Muusika kaudu õppimine

Pean kunstivaldkonda hariduses väga oluliseks, et õppija oskaks olla õnnelik, tal oleksid oma eesmärgid, vaimne ja kultuuriline identiteet, ettekujutus maailmast, et ta tahaks ja julgeks olla loov mitte üksnes olemasoleva keskkonnaga kohanemisel, vaid ka selle paremaks muutmisel – et ta julgeks asjadest ka teisiti mõelda, unistada ja oma unistusi ellu viia. Kunstiga tegelev inimene on suurema tõenäolisusega õnnelikum, kui inimene, kes seda ei tee. Erinevate kunstialadega tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Loomingu abil saab ka oma emotsioone teistega jagada.

 

Minu lapsed on muusikast ja pillimängust huvitatud. Lõimin muusikaõpetust mitme ainevaldkonnaga nt keeleõppegaÜks lõbusamaid ja meeldivamaid viise selleks on võõrkeelne laul (laulumäng). Meloodia aitab teksti paremini meelde jätta, kui laulmist saadab ka liikumine, siis on veelgi rohkem neid õpilasi, kes suudavad asja edukalt omandada. Eriti kui  laulusõnade illustreerimiseks kasutada jooniseid, pantomiimi, reaalseid esemeid. Inglise ja vene laule tundes annan neile võimalusi mõista kultuurikonteksti, mõista kõnes ja ilukirjanduses kasutatavaid vihjeid jms.

 

Noodisüsteemi õppimisel on kasu selle seostamisest matemaatikaga ja vastupidi. Kahjuks ei ole ma muusikateoorias nii pädev, et ise seoseid luua. Loodan prof.muusikaõpetajale ses osas.

Minu lastele pakub huvi IKT abil seostada muusika kunstilise ja füüsikalise poole – näiteks lindistatud materjali töödelda, muutes võnkesagedust, amplituudi või spektrit. Selline tegevus aitab õpilastel praktiliselt mõista, mida iga helilaine parameeter tähendab ja neid seaduspärasusi muusika töötlemisel ja loomisel kasutada.

Arvuti abil on lihtne muusikat töödelda – lõigata, transformeerida, miksida. Kui analüüsitakse enda ja teiste töö tulemusi, siis selgub praktiliselt mitmesuguste muusikateooria terminite – taktimõõt, helistik, lahendused jms – tähendus. Kui õpilane oma muusika loomisel muusikateooria põhimõtteid ignoreerib, tuleb tulemus heal juhul kummaline. Arvuti avardab võimalusi muusika üles märkimiseks – vastavate programmide abil saab muuta nii nootide kirjutamise kui lugemise lihtsaks ja piltlikuks. Õppijal on ka põnev lasta arvutil ette mängida oma loodud helijärjendeid, nende analüüs ja parandamine aitavad kaasa muusikalise kirjaoskuse tekkele. Arvuti võimaldab ka oma laulu (pillimängu) lindistada, töödelda, saatega kombineerida jne. 

 

Paljude laulude ja muusikapalade sisu on seotud looduse ilu ja suurejoonelisusega. Selliste muusikapalade kuulamine ja esitamine aitavad tekitada loodussäästlikku maailmapilti. Muusikat ja füüsikat sidudes nt laineliste loodusnähtuste (näiteks valguse) kombineerimisel helilainetega võib teha valgusmuusikat. Oleme rääkinud seoses liivahiirte pidamisega, et füüsiliste parameetritega on seotud ka helide tajumine – näiteks teatud sagedustel helid pole inimeste enam kuuldavad, hiirtel on. Huvitav on ka uurida nootide füüsikalisi parameetreid (sagedused jms) ning avastada seaduspärasusi helirea ja seda kirjeldavate arvtunnuste vahel (näiteks, et heli, mille võnkesagedus on 440 Hz, on muusika keeles esimese oktaavi “la”.)

 

Muusika on aastatuhandeid olnud oluline osa inimühiskonnast ja kultuurist. Kui õppijad teavad, millist rolli mängis/ mängib muusika erinevates riikides ja kultuurides (läbi erinevate aegade), annab see neile sügavama tunnetuse selle kultuurivaldkonna kohta. Lisaks sellele laieneb õppijate maailmapilt ja silmaring, suurenevad ühiskonna- alased ja kultuuriloolised teadmised.  Eesti ajaloos on muusikal, eriti koorimuusikal olnud eriline roll. Esimene laulupidu 1869 oli väga olulise tähtsusega rahvuslikult ärkamisel, ENSV ajal suutsid just laulupeod hoida rahvuslikku aadet ning Eesti taasiseseisvumist nimetatakse laulvaks revolutsiooniks. Kui integreerida ajalookursus ande- ja oskusainetega (muusika, kirjandus, kunst, draama, tants), siis loob selline õppimisviis palju individualiseerimise võimalusi, samuti on sellise õppimise tulemusena saadud teadmised terviklikumad ja süsteemsemad, püsides seetõttu ka paremini meeles ning luues nii aluse ka uute teadmiste seostamiseks.

