võta minuga ühendust. Alati on aga vahvam joonistada pildid koos lapsega ise.

Mõnikord pean ma arsti juurde minema. Vahel pean arsti juurde minema siis, kui olen haige. Tavaliselt lähen arsti juurde, et näidata, kui hästi olen kasvanud ja kui tugev ma olen. Arst ja õde mõõdavad mind ja näevad, kui suur ma olen.Ma võtan kingad ära ja astun kaalule.

Vahel arst laseb valgust mu kõrva või ninna või silma. Siis ta näeb, kas ma olen terve. Vahel arst koputab mu põlve või varvast. Siis mu jalg liigutab end naljakalt.

Arstil on stetoskoop. Ta kuulab sellega minu hingamist. Mõnikord lubab ta ka minul kuulata.

Ma olen nii vapper arsti juures Mu pere on minu üle väga uhke.

Arstil on hea meel, et ma viisakalt käitusin tema juures. Vahel annab ta mulle preemiaks väikese üllatuse. Mu ema kallistab mind ja ütleb, et olin väga tubli väike patsient.

Ma lähen hea meelega arsti juurde, et näidata, kui tubli ja terve ma olen.

Sotsiaalse loo saab teha ka video või helifailina, raamatuna.

Hetkel olen koostamas üht nimeraamatut, mille teises osas on ka üks sotsiaalne lugu.

Mis on nimeraamat? Vaata https://kadikynnapuu.wordpress.com/tooted/

Läbi raskuste tähtede poole!

treening eesmärgiga äratada TERVE aju.

Autism Movement Therapy® ehk AMT tantsuteraapia treening on välja töötatud eesmärgiga ÄRATADA TERVE AJU. AMT tantsuteraapia loojaks on Joanne Lara, eripedagoogika magister, tantsija ja autistide hariduse ekspert Ameerika Ühendriikides.

Tartus on jälle suurepärane võimalus saada osa AMT tantsuteraapia tundidest – tund koosneb harjutuste kombinatsioonidest, mille ühine eesmärk on üheaegselt aktiveerida aju erinevaid piirkondi. Muusika kuulamine, rütmi tajumine ja oma keha liikumise sobitamine sellesse, tantsuliigutuste nägemine, meeldejätmine ja jäljendamine oma kehaga, kiikuvate liigutuste tegemine, mis nõuab tasakaalu pidevat taasleidmist, osades harjutustes ka liigutustega samaaegselt häälitsuste tegemine või sõnade lausumine – need kõik stimuleerivad üheaegselt erinevaid aju piirkondi. See sunnib kasutama mõlemat ajupoolkera ja regulaarse stimuleerimise tulemusena tekivad aju erinevate osade vahel nö sissekäidud rajad, mida mööda info hakkab aja jooksul järjest hõlpsamini liikuma. Võta ühendust treener Gerdaga (vajuta linki) või küsi minult lisainfot.

https://tantsuteraapia.ee/autism-movement-therapy/

KOLM PÕRSAKEST

Ma harjutan mõne õpilasega hetkel nii lugemisoskust algtasemel kui ka lause moodustamist/ jutustamisoskust. Appi tuleb vana hea laste lemmik – muinasjutt!

Kõige pealt laps loeb lihtsad sõnad(keerulisemad loen ette):

screen-shot-2017-01-19-at-8-06-20-pm

Seejärel treenime häälikanalüüsi ja kirjutamist. Olen teinud ka vastupidises järjekorras – annan ilma tekstita piktogrammid ja häälin sõna ette, laps kirjutab, vajadusel on abiks kriipsud või osaliselt ettekirjutatud sõnad.

Näide: talu pidi juures on iga tähe jaoks kriips: _ _ _ _, me häälime sõna koos kriipsudele osutades ja siis laps kirjutab tähed.

screen-shot-2017-01-19-at-8-23-30-pmSiis hakkame lauseid moodustama piktogrammide abil. Pabriruudukestel piktogramme järjestades. Vahel on tekst pildi all abiks, aga teinekord segab, siis saab selle alla murda.Panen siia koos tekstiga, et näitest paremini aru saaksite. Pane tähele, et punasega on toodud pöördelõpud jms.

Mõni tublikene on juba suuteline piktogrammide järgi jutustama!

screen-shot-2017-01-19-at-7-48-03-pm

Pictogrammide autor: Sergio Palao: ARASAAC (http://arasaac.org): CC (BY-NC-SA): Aragon Goberment

MAALIDES LUGEMA

Parafraseerides häid viimasel ajal ilmunud harjutustikke”Kirjutamas kirjutama”, “Kuulates lugema” jms (Studium), soovitan algajale lugejale tasuta interaktiivset prograami :”Maailides lugema!”. Maalimisega on siiski siin just niipalju tegemist, kuivõrd  lihtne graafikaprogramm Paint (või Paintbrush) seda võimaldab. Miks mitte teha sarnaseid harjutusi ka päris pintsli või kriidiga, proovi!

Paint-sarnane programm  on kaasnenud kõigi seniste operatsioonisüsteemi Microsoft Windows või Mac versioonidega.  Ka püsimatu ja lootuse kaotanud rübliku silmad lähevad särama, kui ta saab valida värve, lohistada tähti, trükkida erinevas šriftis ja suuruses, kleepida pilte, neid kustutada jne.