 

Muusika toetab inimese identiteeti mitmel tasandil – rahvustunde üks osa on ühine rahvushümn (või ka mõni mitteametlikult sellesse staatusesse tõusnud laul), oma tähendus on sõjaväe marsilauludel (ja selle toime erineb paraadil ning tõelisesse lahingusse minnes), grupikuuluvust ja sotsiaalset staatust väljendavad ka muusikaeelistused jne. Mitmed ühiskonnaõpetuse põhimõisted on muusikaga seostatavad – näiteks proove, samuti õppijate omaloomingulisi projekte saab juhtida nii autokraatlikult kui demokraatlikult, üsna lihtne on praktiliselt läbi proovida mõlema juhtimisstiili plusse ja miinuseid sõltuvalt situatsioonist.

Muusika on läbi aegade olnud väga tihedalt seotud just religiooniga. Läbi aegade on valitsev religioosne suund tellinud muusikutelt olulisi ja töömahukaid teoseid. Paljud klassikalise muusika tippteosed on religioosse sisuga. Euroopa kunstiajaloo tundmine ilma vähemalt elementaarsete teadmisteta kristlusest pole mõeldav. Ka ida kultuuride, aga täpselt niisamuti eesti rahvuskultuuri puhul on religioosne-mütoloogiline element muusikas üks olulisemaid.

Tänapäeval on muusika majandusega tihedalt seotud, saab rääkida eraldi majandusharust – muusikatööstusest. Olen mõelnud integreerida muusika- ja majandusõpetus mõne praktilise projekti kaudu, näiteks korraldada muusikaline tuluõhtu ekskursiooniks raha kogumiseks, siis omandavad lapsed teadmisi ja oskusi, mida neil suure tõenäolisusega läheb vaja ka tulevases tööelus.

 

Muusikas on suur osa ka suhtlemisel ja rollimängul. Grupitunnetuse ja soorollide kujundamisel võib kasutada mitmesugust muusikalist tegevust.
Eriti avalduvad soorollid duettides, aga ka koori- ja ansamblimuusikas on palju sellist, mille areneb sooline identiteet. Muusika on tähtis ka perekondlike traditsioonide juures.

Erinevate riikidega tutvumise juurde geograafias võiks kuuluda ka selle maa (rahva)laulu õppimine (või sellega video vms abil tutvumine). Kui integreerida geograafiat ande- ja oskusainetega (tutvuda paralleelselt riigi geograafilise asendiga ka selle maa muusika, kirjanduse, kunsti, draama ja tantsuga), või – veelgi parem – tuua sisse ka ajaloolis-poliitiline mõõde, siis loob selline õppimisviis palju individualiseerimise võimalusi.

 

Mu tütar käib tantsutrennis, kus muusika ja liikumine seostuvad läbi rütmika, võimlemise muusika saatel või musitseerimise saatmisel liikumisega.Muusika tunnetamine läbi liikumise annab mõlemale uue väärtuse ja dimensiooni.

Kõiki kunstiaineid seob see, et need arendavad inimeses originaalsust ja artistlikkust. Ande ja oskusainetes on oluline praktiline tegevus, need ained toetavad vaimset vabadust ja haaravad lisaks isiksuse ratsionaalsele poolele kaasa ka emotsionaalse ja spirituaalse. Kõiki kunstiaineid seovad mitmed ühised mõisted – loomine, interpretatsioon, kompositsioon, harmoonia, rütm, klassika, modernism (impressionism,

ekspressionism jne), kitš jne, jne. . . Nende mõistete käsitlemisel ühes aines on hea tuua paralleele ka teistest kunsti- ja kultuurivaldkondadest.

 

Kirjandusvaramus on mitmeid teoseid muusikaga seotud inimeste – nii heliloojate, lauljate kui interpreetide kohta. Nende teoste lugemine aitab muusikahuvilisel seda kunstiala sügavamalt mõista, empaatia kaudu ka tegelastele kaasa elada ning endale eeskujusid leida. Külastame balletietendusi ja teatrietendusi, milles muusikal on suur roll.

 

Kujutava kunsti süžeesid saab edasi anda ka muusika keeles. või muusika järgi joonistada. Muusika saatel käsitöö tegemine jm töötamine mõjutab meeleolu, aga mitte ainult seda – sobilik rütm võib ka tõsta liigutuste kiirust ja ühtlust. Vanasti saatis ühistööd sageli ka laul, tänapäeval on muusikalise saate võimalusi palju.

Kasutasin ideede kogumiseks Jaak Jürimäe Ande- ja oskusainete võimalustest õppekava üld- ja valdkonnapädevuste arendamisel. Projekti kokkuvõte TÜ õppekava arenduskeskusele vt  https://www.ht.ut.ee/sites/default/files/ht/p2devused_oskusainetes.pdf

 

Soovin teie päevadesse muusikat!

 

KKK koduõppes

Koduõppe KKK e korduma kippuvaid küsimusi koduõppe kohta:

  • Kas TLPK nimekirjas koduõppel olemiseks ma pean eelnevalt praegusest koolist lapse dokumendid ära võtma? Jah, korraga kahes koolis ei saa olla laps nimekirjas.
  • Kes mind aitab koduõppe korraldamisel? Vanema soovil koduõpet korraldab pere. Koduõppe koordinaatorilt saab  näidiseid, kuidas aidata lapsel eesmärgistada oma tööd erinevates ainetes, et riikliku õppekava oodatavad õpitulemused saaks täidetud.  Konkreetsemat nõustamist õppija tugevusi/õpiraskusi  arvestava IÕK koostamiseks saab tasulise teenusena koduope@luterlik.edu.ee.
  • Mille puhul ja palju maksab koduõppes oleva lapse vanem? Meie koolis (TLPK) ei ole õppemaksu koduõppijatele. Seega midagi ei maksa vanem, kes õpetab oma last ise. Ainult juhul kui pere soovib eratundi lapsele või kui nt soovib õpilane osaleda koos teiste koduõppeperega rühmatunnis, siis eraõpetaja tasu tuleb maksta, aga enamus koduõppeperesid õpetab oma lapsi ise. Õppekäigud koos kooliga, millega saab ühineda koduõppelaps on enamasti tasulised nii koolilastele kui koduõppijatele, aga see osalemine on vabatahtlik. Töövihikuid ja õpikuid on tasuta veebiversioonina Opiq keskkonnas (pakume vanematele õpetajavaadet, see on väga kvaliteetne ja tasuta materjal), lisaks anname infot muude õppekeskkondade kasutamise kohta. Soovi korral saab ka klassikalist paberkandjal õpikut ja töövihikut laenutada, tasuta. Töövihiku täitmise soovi puhul tuleb töövihik välja osta. (Töövihikud ei ole koduõppes alati parim lahendus, aga mõne lapse puhul võib olla kasulik otsida sobiv töövihik.)
  • Kas koolil on õpinguteks töövihikud ja õpikud kasutusel? Koolis klassis kasutatakse, aga koduõppel ei kasutata eriti paberkandjal õpikuid ja töövihikuid, pigem veebikeskkonda Opiq, saate õpetajavaate sellele, see on päris hea. Koduõppe alguses võib olla keeruline mõista, et õppida saab ilma õpiku ja töövihikuta ning siis jätkatakse samamoodi nagu koolis – ka see on lubatud ja pere enda vabadus, loovus, vastutus 🙂
  • Kust ma leian kooli õppekava? TLPK õppekava riikliku õppekava põhjal koostatud, see on kodulehel http://www.luterlik.edu.ee/kool/alusokumentatsioon/, kuid selle põhjal on koduõppe koordinaator koostanud kooliastmete oodatavatest õpitulemustest ka lapsele arusaadavas vormis dokumendi, mida koduõppijad eelistavad kasutada IÕK e individuaalse õppekava töökavade koostamiseks (küsi koordinaatorilt, see saadetakse meilile).
  • Kui lapse testimine lubada toimuda, siis milline see oleks? Sarnaselt ja koos kooli õpilastega saab teha tasemetöid aasta lõpus, kui laps ise avaldab soovi. Koduõppes näeb vanem väga hästi ja laps ise samuti, mida ta oskab ja mida mida tahab veel harjutada. Kui  olete tutvunud täpsemalt ka RÕK st riikliku õppekava oodatavate õpitulemustega (vt nt link ülal), siis mõistate, et asi on lihtsam, kui esialgu võib paista.

Lisainfo koduope@luterlik.edu.ee

Lugemine kui raskus või seiklus?

Jah, lapsed on erinevad. Mu poeg hakkas lugema iseenesest, samal ajal rääkima hakkamisega (ta kõne hilines veidi :). Mu tütar jutustas juba väiksena imelisi lugusid, aga täna 8-aastasena on tal ikka veel keeruline lugeda. Ma olen mõlema lapse arenemist logopeedina jälginud ja vajadusel toetanud, rakendades oma kogemust ja teadmist.
Püüan valida hoolega seda, mida ta loeb – et see oleks jõukohane vormilt, kuid sisule allahindlust tegemata. Hea viis pakkuda lugemisel eduelamusi on  luule, mis on lihtsas vormis kirjutatud, kuid peidab suurt sisu, kaunilt illustreeritud.
Püüdlen selle eesmärgi suunas oma Lugemisseikluse komplekti loomisel. Lugemisseikluse huviringis nt on tekstid ülilihtsad, luulevormis, tegeleme lihtsate sõnade häälimise ja ladumisega, kirjutamisega, kuid teksti sisu on sügav ja meie vestlused on väga põnevad, lapsed loovad neist inspireeritult oma lugusid ja kunstiteoseid.
Illustreerimaks minu eeskuju Lugemisseikluse loomisel, panen siia ühe Emily Dickinsoni luuletuse, mis on küll inglise keeles, kuid annab imeliselt edasi minu püüdlust ja mõtet. Leidsin selle luuletuse https://www.bridges.edu/ lehelt, (Bridges Academy koolis rakendatakse neurodiversiteediga laste õppel tugevustepõhist lähenemist, sellest oli juttu minu eelmises postituses) Tugevustele rajatud õpe.
Screen Shot 2019-02-02 at 10.24.25
Lugemisraskusega õppijate puhul ei tule kõne alla lihtsustatud õpe, sest nad on nutikad lapsed ja see oleks nende õpirõõmu hävitamine. Kuid kuna nad ei loe hästi, siis vajavad nad teadmistele juurdepääsu teisel moel nt dokumentaalfilmid, meisterdamine vms.