Proovi näiteks nii:

Lohista punased tähed kahe sinise vahele. Võid ka lohistada nii, et üks sinine jääb ainult nähtavale. Kõige lihtsamad silbid lugemiseks: MAA, AAL, MAAL…

lugemisharjutus-m3

Proovi ka nii:

Tekitage koos häälikutele kodusid – pikem häälik vajab suuremat kodu. Hääldage (mõni häälik võib kõlada rõhutatultpikemalt) ja häälige (kõik häälikud on ühepikkuseks venitatud). Ajage kodud segamini, siis jälle lohistage kokku. Pildil on moon ja tamm. Kirjutage lemmikvärvidega, võib ka naljakates šriftides.lugemisharjutus-m

Kui oli liiga lihtne, proovi veel nii:

Kleebi pilt või foto ja tee koomiks. Vali sulghäälikuta 1-2-silbilised sõnad. Kirjutage koos, lugege kahekõne.

lugemisharjutus-m1

Painti saab kerge vaevaga kleepida pilte ja neid muuta, lohistada. Üks hea viis on nt lohistada pilt loetud lause juurde. Kasuta lihtsaid lühikesi lauseid, nt:

m-laused

Läbi raskuste ikka tähtede poole ;)!

LUGEMISPÄEVIK: “RASMUS, PONTUS JA LONTU”

KUI SA SOOVID, ET MA LISAKS SIIA LUGEMISPÄEVIKUSSE SINU KIRJA VÕI PILDI, SIIS SAADA MULLE SEE E-KIRJAGA: LOGOPEEDKADI@GMAIL.COM.

TÄNA SAIN MA KIRJA KARELILT. TA KÄIB 4.KLASSIS. KAREL KIRJUTAS:

rasmus-pontus-ja-lontu“Ema soovitas mul lugeda raamatut “Rasmus, Pontus ja Lontu”. Ta ütles, et see on raamat, kus saab nalja. Rasmus ja Pontus on kaks poissi, nad on sõbrad. Koos koer Lontuga püüavad nad kinni hõbedavargad. See on detektiivilugu nagu “Lasse ja Maia detektiivibüroo” raamatud. Ema soovitas sellepärast, et see raamat ei ole väga paks, aga põnev ja naljakas. Praegu olen ma lugenud ainult ühe peatüki sellest, kuidas poisid kohtusid mõõganeelajaga. Mul on plaanis see raamat laenutada. Selle autor on kuulus Astrid Lindgren. “

Individuaalne õppekava

 Oma töös kooli logopeedina puutun igapäevaselt kokku IÕK koostamise ja õpetajate nõustamisega sel alal. See postitus on aga loodetavasti abiks koduõppel olevate laste vanematele, sest ka koduõppele jäävale lapsele on vaja koostada individuaalne õppekava (IÕK). Järgnev jutt ei ole kindlasti lapsevanema heidutamiseks mõeldud. Vastupidi, tahan julgustada ja toetada Sinu püüdu luua oma lapsele just tema jaoks parim ja sobivaim õpikeskkond koduõppe näol. Mõnes mõttes oled just Sina lapsevanemana oma lapse ekspert. Minu suur palve on: tee see valik  vastutustundlikult, eesmärgistatult, läbimõeldult.

Kuigi IÕK saab koostada tuginedes kooli õppekavale, mille leiad kooli (kus laps on nimekirjas) kodulehelt, siis on ju selge, et koopia klassi õppekavast ei ole IÕK Sinu lapsele. IÕK mõte selles ongi, et lähenetakse individuaalselt – natuke sarnane erinevus on rätsepaülikonnal ja õmblusvabriku tootel. Üks näide klassiõppekava ja IÕK erinevustest on oppekava.innove lehel selline: io%cc%83k-na%cc%88ide

Samuti tundub tark koostada IÕK, millest oleks ka Sulle endale kasu lapse õpikeskkonna loomisel, mitte ainult vormitäiteks. IÕK võib koostada terveks aastaks, poolaastaks, veerandiks, kuidas Sinu lapse ja elustiili puhul tundub mõttekas ette planeerida. Kokkuvõtvalt hindama peab õpetaja (koolis, kus laps on nimekirjas) vähemalt kord poolaastas. Oluline on vältida olukorda, kus näiteks IÕK eesmärgid on koostatud 3 aastaks, kuid teise aasta lõpus avastame, et esimese kooliastme lõpuks seatud eesmärkidest ei ole pooltki saavutatud, kuid magus aeg ja võimalused lapse huvi ja uudishimu rakendada on möödas. Soovitan IÕK koostamisel võtta aluseks  riikliku õppekava oodatavad  õpitulemused, need on nii igaks aastaks st klassiti ja ka  õppeaineti toodud lehel oppekava.innove.ee, nt siin:

http://oppekava.innove.ee/pohiharidus/keel-ja-kirjandus/eesti-keel/

On täiesti arusaadav, et haridusvaldkonnas mittetegeva lapsevanemana võid esmalt kohkuda sellisest mahust ja keerukast sõnastusest. Lisaks ei pruugi Sa kohe alguses olla pädev hindama,  millised oodatavad õpitulemused on Su lapsel juba olemas – neid ei ole mõttekas IÕK-sse siis eesmärgina kirjutada. Kava on ikka selleks, et seada eesmärgid, mis on väärt ka täitmist. Samuti on kindlasti keeruline leida vastuseid küsimusele kuidas?, milliste abivahenditega?, milliste õppematerjalidega need eesmärgid täita? jne. Mõnel juhul on vaja IÕK-s seada kas suuremad või väiksemad oodatud õpitulemused st eesmärgid, kui klassiõppekavas.

Kui Sul on IÕK koostamisel minu abi vaja, siis võta minuga ühendust!

Soovin edu!