Bridges Academy loojate sõnul on neurodiversiteediga õppija (sh düsleksiku, tähelepanuhäirega õppija, autisti) kognitiivsed, psühholoogilised ja füüsilised vajadused erinevad neurotüüpilise õppija vajadustest ja nende areng on asünkroonne (nö seinast seina erinevaid valdkondades) eakaaslastega võrreldes. Seega õppe korraldamisel on vaja silmas pidada veelgi enam, kui tavaliselt, et õpe toimuks turvalises keskkonnas, kus märgatakse ja tunnustatakse seda, mida õppija suudab, mitte seda, mida ta ei suuda; eesmärk on teha õppija teadlikuks oma tugevustest ning raskustest, et ta oskaks oma vajadusi ja eripära selgitada. Hea õppekeskkonna loomisele aitab kaasa hästi komplekteeritud väike (2-5) grupp kaaslastest, kes on sarnased intellektuaalselt, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu poolest ja stimuleerivad teineteist õppimisel.

Väga on vaja teadlikku ja kannatlikku juhendajat, kes usub õppija võimetesse; vanemaid, kes usaldavad ja mõistavad, et  laps suudab oma tulevikku ja identiteeti ise kujundada, kes loovad selleks võimalusi ja vahendeid olles heasoovlikud partnerid õppimises.  Valida tuleb hirmu asemel armastus ja luua rohkem rõõmu enda ümber. Minu jaoks on olnud päästerõngas see, et “vahetasin prille”: valin rohkem näha seda, milles laps on hea, mid on tema tugevus ja millele saab ta oma tulevikku ehitada. Ja kuni mul ei ole oma Bridges Academyt, on ta koduõppel 😀
Läbi raskuste tähtede poole!
Kadi

IÕK aine-ja töökava koostamine ajaloos 2.kooliastmes

 

Seal dokumendis leia: 2.2.4. Õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Kopeerisin need oodatavd õpitulemused siia postituse alla. Dokumendis on kirjas ka õpisisu, selle kustutasin siin ära vahelt.

Järgmine samm on individualiseerimine. See tähendab seda, et võid valida, kui suure osa nendest õpitulemustest e eesmärkidest teed 5.klassis ja kui suure 6.klassis. Loomulikult võid lisada õppija jaoks põnevaid teemasid.

Seejärel tuleb teha töökava trimestriks st valida, mida teed ja kuidas just lähikuude jooksul. Mõtle ka sellele, kuidas saad ise anda hinnangu oma tehtud tööle st midagi mida saad näidata kui selle eesmärgi püstitamiseks tehtud tööd, tegevust, pilti, jutustust.

Selleks soovitan kasutada mingit visualiseerivat vahendit nt sildid, tabel, Padlet. Padletis eesmärkide lohistamine vasakult järjest parempoolsematesse tulpadesse enamasti meeldib, samuti on eeliseks võimalus lisada pilte, muuta värve jms.

Üks näide 5.klassi ajaloo töökava koostamisest IÕK jaoks Padletis:

RÕK-st kleebitud lõik:

2.2.4. Õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Ajaloo algõpetus Ajaarvamine ja ajalooallikad. Õpilane:

1)  kasutab kontekstis mõisteid, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number,Rooma number, kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas;

2)  teab ajaloo periodiseerimise üldisi põhimõtteid;

3)  leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;

4)  kasutab ajalookaarti ning töötab lihtsamate allikatega.

 

Ajaloosündmused, ajaloolised isikud ja eluolu. Õpilane:

1)  kirjeldab mõnda kodukohas aset leidnud minevikusündmust ja inimeste eluolu minevikus;

2)  teab kodukohast pärit silmapaistvaid isikuid ja nende saavutusi;

3)  kirjeldab eluolu erinevusi maal ja linnas, sõja ja rahu ajal ning nende erinevusi minevikus ja nüüdisajal;

4)  oskab koostada lihtsamat ajaliini ja lühijuttu ajaloolisest isikust ning mineviku eluolust.

Muinasaeg ja vanaaeg Muinasaeg. Õpilane:

1)  kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid;

2)  näitab kaardil ning põhjendab, miks ja mis piirkondades sai alguse põlluharimine;

3)  teab, mis muudatusi ühiskonnaelus tõi kaasa metallide kasutusele võtmine;

4)  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik ebavõrdsus, sugukond, hõim;

5)  teab ning näitab kaardil Eesti ja kodukoha esimesi inimasustusalasid.

Vanad Idamaad.  Õpilane:

1)  selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, ning näitab kaardil Egiptust ja Mesopotaamiat;

2)  kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni Egiptuse, Mesopotaamia või Juuda riigi näitel;

3)  tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi: meditsiin, matemaatika, astronoomia, kirjandus, kujutav kunst, Egiptuse püramiidid ja Babüloni rippaiad; teab, et esimesed kirjasüsteemid olid kiilkiri ja hieroglüüfkiri;

4)  seletab mõisteid linnriik, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester, Vana Testament.

Vana-Kreeka. Õpilane:

1)  näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat ja Spartat;

2)  teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist;

3)  kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, teater, religioon, kunst, sport;

4) võrdleb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel;
5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann, aristokraatia, demokraatia, kodanik, ori, eepos, olümpiamängud, teater, tragöödia, komöödia, skulptuur, Trooja sõda, hellenid, tähestik.Õppesisu

Vana-Rooma. Õpilane:

1)  näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat, Konstantinoopolit, Ida- Roomat ja Lääne-Roomat;

2)  teab Rooma riigi tekkelugu ning oskab tingmärkidest juhindudes näidata kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist;

3)  iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis;

4)  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum, patriits, plebei, konsul, senat, rahvatribuun, orjandus, amfiteater, gladiaator, leegion, kodusõda, kristlus, piibel, provints, Ida-Rooma, Lääne-Rooma, Kartaago, Konstantinoopol, ladina keel.

Koduõppe korraldus, individuaalne õppekava.

 Mul on hea meel, et koduõpe vanema soovil on Eestis kasvav trend (2019.a andmetel u 400 lapse pered on otsustanud korraldada laste haridust kodus, koolivabalt. TLPK koduõppe  kohta saab lugeda siit  ja  sealt. Selles postituses soovin tutvustada TLPK koduõppe korraldust IÕK e individuaalse õppekava seonduvalt.

TLPK-s eeldame, et individuaalse õppekava teeb pere trimestriks (3 kuuks), sest trimestri lõpus toimub perevestlus koduõppe koordinaatoriga. Õpitu näitamiseks soovitame kasutada õpimappi (aga ka videot, fotosid, blogi, vestlust, teste ja muud). Võimalik on sobivate õppeainete alla märkida ka huviringid, trennid, muusikakool, teatris ja mujal käimised. IÕK-sse tuleb märkida, kes lapse edasijõudmist hindavad (enamasti laps ise, vanemad ja koduõppe koordinator, mõnel juhul kooli aineõpetaja) ning hindamise meetodid.  Kooli poolt hindaval õpetajal on õigus aktsepteerida lapsevanema pandud hindeid.

Seega, koduõppel saab ise koostada koos perega endale individuaalse õppekava (IÕK), ja sellesse võiks suhtuda kui koduõppe eelisesse, sest tegelikult on õppimisprotsess võimalik ainult siis, kui õppija on teadlik oma eesmärgist ja saab oma saavutusi ise hinnata.
TLPK õppekava on otseselt seotud riikliku õppekavaga, mistõttu on koduõppe IÕK koostamisel lihtne toetuda riikliku õppekava ainevaldkondade kavadele ja oodatavatele õpitulemustele ( on kodulehel http://www.luterlik.edu.ee/kool/alusokumentatsioon/). Arvestama peab, et   IÕK peab olema vormistatud lapsele arusaadavas keeles vormi (vt näiteks link).

IÕK koosneb a) üldosast (üldandmed ja kooliastme (nt 2.kooliaste on 4.-6.klass) üldpädevuste analüüs, vt näidet siin); b)  ainekavadest ja trimestri töökavadest (vt näidet siin). 

Koduõppe IÕK peamine osa on ainekavad ja töökavad. Mina koordinaatorina saan aidata IÕK koostamisel just ainekava osas, mitmed koduõppepered kasutavad selleks minu koostatud enesehindamislehti  õppeainetes. Eesmärgistamise ja planeerimise ning enesehindamise protsessist üht näidet (5.klassi matemaatika) saab vaadata siit. Seda ainekava saab iga koduõppija enda jaoks täiustada nt lisades sinna keerulisemaid või huvipakkuvamaid eesmärke.

Töökava koostab iga õppija endale ainekava alusel – töökava on ainekava see osa, mille õppija teeb endale trimestriks. Töökava erineb ainekavast seetõttu, et mõnel trimestril ei võeta töökavasse nt loodusõpetust või ajalugu, aga ainekava on ikka ka nendes ainetes tehtud, lihtsalt see ootab oma aega. Nt järgmisel trimestril on need plaanis, siis vaadatakse IÕK ainekava nendes ainetes üle, et tuletada meelde, mis on eesmärgid, siis valitakse mõned eesmärgid konkreetselt selle trimestri töökavasse. Töökavas on kirjas see, milliseid eesmärke õppija endale õppimiseks seab, kuidas kavatseb eesmärkide saavutamiseni jõuda ning enesehindamine e kuidas eesmärgi saavutamine enda arvates õnnestus.

 

Üldpädevuste enesehindamine 3.klassi õpilasele

  1. Loe üks eesmärk.

  2. Mõtle, kas oled selle juba saavutanud sel trimestril või varem?

  3. Kui oled, siis lõika ja kleebi pealkirja alla “Saavutatud eesmärgid”

  4. Pane õpimappi midagi, mis meenutab sulle selle eesmärgi saavutamist (pilt, tekst, märksõna, mille abil saad mulle jutustada, kuidas Sa selle eesmärgi saavutasid).

  5. Kui Sa arvad, et ei ole veel saavutanud seda eesmärki, siis lõika ja kleebi see pealkirja alla “Harjutamist vajavad eesmärgid”

  6. Vali 1-2 eesmärki, mida tahad harjutada järgmisel trimestril. Kirjuta see ka õpimappi ja lisa mõni mõte, kuidas sa saaksid selle eesmärgi kevadeks täita nii, et see oleks sinu jaoks huvitav.

  7. Mõtle, mida sa võiks teha, et ka ülejäänud eesmärgid 3.klassi lõpuks täita.

I kooliastmes  taotletavad üldpädevused:

  • näitan oma pereliikmetele sõnade ja tegudega, et pean lugu oma perest; annan ja täidan lubadusi;

  • kuulan ja tunnustan kaaslast; räägin, miks ei tohi narrida kedagi;

  • tunnen rõõmu õppimisest nii üksi ja ka koos 1 kaaslasega või mitmega. Ma sean oma õppimisele eesmärke; püüan olla õppimises iseseisev, aga julgen abi küsida vajadusel; harjutan oma oskusi iga päev; ma ei jäta alustatut ja kokkulepitut pooleli.

  • Ma tuletan meelde vajadusel oma rahvuse ja eesti sümboleid; oskan rääkida Eestimaast.

  • Koostan päevakava endale püüdes jaotada oma aega koduste kohustuste, õppimise, oma huviala ning vaba mängu vahel. Ma järgin seda kava.

  • Leian tekstist info ja oskan seda kaaslasele jutustada või lühijutu kirjutada sellest.

  • Õpin võõrkeelt ja kasutan lihtsamaid lauseid ja väljendeid selles keeles.

  • Arvutan või mõõdan midagi iga päev.

  • Võrdlen ja rühmitan asju ja püüan rääkida nende erinevustest ja sarnasustest.

  • Leian vastused küsimustele vaadeldes lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti;

  • Jutustan sellest, mida olen looduses märganud ja kuidas olen püüdnud loodust kaitsta ja hoida.

  • Kasutan arvutiprogramme ja tehnikat vajadusel.

  • Tunnen rõõmu kunstist ja liikumisest, meisterdan ja märkan ilu enda ümber. räägin kaaslasele, mida olen märganud või loonud.

  • Hoian puhtust ja korda kodus ja mujal. Hoolitsen oma välimuse ja tervise eest. Ma tahan olla terve.

  • Olen tänaval ettevaatlik.  Vajadusel julgen pöörduda kiirabi, politsei, tuletõrje poole helistades 112

 

Saavutatud üldpädevused:

Kinnistamist vajavad üldpädevused:

 

Kas õpetada või õppida emotsioonide reguleerimist?

Mitte ainult psüühikahäirega õpilaste õpetajad ei pea õpilasega suheldes oma emotsioone reguleerima, oma häält ja kehakeelt tuleb valitseda kõigil meil.

Siiski on ühes suhtlussituatsioonis olukord plahvatusohtlikum kui teises.

Õpilase ebakohasele käitumisele reageerides on oluline, et me ei provotseeri noorukit võitlusse või kaitsesse asumisele.  Seetõttu mõned soovitused (T.Gordoni raamatute põhjal):

Väldi kohutmõistvaid sõnumeid nt

  • Sa käitud ebaküpselt!
  • Sa räägid nagu istumajääjast logard.
  • Kool ei meeldi Sulle, sest sa  ei viitsi pingutada.
  • Sa oled ju muidu nii tubli ja hea õpilane, kuidas siis nüüd nii?

Miks? No kuidas sa ise ennast tunneks, kui Sind kritiseeritakse, sildistatakse, analüüsitakse, meelitatakse – enesehinnang langeb, tekib süü, viha. Nooruk tunneb ebaõiglust, mittemõistmist, hoolimatust. Vaenulikkus suureneb ja ta vastab samaga.

Selle asemel

  • pea pausi, hinga
  • kirjelda nooruki käitumist hinnanguvabalt,
  • vajadusel väljenda oma mõtteid ja tundeid ja kahju, mida saad tema käitumisest.
  • Et selline mina-sõnum kohale jõuaks on muidugi eelduseks hea suhte olemasolu eelnevalt.

Väldi lahendustpakkuvaid sõnumeid nt

  • Ei tule kõne allagi!
  • Kui sa kooli pooleli jätad, siis…
  • Õppimine on kõige rahuldustpakkuvam tegevus üldse.
  • Sa võiks endale päevaplaani teha, kuidas kiiresti oma asjad ära õppida.

Miks? Kas Sulle meeldib kui Sind kamandatakse, ähvardatakse, moraali loetakse ja soovimatute nõuannetega üle külvatakse  – lähed ju samuti trotsi täis, tekib soov klatšida ja valetada. Nooruk tunneb, et sa ei usu tema iseseisvusse ja pädevusse, et tema vajadused on Sinu silmis tühised.

Selle asemel

  • püüa jahutada nooruki emotsioone neid peegeldades.
  • Aita tal mõista ja sõnastada tema enda vajadus, positiivne kavatsus, eesmärk mis on ebakohase käitumise taga peidus.
  • Juhata ta leidma mitte kala vaid õng – parem viis enda vajaduse rahuldamiseks.

Väldi ignoreerivaid sõnumeid nt

  • Ei taha kooli? Räägi parem, kuidas Sul trennis läks!
  • Õpi, õpi hoolega, siis saad kohvi koorega.
  • Lõputunnistusega hakkad rohkem raha teenima.
  • Usu, gümnaasiumis on juba hulga lihtsam.

Miks? Sa ei paista väga veenev, kui juhid jutu kõrvale. Suurendad lootusetust ja teie vahelist emotsionaalset kaugust,  paistad hoolimatu, kui üritad loogiliselt argumenteerida või tema tundeid pisendada.

Selle asemel

  • pea pausi,
  • peegelda tema mõtteid ja tundeid,
  • väljenda oma tundeid ja kahju, mida saad tema käitumisest.

See eeldab empaatiavõimet, aga see Sul ju on?

Väldi irooniat ja sarkasmi. Autistlik inimene ei mõista seda, aga see pole siiski eetiline. Kõik suhted saavad sellest kahjustatud.

Vaatasin peeglisse. Olen mitmed kursiivis laused enda elust maha kirjutanud… aga eks me kõik oleme luust ja lihast ja emotsioonidest tehtud.

Pai!

😉

 

KÕK keeleõppes

Ma otsin häid viise, kuidas kaasaegses õpikäsitluse prismas võiks toimuda võõrkeele õpetamine 2.kooliastmes.

Tundub, et selleks võib olla esitluse koostamine, infovoldiku kokkupanek, rühmatööna ajalehe väljaandmine jm ülesanne, kus õppurid saavad kohe ka õpitut demonstreerida nt teha videoülesandeid või ühiselt dokumente ja esitlusi koostada. Töö käigus õpitakse nii koostööd ja üksteise arvamusega arvestamist, videotöötlust kui ka uusi fakte, aga ka sõnavara. Sõnade omandamise kontrollimiseks saab õpetaja koostada testi Socrative.com keskkonnas, mis võimaldab õpilastel sisestada vastused oma telefonis ning annab kohest tagasisidet. Hea on ka Quizlet sõnavara õppimiseks.

Kasutada saab audioraamatuid.  Videode otsimine antud teemal nt TED Talk, aga ka koos filmi või dok.filmi vaatamine – olulisim  kujundatav õpioskus filmide vaatamise juures on uue sõnavara märkamine ja õppimine.

Rollimäng või lauamäng sobib ka grammatika nt ajavormide kordamiseks või kinnistamiseks. Väitlus – nii suuline kui ka kirjalik –  õpetab lisaks refereerimisele ja keeleaspektidele ka ajaplaneerimist ning koostööd. Kui teha selline ülesanne nädala jooksul neljaliikmelistes meeskondades, siis peab iga õpilane esitama oma argumendid kindlaks kuupäevaks, et teised meeskonnaliikmed saaksid ka tähtajaks oma mõtted esitada.

Kahoot.it keskkonnas õpilaste loodud kordamisülesanded (nii sõnavara, keelendite kui ka näiteks ajalugu puudutavate faktide kordamiseks), kuid ka võistlused (nii meeskondades kui ka individuaalselt).

Mida Sina oled proovinud ja soovitaksid? Kirjuta mulle

Kadi

Kasutatud:

Keeleõpe muutunud õpikäsituse prismas

Õpetaja juhendamisstiil

TALIS 2013 uuringust ilmnes, et Eesti õpetajatele on iseloomulik tugev juhendamine ja väiksem autonoomsuse toetamine ehk ollakse enam suunatud õppetulemuste kontrollile ning aktiveerivat praktikat ja õppe diferentseerimist kasutatakse tagasihoidlikult. Kui õpetaja uskumus on, et hea õpetaja mõõdupuuks on pelgalt head testi- ja eksamitulemused, siis kalduvad õpetajad kasutama ka enam kontrollivat juhendamisstiili. Samuti mõjutavad õpetaja käitumist lapsevanemate ootused – nimelt peavad lapsevanemad tihti heaks õpetajaks just ranget ja kontrollivat õpetajat.

Isemääramisteooria (self-determination theory) järgi ning uuringute põhjal aga õppijate motivatsioon ja seega kaasatus suurenevad keskkonnas, kus õpetajad leiavad optimaalsed tingimused

  • autonoomsuse (iseseisvusvajaduse), mille vastandiks on tugev kontroll) ja
  • struktureerituse (kompetentsusvajaduse), mille vastandiks on kaos) toetamiseks.
  • Seotusvajaduse rahuldamise seisukohalt on omakorda olulised inimestevahelised suhted klassiruumis

Õpetajate tegevused õpilaste autonoomia e iseseisvuse ja kaasatuse toetamisel võib jagada nelja rühma :

1. Sisemiste motivatsiooniallikate eest hoolitsemine. Õpetaja pakutavad õppeülesanded ja tegevused lähtuvad õpilaste huvidest, eelistustest, isiklikest eesmärkidest ja pädevustest. Õppeprotsess pakub võimalust valida ja initsiatiivi üles näidata.

2. Informatiivse, mittekontrolliva keele kasutamine. Klassiruumi reeglitest ja õppimisele seatud ootustest kõneldakse viisil, mis on pigem informatiivne ja paindlik kui kontrolliv ja karm. Informatiivne kõnelemisviis on täpne, võimaldades õpilastele selgitada, miks neil läheb hästi või miks nad on teinud edusamme. Mittekontrolliv kõnelemisviis tähendab, et kõneldes ei suruta õpilastele peale oma arvamust.

3. Õppe sisu väärtuslikkuse selgitamine ja õpilastelt oodatava käitumise põhjendamine. See on oluline, sest klassiruumis paluvad õpetajad tihti teha õpilastel seda, millest õpilased ei ole sisemiselt huvitatud või mis tundub neile vastumeelne. Õpetajad toetavad õpilaste motivatsiooni, kui selgitavad, miks konkreetne tegevus on kasulik, rõhutades tegevuste ja ülesannete praktilisust, väärtust, tähtsust või vajalikkust.

4. Õpilaste negatiivsete tunnete aktsepteerimine. Klassiruumis kehtivad reeglid ja nõudmised on teinekord vastuolus õpilaste eelistustega, samuti tekib konflikte ja seega negatiivseid emotsioone ning vastupanu siis, kui õpetaja soovitud tegevused ei ühti õpilaste enda soovidega. Kui õpetajad aktsepteerivad sellistes situatsioonides negatiivseid tundeid, mitte ei ignoreeri neid ega suru neid alla, siis õpilased tajuvad, et õpetajad mõistavad neid. Autonoomsust toetavad õpetajad aktsepteerivad õpilaste negatiivseid tundeid ning vajaduse korral algatavad diskussioone, et aidata õppijatel näha õpitava väärtust. Kontrollivad õpetajad aga reageerivad õpilaste negatiivsetele tunnetele tõrjuvalt, väites, et selline suhtumine ei ole aktsepteeritav ning õpilased peavad muutma oma käitumist.

Õpetajate hästi struktureeritud käitumist tunnis iseloomustavad järgmised tegevused 

1. Õpetajad annavad selgeid, täpseid ja detailseid tööjuhiseid, väljendades selgelt ootusi õpilaste käitumise suhtes ja kirjeldades õpilastele mooduseid, kuidas õpitegevustega hakkama saada.

2. Õpetajad juhendavad pidevalt õpilaste tegevust. Kui õpetaja pakub toetavaid ja selgeid juhiseid tunni ajal, siis see õpetab lastele, kuidas pingutada ning püsivalt töötada, et saavutada oma sihte ja õpieesmärke.

3. Struktureeritust toetavad õpetajad annavad konstruktiivset tagasisidet, aidates õpilastel diagnoosida ja täiustada oma oskusi ja võimeid. Sellisel moel saavad õpetajad õpilastele näidata ja aidata neil mõista, mis oskusi tuleb arendada. Tunni struktureeritus on oluline, sest see aitab suurendada õppija kontrolli oma tulemuste üle ning toetab piiride seadmist ja tunnis stabiilse õpikeskkonna loomist. Õppeprotsessi struktureeritus on oluline, et õppija saaks keskenduda õppeülesannetele, suudaks oma käitumist reguleerida ning vältida kaose tekkimist ühelt tegevuselt teisele üleminekul. Seega toetab struktureeritus õpilaste tegutsemistahet 

Kokkuvõtteks,

Uuringud on näidanud, et õpilased on motiveeritumad, teevad tunnis rohkem kaasa ja õpivad paremini, kui neile pakutakse valikuvabadust, sõnaõigust ja initsiatiivi struktureeritud moel. Struktureeritus tähendab seda, et õpetajad väljendavad selgeid ootusi õpilaste tulemuste suhtes, juhendavad asjatundlikult ja pakuvad tõhusat tagasisidet. Pärssivalt mõjuvad kaasatusele karistused ja tasud ning samas ka kaos või vähe piiranguid ja ootusi (sel juhul puuduvad õpilastel vähe huvipakkuvate tegevuste jaoks efektiivsed strateegiad).

Ja selleks, et õpilased oleks kaasatud, peaks õpetaja

  • toetuma mitte välistele vaid sisemistele või integreeritud  motivatsiooniallikatele
  • kasutama mitte kontrollivat vaid informatiivset keelt ja
  • selle asemel, et allasuruda või ignoreerida õpilaste negatiivset suhtumist on vajalik selle suhtumise teadvustamine ja aktsepteerimine 
  • tunni sissejuhatuses pakkuma selge, arusaadava, konkreetse, detailse tööjuhendi;
  • tunni ajal ei peaks õpetaja  juhendamine olema tugev vaid jätma ruumi iseseisvusele ja oautonoomsusele
  • tunni järgselt peaks õpetaja pakkuma oskusi arendavat ja õpetlikku tagasisidet.

Võtame siis iga tundi ja nö väljakutsuvat õpilast kui võimalust harjutada oma autonoomsust toetavat juhendamisstiili – kuidas toetada motivatsiooni, kasutada informatiivset keelt, põhjendada ja selgitada esitatavaid nõudeid, tunnustada ning aktsepteerida negatiivseid tundeid.

Jõudu!

Kadi

Kasutatud kirjandus:

“Õpetajate juhendamispraktika seosed õpilaste kaasatusega õppimisse”

KATRIN POOM-VALICKIS, ANNA-LIISA JÕGI, INGE TIMOŠTŠUK, ANNIKA OJA  

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut 2016